Tere algab kolmas saade sarjast ilusad inimesed ja seda kohtumist ajendas korraldama küsimust tsirkuse võimalikkusest Eestimaal mõeldes siin toda tavapärast žonglööride, köietantsijate ja teiste taolistega. Kuna seda ülekantud tähenduses olevat, näeb muidugi iga päev, siin pole mingit küsimust. Nõnda siis saingi tuttavaks ühe väga pühendunud daamiga, kes suutis mind veenda üksnes tsirkuse võimalikkuses Eestimaal, vaid ka selle ülimas mõttekuses ja Haldi. Normet-Saarna soovib siinkohal head kuulamist. Tsirkusetreeneri lavastaja Kaja Kann, no milline inimene. Kus inimene mõtlev inimene on ilus inimene ja kui ma näen, et ta kui mina kõrvaltvaatajana näen, et ta mõtleb või mida ta mõtleb? Nõnda siis arvas mu vestluskaaslane, aga, aga ometi me räägime tänases saates neist inimestest ja selle inimesega, kes Ma tegevuse silma välise iluta siiski päris läbi ei saa. Kaja öelge mulle ilus inimene, no miks seda tsirkust seal vaja on ju raamatud, teater, kino, muusika, muusikalavastused-kontserdid ja mis kõik veel, no justkui sellest nagu veel. Üks või võib-olla aitab teile sellest, aga tsirkusetegijatele endile ei aita. Ma arvan, et kõik need kaunid kunstid on eelkõige vajalikud nendele kunstnikele ja siis, kui keegi tunneb huvi nende tegevuse vastu või tahab seda näha, on sellest huvitatud, mis nende peas käib, milliseid, millised on uued suunad või millised on vanad suunad. Et siis tekib sellest lihtsalt koos publikuga selle kunstitegemine või ühe asja edasiarendamine või tagasivaatamine või uurimine. Aga, aga see vajalikkus on vist eelkõige selle inimese sees, kes seda teeb, et see teda vaatama tuldaks, on nagu viimane eksam. Ja ta saab teada, kas ta sai hakkama. See on niisugune nagu kontroll olukord sellele inimesele, et et kas ma nüüd seisan või näiteks, et kui ma lähen esinema ja vihma sajab või tuul puhub, kas on need seisavad need kurikad ka üleval. Kui ma harjutan omaette oma stuudios, siis seal on palju parem olukord, ma olen rahulik, kõik seisab või trennis tuleb kõik väga hästi välja. Aga et et kui keegi hüüab või sul on publiku seas on mingi vastureaktsioon, et mis siis toimuma hakkab? No eelkõige enda jaoks, hea küll, aga mis siis saab? Hoidku jumal selle eest, kui publik üldse vaatama ei tule või näiteks nagu öeldakse, saalis on kolm inimest. Siis on ta täiesti rahul, sest ta teeb ikkagi enda jaoks ära või ikkagi siin tekib mingi väike vastu. Siis ta läheb ennast näitama kuhugi, kus on inimesed, et noortega töötades on see väga selge, et mida teevad meie tsirkuse noored õhtuti Tallinna vanalinnas Niguliste kiriku kõrval songlöörivad ja seal ei ole mingit etenduse situatsiooni üles ehitatud, aga ta läheb, näitab, mida ta oskab oma eakaaslastele. Et edevus ja on see, mida sa tahad näidata, siis kui sa oled selle selgeks õppinud. Huvitav käia, kui ma teiega praegu räägin, siis mulle meenub jutuajamine ühe päris kuulsa Moskva lavastaja Konstantin Raikiniga, kes ütles, et ta võttis oma isalt üle mingi väga olulise asja nimelt armastuse oma publiku vastu. Kui mina tegin hästi suured silmad, siis ta ütles, et jaajaa, et ärge imestage midagi, et see nüüd nii enesestmõistetav on, sellepärast et on terve rida lavastajaid, kes on valju häälega deklareerinud, et neid absoluutselt ei huvita publik ja neil on täiesti kama, palju teda saalis on muidugi kui üldse ei ole see etendus ära. Ühesõnaga nemad on need, kes lasevad publiku ligi oma loomingule oma eksperimentide ja ma loodan, et nii äärmuslik see teie puhul ei ole. Sa saad publikuga koos astuda veel ühe sammu mida sa ei saa stuudios üksinda, mitte kunagi. Aga ei sõltu. Meeleheitlikult publikust, et seal, kas saalis on nüüd 150 inimest või 350, et see teid endast välja ei vii. Meid võib endast välja viia, kui meid järsku lükatakse linnahalli lavale ja seal on väga palju inimesi, et pigem lööb nagu see endast välja. Ja taaskord, et kui sa millegiga tegeled, et, et publikule ei ole oluline või kui palju on publikut. Tegelikult see on see tegevus ja minu esimene publik on minu partner, kellega ma koos teen, ta juba vaatad, siis me näitame oma sõpradele, siis me näitame järgmistele me kogu aeg nagu katsetada ennast, et kas sa, kas sa said selle kätte, mis sa tahtsid või ei saanud, et publik on väga oluline selle jaoks. Et kui sa üksi teed, siis sa pead ikka olema päriselt hull kunstnik ja kohutav egoist ja kõige targem inimene maailmas. Aga Meie kambas tundub, et ei ole niukseid inimesi, et meil on ikke vaja tagasisidet. Oma tsirkus sündis üheksa aastat tagasi, oma tsirkus ongi tee tsirkusenimi kuidasmoodi, tema sündis, sündis jälle väga loogiliselt, et mul on tütar, kes sel hetkel oli siis kuueaastane. Ja siis meie teisel treeneril margust härrasmehel oli täpselt sama vana laps ja me saime lihtsalt kokku ja hakkasime oma lastega tegema tsirkust ja siis tulid nende sõbrad ja kutsusid veel inimesi juurde ja kuskil kolme-nelja aasta jooksul kujuneski välja, et peabki moodustama pringid, mis on ametlik, see algab kindlal kellaajal, ei ole enam kodus või või kuskil suvalises kohas. Päriselt, kas sa sellest välja ja hakkas tekkima neid lapsi juurde, praegu teil on sadakond last või? Jah, kokku umbes 100 last aga tsirkuse puhul on ka niimoodi, et alustajaid on väga palju. Ja siis, kui nad on kuskil 14 15 aastaseid, siis niisuguseid inimesi, kes tõsisemalt juba tahavad seda tsirkust teha või see on nende elus väga tähtsal kohal on äkki ikka 20 kokku? Meil on kuidagi Vene ajast jäänud niuke väga kindel arusaam, tsirkus olemas, väga kindlad reeglid ja siis nagu tundub, et seda päris sirkust, mis on kindlatele reeglitele alluv ega väga Eestis ei olegi, ja need, kes on eestlased või eesti taustaga venelased, siis nad teevad seda kuskil mujal. Et Eestis ei ole tsirkusetelki, järelikult Eestis tsirkust ei ole, on üldlevinud arvamus, aga edasi, et kui sa natuke rohkem tahad mõelda, äkki sa näed tsirkust kuskil mujal ka. Et see, mis te nüüd tegelikult mõtlesite selle nõndanimetatud päris tsirkuse all, et kas see ei pane mitte rõhku rohkem niisugusele lihase tööle ja osavusele ja ja ütleme, et see niisugune vaimu pool jääb natukene soiku Muutub kuidagi spordiks, minu meelest päris tsirkus, sest et need inimesed on treeninud eesmärgi nimel saada järjest paremasse tsirkusesse siis kõigepealt seda esines tööd üldse, kui see noor inimene oled ja siis edasi teha nagu karjääri ja selleks sa pead olema tehniliselt väga hea. Ja sa pead teadma kõike neid nippe, et kui sa teed raskete asja, siis esimene kord kukud alla, sa pead oskama näidelda, et kuidas sa kukud alla ja kui sa teinekord teed, siis see tuleb välja, sest tsirkuse publik teab ka reegleid väga täpselt. Siis tuleb palju suurem aplaus 100 protsenti, et me ju kõik teame, mis mäng seal tsirkuses käib, et aga vot nihukest tsirkust just nagu ei olegi Eestis, sest et meile ei, meil ei ole traditsiooni, mina ei ole, ma olen väga, ma käinud selles päris tsirkuses, nüüd viimati Riia tsirkuses käisin. Et ma ei oska seda teha. Ma ma näen kõrvalt, ma ilmselt olen taibukas inimene juba taban ära selle mängu, mis seal käib, aga et seda ei ole mulle keegi õpetanud. Et millega meie tegeleme, mis on väga heas Anglööri number, näiteks on see, et mida rohkem palle on õhus ja see on nagu sport minu meelest, et kui sa juba viis pallised õhku parandada veel kuus, väga hea, seitse. Väga Ajazonglör oled, aga, aga kui sa oskaksid ühe palliga tekitada mingisuguse atmosfääri laval. Et, et inimesed tulevad sinuga kaasa, sa lähed nendega koos kuhugi ja seal on ainult üks pall käes, minu meelest on see 100 korda keerulisem ja parem ja mõttekam tegevus, kui võtta palle juurde. No Kaja, te olete tsirkusetreener, kas tsirkusetreeneriks on siis tõesti võimalik ristima? Igaks ametiks sa saad õppida, kui sul on tahtmist, Eestis meil tsirkusetreeneripabereid välja ei anta ja isegi akrobaatika treeneripaberid välja ei anta akrobaatika, tsirkuse põhialus, mis tähendab, et sa pead oskama kukerpalli. Et sa ei kukuks ennast katki. Aga, aga sa saad õppida ikka läbi tegemiste ja minu õppimised hakkasid sellest samast, et et ma teen oma tütrega koos tsirkust ja ise ma varem olin õppinud treener Leila ederanal, kes siis Moskva tsirkusest tuli Eestisse tagasi, õppisin õhuakrobaatikat siis köida ja trapets peale õhus ja seda ma oskasin siis, kui ma alustasin treeneritööd ja oskan nüüd ka. Aga kõik see muu, et päris akrobaatika või kaarja, mängud või antipood või žongleerimine või tuli või see kõik oli täiesti võõras minu jaoks. Ja siis üheksa aastat tagasi alustasime oma tsirkuse noortega otsimist, mis asi on tsirkus, õppimist, kuidas neid trikke teha ja oleme leiutanud siis väga palju erinevaid uusi asju. Te olete välja öelnud, et oma tsirkus soovib, et treeningutel osalenud lastes saaksid iseseisvalt mõtlevad loomingulised ja head inimesed, olgu nad siis tulevikus kas kingsepad, direktorid või tsirkuseartistid. Kuidas te seda ette kujutate, kuidas te seda saavutada olete mõelnud? Me alustame kõik sellest, et me tuleme saali ja me hakkame otsima. Ja kui me teeme näiteks akrobaatilisi elemente, mis on siis üksteise abiga tehtud, kas saltod vist käte peal seisud või asjad, et siis sa kogu aeg nagu otsid, kuidas see võimalik on ja sealjuures on väga palju avastatud koos lastega, et see on puhas füüsika, mida, millest sa pead aru saama. Et kui sa annad tasakaalu ühele poole, siis teine peab täpselt sama palju tasakaalu vastu andma. Ja kui sa teed kehale sellise nurga sisse, siis on võimalik seista sellises poosis et, et seal on väga palju vaja mõistust, et leiutada need asjad, need uued asjad, mida enne ei ole või meie vähemalt ei ole näinud enne et sa saaksid kogu aeg neid uusi elemente ja sa tunnetaksid oma keha hästi. Ja mis sirkuse puhul on väga hea asi on veel see, et on see risk, mis tegelikult on olemas muidugi kolme palliga, kui sa žonglööride, sul ei juhtu midagi, kui üks pall maha kukub. Aga kui sa juba hüppad saltot teise inimese abiga, siis seal on risk suur ja et, et üks väga oluline asi on see, et kui sa teed partneriga koostööd, kas usaldad ennast selle partneri kätte või ei usalda, kas sa julgen minna sinna üles või ei julge, et see on väga hästi aru saada, kui inimene ta tahab seda harjutust teha, aga ta ei usalda oma sõpra ja ta tõmbab kogu selle püramiidi alla tagasi. Ja, ja kogu see psühholoogia sealjuures, et et, et mis siis peab tegema enne, et hakkaks usaldama, ei ole mõtet tampida, seda harjutustega, harjutame, harjutame vaid, et peab, peab koos kinno minema, mägedesse ronima, koos Venemaa peab midagi tegema, et sa saaksid totaalse usalduse ja siis sa saad neid trikke kõike teha. Te ütlesite, võib-olla peab tegema seda ja teist, et hakata usaldama, mis te konkreetselt olete teinud, et seda usaldust? Keda me olemegi teinud koos tennisetreenerid Margust härrasmehega, kes on suur mägironimise huviline. Ja lauluväljakul oleme roninud tuletornist alla lastega koos ja seal oli jälle see, et seal on, seal on nüüd see, et sa pead treenerit usaldama ja siis teiseks enda kätte seda nööri hoida. Aga et see üle üle selle aste astumine. Ta on nagu kõige suurem takistus, et sa ei julge. Sa julge ennast nööri kätte usaldada, Sa said, sa ei tea, mis sellest nöörist võiks saada. Et kui saajad seal tsirkus artistidel veel omapära on see, et nad, nad ei usalda ka neid jubinaid, neid karabiina ja nad tahavad ise käega kinni hoida kogu aeg. Nad teavad, et nende käsi on tugev ja siis nad hoiavad kahe käega nöörist kinni, selle asemel et lasta käed lahti, rippuda seal, sest need traksid on, on usaldusväärsed. Teener. Suhteliselt kõik need vidinad ongi usaldusväärsed ju peaaegu et 100 protsenti, eks ole, me ei mõtle selle 0,00 ühe protsendi peale ikkagi on, tähendab, usaldamatus algab ikkagi mõtlemisest, aga mitte reaalsetest objektiivsetest, oludest, mis on usaldusväärsed. Nii et see on tohutu töö, niisuguse umbusalduse murdmine. Jah, ja iseenda vastu ka sealjuures. Kas ma saan sellega hakkama? Et enne seda, kui sa lähed saltot hüppama, sa pead olema täiesti veendunud, et ma tahan seda saltot hüpata. Et väga tihti tulevad need vigastused või väiksed kukkumised sellest, kui inimene läheb sellepärast, et treener käskis või sellepärast, et muusika hakkas juba käima, ma pean minema. Et muusikat ma üldse suhteliselt lihtne on, tsirkuse juures või, või treeningutel me ei kasuta kunagi muusikat. Et see, see viib nagu selle nii kõrvale selle inimese mõtled, et ta läheb emotsiooniga kaasa, mida see muusika annab ja siis ta, kui ta ei ole veel küps. Ja siis ta ei suuda kontrollida enda tegevuste, muusika läks, ma hüppan ja siis ta poole pealt mõtled ümber ma tegelikult ju kardan. Päris ilusat me jõudsime sellise märksõnani, nagu seda on usaldus, mis on ja mitte ainult tsirkuse tegemise, vaid vaid praktiliselt kõikide tegemiste alus. Tsirkuse puhul ongi see, et igaüks on millegiks võimeline. Meile trennis käis ühe käega poiss vahepeal no milliseid asju suudab selline inimene teha? Et, et, et seal on nagunii palju žanreid ja alasid, kui sul on koordinatsioon, sa võtad Sunglöörimise, sul on füüsilised võimed, sa tõid akrobaatikat seal, sa saad naguniimoodi ennast tõestada. Et ma olen midagi väärt ja ma teen midagi elus ja kui sa saad seda teisele inimesele näidata, kes saab sellest aru, et ka tema võib midagi elus teha siis ongi mõtet seda teha ja tööka jälginud. Kaja nende laste arengut nad on ilmselt neid ka sealhulgas kes ongi kõik üheksa aastat algusest peale teiega olnud. Ja viis lastest on olnud kõik see üheksa aastat meiega koos. Kas nende viie puhul võib öelda, et vot, kui need tulid, siis need olid sellised ja nüüd On nad teistsugused, et te olete nagu suutnud omaette rõõmustada, et inimesel ei ole mitte ainult lihased arenenud ja ta ei ole ainult füüsiliselt osavamaks muutunud, vaid tal on ka peas ja mõtlemises. Muudatused toimuvad viie puhul, kes on üheksa aastat käinud kogu aeg õpin nendega koos ja me kogu aeg otsida midagi, teeme midagi ja ma tunnen neid nii ammusest ajast. Aga palju parem head näited on need, kes tulevad natuke hiljem. Ja, ja, ja nad on jälle seesama ebakindlus. Tan puberteedi eas noormees, kes ei hüppa kaugust hästi, kes ei mängi jalgpalli ja tal ei ole ka kõige parema firma tosse jalas. Ja siis ta käis meie trennis poolteist aastat pärast seda. Tal läheb soeng korda, tal on pruudid ilmunud meie treeningu ukse taha nagu õppeedukus paraneb ainult pärast ta leidis endale mingisuguse asja, milles ta hea on. Miks ta enesekindlust, et ma olen olemas ja ma tean, miks ma olen ja mida ma tahan. Mõni inimene leiab selle tsirkusest, mille alusel. See uusi liikmeid võtate, te siin nimetasite noormeest, kes oli ühe käega ja teist noormeest kohmakavõitu ja ma saan aru, et niisugune väline ilu ja tohutult harmooniline inimkeha pole siin üldse, nagu öeldakse number üks teie valiku prioriteetide hulgas või. Ei ole vaja mingeid eeldusi ja meil ei ole ühtegi mõõdukid kuskil ja. Ja absoluutselt iga inimene võib tulla ja igas vanuses inimene võib tulla. Nojaa, aga no kui ta isa ütleme, see on ikkagi tsirkus, olge, olgem ausad, et midagi peab ju olema, et näiteks mingite kas või kergemate asjadega hakkama saada ja iga inimene tahab esineda nõnda edasi, nõnda edasi. Millegiga saab iga inimene hakkama, et kui ta ei oska ula keerutada hularõngast ümber puusade, tal ei liigu puusad siis ta saab rullikute peal seista, mis on tasakaalu harjutus. Mingisugune omadus on igal inimesel olemas, kui ta ei taha mitte midagi füüsilist teha, ta võib suuga teha piip-piip ja väga kihvti klounaadi. Nüüd me olemegi võtnud eesmärgiks, et, et kloun Me mõtestame lastega koos lahtimise, tähendab kloon ei ole punane, vaid kloun on see, kui publikuna lõbus ei pea panema. Selleks Buranina deme etenduse Kanuti Gildi saalis suvel, et kuidas on publikuga koos, lõbus on meie klounaadi esimene küsimus. Kuidagi selline mõtlemine ka, et see publiku naer, et see peab olema niisugune kahjurõõmus, naer, et kui kloon kukub tagumiku peale või keegi pehmelt öeldes müksab teda sinnasamasse kohta või mis iganes Ja nii nagu on ka tsirkust, igasugust, on ka publikut igasuguste, et kes tahab naerda seda, et keegi kukkus maha ta ju teab, kuhu ta peab minema, sellist naeru otsima või kes tahab naerda lihtsalt koos nende inimestega, kes on laval siis otsib seda kuskilt teisest majast. Et tegelikult sa oled ju publikuna järjest rohkem valivam ja meie, meil on nii palju asju. Ja sa pead tegema väga palju tööd, publikuna, kuhu sa lähed, millisesse majja sa sisse astud, mida sa täpselt näha tahad või kas sa oled valmis riskideks et sealt tuleb midagi uut või midagi teistsugust, millega ma ei ole harjunud? Kaja kas sirkusel sellel sirkusel, millest me täna proovime rääkida heal ja hingestatud, mitte ainult trikki vabrikul võib-olla kogu ühiskonda tervendav mõju. Nii kõlab seesugune mõte heal juhul lihtsalt koomiliselt. See on väga ambitsioonikas soov. Ma ei tea, kas keegi peaks kunagi tahtma üldse ühiskonda tervendada. Et kui inimene tahab iseennast tervendada või midagi saavutada või midagi õppida või midagi näha või kuulda ja ta kutsub sõbrad endaga kaasa ja, ja nad koos näevad midagi, et siis on juba neli inimest suutudenegi muuta ja ma arvan, et kuskil teise tänava nurga peal on samal ajal keegi lasknud autokummid tühjaks ja joonud ennast väga purju ja et tervet ühiskonda tervendada. Me peaksime kontrollima kogu ühiskond, aga seda me ei suuda iialgi. Me saame kontrollida iseennast enda lähikondlasi ja me saame muuta iseennast läbi selle tsirkusekunsti. Aga saalis ei istu ju ainult meie ise ja meie lähikondlased saalis on täitsa palju võõraid inimesi. Aga mitte terve ühiskond, et mitte iialgi ei tohiks, mina arvan, ambitsiooni olla ühiskonda muuta, see ühiskond läheb ikka sinna soodu. Et seal on nii palju liiva teraci tegelikult, miks tal ei võiks olla nii tugevam? Ambitsioon sellepärast, et, et kui võtta hästi suur eesmärk ja sealt näiteks täitub ainult üks kümnendik siis pole see minu meelest üldse nii hull, kui et vot hästi pisike eesmärke sellest täitub üks kümnendik. Aga see on jälle niukene manipulatsioon, kui sa kogu aeg oled arengus ja sa otsid uusi teemasi või sa sa suhtled selle publikuga, kes sinna saali tuleb. Siis sa iialgi ei saa nii-öelda meinstreiniks. Sul ei tule iialgi staadionitäis publikut, sest et kohe, kui sa oled saavutanud mingisuguse sideme, sa hakkad otsima teisest suunast ja siis ikkagi alati tuleb sinuga kaasa mingi erksam kamp inimesi, et kui sa nagu jääd selle juurde, mis oli hea, mille sa saavutasid juba, see oli hea, töötab ja sa hakkad seda tegema, siis sa saad publikut suurendada publikuarvu lõpuks saad staadionil esineda. Aga see ei ole nagu ühest kunstnike eesmärk, et staadionid täita. See on rokkmuusika. Seda muidugi jaa, oma tsirkus on kord selline väike tsirkus või mis ta nüüd nii väike on, kes pidevalt üritab uusi väljundeid leida ja katsetada, eksperimenteerida. Ja meil ühte kindlat asja küll ei ole, mida me kõik seal selgeks õppima ja siis näitame, et vastavalt inimesele, mida tema otsib, seda ta leiab sealt? Jah, meie artistidel ongi see lugu, et et, et neile meeldib just just see asi, et sa saad ise mingit maailmad kokku panna. Et, et tehniliselt perfektselt sooritada ühte harjutust iga päev neli korda. Ei ole, väga huvitav, tuleb meelde leiva söömine, et kui palju erinevaid leibasid, oodatakse. Et ma arvan, et see tsirkus läheb samamoodi, et eesti rahvas saab aru, et tsirkus ei ole ühesugune, et alati on üks ja sama tsirkus, mida ma vaatan. Et sul on nii palju valikut, millist tsirkust vaadata, nii nagu on tantsu puhul, nagu on teatri puhul see pilt on väga kirju ja ega tsirkuse puhul sa hakkad tulevikus saama valida erinevaid etendusi. See oleks see kõige suurem eesmärk. Mismoodi teie suvi läheb? Suvel me reisime, et siis huvitavaid mõtteid koguda ja natukene ka tehnikat õppida teiste maade artistidelt, meil on Horvaatias väike treeninglaager ja Saksamaal, kellena muuseumis, rannas me esineme tsirkusetelgis küll oma uue kaasaegse tsirkuse tähendusega, mida me teeme koos sakslastega. See suvi juba Kanuti Gildi saalis valmis. Ja suve lõpule paneb punkti nüüd sportakrobaatikalaager, mis saab, mis, mis ongi see? Et, et seal tehaksegi sporti. Sellel hetkel sa ei ole nagu üldse loominguline, enam et siis kui sa teed sporti, siis sa pead tegema täpselt nii, nagu treener ütleb ja täpselt nii mitu kordi ja siis sa saavutad nagu selle tehnilise taseme ja pärast seda me läheme Kanuti Gildi saali uuesti oma stuudiosse. Hakkame vaatama, mida sellega peale hakata. Kas see sobib meile mingiks keeleks kuhugi etendusse või ei sobi. Tsirkusetreeneri lavastaja kajaganniga kohtus Haldi Normet-Saarna kuulmiseni homme samal ajal. Sai läbi. Ja see sai elavaks, kui käsi mis voolama vallandu. Sellest hetkest, kui surraotust äranul jalgu pesi. Märgistas puude suvarjule laatele. Olen ainult lihtne lill. Kuid mul elu jäänud iseendaks. Ja osadus sus sest. Mu südamele raske kanda Ning piinab taime kitsas kest. Soolt palju sain, kuid midagi mul polevas tuua. Mees täitmatuna. Ehk murematuseni ulatuda. Kõik mu värvi kummutab sellest ütlemataga. Käsil, siis ta ükskord mu vallutamise õitsemise hiigeltuliga. Hävimise. Poolkinnisilmi kõndijad. Ma siiski rikkamaks tema ja täida iluigatsuse. Igaviku sõja. Kes pani helisema kõik vaikse Mängutoosi. Metslill varisevad saas epookedasu aeglane viimistletud. Elusad inimesed.