Tere õhtust eetris on esmaspäeva, 23. detsembri Päevakaja ja stuudios toimetaja Mart tabelil. Grauberg ametiühingud pole loodava kollektiivleppe seadusega rahul. Nende hinnangul püütakse seadusega keelata suurel osal streikimine ja see käi demokraatiaga kokku. Mitmed ministeeriumid on palunud eelnõu koostamiseks ajapikendust. Türil avati seoses kiirabireformiga Tartu kiirabi kiirabijaam, kus pakutakse eelkõige kiirabiteenust. Ma ise kohale tulnud haigeid ukselt tagasi ei saadeta. Venemaa punkbändi Pussy Riot liikmed Nadežda toleku Anniko vaja. Maria Alljohhina lasti tänu amnestia seadusele täna vanglast välja. Naiste sõnul on tegemist näitemänguga, millega Venemaa loodab enne olümpiamänge oma mainet parandada. Tudengite võimalustest taotleda vajaduspõhist õppetoetust muutub paindlikumaks. Peale selle avaneb uuest aastast võimalus ka taotleda stipendiume. Viljandi on rahapuudusele otsustanud mõnede teede hooldamisest loobuda. Sellekohased sildid on paigutatud nelja kõnnitee määrde. Eestlaste elu ja kultuuri väljaspool. Eestit uurib igaüks oma asutuses põlve otsas ühtse koondava organisatsiooni osa tahab täita Eesti diasporaa Akadeemia. President Toomas Hendrik Ilves kutsus oma Facebook'i kontol inimesi olema liikluses ettevaatlik. Ameerika jalgpallurist Margus hundist sai esimene Eesti passiga pallimängija, kes on ühes Põhja-Ameerika neljast olulisemast profiliglast play-offi jõudnud. Ning ilmast. Täna ja homme sajab mitmel pool vihma. Õhutemperatuur on täna pluss neli kuni pluss kuus, homme pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Sotsiaalministeeriumis on kooskõlastusringil uus kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu, mis on ametiühingutes tekitanud tõsist protesti. Mitmed ministeeriumid on palunud seadusemuudatuste kooskõlastamiseks ajapikendust. Liisu Lass räägib lähemalt kollektiividelt. Bingo ja kollektiivsete töötülide lahendamise seaduse eelnõu läks kooskõlastusringile möödunud nädalal. Kuigi ametiühingud on ministeeriumiga pea aasta sel teemal juba suhelnud, ei ole ametiühingud praeguse eelnõuga rahul, sest Nende hinnangul sätestab see, et valitsuse ja riigikogu survestamine töötingimuste parandamiseks on tulevikus keelatud. Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et eelnõus on praegu sees mitmeid punkte, mis ohustavad nende hinnangul Eesti demokraatiat. Täna on seal praegu tõesti eelnõu see, see punkt, et igasugune survestamine, täidesaatva võimu survestamine on keelatud ebaseaduslike ja neid punkte me tahame sealt kindlasti sellisel kujul välja võtta, aga üldine meie unistusele eelnõu suhtes oleks olnud see, et, et see annab võimalust andjatega teha sellist head koostööd. Hea et häid kokkuleppeid, mitte ainult selles, et kui palju meie palk on, vaid ka selles, et kuidas tegelikult majandus areneb, koolitus kõik need asjad, mis on vajalikud selleks, et Eesti majandus kasvaks ja sellega koos ka meie meie palgad. Tallinna haridustöötajate ametiühinguliidu esimees Evi Veesaar nentis, et praegusel kujul eelnõu tekitab haridustöötajate protesti, sest õpetajate tööandjaks on enamasti kohalik omavalitsus või riik ja see kahandab nende võimalusi tööandja vastu oma õiguste eest seista. Kui me 2012. aastal protestisid selle vastu, et meil ei olnud võimalik enam sellise palgaga inimesi hoida tööl siis kui me protestisime, siis mitte ainult õpetajad, vaid ka üldsus toetas meid ja praeguse seaduse järgi, kui sinna ei tule muudatust, siis oleks selline testimine võimatu ja see nagu kammitseks võtaks õpetajalt õigused ära. Me ei ole need, kes ilmaasjata hakkame protestima. Kui aga olukord on väga tõsine, siis tõesti seda teeme. Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar ütles, tööandjad näevad, et uus seadus pigem lahendab tööturu osapooli ja on sammuks edasi töösuhete täna päevastamisel, kuid Tammsaare hinnangul võiks see samm olla veelgi suurem. Tööandjate hinnangul vajaks muutmist mitmed väiksemad tehnilised asjad, kuid kõige olulisemaks peavad nad tulevikus toetusstreikide kaotamist. Toomas Tamsar. Meie seisukoht on see, et need streigid on nii või teisiti üks selline meetod kollektiivsetest toetus, mis on oma aja tegelikult ära elanud, aga noh, ütleme niikaua, kui asi puudutab just konkreetse ette, et enda töösuhete parandamine survestamist, et toogu sellega on nagu ta on, siis noh, tegelikult nii poliitiliselt kui toetus tegid meie arvates oma täiesti ära elanud, selleks ei ole mitte mingit vajadust inimestel, töötajatel töötajate organisatsioonid on palju muid võimalusi, palju efektiivsemalt oma sõnum kuuldavaks teha. Sotsiaalminister Taavi Rõivas on rõhutanud, et seaduseelnõuga ei keelata streikimist, streikimine pole seaduslik aga juhul, kui see ei puuduta töötingimusi. Sotsiaalministeerium kinnitas, et kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal on kavas eelnõu teksti täpsustada, et vältida igasugust vääritimõistmist. Ministeeriumist öeldi meie uudistele, et mitmed ministeeriumid on eelnõu kooskõlastamiseks palunud ajapikendust ja ilmselt avalikustatakse eri seisukohad. Uue aasta alguses. Türil avati uus kiirabi ja mida võib pidada kiirabireformi esimeseks pääsukeseks. Ühtekokku on Eestis plaanis avada viis uut kiirabijaama. Kava kohaselt hakkab uuest aastast tööle 95 kiirabibrigaadi 58. asukohas. Olev Kenk käis Türi kiirabijaama avamisel. Türi kiirabijaama avanud sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles, et tegemist on väga suure sammuga mitte ainult Türi, vaid kogu Järvamaa jaoks. See on tervishoiukohalolek Türil selliseid sarnaseid ruume me avame tegelikult aastavahetusel üle kogu Eesti 75 inimest, ligikaudu tuleb aastavahetusel Eesti tervishoidu juurde ja need inimesed tulevad täiendavalt tööle just nimelt kiirabisse. Kiirabiliidus tehti esimest korda märge kaardile Türi kui kiirabilinnakohale aastatuhande vahetusel kuid teoks sai see ennekõike tänu kohaliku omavalitsuse visale pealekäimisele. Türi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Peeter Kruusement kindlasti. Ehkki on määravaks ju iga minut kiirabi töös ja kui võtta, et Türi valla ühest servast teiseni on 40 kilomeetrit, siis siis on tähtis, et see kiirabibrigaad paikneks ikkagi valla keskel. Türil. Türi uus kiirabijaam hakkab pakkuma klassikalist kiirabiteenust. Kui kui mõni haige ise kohale tuleb, saab ta ka abi. Tartu kiirabi juht Ago Kõrgvee ütleb, et pole mingit alust hirmudel, justkui hakkab Tartu kiirabi kõiki haigeid Tartu haiglatesse vedama. See oleks Tartu kiirabi seisukohast väga ebamõistlik käitumine, kui me põhjendamatult hakkaksime haigeid kuskile kaugele vedama. Ennekõike me viime need patsiendi lähimasse haiglasse, mis suudab tagada patsiendile diagnostika ja ravi. Ja loomulikult, kui patsiendi seisund eeldab, siis kõrgdiagnostiliste tehnikat kas Tallinnas või Tartus, siis aga sinna me viime selle patsiendi. Kõik uued kiirabiteenuse pakkujad alustavad üle Eesti tegevust 30. detsembri hommikul kell kaheksa rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Venemaa punkbändi Pussy Riot liikmed Nadežda talaku Anniko vaja, Maria Aljohhina lasti tänu amnestia seadusele täna vanglast välja. Kai Vare räägib lähemalt. Punkbändi Pussy Riot liige Nadežda talakonnika sammus naeratades ja võidumärki näidates siberi vangla väravast välja aga mingiks eriliseks saavutuseks tama vabanemist ei pea. Järjekordne näitemäng enne olümpiat ütles talakovnikova vabastada inimesi paar kuud enne nende karistuse lõppu, nagu näiteks Hodorkovski see naeruväärne tuleb. Kõnnikova sõnul tuleks meeles pidada kõiki neid inimesi, kes praegu vanglates viibivad, aga kellest ei räägita. Ta lubas, et püüab nende heaks koos Marial juhina ka midagi ära teha. Meil on lähiajal kavas arutada projekti, luua inimõigusterühm, et aidata Venemaa vange, ütles ta Locoinikova. Ta rõhutas, et vanglas olemine ei ole teda muutnud, aga nüüd mõistab ta ehk paremini seda riiki, mis on üles ehitanud ehitatud vanglana. Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Catherine Ashtoni esindaja Sebastian Brabaan tervitas Pussy Rioti liikmete vabastamist ja avaldas lootust, et peagi pääsevad vabadusse ka niinimetatud Polotne kohtuasjaosalised ja Greenpeace'i keskkonnaaktivistid. Kama, et luua läbipaistev, sõltumatu ja usaldusväärne kohtusüsteem ning täita oma kohustusi inimõiguste diskrimineerimisest hoidumise ja seaduste järgimise vallas, ütles Euroopa liidu esindaja, Riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov usub, et Pussy Rioti liikmete ja Mihhail Hodorkovski vabastamine võtab suhetes lääneriikidega pingeid maha. Potentsiaal andjale siiski ütles. Jeesus on juba noh. Ja mis siis nii ma olen, kõigi Venemaa-vastase tegevuse potentsiaal on läänes endiselt väga suur. Võetakse selle armuandmise ja meestega maha mõningad aspektid, mida Venemaa vastu negatiivselt ära kasutati. Aga küllap need jõud, mis on huvitatud vastasseisust Venemaaga, leiavad teisi võimalusi, ütles Puškov pressikonverentsil. Riigikogus vastu võetud õppetoetuste ja õppelaenu seadusemuudatused pikendavad vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise aega ning tõstavad pereliikme kohta ette nähtud sissetuleku ülempiiri. See peaks nii ministeeriumi kui üliõpilaskondade liidu hinnangul laiendama oluliselt toetuse saajate ringi. Piret Errem reisilugu. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise tingis esimese taotlusvooru analüüs. Esimene voor oli tänavu septembris, mil huvi jäi oodatust tagasihoidlikumaks. Vajaduspõhist õppetoetust olnuks siis õigus saada enam kui kolmandikul tänavu alustanud tudengist. Vähese huvi tõttu sai aga poole vähem. See pani ministeeriumi üle vaatama ka tingimusi, mille alusel toetusi jagatakse. Lähemalt rääkis haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Helen Põllu. Sissetulekute ülempiiri pereliikme kohta, mis enne oli 280 eurot, mis nüüd siis tõsteti 299 euroni samuti laiendati veidi nende ringi, siis kuuluvate pereliikmete hulka muudeti ka veidi nende tudengite toetuse maksmise aluseid, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta ja nende puhul ei arvestata enam bioloogiliste vanemate sissetulekuid. Üliõpilaskondade liidu juhatuse aseesimees Johan Peetri tõdes, et tehtud muudatused rõõmustavad tudengeid. Küll aga teeb muret asjaolu, et sissetulekud pereliikme kohta arvestatakse eelneva aasta tuludeklaratsiooni alusel. See seab aasta jooksul ootamatult keerulisse olukorda sattunud tudengiraskustesse. Üliõpilaskondade liit tegi ettepaneku vajaduspõhise eritoetuse sisseseadmiseks, jätkab Johan Petre. Toetuste taotlemine peaks arvestama üliõpilaste reaalsete netosissetulekut, mitte ainult tuginema eelmise aasta tuludeklaratsioon. Andmetele tuleks lisaks võimalus üliõpilastel, kelle taotlus on siis selle automaatsüsteemi poolt tagasi lükatud, nendel oleks siis võimalus täiendavate dokumentide oluliselt tõendada, et nende reaalne netosissetulek jääb alla 280 euro, mida automaatne süsteem ei pruugi tuvastada. Põllu hinnangul tuleks selliste ootamatute olukordade tekkel pöörduda tudengile alustuseks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltoetussüsteemi poole. Vajaduspõhise õppetoetuse kõrval said tudengid juurde ka võimaluse kandideerida reale stipendiumile, nii seati sisse 200 eurone tulemusstipendium. Kevadsemestril jaguks seda 480-le tänavu alustanud tudengile. Üliõpilaskondade liidu soov oleks aga, et sellest saaks osa 10 protsenti kõigist tudengist. Helen Põllu hinnangul jäädakse siin siiski esialgsete plaanide juurde. Hästi õppida ja hästi edasi jõuda peaks, oleme ikkagi tema esimene motivatsioon üleüldse õpinguid alustada ehk kui me räägime, et tudengitel on tagatud tegelikult vajaduspõhiste õppetoetuste kaudu selline esmane ligipääs kõrgharidusele siis sealt edasi sellist suur stipendiumi liikimis kataks olulist protsenti tudengeid me praegusel hetkel hetke ei ole näinud. Tulemusstipendiumi täielikul rakendumisel hakkaks seda saama veidi üle 1400 tudengi. Piret Preis Tartu. Äsja asutatud Eesti diasporaa akadeemia seab eesmärgiks hõlbustada väljaspool Eestit elavate eestlaste ajaloo ja kultuuripärandi uurimist ja publitseerimist. Sel teemal jätkab Riina Eentalu. Eestlasi on juuritud Siberist Krimmist kuni Ameerika ja argentiinlane kogu aeg. Miks need oli vaja akadeemiat? Juhatuse liikmed Maarja Merivoo-Parro ja Sander Jürisson. Pigem kipub täna niimoodi olema, et kõik oma asutuses nokitsevad selle kallal ja natuke põlve otsas, et sellist ühtset koondavate organisatsiooni või institutsiooni täna ei ole jah, selliste uurimisinstitutsiooni nagu, mis koondaks just uurijaid ja erinevates distsipliinide, sest seda täna ei ole jah, kahjuks. Aga samas ka neid maid, mida uurida, on väga palju ja väga palju alad on ikkagi veel täiesti katmata, väga põnevad kogukonnad on näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis, Hongkongis no tõenäoliselt ja on ka praegu see aeg, kus, kus eestlasi läheb rohkem välja, et kuidas see on muutunud ka uurimise seisukohalt. No meie ajaloolaste oleme selline võib-olla kõige rohkem uurinud sellist ajaloolist väljarännet enam keskendunud olnud pagulaseestlastele varasemal perioodil, Eestist lahkunute teema uurimisel aga, aga jah, meie tänane selline väljarändmuster ka see ilmselt hakkab aina enam köitma võib-olla ka teiste uurijatega ainult sotsioloogide ja, ja võib-olla inimgeograafide huvi, et tehnoloogid, antropoloogid, ajaloolased, et aina enam tekitab ka nendesse sellist uurimisaines tekib nende jaoks. Ja võib-olla see on ka üks koht, miks meie tegevus võib-olla aitab ka tänapäeva protsessi mõtestatud. Kõikidel nendel asjadel on nii palju erinevaid kihte ja nii palju erinevaid nüansse. Ja kui mett Peame rohkem mineviku kohta, siis me oskame paremini mõtestada oma oleviku ja võib-olla paremini prognoosida ka seda, mis tulevikus juhtuma hakkab ja seda siis omakorda juhtida, kui nende teadmiste baasil. Noh, me oleme seadnud selliseks eesmärgiks, et hakata kaasama ka võib-olla teiste distsipliinide esindajad ja natuke laiemalt, et kaasata teisi uurijaid Kui kohe meie esimese aasta tegevusse mahub, vähemalt plaanides praegu on, on üks selline ülevaateteos mis oleks käsitleks kogu eesti Diaspora ajale kui algusest kuni tänapäevani ka üsna sellises üldises vormis just selleks, et ta oleks kättesaadav kõigile et sealt saaks sellise esmase pildi kätte. Nüüd aastal 2014 on suure põgenemise aastapäev ja sellega seoses me tahaks teha suure rahvusvahelise konverentsi Diaspora uuringute teemal. Hinnanguliselt viiendik eesti keele kõnelejaid elab väljaspool Eestit. Nende elu ja kultuuri uurimine võiks Eesti ühiskonnas kõlapinda leida, arvab Sander Jürisson. Viljandi on rahapuudusel otsustanud mõnede teede hooldamisest loobuda, sellekohased sildid on paigutatud nelja kõnnitee äärde. Piret päevrist. Viljandi abilinnapeamajanduse alal Malle Vahtra ütleb, et näiteks üks mitte hooldatavatest kõnniteedest läheb läbi eramaa. Ja need kaks eramaa omaniku ei ole huvitatud ka üldse sellest, et linn seda hooldaks ja ei pea vajalikuks ka ise hooldada. Sellepärast et see lõhub seda maastikku ja nad ei tahagi, et inimesed seal käiksid. Viljandi linn ei hooldaga sellel talvel esimese kirsimäe kõnniteed. Mida ei ole hädavajalik teha ja kus on võimalik 10 meetrit eemalt teistelt kasutada siis me hoiame raha kokku ja selle raha arvel hooldame teisi teid paremini. Missuguse seaduse järgi või missuguse määruse järgi Viljandi linnavalitsus tegutseb, kui selgitab teavitustahvlitel kõnniteede hooldamata jätmisest vastab Malle Vahtra. Meil on lihtsalt on teehooldajatega partneritega on sõlmitud lepingut ja vastavalt lepingule. Me näitame ära, milliseid teid me soovime hooldada ja milliseid teid mitte. Viljandi linnas opositsiooni kuuluv Reformierakonna liige Tauno Tuula arvamus. Ma ei oska siin midagi muud arvata, kui paneb ainult imestama, et üks omanik oma teid ei hoolda või õigemini Viljandi linnavad inimestele teid ei hoolda, otsustab lihtsalt osad teed hooldudest välja, et kui raha ei ole, siis no see ei ole ikka pädev, sest et selle mõne jupi jaoks oleks see raha olemas olnud, igalt poolt oleks võinud teda võtta, teed peavad ikkagi korras olema ja äkki annab talli, et ei olegi vaja hooldada ja hooldada vaja nad, ma arvan, et nad võtavad need sildid ikkagi maha. Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tarmo loodus leiab, et linnavalitsuse otsus on omapärane, aga näeb osade kõnniteede hooldamata jätmise taga linna rahanappust. Kurb küll, et meil nii on. Võib-olla järgmine siht on mõne suurema tee otsas. Kuid millist lahendust näeks Viljandi linnavolikogu liige Tarmo loodus kõnniteede hooldamiseks näiteks järgmisel talvel? Linnaeelarve maht järgmine aasta siiski kasvab ja ja tõenäoliselt see tall meid sellise lumeuputusega nagu eelmine või üle-eelmine oli, ei hirmuta. Järelikult me suudame ka kindlasti nende libedatega paremini toime tulla, aga ega siis ka teenus, mida linn ostab, ega nende hinnad alla ei lähe, nad ikka tõusevad. President Toomas Hendrik Ilves kutsus oma Facebook'i kontol inimesi olema liikluses ettevaatlik. Meiega oleks praegu 81 inimest rohkem, 1628 inimest jäänuks vigastamata. Kolm neljandikku neist õnnetustest olnuks olemas. Kui liikluses polnuks tänavu nii palju hoolimatuid mööda sõita ja ülbet kihutamist, ükskõiksust iseendaga kaasteeliste suhtes, ärgem kihutagem. Ärgem istuge alkoholi sena rooli, hoolimkem, üksteisest kaitskem 11, kirjutas president Ilves. Täna õhtul lisandus aga kurba statistikasse 82. liikluses hukkunu, kui Tallinna ülikooli juures sai liiklusõnnetuses surma 74 aastane jalakäija. Millist ilma on aga oodata pühade ajal, räägib nüüd sünoptik. Taimi paljak. Tere õhtust, ilm jõuluks kingitust ei tee, lund ei too, hoopis tõstab tuule tugevaks. Üksnes saabuval ööl. Madalrõhkkonna haare lõdveneb ja tugevneb, kõrgrõhuhari rahustab mõneks tunniks tuule lääne ja edelatuuled. Puhanguid on enne keskelt veel 17 meetrit sekundis. Pärast keskööd tuul nõrgeneb seitsme kuni 12 meetrini sekundis. Paksem pilvemass ühes sajuga eemaldub ja taevas tõmbub mõneks tunniks selgemaks. Õhutemperatuur on enamasti pluss ühe pluss nelja kraadi piires. Selgema taeva korral langeb hommikuks miinus ühe kraadini. Homme päevaks jõuab rannikule uus äge madalrõhkkond ja tõstab jõululaupäevaks ka Läänemere ääres tuule väga tugevaks. Lõuna ja kagutuul tugevneb seitsme kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul, pärastlõunal 12 seitsmeteistkümne Saaremaal ja Hiiumaal õhtul edelatuule puhanguti 23 meetrini sekundis. Siin-seal sajab vihma. Sooja on kaks kuni kuus kraadi. Jõulupühadeks muutub tsüklonid, haare Läänemere ääres õnneks lõdvemaks. Sadusid Rova ja ilm rahuneb tasapisi. Õhutemperatuur on enamasti plusspoolel, vaid hommikuks võib selgema taeva all mõnel pool null kraadini langeda. Jõululaupäev tuleb siis küll tugevad, tuulega, aga suisa Maroks siiski ei lähe. Jõulu esimene püha võib aga päikese välja tuua. See on ju hea uudis. Ja sünoktikute nimel soovin teile kõigile ilusat jõuluaega. Nüüd sõna sporditoimetaja Taavi libele. Ameerika jalgpalliliigas NFL alistas Margus hundi koduklubi Cincinnati Bengals kodus Minnesota Viking. Siin 42 14 pääses play-offi Bengalsi andeid, Alton andis söödu. Neljale Touch Downile samuti väljakule pääsenud Margus Hunt tõmbas korra maha Viking. Siin mängujuhi voor enne põhihooaja lõppu on Bengals kogunud 10 võitu ja viis kaotust ning ühtlasi kindlustanud oma divisjoni esikoha. Hunt on esimene Eesti passiga pallimängija, kes on ühes Põhja-Ameerika neljast olulisemast profiliigast play-offi jõudnud. Hispaanias toimunud traditsioonilisel aastalõpuregatil saavutas finn-klassi purjetaja Deniss Karpak teise koha. Karpak oli avaseeria järel liider, kuid medali sõiru sai Karpak Euroopa meistri Vassilis Bogari järel teise koha ning loovutas ühe punktiga regati esikoha. Eesti parim naisjalgpallur Getter Laar hoidis Prantsusmaa kõrgliiga naiskonna kingaapi värava puhtana ja aitas naiskonnal rodeesi vastu null-null viigi teenida. Tegemist oli eestlanna kolmanda nullimänguga Prantsusmaal. Et lähikonkurents noppis viimasest mängust võidu, langes Kingdom tabelis kuuendale kohale. Janari Jõesaare kodumeeskond õun, mis sai USA korvpallikolledži liigas hooaja kolmanda kaotuse, kui ei viimase sekundi kolmesega 76 79. Alla mürgheri ülikoolile eestlane mänguminuteid ei teeninud. Venemaa laskesuusatäht Maksim kiudov teatas pärast Sotši olümpiamängude tõrviku-teatejooksus osalemist, et lõpetab karjääri. 31 aastane Joe toob oli kaks viimast aastat üritanud pärast rasket vigastust tasemele naasta ja valmistus tõsiselt olümpiahooajaks, kui ta võttis enda sõnul vastu loobumisotsuse. Kui nägi kõrval nooremaid, tugevamaid konkurente suudab, on kolmekordne maailmameister. Aitäh spordile ning siia lõppu veel üks uudis põhjapõder Rudolfi nina kohta. Rootsi teadlased on nimelt saanud inspiratsiooni tuntud jõululaulust ja uurinud, miks põhjapõder Rudolfi nina punane. Lundi ülikooli teadlaste rühm filmis Skoone loomaaia põhjapõtru soojuskaamera aga ja selgus, et põtrade nina oli soojuspiltidel tõepoolest hõõguvpunane. Professor Ronald Kerry sõnul hakkab põhjapõdravereringe temperatuuri langedes ninna verd juurde pumbata Obama et loomal säiliks haistmine ja ta suudaks toitu leida. Teadlased avastasid põhjapõdra ninas on 25 protsenti rohkem veresooni kui inimesel. Lundi ülikooli teadlaste soojuskaamera ülesvõtteid saab näha näiteks Youtube'is. Selline sai 23. detsembri Päevakaja saate. Toimetas Mart paberil Grauberg ilusat õhtut ja rahulikku pühade aega.