Tere, uudistetoimetus vaatab nüüd tagasi 2013.-sse aastasse ebaolulisemast kokkuvõte. Te, kuulete aasta lõppu, Päevakaja, mina olen toimetaja Liisu Lass. Sel aastal jõudsid Eesti inimeste arvamused riigi juhtimise kohta jääkeldris esmakordselt toimunud rahvakogule ja arutelu jätkus ka arvamusfestivalil. Üle aastate võtsid taas häälekamalt sõna meie loomeinimesed. Meil on selline riik, ise ju tahtsite, siin ta on. Meie midagi muutma ei hakka, kellele ei meeldi, mingu ära. Ja nad lähevadki. Aasta lõpus sirbi ümber toimunu puhul skulptuuri elus olukorra klaarimaks ja näitas 11 austava suhtlemise vajadust. Kui on näha, et on selline sündiva konfliktiolukord siis on väga tähtis otsida kiirelt seda ühisosa. Eestil on läinud hästi, aga riigikontroll märgib, et Eesti inimesed ei ole riigi edust eriti osa saanud. Abi vajavaid perekondi on ligi kaks korda rohkem kui kriisieelsel ajal ja inimeste väljavool jätkub. Riigi rahandus ja majandusedu ei ole Eesti inimestel täna jõudnud. Poliitika-aasta märksõnadeks olid kohalikud valimised, Keskerakonna edu ja Reformierakonna populaarsuse jätkuv vähenemine. Jah, see oli referendum ja rahva otsus oli ühemõtteline jah, Keskerakonna poliitikale Tallinnas ja üle Eesti. Valimiste aastal kompased erakonnad kampaaniates ka senisest rohkem hea tava piire. Euroopa Liidu suur pettumuse läbikukkumine oli assotsiatsioonileppe sõlmimata jäämine Ukrainaga. Seisavad seisavad, kes on lasknud rahva eemalepeletamiseks heliefektiga granaate. Suur võit oli aga ühenduse pikale ajalise eelarve vastuvõtmine aastani 2020. Eestile tähendab see suuremaid põllumajandustoetusi. Suurriikidele tähelepanu haaras Süüria võimude keemiarelva rünnak Damaskuses, jättes sellega varju sõja sisulisemalt muutused. Maailmas räägite aastal palju ka privaatsuse piiride nihutamisest, sest poole aasta eest tõi ameeriklane Edward Snowden avalikkuse ette kui suures mahus USA luureteenistus meie kõigi andmeid jälgib ja salvestab. Aasta algusest avanenud elektriturg pani inimesi hoolikamalt oma elektriarveid uurima. Jaanuaris oli elektri hind mullu detsembriga võrreldes viiendiku võrra kõrgem. Hinna tipp oli aga suvel. Pealinlastele on terve aasta olnud ühistransport tasuta, suvel jõudsid Eestisse ka uued elektrirongid. 27 aastat olen nagu vedurijuhina töödanud selle rongiga, nüüd iga päev võid puhta särgiga käia rahulikult. Uus kiirraudtee Rail Baltic viib Tallinnast Berliini, aga kõige varem 10 aasta pärast. Eesti haridus elas lõppeval aastal muutuste tuules käivitus mitu aastat kavandatud tasuta kõrghariduse tooma pidanud reform avatega kolme riigigümnaasiumi ja endiselt murti pead selle üle, kuidas tulla toime õpilaste arvu kiire kahanemise. Ka need on aasta lõpu Päevakaja teemad. Ja nüüd kõigest järgemööda lõppevat aastat võib nimetada arutelu aastaks, kus esmakordselt toimus nii rahvakogu kui ka arvamusfestival üle aastate võtsid ühiskondlikel teemadel taas häälekamalt sõnaloomeinimesed. Mari Rebane, mis on sellel pildil valesti? Just sellise lausega kinnistus näitleja Mari-Liis Lill esitatud kõne aprillis loomeliitude pleenumi 20 viiendat aastapäeva tähistavad üritused Riigikogus. Ja sedasama lauset on ärksad inimesed küsinud endalt 2013. aastal ja otsinud ka vastuseid. Aga kõigepealt las kõneleda Mari-Liis lillel, mis on sellel pildil valesti, kui lapsest peale antakse koolis ülikoolis tööl mõista, et ole rahul sellega, mis sul on ja ära nurise, sest järjekord ukse taga on pikk. Kas midagi sarnast ei toimub ühiskondlikus plaanis? Meil on selline riik, ise ju tahtsite, siin ta on, meie midagi muutma ka, kellele ei meeldi, mingu ära. Ja nad lähevadki. Aga erinevalt teatrikoolidest ei toimu Eesti riigis inimeste ületootmist. Järjekord ukse taga ei ole kuigi pikk ja see ei nõua alati rahalisi vahendeid mida ei ole kunagi piisavalt, küll aga peaks olema piisavalt kuulamisoskust dialoogivõimet, head sõna ja selliseid lahendusi, kus keegi ei tunneks ennast kaotajana. Nii et iga Eesti vabariigi kodanik tunneks, et ilma temata saadaks halvemini hakkama. Et teda on vaja. Ühiskonnas paigast nihkunud väärtushinnanguid, sotsiaalset ja materiaalset ebavõrdsust ning poliitilist kõrkust käsitlenud kõne puudutas paljusid ilmselt ka ebameeldivalt, sest ruttu seati kahtluse alla, kas noor naine ikka kirjutas kõne ise ning lisaks heideti ette positiivse programmi puudumist, et viriseda oskavad kõik, aga lahendusi keegi ei paku. Memokraat ja mulluse harta 12 üks autoritest Tarmo Jüristo leiab, et selline küsimuse püstitus on veidi kummaline. Eesti iseseisvus, mis ühiskonnana meie kõigi jaoks on selline müütiline või peaaegu müütiline ajastumis ainult 20 aasta taga oli, et siis suur sündmuste jada, mis sellel hetkel juhtus, oli kui tänase pilguga vaadates klassikaline kodanikuühiskond. Öölaulupidusid asjadest rääkides, et see ei ole ju arutelu kultuuriasi, et öölaulupeol oli puhas protestiaktsioon. Ja, ja siis jälle on huvitav mõelda, et kas keegi küsib sellele ajastule tagasi vaadates ja öeldes, et et noh, et seal inimestele lihtsalt lärmasid etud lihtsalt laulsid, et mis nende positiivne programm oli, et kuidas nad, mõtlesin, et kuidas Eesti selle pärast nagu iseseisvalt hakkama saab, et nemad lauluväljakul laulavad. Mõni päev pärast loomeliitude pleenumi toimunud rahvakogu arutelule jätsid kutsutud 500 Telegaadist küll ligi 200 tulemata, kuid ühiskonnas tohutut kõlapinda leidnud ettevõtmist, kus üheskoos arutati, kuidas seadusemuudatuste kaudu elu Eestis paremaks teha võib lugeda kordaläinuks. Mitte ainult riik ja rahvas ei lähenenud teineteisele, vaid ka rahvas rahvale, märkis toona üks päevajuhte politoloog Mari-Liis Jakobson. Tegelikult see on see areen, kus saavad kodanikud omavahel kokku, kodanikud, kellel on väga erinev taust, võib olla ka väga erineva haridus tulevad erinevatest Eesti punktidest siis siin nad ütleme niimoodi saavad kokku ja neil tekib võib-olla parem arusaam sellest, mida ütleme siis, mida rahvas ise mõtleb, et ma olen ka osa mingisugusest suuremast kogukonnast. President viis riigikogu ette lõpuks mituteist rahvakogu ettepanekut, millest seadusena või seadusemuudatusena pole veel ühtki vastu võetud. Kui rahvakogu oli niinimetatud jääkeldri protsessi jätk siis augustikuuni arvamusfestival sündis tegijate initsiatiivist ja seal ei pidanudki olema piltlikult öeldes seadusandlike tagajärgi. Kas võib siis küüniliselt väita, et arutleda oli küll tore, aga kasu ei olnud sellest tuhkagi? Memokraat Tarmo Jüristo ei ole sellega nõus. See on küsimus nagu sellest, et kui avalik peaks see debatt üldse poliitilises protsessis olema ja selles osas tundub jah, et, et siin see arvamus on jällegi mitte ainult Eestis, vaid see on nagu palju laiemalt, et igal pool maailmas on viimase paari aasta jooksul selgelt kaldunud rohkem sinnapoole, et see debatt peaks olema avalikum. Seda peaks olema rohkem, seal peaks olema Brow suuremal hulgal inimestel võimalus osaleda seal peaks olema suuremal hulgal inimestel võimalus erineval moel osaleda. Iga arvamusavaldus ei pea olema verbaalne, ütleb näitleja Rasmus Kaljujärv. Kultuuriinimesed, kuidas nad saavad oma sõna kuuldavaks teha, kuidas näitleja saab oma sõna kuuldavaks teha. Üks võimalus on kirjutada arvamusartikleid, nii nagu on poliitikute suust kuulda olnud, et kuulge, kui te midagi tahate, siis kirjutage arvamusartikkel ja küll me siis kuulame. Noot, aga kõik ei ole nii osavad kirjutajad. Mind on kutsutud ja seatud selleks, et ma olen laval, minu vahendan, teater ja minu vahend on lava. Loomeinimeste jõudu sai sügisel tunda kultuuriminister Rein Lang kuid olgu tema põhjused tagasiastumiseks ka pragmaatiliselt. Parteipoliitilised kodanikuühiskonna džinni enam pudelisse tagasi ei topi. Rasmus Kaljujärv. Ma loodan, et ma saan oma lapsi kasvatada juba sellises ühiskonnas, kus ei pea ülepäeviti meelde tuletama seda sõna kodanikuühiskond, et see on loomulik elu osa. Kultuurielu ilmestasid ajalooliselt märgiliste sündmuste kõrval ka pingelised hetked. Riina Eentalu räägib lähemalt. Mitu tõeliselt ilusat märgilist sündmust eesti kultuuris seostuvad 2013. aastaga, enne kui aasta lõpus sirbi peatoimetaja konkurss ebaõnnestus ja tegevjuht jäi ajutiseks kohusetäitjaks ning siis tolksti see pisuhänd. Sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga teatas, et sirbi peatoimetaja kohusetäitja nüüd Kaur Kender ning neli sirbi töötajat on koondatud. Sealtmaalt ei olnud asi enam ilus. Segased selgitused, kes kellega kohtus ja millal ja nii edasi. Loomeliitude mõõt sai täis ning ühiselt teatati, et nad kultuuriminister Rein Langi enam ei usaldab. Lang teatas, et astub tagasi, kuid teeb seda nimede nimetamisega Riigikogus peeglis päris Eesti ühiskonna ette. Teater NO99 oma ministri viimaste päevadega. Kenderi hetkeline tähelend oli siis juba läbi. Minister libistas tundlike sõrmeotstega üle lauanurgale lebava ajalehe mis oli kõigest aga üleni kollaseks tõmmanud. Ta ohkas ja vaatas aknast välja. Seal ootas teda ainult pimedus ja tühjus. Nii näebki siis välja ajakirjaniku aju ses. Mõttes minister kusagil Solarise kohal oli näha langevat sabatähte legende kes kihutab öise Tallinna ning tellimisel. Ja kultuuriminister Rein Lang ütles riigikogus, et põhimõttelistes küsimustes ta eksinud ei ole ega astu tagasi selle pärast ega ole tal põhjust tagasi astuda ka sirbis toimunu pärast sarjata sai ajakirjandus. Mulle tundub, et tänases Eestis on aga turunduslik võidumees see, kes suudab välja mõelda sellise vale mis oleks sedavõrd suur, et see muutuks hetkeks usutavaks ja mida levitatakse enne ümberlükkamist vähemalt ööpäeva jooksul. Kirjanik Berk Vaher ministri kõnest Ma tõepoolest ei saa aru, miks nüüd seda konkreetset hetke pidi kasutama selliseks ülepaisutatud traagilises vormis meedia kriitikaks, kui ometigi ministri rollis on ju mujal. Nüüd on sirbil värskelt uus peatoimetaja Ott Karolin ja meil on uus kultuuriminister Urve Tiidus, kes ütleb, mida tema kogu sellest asjast õppis. Iga konflikte ei alga ju pauguga, et kui on näha, et on selline sündiva konfliktiolukord siis on väga tähtis otsida kiirelt seda ühisosa ja, ja siin on tegemist muidugi vajadusega rahulikku ja, ja lugu pidama. Ütleme seejärel, et riigikogu võttis vastu ka kultuuri arengusuunad aastani 2020 ning ka loovisikute ja loomeliitude seaduse aga lõpetame ilusate meie kultuurikestvust märkivate sündmustega. Sel aastal 104 aastat oma maja oodanud Eesti Rahva muuseum saab selle aprillis müüriti nurgakivisse Eesti Rahva Muuseumi kodarraha, pihlaka, pulga soola ja tähtsate dokumentide kõrval ka tudengisatelliidi kosmosesse lennutamise märkavad margid. Eesti Rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas. Innovatsioon ja kaugemale vaatamine sobib eesti rahvale, aga paljuski see sisu kajastab seda, et me oleme siin väga kaua aega elanud ja kavatseme oma eluruumi veel hoida sellele keelele ja kultuurile ja kavatsesid mitte kusagile minna. Ja septembrikuine pidu Eesti rahvusooperimajas. Maja sai 100 aastat vanaks. Eluaegne Estonlane peoõhtu lavastaja Arne Mikk sõnastas vaimse sideme Mises taanlase aastakümneid on sidunud. Seesmine väärikus ja eestimaalisus isamaalisust Estonia on püüdnud oma hinges hoida seda. Eestil on läinud hästi, aga riigikontroll märgib, et Eesti inimesed ei ole riigi edust eriti osa saanud. Abi vajavaid perekondi on ligi kaks korda rohkem kui kriisieelsel ajal ja inimeste väljavool maapiirkondadest, kui Eestist jätkub. Kai Vare jätkab sel teemal. Eesti on väga tublim, sisemajanduse kogutoodang on suurem kui buumi ajal. Ekspordi kasv on küll aeglustunud, aga ekspordimaht on suurem kui kiirel kasvu ajal. Eesti eelarvepuudujääk ja võlg on väiksem kui teistel Euroopa Liidu riikidel. Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo jutus tuleb aga välja, et see ilus pilt ei ütle kõike. Riigi rahandus ja majandusedu ei ole, Eesti inimestel on täna jõudnud eestlaste jõukus ei ole viie aastaga tegelikult kasvanud, ehk me oleme samal tasemel viis aastat tagasi ja meil on palgas vaatamata Eesti väikses tegelikult väga suured regionaalsed erinevaid, kuni poolteist korda. Peaminister Andrus Ansip ja ka haridus, teadusminister Jaak Aaviksoo aga riigikontrolli kriitikat ei usu. Oleks pidanud kasutama värskeid Eurostati andmeid, siis nagu on, nagu ikka igas dokumendis ka selles dokumendis kohati erapooletu, sest jääb puudu. Eesti avaliku elu jälginud inimesed võib-olla tunnevad ära nii mõnegi riigikontrolli töötaja ilmavaate. Statistika järgi tõusevad Eestis palgad nii, mis mühin kiiremini kui mujal Euroopas ja kiiremini, kui kasvab tootlikkus. Palgatõusu ohtude eest on hoiatanud nii rahandusministeerium kui ka Eesti pank. Samas elab ligi 20 protsenti Eesti elanikest suhtelises vaesuses. Seda, et ka hinnad on kasvanud, nii mis mühin, tunnetavad ilmselt paljud ilma uuringutetagi. TNS Emori küsitlus näitab, et Eestis jälgib seitse inimest 10-st toidukaupa, ostes alati hinda ja kaupu valitakse odavamate toodete seast. TNS Emori projektijuhi Kennet Sarve sõnul saab enamik siiski enda sõnul soovitud toidukaupu osta. 80 protsenti inimestest nii kaudsetelt saab osta, mida nad tahaksid, ja siis 20 protsenti ligikaudselt on inimesi. Harjala saavad, ei saa üldse osta seda, mida nad soovivad, kahjuks aga see väga harv ja üldse mitte ei saa osta, on iseloomulikum pigem siis vanemaealistele ja kahjuks väikelinnade ja maa-asulate elanikele, pigem. Seda, et maal on sissetulekud kehvemad, näitab ka statistika. Ka vabu töökohti on väljaspool linnu vähem ja inimesed hääletavad jalgadega. Statistikaameti peadirektor Andres Oop kaob. Tahame või, või ei taha, me peame tegelikult tunnistama, et valdav osa Eesti elanikkonnast siiski elab Tallinnas ja Tallinna ümber asuvates valdades. Tallinn on tänavu juurde tulnud üle 10000 inimese ja elanike arv on üle 430000. Maakondades annab üha teravamalt tunda töökäte puudus. Näiteks Viljandimaa ettevõte Ivar viiva vajaks juurde 40 töötajat, et eksporditellimusi täita. Ettevõtte juhataja Toomas värva kaalub ettevõtte tegevuse kolimist Narva või Tallinna. Tegelikult Tallinna keskmine palk tööliste hulgas võib olla ei olegi kõrgem, meie ettevõtte Viljandis maksab Ma arvan, inimestel praegu rohkem, kui ma olen kuulnud, Tallinna küsimus on, et kas me laienemine Viljandis võime laienemine kuskil Viljandist väljas, olgu siis Narva või Tallinn. Ega Narvas kah olukord väga roosiline pole, noored lähevad minema. Narva kutseõppekeskuse direktori Jüri sasi sõnul kahaneb neil sisseastujate arv igal aastal 150 õpilase võrra. Üks on see, et siin ei ole midagi teha, teine isegi tähtsam, et palgad ei ole siin konkurentsivõimelised noored tahtes oma peret luua, tahtes omale elamist soetada, siis nende palkadega, mis nad siin Narvas saavad, ei ole seda võimalik teha. Tallinn paistab ehk kaugemalt vaadates tõotatud maa, aga näiteks Pärnust Tallinna kolinud Piia on siiani tööd leidnud vaid miinimumpalgaga. Näiteks noorel inimesel on väga raske iseseisvat elu alustada, sellepärast et palgad on mõttetult väiksed, mida teha näiteks 250 eurose palgaga, aga välismaale pole mõelnud minna tööle? No eks ma ikka olen, aga see nõuab kindlasti jälle seda, et sul on korralik algkapital. Kevadel gümnaasiumi lõpetanud Karl esialgu siiski välismaale ei kipu, aga siinse palgaga pole rahul temagi. Palk jääb ikka miinimumi lähedal, tööpäevad on kümnetunnised, aga põhimõtteliselt selle rahaga vaenlane küll või iseseisvalt kindlasti kohe mitte oma korter ja omad maksud maksta ja vanemad toetavad ainult selle tõttu tulengi veel, aga välismaale põlema nüüd tööle minna muidugi olen, aga siin jällegi raske kohanemine ja seal on veel raskem tööd leida. Üle 10000 inimese pole aga ka tänavu vaeva paljuks peljanud ja on Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud. Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets usub, et see olukord ei kesta siiski igavesti ja kindlasti elavneb ka sisseränne. Me täna oleme nagu saatjad riigid ehk meie probleem on see, et inimesed lähevad siit ära 10 aasta pärast, võib-olla me oleme samas seisus, nagu on Rootsi ja Soome, siia tulevad inimesed ja, ja noh, kindlasti ei ole nüüd sissetulev migratsioon ainukene probleemide lahendus, aga me sellest ei pääse. Tänavust poliitik aastat jäävad kohalike valimiste kõrval meenutama ka mitmed skandaalid ja agressiivsed valimiskampaaniad. Uku Toom teeb ülevaate. Poliitika-aasta tippsündmuseks olid kahtlemata kohalikud valimised, kuid ega päris ilma muude juhtumiteta aastaga ei möödunud. Tõsi, suuri skandaale ta kaasa ei toonud, aga igaüks nii-öelda suurtest parteidest sai veidi otsa, tegi lahti IRL. Aprillis jõudis avalikkuse ette Peipsi-äärne lugu, kus nagu kinnitati, sunniti kümneid kalureid erakonda astuma. Ahjaa, hiljem Aivar koka poolt hääletama. Kokk ise eitas oma osalust kui vastutust. Kuna ma ei ole kindlasti mitte ühtegi inimest vägisi erakonda toonud ega palunud kedagi, et keegi minu poolt hääletaks, siis ma ei näe täna küll põhjust, miks peaks mina astuma mingisugusest organist tagasi. Asi lõppes hoopis ärimees Paul kärbergi lahkumisega IRL-i juhte organitest ja siis kõik vaikselt vaibus, kuid enne seda oli ka peaminister Andrus Ansip jõudnud oma arvamust väljendada. Reformierakonnast niisugusi asju juhtuda ei saa, aga minu hinnangut teate ilma minult küsimata. Hinnang on hävitav tauni selliseid asja Eestis juhtuda ei tohi. Aga ei möödunud palju aega, kui Ansip pidi sõnadelt tegudele minema. Maikuus valis Reformierakond oma juhatuse ja üsna varsti läks sellega skandaaliks. Eakad inimesed olid justkui andnud enese teadmata hääli Kristiina Ojulandi toetuseks. Esialgu sai kõik oma kaela Lääne-Virumaa arendusjuht taimi samblik, aga varsti oli sihikul juba Ojuland ise, kes olla maksnud ära hääletajate parteimaksu. Ojuland asus ründama erakonna juhti. Erakonna sisedemokraatia on lihtsalt alla käinud ja erakond vajab uut juhti. Mida aeg edasi, mida päev edasi, seda halvemaks? Reformierakonna maine muutub. Ta jäi muidugi kaotajaks ja heideti erakonnast välja. Andrus Ansip kinnitas, et see oli ainus võimalus juunis tabas hoop või õigem oleks öelda üks sotsiaaldemokraate siis kui meedia kirjutas sellest, kuidas sotside endine peasekretär Tõnu Kõiv triatloniliidu rahaga erakonda toetas. Väga suurt kõlapinda see juhtum siiski ei saanud. Oktoobri algul oli kord Keskerakonna käes, nende endine noortekogu juht Tarmo lausing rääkis, kuidas tema käest käis läbi 250000 krooni ja partei arvele ning seda tollase peasekretäri Kadri Simsoni kaudu. Simsoni kommentaar. Ma olen toetanud noortega, olen toetanud seda sularahas, aga sularahas ei ole mitte midagi kriminaalset seal käibevahend. Ja ma olen tööd tagasi saada selle eest kuludokumente. Ja see sularaha võis olla ka 200, ei. Lausingise teatas, et infot on tal kahtlemata rohkem käitus aga kui ehtne väljapressija. Ma vaatan, kuidas erakond käitub, et erakond käitub hästi ja võtab ette mingeid meetmeid ja katsume ennast puhastada ja parandada, siis võib-olla ma ei avalda rohkem. Ilmselt käitus erakond hästi, sest ka see lugu on praeguseks sisuliselt unustatud ning lõpetas taas IRL. Seekord teemaks Eerik-Niiles Krossi Interpol ning seda kohalike valimiste eelõhtul, kui Krossi nimi ilmus Interpoli tagaotsimislehele. Vastus oli kiire ja siseminister Ken-Marti Vaheri poolt isiklikult. Eesti riigi seisukoht on väga selge, tegemist on siis Vene Föderatsiooni menetlusega, mis on fabritseeritud. Esimese soojaga räägiti palju, peaminister Ansipi arvates isegi liiga palju, aga üldiselt on krossi tagaotsimiskuulutus endiselt jõus. Aga kohalikud valimised, need ei ole riigikogu ega europarlamendi valimised, kus on kohe näha, mitu kohta keegi sai. Need on valimised, kus igaüks võib leida koha, kus ta võitjaks tuli ja selle üle uhke olla ning valimiskampaania Tallinnas oli palju suurejoonelisem absurdsem kui valimised ise. Tipp oli muidugi Ülemiste vanake. Ja on see nüüd hea või halb, et me ei saagi kunagi teada, kui suuri nukke oleks nukuteatris näo saanud. Kui Meelis Bail oleks küllalt raha olnud, aga tulemustega võib muidugi kõige enam rahul olla Keskerakond, erakonna esimees Edgar Savisaar. Jah, see oli referendum ja rahva otsus oli ühemõtteline jah, Keskerakonna poliitikale Tallinnas ja üle Eesti. Võrreldes eelmiste valimistega võitis kõige enam IRL, reformierakonnal läks halvasti, aga siiski paremini, kui EDGE reiting näitas. Võrreldes ootustega ja vahepealse reitinguga kaotasid kõige enam sotsiaaldemokraadid, kelle juht Sven Mikser formuleeris nüüd eesmärgina. Kuidas siis ikkagi tõkestada keskerakonda sellisel avaliku ressursi massiivsel kasutamisel valimiskampaanias ja üritada tulevasi valimiskampaaniaid ikkagi läbi viia sisulisemalt tõsisemalt ja vähema sellise šovia plomaadina? Aga uus kampaania on kohe tulemas, europarlamendi valimised on vähem kui viie kuu pärast. Europarlamendi valimised jäävad Euroopa Liidu, Kreeka eesistumise perioodi, Ateena on seda laastat nimetanud sportalikuks. Armeenia septembrikuine otsus ühineda Venemaa juhitud tolliliiduga ja Ukraina novembrikuine otsus peatada assotsiatsioonileppe allkirjastamine Euroopa Liiduga viitavad senise idapoliitika ebaõnnestumisele ning muutuste vajalikkusele. Teemat jätkab Margitta otsmaa. Ukraina tõusis tähelepanu keskmesse juba suvel, aga esialgu kaudselt, kui Venemaa keelas Euroopa Liidu eesistuja riigi Leedu piima, toodete sisseveo. Venemaa veterinaar- ja toiduohutuse eest vastutavad ametnikud pidasid oluliseks käia ka siin kontrollimas. Ja nüüd just jõulude ajal teatati, et Venemaa kehtestab üheksandal jaanuaril sisseveo keelu viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangule. Venemaa veterinaaria füsiosanitaarjärelevalveameti juhataja asetäitja Aleksei Aleksei. Enko. Ettevõtetes avastati piim, mis oli toodud teisest riigist Lätist, kusjuures ilma laboriuuringu dokumentideta. Veel ei olnud tehtud uuringuid mitmete näitajate kohta, mis on meie seaduste järgi kohustuslikud. Eesti veterinaarameti juhi Ago Pärtel sõnul ei ole venelaste inspekteerimistulemused veel temani jõudnud. Leedu jaoks pidi Euroopa Liidu eesistumise kõrghetk olema assotsiatsiooni, et allakirjutamine Ukrainaga. Kui veel enne Vilniuse tippkohtumist oli Euroopa liit jõupositsioonil ja nõudis Ukrainalt reforme muuhulgas ka endise peaministri Julia Tõmošenko vabastamist siis Vilniuses ei räägitud enam demošenkost, vaid rahast. Ukraina nimetas Euroopa liidu leppe eeltingimuseks 20 miljardi euro suurust laenu. Välispoliitika asjatundja Ahto lobjaka sõnul on selles mängus võitja Venemaa ja äparduja. Euroopa liit. Mis siin ilmnes, on Euroopa liidu subjektsuse puudumine, ehk siis Euroopa Liit on palju asju, aga mida ta ei ole, on ühtselt enda strateegilisi huve, defineerib ja realiseerib üksus. Ukraina rahvas on lubanud jääda tänavaile, kuni Euroopa suund on kindel ja pöördumatu. Meeldetuletus novembrikuistel meeleavaldustel. Presidendi administratsiooni bussilised barrikaadid seemnetes eriüksuslased seisavad ees, kes on lasknud rahva eemalepeletamiseks mingisuguseid heliefektiga granaate. Euroopa on viimase kahe aasta jooksul kulutanud Ukraina turgutamiseks 600 miljonit eurot. Euroopa Parlamendi juht Martin Schultz Minu arust seisab Euroopa Liit küsimuse ees, mida meie peame nüüd tegema nii majanduslikus kui finantsilises mõttes. Ühe riigi presidendi isik ei ole veel kogu riik, mõne teise valitsusega võtab Ukraina uue suuna, ütles Sults. Riigikogu väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni sõnul on Venemaa presidendi Vladimir Putini prioriteet number üks integratsioon endise nõukogude liidu aladel. Ehk siis ikkagi soov esimesest jaanuarist 2015 käivitada Euraasia Liit tugevdada tolliliitu ja Venemaa president Vladimir Putin. Laiutanud nagu. Me ei ole Euroopaga assotseerumise vastu. Me lihtsalt kaitseme oma majandust ja pakume vabakaubanduslepingut, sest me ei saa lubada olukorda, kus Ukraina võtab kasutusele Euroopa Liidu tehnilised standardid. Nii ei saanud meile üldse midagi müüa, märkis Putin aastat kokku võtva pressikonverentsil Moskvas. Hiljutisel kohtumisel president Viktor Janukovitšiga tolliliidust ei räägitud, küll aga sai Ukraina raha ehk Venemaa osta 15 miljardi dollari eest Ukraina riigivõlakirju ja alandab gaasi hinda. Järgmine idapartnerluse tippkoht. Meil on 2015. aastal Riias ja sealt oodatakse hoopis uusi samme. Riigikogu liige Andres Herkel. Vaatame kaardi peale, kuhu poole Euroopa siis minema peaks, aga ta läheb. Assotsiatsioonileppega Ukrainaga hakkama ei saadud, küll aga võeti vastu ühenduse eelarve aastateks 2014 kuni 2020. Pärast kaht aastat kestnud arutelusid tähendab see Eestile 5,9 miljardit eurot võimalusi. Põllumehed saavad otsetoetuste näol raha juurde, rahastatud saavad ka Rail Baltic ja ühtekuuluvusprojektid. Pooleli on veel üks projekt. Seitsmendal oktoobril andis Venemaa president Vladimir Putin välisministeeriumile korralduse kirjutada alla piirilepingule Eestiga. Lepingupoolte kohtumise päev ja koht allakirjutamiseks on kokku leppimata. Aastavahetus toob aga Eestisse kuni 100000 Vene turisti. Välismaal toimunud tähelepanuväärsemate sündmustest teeb kokkuvõtte Tarmo Maiberg. Alustame ülevaadet suure lombi tagant ehk Ameerika Ühendriikidest president Barack Obamale teise ametiaja alguses just eriti hea. Ta ei suutnud kongressi veenda karmima relvaseaduse vajalikkusest pärast eelmise aasta detsembrikuist ohvriterohket algkoolitulistamist. Demokraatide tülid vabariiklaste ka järgmise aasta eelarve ja võlalae tõstmise pärast tekitasid tööseisaku. Ütles, et teatasid valitsuse töö ideoloogilise ristisõja pärast, et keelata taskukohane tervisekindlustus miljonitele ameeriklastele, ütles Obama. Märksõnadeks on veel tervishoiuprogrammi veebiversiooni ebaõnnestunud algus ja Edward Snowdeni abil jätkuvad paljastused luureagentuuri töökohta. Selliste rõõmuhõigetega tervitati valget suitsu Vatikanis märtsikuus, kui selgus, et uueks paavstiks saab Argentiinast pärit Horhe. Bergooljokis valis endale nimeks Francis, tema eelkäija paavst Benedictus. 16. lahkus ajaloolise sammuga ametist Itaaliast veel nii palju, et kohus sai lõpuks Silvio Berlusconi kätte ja määras kriminaalkuriteo eest karistuse, mille eest visati ta Senatist välja. Oleme täna, siinsel kibedal päeval Itaalia demokraatia leinapäeval, nii ütles oma toetajatele Roomas Euroopa helistada ja Saksamaal võttis oodatud valimisvõidu Angela Merkel kuigi kibedaks pilliks oli sotsiaaldemokraatidega suur koalitsiooni loomine. Kibedat heitlust riigi teiste alust aladega peab 10 aastat võimul olnud Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan, kes ei taha oma neljandate valimiste leppida süüdistustega valitsusliikmete korruptsioonis. Naaberriigis Süürias jätkub sõda. Riigijuht Bashar al-Assad püsib, tekitades suurima humanitaarkatastroofi pärast teist maailmasõda. Suurriigid keskendusid aga 21. augusti keemiarelva rünnakule Damaskuses, milles hukkus sadu inimesi. USA välisminister John Kerry. Ei ole, ei ole nii, näeks võik. Muidugi võiksite kõik keemiarelvad rahvusvahelisele kogukonnale üle anda, järgmise nädala jooksul anna kõike ära ilma venitamised ning luba täieliku ja põhjaliku kontrolli enne seda juhtrolli Süüria keemiarelvaloovutamise kokkuleppes haaras Venemaa ajakirja Venemaa maailma asjades peatoimetaja Fjodor Luciano. Mis puudutab Süüriat, siis Vene poole positsioon osutus soliidsemaks, kuna ta on palju järjekindlam ja arusaadavam kui kellelgi teisel. Asjaolu, et see seisukohta õnnestus konverteerida keemiarelva teemal saavutatud kokkuleppeks, tähistab selle järjekindluse toimivust süüria kaose, võtab kokku Eerik Männik rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest. Lääneriikide poliitika on sisuliselt läbi kukkunud, ilmalikest mässulistest ei ole mõtet võib-olla lähitulevikus enam rääkida kui mingisugusest reaalsest jõust. Kui pea 21. augusti keemiarünnakut ei järgnenud lääneriikide sõjalist lööki siis paljud mässulised otsustasid, et nüüd aeg liituda. Islamistid aga, kes võitlevad põhimõttelist sõda Al-Assadi vastu ja deklareerivad ainult üht eesmärki oma võitlusele Islamiriik. Kui Iraani uue presidendi Hassan Rohani soojemat suhtumist lääneriikidesse kasutati tuumaprogrammi kontrolli alla võtmise leppe sõlmimiseks Sis Egiptuse võimuvahetusse suhtuti jahedusega. Egiptuse ekspert Kadri Jõgi. Olukord Egiptuses halvenes president Murssi valitsemise ajal drastiliselt mitte ainult majanduslikult vaid igas valdkonnas. Rahva rahulolematus tipnes juuli alguses sõjaväeotsusega, kõrvaldada võimult president Mohammed Mursi ja esitada talle süüdistus terrorismis. Kindral Alsisse juhtimisel on moslemi vennaskond kuulutatud terroriorganisatsiooniks, demonstratsioone surutakse maha Mubaraki aegsete võtetega. Uue aasta alguses toimub uue põhiseaduse üle referendum, mida peetakse ka sõjaväeusalduse testiks. Et kui siis vastus on jaatav, siis on selge, kellest saab järgmine rida. Sel aastal lahkusid meie seast inimõiguste eeskuju Nelson Mandela, Briti peaminister Margaret Thatcher ja Venezuela president Hugo Chavez.