Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja vaatab nüüd üle tänased olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Täna 94 aastat tagasi kell 10 30 algas vabadussõjas Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahu. Täna tähistatakse seda päeva relvarahu aastapäeva ja langenute mälestuspäevana ning Tallinnas asetati vabadussõja võidusamba juurde mälestuspärjad. Tabivere raudteejaamas juhtus täna pärastlõunal õnnetus, kus seni tuvastamata keskealine mees müügiTallinn-Tartu liinil sõitnud reisirongilt mees suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Otsus, mis puudutab ka Eestist pärit meremeeste kautsjoni vastu vabastamist, tehakse esmaspäeval, kuuendal jaanuaril. Nii selgus tänasel kohtuistungil Indias Tamil Nadus. USA'st kirdeosa tabanud ulatuslik lumetorm ja pakane on põhjustanud kaose lennuliikluses, lumetorm on nõudnud juba vähemalt üheksa inimelu. Türgi prokurörid esitasid 36-le inimesele terrorismisüüdistuse seoses osalemisega möödunud aasta valitsusvastastel meeleavaldustel. Sel aastal tõusnud alampalk toob enamikes omavalitsustes kaasa ka lasteaia kohatasu tõusu. Enim võib kohatasu tõusta Viimsis, mis praegu ainsa omavalitsusena küsib lastevanematelt kohatasu seaduses lubatud maksimummäärast. Linnagaleriis avatakse õhtul Ashotigic Jaani maalinäitus mu mõistlik matk Muumoism. See on sama mis kubism, ainult vastupidi, ütles kunstnik. Alanud aasta vana Võrumaa kultuuriruumi jaoks tähtis, sest oodata on vastus taotlusele suitsusauna lisamiseks Unesco ülemaailmse kultuuripärandi nimistusse. Ja spordist veel nii palju, et laskesuusataja kauri kõiv saju Oberhofis toimuval maailmakarikaetapil 10 kilomeetri pikkuse sprindis kuuenda koha, mis on Eesti talisportlaste selle hooaja parim saavutus. Ilm on eeloleval ööl ja homme päeval pilves võib sadada nii lund, lörtsi kui vihma. Õhutemperatuur on miinus kahest kraadist öösel pluss viie kraadini. Homme päeval. Ja nüüd kõigest järgemööda, täna 94 aastat tagasi Vaikesid pärast 402 päeva kestnud sõjategevust, relvad ja vabadussõjas algas Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahu mälestuspäeva tähistamisel Tallinnas Vabaduse platsil käis Mari Rebane. Kell pool 11 mälestati vaikuseminutiga relvarahu aastapäeva ning seejärel kõlas hümne. Jäänuks olemata, kui 1920. aastal oleks asjad läinud teisiti. Kaitseminister Urmas Reinsalu nimetas narval toimunud otsustavaid lahinguid imeks, nagu sedagi, et üks väike riik sai jagu endast palju suuremast. Võit ei tulnud kellelegi armust, vaid tänu sõjas võidelnud inimestele, kellel mäletamine ja mälestamine on tänaste inimeste kätes. Vabadussõja võidu tähendus ajas ainult kasvab, sõnas Urmas Reinsalu. Ühele riigi rahvale jääb sõjaline võit, mis väädis eneseteostusega vabariigina jääb suurimaks sündmuseks ajaloost ja vabadussõja võidulugu on ju teine oluline teade, et võitu on võimalik saavutada koos liitlastega ja kogu rahva ühistöös ka ülekaaluka ja suure vaenlase vastu võideldes. 94 aastat tagasi vaieldi ajakirjanduses aga see üle, kas vaherahu saab ikka pidada võiduks, kuivõrd Vene vägesid ei purustatud, vaid pelgalt tõrjuti piiride taha. Sõjamuuseumi teadur Siim Õismaa rääkis Vikerhommikus, et see eesmärk Eestile oligi. Tegelikult on tuli ikkagi võit selle pärast, ega Eesti sõjaväe ülemjuhatuse ega ka Eesti riigi aegne poliitika ei näinud seda ette, et me peaksime nüüd purustama Nõukogude Venemaa armee ja tungima Nõukogude Venemaa territooriumile, sest et Eesti eesmärk tol ajal oli kindlustada eesti rahvuslikud piirid ja nendesse piiridesse ka Tartu rahu lõplikult. Reaalkooli abiturient Kaarel Allemann väljendas oma kõnes muret, et vabadussõja vaherahu tähistamine ei muutuks tähistamiseks tähistamise pärast, kaotades oma mõtte. Ma arvan, et noored ka ikkagi nagu vanemad inimesed tähtpäevadel ikkagi meenutavad, et ega see ei saagi olla igapäevaelu mõelda rahvuslikete riigile pühendatud Eesti rahva kaitsetahe on heas seisus praegu ka noorte hulgas, et just viimasel ajal on tehtud teatajaid riigikaitsetunnid ja kindlasti need asjad põlevad, kui näiteks 10 aastat tagasi. Mälestuspäeva tähistati kirikukellade helin aga üle terve Eesti ning kaitseväe üksused ja kaitseliidu malevad asetasid pärjad vabadussõja mälestussammastele kõikjal Eestis. Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest. 14 Eestist pärit meremeest on endiselt Indias vangis. Täna toimus kohtuistung, kus kaitsjad said kautsjoni edasilükkamise otsuse vaidlustada, jätkab Riina Eentalu. Oktoobri keskpaigast alates on India vanglas Raadi tõrjeteenust pakkuva firma Advan Fort laeva meeskond nende hulgast 14 Eesti meremeest. Jõulu teisel pühal tegi kohus otsuse vabastada meremehed kautsjoni vastu, kuid magistrid kuradi kohta. Vanemkohtunik lükkas kohtuotsuse täitmise edasi ja meremehi siiski vanglast välja ei lastud. Täna arutas kohus asja taas, räägib Eesti suursaadik Indias Viljar Lubi. Saime advokaadilt informatsiooni, et kohus täna kuulas nii süüdistaja kui kaitsja argumente, aga otsust kautsjoni osas ei teinud, ütles, et otsus tuleb alles esmaspäeval, kuuendal jaanuaril. Kuigi kaudse on iseenesest on ju makstud, eks ju. Kautsjon ise on makstud, aga süüdistaja veel üritaksime natukene pikendada seda protsessi, kuigi kaitse hinnangul ei ole see õigustatud. Aga nagu ma ütlesin, siis kohus andis mõlemale poolele mõista, et otsus tehakse kuuendal jaanuaril. Aga samas, kui ma küsisin kaitsjate käest, et mis teie hinnang on, siis nad olid suhteliselt veendunud, et otsus tuleb positiivne, nii et meil. Meil jääb ainult loota, et see pikalt veninud otsus tuleb positiivne lõbuks esmaspäeval. Kaitsjate hinnangul on ära kukkunud süüdistaja kõige suurem argument mis puudutab süüdistuse mitteesitamist. Aga ka Eesti Eestis on jõudnud informatsioon, et süüdistus lõpuks on esitatud. Suursaadiku sõnul on teada, et süüdistus on esitatud, kuid ka advokaadid ei ole seda veel näinud. Esmane eesmärk on keskenduda meremeeste kautsjoni vastu vabastamisele ja siis saab keskenduda süüdistusele. See on teine küsimus, mida siis pärast seda kautsjoni avaldust saab kohtuga arutada. Et Me oleme kaitselised arutanud, ütles, et selle selle kohta liiga vara, mingite täpseid kinnitusi või see või hinnanguid anda, et praegu on kaitsete esmane töö ja eesmärk, saadab mehed vanglast välja. Kus nad seal siis võiksid olla, kui nad peavad sinna jääma, kui nad vanglast vabaks saavad. See on tööandja mure. See see peamiselt on tööandja poolt käsitletav küsimus, tõenäoliselt on see mõni hotell pütiku ringis siis selles linnas, kus on ka laega Tabivere jaamas hukkus täna raudteed ületanud inimene ja meil on nüüd telefonil Lõuna prefektuuri kriisiohjekeskuse juht Ottomar Virk. Täna kell 16, null kaheksa aastus Tabiveres reisirongi ette meesterahvas, jälle isik, praeguseks on veel tuvastamisel ja hukustes rongi all aga kõik täpsemad asjaolud, kui suur see kiirus oli, see on kõik praegu selgitamisel, et suhteliselt värske sündmus Aga te ütlete, et astus nii, et ikkagi astus ja jäänud kogemata. Ei saa kinnitada ümber lükata, et see kõik uurimise käigus selgub. Praegu on esmane tunnistajate ütlused saada ja teha kindlaks, mis seal, mis seal siis täpselt toimus, et, et mismoodi vastasime ring hetkel seisab ja, ja inimesed kuuldavasti on sinna asendusbussides tellitud. Praeguseks on juba teada, et mees ületas raudteed jalakäijatele mõeldud ülekäigukohas, mis on valgustamata tunnistajate. Mul oli rongijuht olnud meest nähes ka korduvalt signaali, kuid mees sellele ei reageerinud ja jätkas liikumist ning sai löögi rongi esinurgalt. Esialgsetel andmetel oli rongisõidukiirus umbes 100 kilomeetrit tunnis. Hukkunu juurest leiti alkoholi. Tabiverest viis reisijad edasi Tartusse juba asendusbuss ja praeguseks on rongiliiklus raudteel ka taastunud. Juhtunu kohta algatas menetlusega tehnilise järelevalveamet seest. Õnnetus juhtus töötava foorisignalisatsiooni varustatud raudtee ülesõidukohal. Amet soovib veenduda, et rikutud ei ole liikluse korraldamise või veeremi käitamise nõudeid. Samuti kogub amet regulaarselt teavet õnnetuse põhjuste kohta, et pakkuda välja meetmed, kuidas tagada edaspidi ohutus vältimaks selliseid olukordi. Ja raudteeteemadel jätkame, nimelt esimesest jaanuarist alustas kogu Eestis reisijate vedu Elron, uute diisel ja elektrirongidega. Esimesed päevad on toonud vastukaja, mille järgi kõik ei ole veel paika loksunud. Täna helistas toimetusse Toomas Assakes sõitis Tallinnast eelpool räägitud õnnetusse sattunud rongiga Tartusse. Kui interneti teel, siis planeeritud pillata esimesse klassi, siis selgus, et neid pileteid on ühele samale istekohale broneeritud mitu. Õnneks rahvast on vähem, kui, siis on istekohti, nii et nii rahvas kui mahtus ilusti ära. Aga segadus sellega on täiesti olemas, siis veduri võitis ringi kõnnivad, on nadi sihukses närvilises meeleolus aja ja, ja ei ole just kõige lahkemad klientidega, kui need õhtupoole muidugi rohkem rahvast ja samamoodi on broneeringud tehtud, siis ma ei kujuta ette, mis siin saama hakkab, pole võimalik broneerida endale seda istekohta, mida te soovite, broneeringud lähevad topelt, internet tahab kohvikut, ei ole nii, et sellel esimesel klassil ei ole nagu sisuliselt mõtet ja, ja, ja, ja kõik, sa äkki mõtlemata pisut. Elroni müügi- ja arendusjuhi Norbert Kaareste sõnul massiliste topeltmüükide kohta andmeid siiski ei ole. Minu vastus on see, et me ID-tugi vaatab selle küsimuse üle, meil ei ole tulnud pöördumisi, mis räägivad massilistes topeltmüükidest, nii et või siis on tegemist ühekordse tehnilise probleemi. On tulnud väga palju vastukaja, väga palju positiivseid sõnu uute ilusate, kiirete rongide eest. Ja loomulikult on tulnud kajastust, mis viitavad kitsaskohtadele eeskätt koduleheosas, kus, kus alati teise jaanuari hommikust on lõviosa probleemid lahenenud ja teine suur küsimus, millega me tegeleme siis rongiinfosüsteem, mis, mille lõpp, seadistamine, toimub info inimestele, info andmine, selle jagamine me teeme selle selle osas palju ja tuleb teha veel. Vahetame teemat ja edasi välissõnumeid. Liisu Lass. USA kirdeosa on tabanud ulatuslik lumetorm ja pakane, mis on põhjustanud kaose lennuliikluses. Lumetorm on nõudnud juba vähemalt üheksa inimelu, praeguseks ülejäänud üle 4000 lennu. Sajad reisijad on hilinenud halbade ilmaolude tõttu sulatega New Yorgis asuv John Kennedy-nimeline rahvusvaheline lennujaam. Suletud on ka teised New Yorgi lennujaamad ja bostoni lennujaam. Praegu on linnas õhutemperatuur langenud miinus 25-ga kraadini, mõnel pool on maha sadanud kuni 60 sentimeetrit lund. Suletud on ka koolid ja valitsusasutused. New Yorgi vastne linnapea Bilde plaasia kutsus elanikke ilma mõjuva põhjuseta kodudest mitte väljuma. Meteoroloogid prognoosivad ilmastikuolude paranemist homseks. Türgi prokurörid esitasid 36-le inimesele terrorismisüüdistuse seoses osalemisega möödunud aasta valitsuse vastasel meeleavaldusel. Kohalikust ajalehe teatel ulatuvad süüdistused terrorirühmitusse kuulumises ebaseaduslike ohtlike ainete omamise ja terroristliku propaganda ning süüdimõistmise korral võtab kolme inimest kuni 58 aasta pikkune vanglakaristus. Meeleavaldused algasid Istanbulis protestiga kesi parki kavandatava ostukeskuse vastu. Need paisusid aga üleriigiliseks viha väljavalamiseks. Peaminister retseptid Erdoğani võimu vastu. Iraagi julgeolekujõud ja kohalike hõimude omakaitse tapsid Ramadis ja selle lähistel 62 terrorivõrgustikuga Al-Qaeda seotud võitlejad. Mässulised võtsid Anbari provintsi pealinna Ramadi afaluija enda kontrolli alla pärast mitu päeva kestnud lahinguid, mis järgmised valitsused vastase protestilaagri laiali reamisele. Iraagi sunni enamuse kalale reedel puhkesid protestid eelmise aasta lõpus pärast tollase rahandusministri ja mõjuka sunni poliitiku rahwaelassavi ihukaitsjate vahistamist terrorismisüüdistuse põhjal. Egiptuse kahes linnas sai vähemalt neli inimest surma islamistid kokku põrgates kukutatud presidendi Mohamed Morsi vastaste ning politseiga, teatasid julgeoleku ja meditsiiniallikad. Tuhanded islamistide toetajad avaldasid täna kogu Egiptuses taas meelt, kuni politseina pisargaasi ning linnu haavlitega laiali. Tudengite üleriigilised protestid vallandas valitsuse 25. detsembri otsus kuulutada morsi moslemi vennaskond terrorirühmituseks ja keelustada selle igasugune tegevus, muuhulgas meeleavaldused. Aastavahetusega tõusis Eestis alampalk 35 euro võrra. Kuna enamik omavalitsusi on lasteaedade kohatasu sidunud alampalgaga, tähendab see automaatselt ka suuremaid kulutusi lapsevanematele. Teemat jätkab Mirko ojakivi. Kõige suurem lasteaia kohatasu tõus võib ees oodata Viimsi lapsevanemaid. Nimelt on Eesti üks rikkamaid omavalitsusi ka üks väheseid omavalitsusi, kus lapsevanema omaosalus on tõstetud seaduses lubatud maksimummäärani. Nimelt ütleb koolieelse lasteasutuse seadus, et omavalitsus võib lasteaia kohatasuna küsida kuni 20 protsenti alampalgast. Enamus omavalitsusi ongi oma linnavolikogu või vallavolikogu määrusega pandud paika selle protsendi, mida lasteaia koha eest lapsevanemalt küsitakse. Viimsis oli eelmisel aastal kohatasu 58 eurot. Sel aastal tõuseks kohatasu 71 euroni, kuid abivallavanem mailis alt looda, et vallavolikogu vaatab kohatasu 21. jaanuari istungil üle. Noh, meil on siin juba läbirääkimised olnud ta lasteaia hoolekoguga küsitleda reaalset olukorda, et siis nagu lapsevanemate soov ja tahe on, nemad on tõstatanud selle mure, et tegelikult ikkagi maksimumi peale ei läheks. Väga, loodame, et voldikud või siis ta otsustab Tartus on lasteaiatasu alampalgamäärast 11 protsenti, Viljandis 10, Pärnus 12. Nendes paikades tõuseb kohatasu lapsevanemale kusagil kolme euro kandis. Samasugune tõus on ka Tallinnas, kus kohatasu lapsevanema jaoks on tavalasteaias 10,6 protsenti ja ujulaga lasteaias 12 protsenti. Tallinna haridusameti juhi Andres Pajula kinnitusel sel aastal protsente plaanis muuta pole, küll aga muutuvad lapsevanemalt küsitavad summad. Andres Pajula. 2013. aastal oli lapsevanema osalustasu neile lasteaedadele, kus ujulat ei ole 33,9 eurot ja 2014.-st aastast alates tõuseb see 37,6 euroni. Aasta tagasi, kui kohatasu ühes alampalgaga taas tõsteti, märkisid mitmed omavalitsuste esindajad, et ehk on tõesti vaja üle vaadata, kehtivad õigusega britid, et tulevikus ei tõuseks kohatasu automaatselt. Samas on omavalitsused põhjendanud vajadust tõsta alampalga, kerkides ka kohatasu sellega, et lasteaia töötajate palgad suurenevad ning selleks on tarvis ka lisaraha. Andres Pajula. Sellest palgast ju osaliselt makstakse ka õpetajatele palgatõus või õpetajaabide palgatõusu ja üldse lasteaiakulud ju tegelikult aasta-aastalt ka tõusevad tegelikult kommunaalkulude osas. Ja selles mõttes ongi nüüd see kompromissi koht, et kui me näiteks vähendaksime seda lastevanemate osalus tasu, siis tekib küsimus, kust võtta jälle täiendavad vahendid selleks, et õpetajatele väärilist palka panna. Mirko Ojakivi, Tartu. Tallinna linnagaleriis saab vaadata šotigigjani maalinäitust, muu mõistlik matki jaam Riina Eentalu käis ka vaatamas. Minul on mõistlik matk algas kohe galeriisse sisenedes, kui assotigikian mind tervitas, nagu ta ütles mu mõistlikus mundris ekstra näituse avamise jaoks tehtud vestis kaunistatud müntide märkide ja pisikese trummiga. Ühesõnaga ümmarguste asjadega. Ashateegicean. Ma tegin hommikul tuli idee ja spontaanselt idee tuli, et mu mõistlik pest oleks mul avamisel. Mummud on eestlase jaoks pisikesed ümmargused kujundid assot ja nimetab oma kunsti mu mõistlikuks kunstiks. Mida see tema jaoks tähendab? Huumorisooned on selles maailmas ohtlik elada, leiab assotja. Kiki on, endal on tal hea huumoritaju. See kajastub ka piltides ja ta maalib rõõmuga. Ärgem unustagem, et šoti kiki annan lõpetanud jerevani Muusikaakadeemia ja töötanud aastaid sümfooniaorkestris. Aga ta on ka illustreerinud ja kirjutanud raamatuid. Eelkõige peab ta endaga maalikunstnikuks. Ta juhatab mu ühe pildi juurde. Pildi nimi on ootus, ta hakkas seda maalima juba kevadel, jaotas. Jaa, oodasin, mida ma oodasin, perearsti olemas, sain aru, märkasin, et ma ootasin, et millal see teos mulle ütleb. Ma olen vahel meest ja ta ütles, et ma olen valmis nagu alati, nagu alguses ja mitte kunagi maailmas ei ole olemas suhtlegi kaal, mis on valmis iga Malveiks edasedaspidi, isegi munalise võiks edaspidi peale joonistada, aga ei pea, ei pea, meedia lihtsalt veeb. Šoti ja keegi ei tea, mis teda maalima inspireerib. Mulle meeldib olla õnnelik ja armastus on hea armastusrakku ja kunst. Ashotigic jaani mo mõistlik matk jääb Tallinna linnagaleriis vaadata 26. jaanuarini. Selle aastanumbri sees on aga oodata vastust taotlusele suitsusauna lisamiseks Unesco ülemaailmse kultuuripärandi nimistusse ja Igor Taro lugu. Sellest, et Vana-Võromaa suitsusaunameik pälviks rahvusvahelise Unesco tunnustus on võrukese tunnistanud viimased kolm aastat selle aastanumbri sees saabubki lõpuks hetk, kui rahvusvaheline komitee langetab otsuse, kas suitsusauna on ülemaailmse kultuuripärandi nimistut väärt, kõneleb Võrumaa suitsusauna koostöö kogu juht Ehin, Baumi Külli. Dust nagu Sanna salland käimise sana kombestiku osa on nagu väga palju ei olenegi midagi, pinev siks teades annan ja tegelikult Unesco nii-ütelda nimekirjana olek anud lihtsalt olen, mõtlen Manuvad hinemise rohkem Tiidvad allest kuuldva niikuiniisiis kui säält, et homme tähtis asi. Unesco nimistu eesmärgiks on hoide propageerida maailmas unikaalset kultuuripärandit. Suitsusaunakombestiku elushoidmine on just Lõuna-Eestile omane joon, mujal on need valdavad unustuse hõlma vajunud. Viimastel aastatel on töö on Escosse pääsemiseks loonud omaette suitsusauna liikumise, mis kulmineerub kaks korda aastas suitsusaunapäevadena, mida saavad uudistada ka külalised kaugemalt selgitab Ehinbaumi Külli. Tegelikult töödes tiimi tolle pärast, et Unesco saia vaid tuberastatus ana kombestikkiks vahtsest nagu parem Palole saanu Unesco märkanud ehk väljapoole, rohkem nii paikkonna traditsioonist deeda. Just niisugust väljaspool tuntust on täheldanud ka seto kultuuriruum, mille leelotraditsioon jõudis Unesco. 2009. aastal. Kõneleb setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik Hõrna Aare. Ta on nagu ilma seto ta tuntust Mõstma sellet meil, kas siis ütleme mingi Augeraamiku mingi uurija ja ma pean tunnistama, et ka noh, mis on küll tüütu, aga näiteks, et mingi üliõpilased kuskilt Taanist Kirotas naalses kuulu meist Vaino ärad Unesco ja tahtma mingid omad magistri-bakalaureuse-, mingeid tõi ema, et noh, mingi tahtma nagu Tiidmist. Ülemaailmse kultuuripärandi nimistusse kuulub Eestist veel Kihnu kultuuriruum ning Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon. Igor Taro rahvusringhäälingule setomaalt. Ja Kertu Vait räägib nüüd ilmast. Täna õhtul sajab kohati vähest lund ja lörtsi ning püsib jäiteoht. Puhub mõõdukas kagu ja lõunatuul, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Eeloleval ööl liigub madalrõhkkond Iirimaa lähistelt põhja poole on peamiselt pilves ilm, kohati sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul on võimalik ka vihma, paiguti esineb udu ja jäidet. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 12. Hommikul kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme Päeval liigub madalrõhkkond üks lohkudest, kus ajudega üle Eesti kirdesse on pilves ilm ning sajab nii lund, lörtsi kui ka vihma. Mitmel pool on udu ja jäidet. Puhub kagu ja lõuna, õhtupoolikul edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Ja spordisõnumitega on valmis Taavi Libe. Laskesuusataja kauri kõiv 100 Oberhofis toimuval maailmakarikaetapil 10 kilomeetri pikkuse sprindis kuuenda koha. See on Eesti talisportlaste selle hooaja parim saavutus. Lisaks on see kõivu karjääri parim koht maailmakarikasarjas. Senine parim koht Ta oli 22.. Täna eksimustele lasknud kõiv kaotas esikoha võitnud norralased Emil haiglas pensionile 38,2 sekundit. Vaid 0,4 sekundiga jäi sensonile alla 39 aastane uule Einar Björndalen. Kolmas oli maailmakarikasarja liider Martin Fourcade Prantsusmaalt. Punktikohale jõudis ka Daniil Steptšenko, tema sai 37. koha. Püssitiirus kaks möödalasku teinud step tšenko kaotas pensionile minuti ja 55-ga. Maailmakarikasarja debüüdi teinud Kalev Ermits tegi samuti kaks möödalasku ja sai 68. koha. Laevasõidul Tour de Ski võitsid dublahis sõidetud vabatehnikas viitstardist sõidud norralased Martin Johnsrud Sundby ja Astrid Jacobsen. Meeste 36 kilomeetri pikkuse distantsi läbis uhkes üksinduses teisele kohale peetud finišiheitluse võitis und kaasmaalane Petter Northug, kes jäi võitjale alla 58,2 sekundiga. Kolmas oli kanadalane Alex Harvey. Eestlastest Lõpetas Raido Ränkel 56.-na võitjale kaotust ja kaheksa minutit ja 53 sekundit. Karel Tammjärv oli 61. ja Algo kärp 65.. Aivar Rehemaa teatas juba eile, et jätab terviseprobleemide tõttu suusatuuri pooleli. Naiste 15 kilomeetri pikkuses vabatehnikasõidus edestas Astrid Jacobsen 38,7 sekundiga neljandalt kohalt teiseks tõusnud kaasmaalannat Therese haugi. Stardis lahutas neid 44 sekundit. Heitluses kolmandale kohale edestas anne Küllonen teist soomlanna Kerttu Niskanen. Nii. Eesti ainus osaleja Tatjana Mannima sai 50. koha. Kaotust Jakobsonile oli üheksa minutit ja 49 sekundit. Nelja hüppemäe turnee kolmandal etapil Austrias Innsbruckis sai suusahüppaja Kaarel Nurmsalu kvalifikatsioonis 101 ja poole meetrise hüppega 69. koha. Homsele põhivõistlusele ta ei pääsenud. Kvalifikatsiooni võitis norralane Anders Fannemel, tema hüppas 127 meetrit. Turnee üldliider austerlane Thomas Tiit harta oli teine. Venemaalt. Kurskis toimuval kahevõistluse maailmakarikaetapil jõudsid kõik neli eestlast kvalifikatsioonist edasi lõppvõistlusele. Karl-August Tiirmaa oli hüppemäe kvalifikatsioonis 10., Han Hendrik Piho 14. Kristjan Ilves jagas viieteistkümnendat kohta ja kail, Piho oli 34.. Eesti naiste võrkpallikoondis alustas EM-valikturniiri Aserbaidžaanis kaotusega null, kolm, jäädi alla Serbiale. Polina patuhhina tõi Eesti koondise parimana 16 punkti. Homme mängib Eesti Aserbaidžaaniga. Aitäh selline oli Päevakaja kolmandal jaanuaril, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.