Ka vana Paane Sündeedeedi Kaadu nõub vaala kaane. Kuni su küla leelo ela seina, aga kuni su küla veel ela ela seina ka. Täägiväest vaata seedima lask teele saada. Tähistaevas ka tee ilma, las. Oli küll ja veel ela. Ela seina, aga koolitööna, ela. Ela seina ka. Tähendab see, et kas seejärel edasi suure, eks. Ja pereküla tee juures toodud Tesla seega pere Eli tibla teeb juured kodu, Tesla kuusi. Koolis on küla, ela ela seina, aga oli küll ja veel ela. See see tähendab küll aga oli see lüümigaid. Ta seeder, haava oli silmi, kui ta. Selle laulu laulsid ande ja Marge Tombachi õdus metsameeste ja raadioajakirjanikke kohtumisena. Tudu on väike asula metsade keskel Rakvere rajooni ääremaal, üks nendest paikadest, kust noored lahkuvad linnadesse ja kus neist siiski püsib. Usket koduküla päriselt ei kao. Tutvus annab tööd ja korraldab elu Rakvere metsakombinaadi, kohalik metsapunkt. Kombinaadi ametiühingukomitee ettevõtmisel käisid ka informatsiooni toimetuse ajakirjanikud tudurahvaga kohtumas et selle paiga sotsiaalsetele probleemidele laiemat kõlapinda anda. Ja nüüdki juba mõne aja tagant meenutame toimetuses seda õhtut väikese asula kultuurimajas. Selle poolest, et kohalik rahvas kohtumisest väga aktiivselt osa võttis oma probleemidega eriti perspektiivseks plaanis välja tuli. Tudusse oli kutsutud väikese asula probleeme arutama. Eesti ääremaadele iseloomulikke probleeme. Rakvere rajooni täitevkomitee aseesimees Peep Vassiljev, Tarbijate kooperatiivi esimees Heino Laanaru, rajooni peaarst Aivar Tooming. Tantsumuusika oli võetud raadiotegijate poolt, kuid laulud ja sõnalise osa esitasid tudu isetegevuslased. Info toimetusest olid küsimusi vahendamas Riina Eentalu ja Erki Berends ja kohtumise avasõna oli metsakombinaadi direktorilt Mihkel pärnpuult. Kuigi metsakombinaat peaks olema tudu rahvale hästi tuntud ja ma usun ka raadiorahvas teab meist üht-teist. Aga vast lubate kõigepealt mõne sõna üldiseks sissejuhatuseks. Rakvere metsakombinaat asub kahes rajoonis. Rakvere ja Kohtla järverajoonides. Töötajaid on kokku 1200 ja tootmine toimub põhiliselt meil. Metsapunktides. Metsapunktideks on nagu teate, Jõhvi, Sonda, Avinurme ja Tudu. Tudu, kel on kõige väiksem Tudu metsapunktis töötab meil kuskil 210 töötajat aga võib täiesti kindlalt öelda, et väike, aga tubli tegeleme metsa varumisega. Oleme jõudnud metsa varumises kuskil 250000 tihumeetri piirimaile. Peale selle peaks märkima ära saematerjali tootmise ka kuskil 50 60000 tihumeetri ümber aastas. Teeme veel taarat. Mööblitoorikuid, Avinurmes, kaunis laia nometatuuriga majapidamistarbeid. Meie kõige viimane toodanguliik on tudus. Nimelt valmistame metsameestele töölikondi. Kui need konkreetsed Tudu metsapunkti puudutada, siis tudu on igatepidi tubli metsapunkt, nagu ma ütlesin, täna siin saalis on küll näha nooremat rahvast rohkem aga on ka hästi palju auväärseid, hallipäiseid mehi ja naisi, kes on oma põhitöö juba ära teinud ja peaksid olema teenitud vanaduspuhkusel. Aga paljud neist siiski töötavad edasi. Ja minu arvates tudu üheks peamiseks probleemiks on see, et noored ei taha jääda turusse. Siin muidugi on terve rida probleeme ja küsimusi selle ümber. Usun, et neist täna tuleb kaunis põhjalikult juttu. Aga ühiselt me peame siiski, ma mõtlen siin tudu rahvast, kõigepealt mõtlen kombinaadi juhtkonda, mõtlen rajooni juhtkonda. Me peame Tuduprobleemid nii lahendama. Läks tudu noorus kohale. Tudu metsapunktil on täiesti reaalne perspektiiv olemas. Tutvus on varutud metsa. No ma julgeks isegi öelda, et aastasadu. Aga kui võtta nüüd tähendab siin viimased kümned aastad, siis tudu on kogu aeg üle vabariigi kõlanud isegi liidu piirides kõlanud oma hea metsavarumise tööga ja tudu metsavarumine on ja jääb. Ma tahaksin veel kord tänada tudu rahvast selle hea tubli töö eest, mida te olete siiamaani teinud. Ja soovida teile kõigile tänaseks õhtuks head peotuju ja järgnevateks tööpäevadeks. Head töötahet ja sellist head omakanditunnet. Tudu on ja tudu jääl. Aitäh, võib-olla siis laseme kombinaadi direktori praegu vabaks ja võib-olla on juba vahepeal tekkinud küsimusi siis teistele täna siin laval viibijatele? Seltsimees pärnpuu initsiatiivile teie initsiatiivil on tõstetud uuesti küsimus üles ja praegu on projekteerimisel tudusse uus kauplus, õigemidi sidumisel Tudulinna kauplus, seda veel nagu natuuras näha, kuskil ei ole, see projekt on projekteerijate laual ja selline kauplus siis nagu Tudulinnas on, projekteeritakse, seotakse ka tudu see. Ja lausa, et teie ees mitte jääda üldsõnaliseks, meil on seltsimees Vassiljeviga kumb küll praegu väga autoriteetne kiri kirjel on kirjutanud alla seltsimees aruvalt sellises Loogussow. Ja siin on öeldud, siis niiviisi tudu kaupluse ehitamine on võetud projekteerimisele ja ehitamine toimub 89 90. Kui ta läheb täpselt programmi järgi, siis 90. aastal on tudu suusk kauplus. Nii ma paluksin veel, ma paluksin teie kaasabi rahvasaadikute kaasabi, et aeg-ajalt nõuda informatsiooni ja julgustada neid operaatoreid, et kas kaupluse tähtaega ikka jääb ja kas ehitus saab toimuma? Me taotleme, et udus annaks soojusenergiat nii kaua, kui saab tsentraalkatlamaja valmis. Elektroodkatel. Ühesõnaga elektriküttel paluksime ka siin teie julgustavat osavõttu, et ajutiselt lubataks siiski elektroodkatel rakendada ja kui selle loa taotlusega peaks raskusi tekkima, et siis oleks ka teie õlg sellel all. Seltsimees Vassiljev tähendab, millal võiks siis selle projektiga rahva ette tulla, mis te arvate, milline see tärmin või tähtaeg võiks olla? Täna on juba siin need kirju ette loetud ja me tahaks lugeda, aga siin sealses logos allkirjaga on ka minu käes üks paber, kus ta ütleb, et esimeseks juuliks 88 on see projektdokumentatsioon valmis. Nii et kui meil, ütleme peale esimest juulit, on mingi kokkusaamine siin olemas või saame külanõukogus kokku või kas või siinsamas majas mul ükskõik kuskohas siis võime neid asju läbi vaadata. Miks peab rahvas käima Rakvere polikliinikus või Roela ambulatooriumis protseduuridele? Et aga miks on viie haiglast saanud velskripunkt? See on ilmselt tänu sellele, et elanike arv tudus on tunduvalt langenud. Praegused normatiivid näevad ette niimoodi, et avada ambulatoorium, peab olema täiskasvanud elanikke 1700. Et avada pediaatri kohta, peab olema lapsi vanuses ühest, 15-ni 800 nii et tõenäoliselt lähitulevikus jääb teile siiski käima siia Roela tohter. Mis puudutab hambaarsti, siis hambaarstiga on olemas kokkulepe, kui saab tehtud remont, siis ta tuleb ka uuesti teid külastama. Ta lihtsalt ei olnud nõus nende töötingimustega, mis seal majas praegu valitsesid. Siin on kirjas ka füsioteraapia kabinet, avamine olevat jutt olnud juba 85. aastal. Füsioterapeutiline ravi on ainult üks ravimeetod ja mitte kõige olulisem ja on seal ka küllalt palju vastunäidustusi. Minu isiklik arvamus on niisugune füsioteraapia osatähtsust meie ravipraksises on veidi ületähtsustatud, kuid probleem on. Ja tõesti teatud haiguste puhul on temast ka tõsist abi. Selleks oleks vaja olemasolevates ruumides teha üks korralik kapitaalremont, et siis vastavalt Avada sinna tehnilistele tingimustele need ruumid. Kuid selle kirja ma jätan endale alles, paneme kirja ja ma usun, et see probleem laheneb. Siis on siin mainitud ka bussiühendust tudu ja Roela vahel. Seda vist ei ole üldse, tähendab, haiged peavad käima selleks, et sõita tutvust Roelasse Rakvere kaudu. Võib-olla täitevkomitee aseesimees oskab sellele küsimusele paremini vastata. Vestlesin sel teemal külanõukogu esimehe Jüri Allik Kaldiga? Jaa, muidugi siin on jällegi ametkondlikud barjäärid mängus, kuid ma usun, et kui nüüd rajooni täitevkomitee gaasin külanõukogule kaasa, aitab, et siis selle bussiliikluse asja me püüame ikkagi ära lahendada, kahjuks ma ei ole selle küsimusega saanud eelnevalt tegeleda, see oli lihtsalt Ell eilse päeva informatsioon ja tänasega ei ole midagi õnnestunud korraldada. Üks küsimus ikkagi hambaarstikohtadel oli, ma arvan, et siin on küsimus nüüd vist juba kahele mehele, et miks käis tudes hambaarst, kes ei saanud hambaplommi pidama või on viga selles, et toidupoes on nii vana, lehib küsimus kahele mehele. Võib-olla hakkame meditsiinist peale, sest materjalid, millega tuleb hambaaukusid täita, on tõesti vilets ja siin on muidugi meditsiinisüsteem praktiliselt võimetu midagi tegema. Probleem on minu arvates üleliiduline ja on tõsisemaid ja veel toredamaid probleeme. Nii et siin meie abist jääb üksi väheks, aga püüame kõik teha, et ülevalt poolt seda asja natukene liigutama hakataks. Ma usun, et iga vastus tekitab ka uuesti küsimuse, need palutakse siis ka uuesti ikka siia saata. Aga olgusele nali leivaga nagu oli üks küsimus on veel, miks ei ole enam Tõdu sööklas kondiitrid ja kas ei saagi kunagi enam olema, et kas tõesti peadest, sünnipäeva, tordi või kringli järele sõitma rakvere? Tudu sööklaruumid on väga kitsad. Seoses sellega ei lubanud sanepidjaam korraga töötada ei kondiitrid ega koka. Sellepärast need eeskirjad nagu näevad ette, et kondiitril peab olema omaette ruumid, kus kondiiter töötab ja köögil peavad omaette ruumid olema. Meie teame, et tudu son, head perenaised oskavad kodus teha kõiki, mida vaja. Perelehe tahaks loota ka, et need tublid perenaised aitaksid meid. Tuleksid appi, hakkaksid kodus küpsetama maitsvaid pirukaid, küpsiseid ja muud. Vajalike, mida kodus võimalik on teha meie nagu tasume selle vaeva perenaisel ära, nagu lisad, teenistus oleks ka. Ja teine tarbija on teisel tarbijal on võimalik neid meie kaudu osta. Loodan, et kui uus kauplus valmis saab, et siis jääb ka tudus ruume kondiitri Tsehhile. Tulevikus saab võib-olla ka kondiitritsehh siin avada. Aitäh, seltsimees Lepik ja järgmine küsimus on jällegi metsakombinaadi direktorile. Kust sa metsakombinaat, valuutad, rootsi saagide muretsemiseks, kas neid saagisid, jätkub soni midagi võimalik müüa ka välismaale? Ma saan aru, et siis valuutad saada, jah? Valuutasaamise küsimus pidi pandama paika ministeeriumis Koifitsentidena ekspordiks haagitavast materjali eest saadavat valuutat siis vastavalt jagatakse protsentides parem tehing on piirikaubanduspiirikaubanduses jääb dast kombinaadile 50 protsenti ja kõige parem tehing on kompensatsioon tehing, kus siis tähendab, anname vastu oma materjali ja selle materjali eest, siis saame sajaprotsendilise maksumisena seadmeid. Ekspordihanked põhiliselt te teate, mis meil on, ma võtan tudu rahvast, aga noh, võiks, võiks siiski üle korrata kord paberipuu on põhiline meie ekspordiartikkel, peale selle anname mingi kogusega majapidamistarbeid. Eelmisel aastal me selle küsimusega hakkasime natuke rohkem tegelema siis kui mäletada tuli see probleem, et me ei saanud enam metsameeste jaoks partner saagesid. Ja siis me läksimegi praktiliselt esimese tehinguna kombinaadi poolt välja läbi Lensin torgi pakkusime täiendava koguse paberipuid, tudu tegi ka sellest oma osa kolmemeetrised paberipuud, kui mäletate ja siis otsetehinguna saime Rootsist selle eest, saed me kahjuks seniajani pidanud ei ole ja seda praktiliselt võimalik nagu pidada olnud ei olegi. Et kui palju me oleme siis konkreetselt ekspordiks hankinud ja palju oleme siis selle eest saanud seadmed tagasi. Küsitakse elambulatooriumi remondi kohta, et miks seda remonti alustati ahjudest mitega katusest, siis kui katus sajab läbi, siis ahjudest pole ka asja. Minu arvates ainukese lahendusena on siin see, et siiski see ambulatooriumi hoone tuleks anda metsakombinaadi bilanssi ja siis sellisel juhul me oleme suutelised sellega korda tegema, sest tudu rahvas teab, mis olukord oli sööklaga. Ja ma nüüd ei oska öelda, öelge ise hinnang, kas sööklast ainult asi paremaks pärast seda, kui nüüd söökla metsakombinaadi bilansis. Ma võib-olla lisaksin nii palju juurde, et siin oli, et kas võib anda velskripunkti hoonet bilansist bilanssi üle, võib küll, siin mingeid takistusi ei ole. Ma ei tea, ilmselt peaks andma võimaluse teil sellist väikest muusikalist vahepala, kaatus. Ma ütleksin, et sellised üritused on head. Nad tõstavad probleemid tähelepanu täitsa keskpunkti kaubandusjuhina ma tahaksin tänada teid, lugupeetud ajakirjanikud. Et te olete tõstnud probleemid üles avalikkuse ees sest teisel juhul oleks tulnud meil seda teha. Aga meie autoriteetsus nende küsimuste lahendamisel on oluliselt väiksem. Ja te olete juba rida probleeme suutnud paika panna. Kui tohib, ma räägiksin kaks sõna leivast kuna leiva küsimus nagu tuli ülesse. Ma kardan, et kahe sõnaga ei tule toime, lepime kahe minuti peale. Ainult pere. Tähendab ma paluksin, et te oleksite leiva küsimus meiega liitlased ja mikspärast me tellime leivakombinaadist mitu päeva ette leiva- ja saiatooted. Arvame, et me umbes teame, kui suured kogused on vaja põrandaleiba, vormileiba-saianimetuste järgi sepikut ja nii edasi ja soovime koos teiega, et sellises sortimendis leib meile tuuakse leiba ja saiatooted. Nii kui seal ka kohale jõuab, siis sellest sortimendist, mida me tellinud oleme, ei lähe see kunagi kokku, näiteks põrandaleiva asemel toodud vormileib või vastupidi või on muudetud ära saia nimetused, osa on suurema nõudluse osa väiksema nõudlusega ja tekib selline olukord ette ei jätku või jääb järgi ja läheb kõvaks. Aga kauplus komisjonile rahvasaadikuid, palun olge head. Aidake meil kontrollida meie tellimuste täitmisel, kui ekspediiturid toodangu toovad meie kauplusele. See oli mul kõik, tänan. Neid hoopis huvitav, kas Eesti raadiomehed sitaga oskavad? Roosimägi. Alla. Ka väike. Teema. Külaoo. Ma su see. Ja nüüd on jäänud veel küsimused sellele firmale, kes täna ei ole veel suud lahti saanud, kes tavaliselt iga päev räägib nimelt raadio ja Riina don käte vahel ka need küsimused, mis siiamaani raadio inimestele on tulnud. Lugupeetud peatoimetaja Gunnar Paal. Neid ei saa ilma teieta hakkama. Kuidas teie juhitama toimetuse töötajaid, mis teed pidi, tulevad teile korraldused, mida on vaja raadiokuulajatele selgitada? Praegu meil on ametis need inimesed, kes käivad mööda Eestimaad ringi, on paljude asjadega kursis. Ja tänu sellele oleme saanud ka teha oma tööd, nii nagu me seda teeme. Kui te arvate, et me tuleme siia, ütleme nüüd täis rahulolu, et me teeme nii, nagu me oleme, kavatseme seksite sest ajakirjandus on üldse niisugune ala, mis on tähelepanu keskpunktis. Raadio kõige operatiivsem kanal loomulikult võib-olla rohkem kui teised kanalid ja seoses sellega ma ütleksin, et ega me päris sellel tasemel ei ole, mida me tahaksime ise veel näha. Nii et meie vabariigis on praegu kujunenud selline olukord kus ausalt öeldes vabariigi direktiivorganid ei ole veel täielikult huvitatud oma tegevuse populariseerimisest ja seoses sellega on meil ka natuke raskem tööd teha. Me oleme teatavasti riiklik raadiokomitee riiklik häälekandja ja peaksime eelkõige valgustama meie keskorganite tööd. Aga paraku jah, kõik ei ole nii, nagu me tahaksime. Ja paraku on veel väga palju neid teemasid, mis on tabud ja seoses sellega. Me oleme mõnes mõttes ka natukene jännis, aga mis puutub korraldustesse, siis iga asutus saab korraldusi ülematelt, nii on ka meil. Loomulikult tuleb need täita korraldused, kui need on arukad ja kui neil ei ole arukad, siis me vaidleme nendele vastu või vähemalt püüame vaielda ja ma arvan, et tulevikus me hakkame rohkem rääkima ka praegu sellest poleemikast mis on nelja majandusmehe, nende hulgas ka Tiit Made ettepanekuga. Nüüd on tänu sellele ettepanekule teatavasti tekkinud selline niisugune elav arutelu ja loomulikult hakkame meie ka oma infoprogrammides nendest rohkem rääkima. Tegelikult selle probleemikäsitlus on juba info ehk lühikese vormitasandist välja läinud. Pikemalt Te saadete ehk meil on, nimetatakse nagu öeldakse, propagandasaadete tasandile. Et seal kindlasti tuleb nendest ettepanekutest poolt ja vastuväidetest veel väga palju juttu. Kui te olete tähele pannud ajakirjanduses, siis praegu on võtnud sõna majanduskandidaat Valeri Paulman majanduskandidaat, Välieri Paulman, aga ta ei ole veel sõna sekka või välja. Kui plaanikomitee esimees. Ma loen ta päris ette, nii nagu ta sõnastatud, sest ma ei saanud aru, kas see on nüüd nõue või on see küsimus. Lugupeetud peatoimetaja Gunnar Paal. Kui kaugele teie lubate minna oma alluvatel asutuste ametnike kritiseerimisega? Kui kaua võib kesta nõndanimetatud avalikustamine? Millal algab uuesti ajakirjanike pitsitamine, kui majanduses asjad ei parane? Kõigil üsna hirm, eks ma arvan seda, et kritiseerimine meie vabariigis ka direktiivorganite tegevuse kohta ja nimekate või kuidas öelda nomenklatuurse isikute pihta on täiesti lubatud ainult kõike seda kriitikat tuleb teha konkreetselt põhjendatult, sellepärast et vältida vastulööki. Ja kui asi on konkreetselt selgeks, milles üks või teine ametiisik süüdi on ja, või mida ta tegemata jätnud on, siis seda kriitikat saame teha võrdlemisi täpselt. Siin saalis on praegu ka Mart Aare kes tõstis omal ajal ülesse viinamarjad uputuse küsimuse ja meie saates käis läbi kriitika ja, ja öeldi välja otseselt, et süüdi selles segaduses on vabariigi valitsus. Nii et me saame minna küllaltki kaugele, aga samal ajal me peame silmas pidama, et ajakirjanik peab tegema oma tööd täpselt konkreetselt, et need inimesed, kelle suunas on kriitikanool välja lastud, et need ei saaks oma tagasisidega või oma võimuga ajakirjanikule. Kui loomingulisele töötajale liiga teha teatavasti üleliidulises ulatuses on praegu probleem, ei ole välja töötatud ajakirjanduse seadust. Kui ajakirjanduse seadus tuleb siis seaduse kaitsel, on ajakirjanikel õigust tõstatada küsimusi ja saada nendele ka vastuseid. Praegu kahjuks seda seadust ei ole. Kena, kui me oleme mikrofoni ees, siis meil ei ole auditooriumi konkreetselt silma ees, kellele rääkida ka iga uus kohtumine. Uskuge meid toob üha uued näod, kellele siis rääkida, nad on siis meil? Olen see teema tünnivedajal olen viinud eestina, ei näe. Ja ei, ta ei tohi olla üks ruudule eskalamiin. Eestimaa kaskede lõhnu ja mulle meeldib ta metsheina kuuma mulle jõudu ja koduses ka teisiti ja salakuuluda. Hingana mais viima tumedate kuulan rõdunud Liidundele õunu. Tunnen mulla veenurmede, lillede tunnennaga ilma Eestimaaga. Järgmine esineja majanduskandidaat, Tiit Made, tere tulemast. Nii. Sa oled need siin üsna pikka-pikka aega kuulnud küsimusi ja vastuseid, küllap on sul juba tekkinud mingisugune pilt ka sellest paigast, kus me praegu asume, kus sa vist ise ennem ei ole olnud, ega vist, olen läbi sõitnud mitu korda, aga ütleme nii, et kui praegu oleks just tutvus, oleks toimunud valimised ja sind oleks volitusi ja täitevkomitee esimeheks, mida sina teeksid? Parandaksime selle katus ära ja. Ja siis jäi mul niisugune mulje, et tudurahvas on täielikult ja piiritult optimistlik, kui ta omale kauplust tahab, tähendab, ta on veendunud, et seal kaupluses saab ka tulevikus midagi müüa, olema. Aga kõigepealt, võib-olla nagu küsimustega ma tahaksin ühe mõtte välja öelda, tähendab, kuulates kõike seda eelnevat juttu, siin siin räägiti. Minu varasemale sügavale veendumusele lisandus veel üks punkt selle kohta, et kas on viimane aeg või me oleme juba sutsu hiljaks jäänud täielikule isemajandamisele, üleminekuga Eesti NSV-s, regionaalsele majandusautonoomia üleminekuga oma asjade iseotsustamise aeg paistab, et on tulnud juba nii kätte. Me kangesti küsime kellegi käest nõu. Me kangesti tahame, et meile öeldakse, mida me peame iga päev tegema. Aga niimoodi paistab, et naljalt enam tulevikus edasi elada ei saa. Nii, aga nüüd on siis Riina käes küsimused, mis on tulnud kõigepealt kirjalikult ja pärast on endiselt meie käsutuses, siis ka see saali mikrofon, millesse võib kõike küsida. Tiit Madel. Nii et oled sa nõudeid, mina loen küsimuse ette ja ise ei taha lugeda? No kõigepealt muidugi, mis saab isemajandamisega ja kas selle takistuseks on majanduslikud või poliitilised põhjused? Tähendab täielikule üle isemajandamisele üleminek meie vabariigis on praegu vast noh, arutluse järgus ja erinevalt teiste nõukogude liidu piirkondade liiduvabariikide juhtkonnast. Meie vabariigi ülemused ei taha nagu selle asjaga hästi tegeleda. Küll aga näiteks on meil andmeid, et Armeenia kolleegid, nüüd juba Leedu kolleegid Leningradi oblastist Primorje Grayst ja veel 20-st oblastist Vene föderatsioonist tegelevad väga aktiivselt regionaalse majandusautonoomia või, või regionaalse isemajandamise idee väljatöötamisega ja on juba vastavate ettepanekutega pöördunud ka Moskva kõrgemate seltsimeeste poole. Kuid nüüd? Ma arvan jah, et tõesti majanduslikke takistusi selleks ei tohiks olla, mitte mingisuguseid. Põhimõtteliselt me oleme siin väikeses Eestis küllaltki töökad ja hakkajad inimesed, tähendab, me oleme ikka sajandite jooksul ikka oma tööülesanded kenasti täitnud ja ots otsaga kokku tulnud ja, ja kui me nüüd regionaalselt piirkondlikult neid oma loodusvarasid neid ressursse kasutada, saaksime oma otsustamise järgi ja produkti, mida me toodame, või kaupu, mida me toodame, jagada laiali nii nagu normaalsed jaotusprintsiibid on mittefondide järgises Nofondeeritud jaotamine, nagu te teate, väga hästi ei ole midagi muud kui kaardisüsteem. Sellepärast, et mis ta siis muud on, kui tsentraalselt öeldakse meile ette toota nii palju ja see toodang anda sellele teisele kolmandale teatud ulatuses. Mis puutub poliitilistesse takistustesse, siis kui te lööte lahti Eesti NSV konstitutsiooni siis seda lehitsedes selle paragrahve sätteid lugedes ei leia mina sealt küll niisugusi takistusi, mis segaks Nõukogude Liidu piires üleliidulise tööjaotuse raames tegeleda majandusega piirkonniti. Ma arvan, et sellest vastusest peaksid pooled küsimused ära langema, siin on kuidas niimoodi majandust juhtida, mismoodi sel juhul on võimalik koostööd teha või vältida, noh, siis majandusalaseid vigu nende poolt. Parteile vabariigi valitsusel on kasutada väga tugev teaduslik potentsiaal, meil on teatavasti majandusinstituut olemas, meil on plaanikomitee juures plaani instituut, kus töötab sadu inimesi, panna tuleks need inimesed tööle. No mitte selles plaanis, nagu nad suuresti on praegu tegutsenud, nad oma põhitööna püüavad ära seletada vastuvõetud otsuste majanduslikku õigsust, põhjendada neid, majandusteadlased peaksid siiski tegelema rohkem perspektiivsete küsimustega ja lähtudes olemasolevatest kehtivatest majandusseadustest. Eelkõige võtma aluseks väärtus seaduse nõudmise ja pakkumise vahekorra. Missugused tagajärjed või tulemused võivad olla Gorbatšovi ja Reagani kokkuleppel Nõukogude Liidu sisepoliitikast lähtudes? Jah, kui sõlmitakse need lepingud, tahaks loota, et ka strateegilise relvastuse vähendamiseks 50 protsendi võrra siis see on eelkõige poliitiline aktsioon küll, kuid igatpidi majanduslik suur võit nii meile kui ka noh, ütleme rohkem meile kui teistele. Arvatavasti te mõistate, et kui tuumarelvade paigutamine kasvõi ka Euroopasse oleks edasi läinud, siis oleks ikka tulnud toota uusi ja uusi ja uusi rakette, aga see kõik maksab raha. Meil oleks neid rahase vaja hoopiski oma majanduse oma sotsiaalpoliitika toetamiseks. Näiteks miks me nii väga võitleme strateegilise kaitse initsiatiivi tähesõdade programmi vastu Ameerika Ühendriikide poolt algatatud programmi vastu? Mitte sellepärast, et me ei suudaks omale samasugust süsteemi luua. Elu on näidanud, et noh, et võtab aega, palju ta võtab, kuid me oleme seni sellele relva võidujooksule ikkagi sammu astunud, oli see nii Manhattan programmi puhul või aatomipomm kasutusele võeti hiljem vesinikupommi siis kosmose vallutamise ja kõikides muudes osades. Kuid praegune olukord on väga tõsine, sellepärast et see programm, kui me hakkame kosmosesse looma raketitõrjesüsteemi, see vajab väga palju raha, reaalset raha, reaalseid, materiaalseid väärtusi. Nii tuleb saali küsimus ka kohati. Olete kombel. Tekkinud kohvi probleemi, kas on näha perspektiivis, et Nõukogude Liit saab sisse osta suurema koguse kohvi? Ilmselt tekib probleem kakaoga. Kohviküsimus on tõesti igas auditooriumis mure küsimus. Seda ma olen tunnetanud. Tähendab miks ei saa osta? Saab osta nii palju, kui kulub, kui me oleme varem maailmaturul midagi maha müünud. Enne ei saa me mitte midagi ilusate siniste silmade eest ei anna nõukogude liidule mitte keegi maailmaturul mitte üks kilo kohviube. Meil ei ole juba neli, viis aastat ostnud kohviube vabalt konverteeritava valuuta eest Brasiiliast Kolumbiast kosta rikast, vaid meie kohvi tuleb põhiliselt Indiast Etioopiast, Angolas, Nicaraguas, riikidest, kellega meil ei ole konverteeritavas valuutas vahetust, vaid on bilateraalne kaubavahetus. Planeeringu alusel tähendab tasa arveldusena nii palju kui meie neile kaupu vastavalt maailmaturu hindadele, nemad meile siis mida me tahame, sealhulgas ka kohvi. Ta on olemas üldine keskmine näitaja. Kui palju Liiduski ohvi tarbitakse ühe inimese kohta. See näitaja jagatakse siis Nõukogude liidu regioonides laiali elanike arvu järgi ja meil Eestis on ette nähtud kohvi 210 tonni terve Eesti peale aastas, aga me oleme saanud mitu korda rohkem seda kohvi. Kohvi saadetakse ka Taga-Kaukaasia liiduvabariikidesse ja Kesk-Aasia liiduvabariikidesse, kus palju rohkem teest ja Beetlist lugu peetakse. Aga kohvi ei jooda. Ja nagu me saaksime sellest asjast üle, et nende KOV ka meile siia tuleb, siis probleemi ei ole. Kuid kohvi sisseostud on järsult vähenenud ülemöödunud aastal 58000 tonni, kui mälu ei peta. Möödunud aasta 38 või 39 ja sel aastal väheneb see kogus veelgi. Nii et seni, kuni me teiega ei müü maha häid tooteid, no näiteks ütleme kasepuud võiksid hakata Londonis müüma maha, tähendab ümarmetsa. Vot siin see on nagu teie kapsaaeda, tähendab, see maksab praegu 174 või 180 dollarit kuupmeeter ümarpuit Londoni börsil, nii et olge kallis, esmaspäeval võtke see asi ette. Nii kohvi probleemi kohta muidugi, kel kel asja vastu huvi, on noorte hääles ilmunud Tiit madalalt, väga pikk ja põhjalik artikkel saab sealt lisainfot juurde, muide, kas see kohviprobleem oleks lahendatav näiteks regionaalse vähendamise printsiibi järgi, näiteks kui me pakuksime Aruküla vilta näiteks Tomski oblastile, saaksime nende kohvi endale ja seda kahtlemata, kui see oleks, noh, näiteks kui me oma kaupu üleliidulisel turul müüksime. Nonii, vabalt vastavalt nõudmisele pakkusime selle siis kahtlemata, aga me saame näiteks vahetada ühe tonni loomaliha 700 kilo Araabika kohviubade vastu. Väga lihtsalt. Tähendab me peame selle endale alati selgeks tegema, kui kaupa kuskile müüa, mis me selle eest vastu parasjagu saame. Me peame endale konjunktuuri selgeks tegema. Vaat selles on kogu selle asja tuum. Ja seetõttu ma, ma räägin seda sellepärast, et öelda kaudselt ka vastu meie idee oponentidele, kes ütlevad, et noh, et me oleme niisugused sellid, et me ei oska siin midagi toota, ega meil ei ole midagi müüa. Jah, praegu momendil meie põllumajandustooted ei lähe maailmaturus kaubaks, kuid põllumehed on mulle öelnud mitu korda. Andke neile kakskolm aastat ja liha kvaliteet võib tõusta, piima kvaliteet väga ruttu ja juustuga on muidugi raskem, siin ei ole meil midagi parata. Tähti made. Aitäh. Meelde. Järgnevale. Oksakese siia mikrofoni juurde inimesega, keda siinsed inimesed ilmselt väga hästi teavad ja meie tahame ka midagi teada. Klubi juhataja Heli Arro ja võib-olla siis natukene räägiksite sellest majas, kus me praegu oleme ja mis tehakse. Põhiliselt on see klubi ikka meil selle tarvis, et inimene, kes on harjunud Eluat piss käimata siin oma argipäeva õhtutel saab laulda, tantsida sama kunsti viljeleda. Ja sellega siis ka natukene ette valmistada nendele klubi üritustele meelelahutust, mis me siin tähtpäevadel peame maha pidama. No klubi ise on praegu üsna kurvas olukorras, ootame kompleksset korraliku kapitaalremonti, loodame et 1988. aastal et meie klubisid oma ruumide poolest tõepoolest väärib veidi kultuuriasutuse nimetust. Rahvas on meil üldiselt tore selles suhtes, et nad tahavad käia õhtuti siin koos. Eriti tahaksin kiita, ütleme tööveterane, kes on hästi täpset proovil käima ja mõtlevad välja uusi numbreid ja ka noored, nad on täis tahtmist teha, kui vaid oleks veidi paremad võimalused. Et üldiselt suuremat tähtpäevad me saame oma klubi isetegevust lastega ära tähistatud. Aga rajooni ulatuses muidugi eriti silma ei paista. Sellepärast et noori on tõepoolest tutus vähe ja taset tõsta on üsna raske. Ja nüüd te rääkisite küll ennast sisse, kui nii võib öelda, sellepärast et mina tahtsin teile teha komplimendi, et võrreldes hambulatooriumiga teie katus ei lase läbi. Soojaks ja lase meie katus laseb küll läbi, aga täna ei ole vihma. Aga suurte pingutustega nüüd meil õnnestus eterniiti hankida ja loodame, et järgmisel kevadel, kui suured vihmad algavad, siis selleks ajaks on katus, võib-olla seal. Loodame, rühmused ei tule või jah, et tuleb hea soe kevad ja kuiv. Nii selle õhtu alguses esines siin üks naisansambel, kes seemiale tutvustamata ja siin laua taga on valmis seatud veel terve rida numbreid, nii et võib-olla tutvustaksid. Asenaisansambel on meil ka väga kaua aega koos laulnud, teda juhendab terve ploom praegu ja nad on kõik väga kohusetruud, toredad naised. Kuidas nad laulavad, seda oli teil võimalus kuulda, aga nüüd tahab teid tervitada siis mees, kes on palju aastaid tudu rahvast rõõmustanud oma lauluga. Erich Karro on tema nimi ja seejärel duett margiande Tombach. Noored tüdrukud? Muidugi, numbreid oleks veel muidugi rohkem pakkuda, aga, aga lihtsalt tõepoolest õhtu tikprogramme ei võimaldagi. Väga austatud Eesti raadiorahvas olete nii paljukesi tulnud? Näete, kell on juba pool 11 läbi, nii kaua Tudu rahva tähelepanu elevil hoidnud tõstet harilikult ikka jutu juures kipub sumin saalis tulema ja rahvas väljas käima ja aga nii palju, kui mul õnnestus tähele panna kõrvalt, siis kogu aeg, rahvas oli saalis väga huviga kuulas, aga ma usun, et ühe asja, vähemalt Eesti Raadio panin täna paika, see on sellesama klubi remondi. Tahaks öelda Teile suur-suur, aitäh selle eest. Ja et jääks hästi väikene meie bonne mälestus teile siis näete, Vello Sirelpuu, Meie ametiühingu esimehe käes on üks tammeankur. Varem oli selle nimi veini, ankur. Nüüd me käime ajaga kaasas, ütleme, et see on suveniir, ankur sisse panna võib sinna ükstakõik, ta praegu on tühi. Muidu auto kvaliteet on garanteeritud. See on ka üks nendest toodetest, mida me hangime ekspordiks, nii et palun siis vastu võtta. Ja nüüd siis ande ja Marge tumba. Nii skoorid laulisema. Pädevad? Kaugele viim viival. Häälestusrajal. Kaustade vanalinna ei ela. Kaugelt, kostis kärjele. On sul olnud aega milleks teise inimese jaoks liiga üksik oled olnud oma ajas? Liiga heitlik, liialt eneses. Liig jäik. Maailmal puudub venna hing, tõmbab tuulega mu tuppa, tungib tukiving ta Lõukast nagu põrguleest. Oh paraku jah, paraku kes kaitseks mind maailma eest? Liiga palju juhtub. Sõltumatu Ta meist ilmas, mida tuleb taluda. Liiga julm ajastul on tool. Et tohiks häbeneda hoida teist. Öelda mida mõtled. Paluda teha kõik, et vaid ei sulguks ring meie ja meid ümbritseva vahel. Anda kõik, et vaideid katkeks ahel. Nõnda ma olin ja nõnda mind loodi. Aimajaks hämaral allikal. Nõnda ma olin ja nõnda mind loodi. Kuni kord allikal küsis mu vaim. Mis on inimhingedemoodi, millega sarnaneb inimvaim. Nii õde kui ahili nõukoguga ning nii rikas kui röövel, vaene, kuiv nii tihke kui tina, nii sõre kui nii pehme kuivokaanidena kui nii ka Peedule igast eliidad. Toida. Mitmed laused lähevad meist läbi. Pihkimused, palved, valedki armastusest kõnelda on häbisõnad, puised on ja valedki. See, kes usaldab, peab leidma ise teise, leidma, endas imelise kuulma, kuulmatudki karjatust, püüdma aru, saada varjatust, paljas pilku mõistma sedagi, miks vahel raske huuli paotada. Alles siis, kui ise hoitud kedagi selgeks saab. Hirm on kaotada. Me räägime küll me teame, mis öelda, aga me ütleme mööda. Me näeme küll, meil silm on terav. Aga me vaatame mööda. Me läheme küll me teame, kuhu astuda. Aga me astume mööda. Ja alles siis, kui meil tuleb julgus öelda, otsekui me seame oma sammud otse on kõik läinud meist mööda. Elu ja mööda liiga üksik oled olnud oma ajas liiga heitlik, liialt eneses liig jäik usu oma koduseinte soojust, lihtsaid väikseid maju, kõrgeid puid, usu läbi kasutanud Mulla tõusvaid, elu, võrseid, abituid. Usu, pisut inimeste headust, õigeksmõistmist, ausust, halastust. Usu iga hetke nagu ainust, kirgas kordumatut, avastust. Tugevalt, kui hingematvat šokieelset õudu tunnen, uskumatut elamise jõudu õhkub igast puudutusest. Pilgust puutes Tergust õnnestuvat vabastavad lendamise kergust, tahaks anda, tahaks kanda, kata kaitsta, toita, hoida pisut neidki, keda eriti hoita. Suuta muuta elulagi kõrged taevakarva ulatuda endast välja. Kasvõi vahel harva. Pika pilkude ühtimist, suunda, üht hingamist lähedast olla õnnelik, imelik, piisab. Sellest piisab. Ei vähemast, kuni sa oled veel ela elav ja valus ja kuu. Iga ärkamist hinda, iga puututud pinda iga läbitud rada. Oskusest mäletada. Koos püsib hingeruum. Ikka peab olema kindel, et ilusaim lend on meili. Et säravaim sõnum on peidus just sinu enese sees. Et äratundmise koidik ja kõige lummavam loojang. Iga päev võivad tulla kuni pihud veel soojad, kuni veel ollakse kindel. Ta tuleb see ilusaim lend. Ja kui langema peakski, et puruks ei kukuta end. Kuskil puutumata on veel pühadki. Kuskil saavad üheks naeri jäänud. Kuskil ikka kõik on alles. Nägu, rääkis muistne muinasjutt. Kuskil puutumata on veel pühadhi et siin kaasas kalli Vana tamme alla kannaga. Homme sa ei usu, et tõuguski eel, olles puutumata