Anname festivaliuudisteks jälle sõna meie korrespondendi le Helsingis. Eile tähistati Nõukogude Liidu Soome noor sõpruse päeva, millest võttis osa üle 1000 Nõukogude noorsoo esindaja. Päeva ettevalmistajate hulgas oli terve rida soome noorsoo esindajaid eesotsas rahvasaadik Mati kekuneniga. Sõpruskohtumisi korraldati peaaegu 40. eri kohas ja üksnes Helsingis oli kohtumisi 20. eri paigas. Kirjanike kohtumisel istusid ühe laua ümber vihased noored mehed mõlemalt poolt piiri. Jevgeni jestushenko jogov tüüri ja Pekka lounela. Inglaste poolt vihaseks meheks ristitud Jevgeni Pljuštšenko oli paar päeva tagasi tõepoolest vihane festivali ürituste segamise pärast ja kirjutas luuletuse, kus ta kujutab festivalivastaste provokatsiooni kolme sepa ausamba juures Mannerheimi teel. Urho Kekkonen ütles eile presidendilossis korraldatud vastuvõtul järgmist. Südamlik tere tulemast Soome saabumise puhul. Loodan, et teile jäävad sellest külaskäigust meeldivad mälestused ja et te seda reisi ei unusta ja tulete meile külla edaspidigi. Õhtupoolikul istutati sõpruse puud vanasse Kaisanjeemi parki. Kaisa Neeme parki on kogunenud Soome ja Nõukogude Liidu noorte esindajad ja terve hulk ajakirjanikke. Sõpruspuude istutamise juures olid peaminister Ahti karja lainen ja nõukogude valitsuse esindaja Sergei romanovski. Soome mulda istutatakse kaks Nõukogude Liidust toodud kaske. Seltsimees romanovski ütles. Täna on meie maade noorte elus suur sümboolne päev. Istutasime täna siia parki kaks kaske, kasva kui arenegu sõprus meie maade rahvaste vahel, nagu need puud. Ja soomlaste poolt esines peaminister Ahti karjalainena Vaike verbitamast juurilisestutamammeffestav ülempuus Odoetavad vägeva. Me kõik loodame siiralt, et need puud, mida praegu istutame, kasvavad hästi, kasvaks nende tüvi muutub tihedaks, nende oksad ja puhkesõpruskuudel igal kevadel uued rohelised lehed. Soome ja Nõukogude Liidu sõprus on juba pikemat aega arenenud tõusu suunas. Meie maade noored on üksteiselt saanud õppida palju kasulikku. Katsumuste ja raskuste ajast on kujunenud vastastikusele, usaldusele ja sõprussidemetele rajanev vahekord. Kõik küsimused, mis meie ette võivad kerkida, saame lahendada rahulikus ja sõbralikus atmosfääris. Sõpruse puude kasvamine sümboliseerib Soome ja Nõukogude Liidu sõpruse koos pidevat arengut kõikidel elualadel. Nagu klimaatilised tingimused võivad halvasti mõjuda, puu kasvule võib iga halb sõna halvasti mõjuda sõprussuhetele. Kas või kui sõprus, samuti nagu need puud, mida me praegu siin istutame. Sõprus puude juurde asetasid Nõukogude Liidu esindajad vaskplaadi, millel on järgmine tekst soome noortele sõpruse märgiks Nõukogude noortelt aastal 1962. Sõprus. Päeva lõpetuseks oli Hesperia pargis suur sõpruskontsert. Esinemise lõpul vestles meie korrespondent ansambli liikmete Marta Tuuliku ja Leida pukiga ning Gennadi Bodelskiga. Te olete, näen käänetnovski maa, Šeulla, Soomesse, minge vaigudelemad maasudumatkalda. Ja me käisime Soomes isegi käisime soome saunas. Väga kive oli süveli väga soojalt vastu võetud, kõik mesilased. Väga hea meel üldse, kohtudes Soome sõpradega ja esineda nende ees ja tänane päev eriti on selle tõttu just meeldejäävate nõunist Nõukogude ja Soome noorsoosõpruspäev. Ja me oleme õnnelikud, et meil õnnestus Soome lahe teiselt poolt tuua kaasadele laule pakkuda oma poolt omalt poolt tähendab külakosti. Kõik on väga kenasti meil möödunud, terve see reis. Ilmad on siiski natukene petnud, aga vahest sajab vihma, aga siiski on kõik väga tore olla. Mutta ilm, Eesti, meil on tädi, oli ta ette selle Tallinnasse ja Eestisse ilma toovad olled samal naised selle 80 kilomeetri Jaava endasse väljafestivalilt koju jõudes puhkame, sest praegu me peame esinema mõnikord isegi mitu korda, mitu korda mitu Kerdan päevas ja sellepärast veidikese aega puhkame. Sel ajal muidugi jutustame oma kodustele ja sõpradele, nendest toredatest, kohtumistest ja unustamatutest päevadest, milliseid veetsime Soome pinnal. Me toimetame tele. Suurel Colockwiumil kõneles eile ÜRO kultuuriosakonna Unesco esindaja. Ta konsulteeris. Me kõik peame võitma need eelarvamused, mis meil on tekkinud meid ümbritsevas miljöös. Meenutan oma noorust. Minagi olen omandanud palju eelarvamusi, millest on raske lahti saada. Aga arvan, et ei piisa ainult üksinda maade ja rahvaste tundmisest. Me peame austama ka nende rahvaste omapära. Need Unesco esindaja sõnad peegeldavad 142 maa noore esindaja mõtteid festivalil. Täna on ülemaailmsel festivalil noorte rahvustepäev. Selle peab Kaisanjevi pargis maailma noorte suure solidaarsus manifest statsiooniga aafrika aasia ja ladinaameerika kontinendi saadikutele. Koos minnakse väljakule, kus toimub miiting ja kontsert. Samal ajal näidatakse festivali rahvusvahelises klubis dokumentaalfilme, asumaade ning koloniaalorjusest vabanenud rahvaste elust. Kaise nimi pargis toimus Nõukogude Liidu kontsert, mis oli pühendatud noorte rahvuste päevale. Nõukogude delegaadid kohtusid täna Ameerika noormeeste ja neidudega ning noorte prantslastega. Paljude maade metallurgid sõitsid Rauma linna küll oma töökaaslastele, Soome metallurgidele. Ja lõpuks Nõukogude sportlastest festivalil. Valeri Brumel on tunnistatud kaheksanda ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilaste festivali parimaks sportlaseks. Temale anti üle Soome vabariigi presidendi Urho Kekkoneni auhind. Promeli ületas kaks meetrit 22 sentimeetrit ja püstitas olümpiastaadioni parima tulemuse. Kergejõustiku võistlused lõppesid. Jälle Helsingi, maailma noorsoo- ja üliõpilane, kaheksas festivali. Nüüd on Helsingi sageli näha eksootilisi pilte. Tänavatel, kostab trummipõrinat rahvalaule. Eile andsid Sudaani noored oma rahvuslikku kontserti. Nii esitasid. Südameni neiud jahimeeste tantsu. Sellesamapärases rahvatantsus esinevat kolm kaunitari, kes hõljuvad rihmelise muusika saatel. Reporter vestles Koidu kultuurimajas doktor aasisega Sudaani delegatsiooni juhiga. Su taanlane kõneleb, et kohal on 20 külalist. Nad peavad Soome kliimat pisut liiga külmaks, aga üldine atmosfäär on selle eest iga päevaga ikka kuumeni kuumem. Soome rahvas on väga külalislahke. Küsimusele, mida doktoraasis arvab kohtumistest teiste maade noortega. Vastatakse, et uutest sõpradest on palju rõõmu. On palju mõtteid vahetatud rahu ja sõpruse üle festivali põhiideede üle. Siiani on ületamatu olnud festivali avapeorõõm ja südamlikus. Festivalil härrast ärgem peapaiku ja rahvusvaheline festivaliklubi eile õhtul. Klubi saal on külalisi tulvil, aga näib, et kõigil on sellest ainult hea meel. Tantsitakse õhina ja innuga. Küsime klubi juhatajalt, magister vooristolt, mida huvitavat siin teoksil on? Kas tõesti palliklubi on nüüd festivalil ujumas änts meeste Gerda ja ümarate väete peale nüüd. Rahvusvaheline festivaliklubi on festivalil Ajaloos organiseeritud esmakordselt. Siin toimub palju huvitavat ja selle uksed on lahti kõigile, kes tahavad kohtuda, vaielda, võidutvuda. Ülemisel korrusel on palju rahvusvahelisi näitusi. Festivaliklubi kohvikus käib igasuguseid külalisi. Kõlavad kümned keeled. Kuid kõigest hoolimata luuakse sõprussidemeid. Seda festivaliklubi võib tõepoolest nimetada rahvusvaheliseks. Ühes koridoris kohtasime kuulsat Taani karika turisti Herlid, pits treppi. Ehk jutustaksite oma festivalimuljeid. Olen esimest korda festivalil ja see on mulle suur elamus. Kunstnikuna võluvad mind erisugused inimesed, keda võib siin kohata kõikidest maadest Aafrikast, Aasiast, Ameerikast, kuid inimesena köidab mind see idee ja ühine rahu, tahe, mis neid inimesi seob. See rahu tahe köidab ja soojendab kõiki. Kunstnikuna olen teinud kõik, mis sain, aga minu vaatajad peavad ütlema, kuidas õnnes. Kuuenda ülemaailmse festivalipäevadel Moskvas rajati jõesadama juurde Sõpruse Park. Paljude delegatsioonide esindajad istutasid siia 3000 puud. Kas ta nüüd on juba sirgunud kolm korda kõrgemaks ja kannavad vilja. Tammed on aga nelja meetri pikkused. Nõukogude Soome sõpruspäeval istutati ka Kansanjeni parki noored kased. Sellele sündmusele pühendas oma värsid ukraina poeet Dmitri Pavlov. Tško. Helsingis sündis ka Nõukogude delegaadi Jevgeni iirdušenko luuletus, mis paljastab fašistlike jõuke festivali linnatänavatel. Kansen uudised avaldasid selle luuletuse tõlkama esimesel veerul. Kuulete seda nüüd ka eesti keeles. Soome graniidi kajakate metsameeste, karmide ja kalurite maa. Kas unustan, kui meie laeva vastu võttes lõi sadam sädeleva rätikute voos? Nii võimsalt laulis noorus muulil kui inimmurdu. Astusime laevalt ja surusime käsi. Rest lõhnavaid ja õlist savist vaigust lõhnavaid. Ei ole halbu rahvaid. Kuid näkku ütlen, teile on igal rahval omad maod. Ja nendest räägingi. Mind, kuulake. Ja andku Soome mulle andeks nii nagu peab, nii ütlengi. Fašismi tundsin raamatust ja filmist. Ent siin ma teda nägin tõusvat ilmsi. Ta seisis, hingas näkku mulle viskit. Kolme sepa pronksist kuju ees. Fašisse röökis ning lällas piimahabemeid lodev joobnud jõuk. Fašismi ei pudelist ja hambaid lõksutades näris kummifestivalipusse pudelite kividega loopis huvilete ja Rauske voolu saatel. Kolida siis karjajulguses. Ta oli tatine täis vistrikke ja valget kõrre, habet. Ta vihkamisest seina mööda üles oleks roninud ja kärvanud rott peitis hõlma all. Ta viinauimas tütarlapsi krabas tagana mali poisse osates ja prantslasi ja sakslasi ja soome poiss ka. Tärpless võltsi vahvusega, kuid hirmu tundis kuskil siis ta ta õmbles rock n rollist võistisk, mis vingus üle õla visanud, kastis. Sepad sepad. Miks te vaikselt, ma ütlen ausalt? Kahju oli teist. Kui oleksite tõstnud pronksist haamrid ja löönud laiaks rämpsu, pea. Lad Marudoles välja roninud nahast varjuma rahval püüdsid heita. Mulle öeldi langenuid sel päeval. Soome mälestab. Kuid nendes lurjustes, mis sest, et noortes nende hullunud kõnevahus mu ees sai elavaks taas hitlerjuugend ammu tuntud timukate sõim. Dipla kostus nende röögatustes võikais. Vaat siis, kes nende päriks isad on. Vaat kellemmelestamis päeva, need nolgid tahtsid tähistada siin. Kuid ei saa unustada, kui raudselt nurgeliselt oma klubi eesrind rinna vastu tõusid vene poisid, nii nagu isad, sulgesid fašismi. Tei. Low festival kiunes purjus kamp. No kammunism käis tige võiga sull. Ja kui kommunist ma poleks olnud siis sellel ööl. Ma oleks kommunistiks saanud. Festivali vaenlased koondasid juba ammu oma musti jõude. Sõpruse vaenlased püüdsid mitte ainult nurja ajada noorte pidupäevi vaid heita varju ka soomlaste heale nimele, kes meeleldi avasid noortele oma mahuksed. Ähvardused näisid tõsised, aga kaheksas ülemaailmne tuli võidukalt Helsingisse. Festivali vastased, lubades suurt ja sügavat võitlust ehmusid. Nad läksid üle nurjetule huligaansuse le. Helsingis saadakse hästi aru, kes seisab fašistlikul meelestatud jõugu selja taga. Üha suurem pahameel haarab kõiki ausaid soomlasi. Kui poisikesed loopisid festivali autobusse kividega, löödi nad vihmavarjudega laiali. Pealinna ajaleht päiven Sanomat tunnistab, mida tehakse nende rahadega, mis tulevad välismaalt. Osa arvatavasti läheb lendlehtede väljaandmiseks, mida levitatakse linnas ja mille sisu on suunatud rahu ja sõpruse vastu. Neid trükitakse inglise ja prantsuse keeles ja uusi soonis hispaania keeles. Pole midagi imestada, et selliste vahenditega meelitati kokku huligaane, kes tungisid kallale välismaa külalistele, lõhkusid nende autosid. President Kekkonen vabandas eile avalikult toimunud korralageduste eest. Seoses sellega tuleb märkida, et Suomi Sosali demokraati lõi juba araks ja hakkas ette hoiatama võimalikest korra rikkumistest. Kuid see on kahepoolne seisukoht, sest samal ajal trükiga trepil jagati lendlehti, mis just provotseerisid skandaali. Nähtavasti parempoolne rinne tunnistab kaotust. Külalised saavad aru, et käputäiel huligaanidel pole midagi ühist soome rahvaga. Täna on ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilaste festivalil kultuuri ja kunstipäev. Täna on siin eriti palju kontserte. Tehakse kokkuvõtteid mitmesugustest kunstikonkurssidest. 70 noormeest ja neidu 20-st riigist võtsid osa vokalistide võistlusest, Nõukogude Liidust esines kaheksa lauljat. Kõik nad said kuldmedali. Pianistide konkursi žürii liige Jakob flir märkis seitsmeteistkümne aastase pulgaarlase Grassimir Devi erakordset menu, kes võitis kuldmedali. Kuldmedali sai samuti Nõukogude pianist Sevolud Demidov. Viiuldajate võistlus ütles instrumentalistina konkursi žürii liige stis Rastropovitš oli nii sügav ja sisukas, et esmakordselt konkursside ajaloo jooksul tuli välja anda mitte üks, vaid viis kuldmedalit. Praegu algas kultuuri TALO saalis. Suur rahvusvaheline kontsert. Sõna on meie erikorrespondendil Helsingis. Eilne päev oli pühendatud äsja vabanenud ja veel koloniaal ikes olevate rahvaste sõprusele. Tutvustati koloniaalriikide elu, kajastavaid filme, korraldati vestlusi ja diskussioone, sõpruskohtumisi ning suuri pidustusi. Sisetila siukse lohilla järjest tegin ka ise nii enese suuri üleseid. Käitun Jeemen peeti rahva pidurda kooli, kuhu oli vihma valingutest hoolimata saabunud mitu 1000 osavõtjat. Park oli suurepäraselt kujundatud. Väljakul seisis tugev noormees, tõstetud käega sümboliseerides rahuvõitlejat ja teda ümbritsesid mitmekeelsed plakatid sõnadega rahvuslik sõltumatus, rahu ja sõpruskülalisi, tervitas Soome festivalikomitee esimees see link nuud, kes lausus muu hulgas järgmist. Õnnitleme iga rahvast, kes on saavutanud iseseisvuse. Teil on suur ülesanne ehitustöös, mis nüüd on algamas. Loodame, et teil nüüd algab uus päev. Helge tulevik teie rahvastele. See päev peab olema selline, kus üks rahvas ei rõhu teist, kus inimene on inimesele vend. Loodan, et ka Helsingi festival toob selle päeva lähemale. Kõnede järel algas suure huviga oodatud ees kõva esinesid kuubalased, hiinlased, hindud ja teised. Prožektorite valgus. Vihkudes sai publik näha külaliste omapäraseid ettekandeid ning võttis need vastu helde aplausiga. Tumedanahalised noormehed ja neiud olid publiku tähelepanu fookuses. Neile ulatati märke lillekimpe ja õhupalle. Õhupallidele oligi joonistatud nii mustad, kollased ja valged näod ning aeg-ajalt võis neid palle näha laotusse tõusmas. Võib-olla on meil Tallinnas veelgi mõni õnnelik leidja. Olge valmis. Täna oli nooruse pidustustel keskseks sündmuseks noorte tööpidu. Kohtusid paljude maade noored töölised, delegaadid külastasid Helsingi Tampere lahti tööstusettevõtteid. Algas maanoorte diskussioon, töötas seminar üliõpilaste osa võitluses rahvusliku sõltumatuse ning asumaade ja nõrgalt arenenud riikide poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. Teatrites, kontserdisaalides ja väljakutel toimusid kümned rahvusvahelised estraadisümfoonia ja tantsuorkestrite kontserdid. Jätkusid konkursid. Festivali delegaadid tutvusid hiina ja prantsuse rahvatantsudega uute moodidega filmidega. Originaalse tsirkusekunstiga. Töölisnoorte kohtumisel võttis sõna ülemaailmse ametiühingute föderatsiooni esindaja Veiko Porkkala. Veiko Porkkala tervitab festivali noorust. Ma olen õnnelik, et 180 miljoni töölise nimel tohin tervitada teid sõpruspeol. Soovin siiralt teile edu. Festivali head kordaminekut. Ametiühingud hindavad kõrgelt noorte rahvusvahelisi kohtumisi. Kapitalistlikes maades on noorte tööliste olukord raske. Peremehed kasutavad noorukite kogenematust nende julmaks ekspluateerimiseks. Maailma noored tunnevad suurt huvi ametiühingute töö vastu. Meie ühing pühendab suure osa oma tähelepanust noortele. Üksteise järel tõusevad kõnelejad lavale. Lõunavaheaeg unustati, sest koosolek kestis terve päeva. Helsingi kultuuri TALO ees on alati näha palju väliskülalisi. Nende hulgas on tumedanahaline kaunis neiu. Tal on punane pluus ja valge villane seelik, mis eriti tõstab esile tütarlapse ilu. Külaline ütleb, et ta on Prantsusmaalt, tema nimi on bridžit flöl. Küsimusele festivali muljete kohta neiu vastab. Mis puutub festivali, siis on see lihtsalt hurmav ja ta aitab tugevdada rahvaste sidemeid ning koostööd. Kas olete varem festivalidel käinud? Vastuseks kuuleme? Ei, see on minu esimene suur pidu. Aga kuidas Ani järgmisega küsib reporter. Festival süvauus Bowis Migele sundinud voen külla. Kui vähegi võimalik, siis kindlasti. Iraagi külalise käest küsime tema arvamust festivali programmist. Ma arvan, et festival on korda läinud, oleme näinud palju ja edu on olnud isegi suurem, kui oskasin arvata. Aga kuidas võtab Iraagi delegatsioon osa festivali programmist, küsib reporter. Meie delegaate on saabunud 200, kuid ootame veelgi lisa iga päev, esitame kontsertidel oma laule ja tantse ning vestleme teiste delegatsioonide liikmetega. Mitu korda oleme esinenud oma lauludega otse tänavatele. Publik jälgib meie esinemisi õhinaga. Muidugi ei saa nad aru laulusõnadest, kuid nad tänavad meid siiralt ning laulavad isegi meloodiat kaasa. Ja festivalil on muidugi ka soome teistest linnadest sõitnud noori. Noormees ütleb, et ta on kudaselt Oulu läänist. Ta nimi on väikad käkile. Vestleja ütleb, et päevad on väga rikkad olnud, eriti tuleb rõhutada seda, et pidustused on lausa enneolematut. Meeldiv on ka see, et Helsingi linnaelanikud on väga külalislahked. Kui olid läbilehitsetud tänased ajalehed reportaažidega festivalist saabus Helsingi Ajalehtede toimetajatele saksa demokraatliku vabariigi delegatsiooni avaldus. Eelmisel ööl öeldi, selles rikkusid kuritegelikud elemendid. Transpordivahendid, mis on demokraatliku Saksamaaomand taoliste terroristlike aktidega püüdsid provokaatorid ellu viia oma festivali nurjaajamise plaane. Auto k i 183 rooli taga, mis oli tulvil Lääne-Saksamaalt imporditud provokaatorid, istus keegi Hans Lippmann. Paljud eelmisest festivalist osa võtnud on arvatavasti temaga kokku puutunud sest Saksa föderatiivses vabariigi spionaažiametis, mida juhib endine Hitlerlane kindral keelen peetakse lipmanni spetsialistiks noorsooasjade alal. Viinis täitis oma šefi mitmesuguseid delikaatseid ülesandeid. Nüüd, kasutades valedokumente, tungis Lippmann ajakirjanike hulka ka, keda akrediteeriti festivalikomitee juurde. Korrespondendi tunnistuse andsid talle lahkelt Lääne-Saksamaa kirjastused, klaver, kurss ja foorberts. Mööda Helsingi tänavaid kihutab auto number K E 183. Lippmann ja temataolised organiseerivad noorukite huligaansuse, kes korraldavad kassi, kontserte ja kaklusi. Kuid atmosfääri mürgitajad arvestasid valesti. Festivalibaromeeter näitab kindlalt selget