Härra, ettevaatlik ja härra taha vaatlik. Härra ettevaatlik ja härra taha vaatlik olid südamesõbrad. Tegelikult ei tulnud nad ilma teineteiseta üldse toime. Kui nad välja läksid, siis vaatas härra ettevaatlik alati hoolega ette. Härra taha, vaatlik võis täitsa muretult härra ette vaatlikuga kaasa sammuda. Ilmaski polnud karta, et nad oleksid näiteks kogemata mõnda auku kukkunud. Tänaval on ju tihti igasuguseid lahtisi auke. Aukudes tegutsevad torumehed, kes parandavad kanalisatsiooni. Kuid augus võib vabalt varitseda ka mõni krokodill, kellel on torumehed juba alla neelatud ja kes ootab uut saaki. Muuseas väga näljane krokodill, sest krokodillid ongi alati kohutavalt näljased. Krokodillid ootavadki kogu aeg, et muretud jalutajad neile suhu kukuksid. Aga koos härra ettevaatliku ka ei olnud mitte kui midagi karta. Tema nägi juba kaugelt igasugused augud ära ja oskas käsikäes härra taha vaatlikuga neist ilusti kõrvalt mööda minna. Kuid ega ohud ei oota inimest üksnes ees. Ka selja tagant võib iga kell kaelas hüpata mõni koletis. Selja taga varitsevad kõik mõeldavad kurjategijad, kes ainult seda ootavadki, et pahaaimamatud möödujad neist parasjagu nii palju mööda kõnniksid, et oleks hea neid selja tagant alatult rünnata. Selja taga võivad hiilida näljased gorillad või hiigelmaod. Samuti võib selja tagant inimesele otsa tormata näiteks mõni jalgrattur või rulasõitja paljumis pahaaimamatut jalutajad selja tagant ähvardab kõike seda ja veel enamatki pidas silmas härra taha vaatlik. Ükski selja tagant ähvardav ohtlik olukord ei jäänud tal kahe silma vahele. Härra ettevaatlik ja härra taha vaatlik võisid täiesti julgelt minna kuhu iganes ja millal iganes, ka täitsa pimedas. Pimedas olid neil muidugi kaasas taskulambid, millega jalaesist ning seljatagust valgustada. Et ohtlikke olukordi vältida. Võiks arvata, et nad olid täiesti väljaspool mis tahes ohtusid. Jaometi. Ühel tuulisel ja tormisel päeval olid härra ettevaatlik ja härra taha vaatlik pargis oma igapäevasel jalutuskäigul. Nii ees kui taga keerlesid langenud puulehed, igasugused pärid ja praht, lahtine liiv ja tuiskav tolm peksid vastu silmi. Tuul kippus härrasid lausa pikali puhuma. Ometi jalutasid nad vapralt edasi. Igapäevane jalutuskäik oli põhimõtte küsimus, mingi tormituule pärast seda ära jätta ei saanud. Äkitselt kuulsid nad koledad karjatust. Keegi röögatas hüpake silmapilk kõrvale. Härra, ettevaatlik härra taha, vaatlik ei saanud üldse arugi, kui nad juba olid täiesti masinlikult pargi tee pealt kõrvale kraavi hüpanud. Ja just sinna, kus nad hetk tagasi olid kõndinud, langes koleda raginaga tohutu suur ja raskeoks, mille torm oli puu küljest lahti murdnud. Tegelikult oli see lausa pool võimsat puud kõigi Haraliste okste ja teravate oksakestega. Kui nad selle alla oleksid jäänud, poleks nad ilma hirmsate vigastusteta pääsenud ja seda ainult heal juhul. Halvemal juhul oleksid nad võinud ka elust ilma jääda. Näiteks kui mõni oks oleks nagu oda rinda tunginud ja südame läbi torganud. Kraavis kükitas ees juba üks härra, kes samuti oli langeva puumüraka eest viimasel hetkel suutnud ära hüpata. Ei oska kohe tänadagi selle eest, et te meid hoiatasite, ütles härra, ettevaatlik ehmatusest ikka veel väriseva häälega. Ole sa nii tähelepanelik kui tahes, ikka võib sinuga midagi juhtuda. Kogeles härra taha vaatlik. Juuksekarvapealt läks mööda. Õigus, ütles võõras härra. Käin siin iga päev jalutamas ja pean neid puid Pole ka silmas. Need on väga ohtlikud puud. Ja härra taha vaatlik lausus. Saame tuttavaks. Mina olen härra taha vaatlik, mu sõber on härra ettevaatlik. Väga rõõmustav, ütles võõras härra, mina olen härra ülesvaatlik. Neist said lahutamatud sõbrad ja nad hakkasid iga päev voos pargis jalutama.