Need. Akna pealpool. Mida on maailma suurim? Kiirus vaid kiirus, Eimu. Taas tulla ei saa. Lühike. Õlelill. Täislillelised, ja mis sa sealt vaatad või näed tulema keegi kord? Püüdaveedee, et siia linnaelanikke On seal? Ei. Peale saad juured, on maa memm ja surra. Lapsel olla VTA osades. Meie tänase saatetunni külaline on Andres valdkonen. Mees, kelle nimi kõlab meie kontsertideks õige sageli ja kelle nimi tuleb alati päevakorrale, kui on mõni lauluvõistlus olnud. Kaks esimest lugu meie fonoteegis selle autori lahtris pärinevad 71.-st aastast ja need on ansambli väntorel esituses. Aga millal tegelikult algas lugude tegemine ja lähem side muusikaga? Tegelikult algas lugude kirjutamine kusagil 68. 69. aastal siis kui ma elasin veel Pärnus ja mängisime nii-öelda oma poiste ansamblis Pärnu ansamblis Viking. Kes oli selles süüdi, kas kodu või ümbrus et muusika niimoodi teie juurde tuli? No ma arvan, et selles oli süüdi nii nii kodu- kui ka ümbrus ja loomulikult see biitlite buum ja rock n rolli buum, mis tol ajal oli saanud ka Meie väikses vabariigis niisuguse paraja hoo sisse. Aga see, et, et ma nii ansambliga tegutsema hakkasin, selles on süüdi minu vend vend oligi see, kes selle ansambli Viking nagu kokku pani ja enamus neid mehi, kes meil ansamblis mängisid, need tegutsevad mingil määral siiamaani, nagu nagu näiteks Mart Helme või Peeter väljak. Kas viikingi ja vent oreli vahele mahtus veel midagi? Ei viikingi väntoreli vahele ei mahtunud midagi peale selle sai Tallinnasse tuldud ja Tallinna polütehnilisse instituuti majandust õppima asutud. Nii et alguses ei olnud muusikukarjäär siis teie jaoks peamine, vaid kõrvalharrastus. Ja selle peale ei tookord ei mõelnudki, et, et võiks nagu muusikat tegema hakata. Aga millal siis see mõte tuli? Selle koha pealt pean kõige tänulikum olema kadunud Uno Naissoo-le sest oli see mees, kes meid, ma mõtlen väntorelit, tibi aulas ühel kontserdil kuulis ja tegi nagu ettepaneku, et me lindistasime Eesti raadiole oma muusikat. Ja eks tema andis minule isiklikult ka niisuguse tõuke, et ma seda muusikat ikkagi võiksin kirjutada. Ja teine suur tänu, mis modan Uno Naissoo aadressil, ütleme on see, et et tema oli see mees, kes mind kutsus Georg Otsa nimelisse muusikakooli pärast seda, kui oli seal avatud estraadiosakond. See oli juba pärast TPI lõpetamist. Oi, see oli palju palju aega pärast tippi lõpetamist. Niisiis, et alguses pärast lõpetamist tuli ikka oma erialane töö ja, ja muusika jäi esiotsa kõrval harrastuseks, aga hakkas siis järjest peamiseks muutuma. Ei, ega ta niimoodi väga peamiseks ei ole muutunudki sest et ega ma väga palju ei kirjuta. Ma tahtsingi küsida seda, et kas te oletegi niisugune noh, suhteliselt vähe kirjutaja või olete te nii enesekriitiline, et ei paku paljusid asju välja? Noh, siin tuleb jälle tsiteerida Uno Naissoo, kes ütles, et kui loosika rosinat ei ole, siis ei maksa turule minna. Ja mida on vaja selleks, et lugu hakkaks tulema? Teil on väga heade tekstidega laulud. Kas see asi algab tekstist? Algab muusikast või algab ideest, mis laheneb mõlemas paralleelselt. Üldiselt algab ikkagi ideest, mis algab muusikast. Ja niisugune valdav töömeetod. Aga on olnud ka niisuguseid variante, kus on enne tekst olnud näiteks rokkooper põhjaneitsi oli selline, kus enne oli tekst. Ja noh, see variant on ka väga huvitav. Ja teie põhiline tekstipartner on leelo tungal. Jah, ma pean tunnistama, et see oli suur õnn, mis viis kokku mind leelo tungla ka. Ja muidugi suur õnn oli see, et ta oli nõus teksti kirjutama. Mis oli esimene tekst, mis ta tegi teie jaoks? Vot, mis päris esimene oli, seda ma ei tea, aga võib-olla, et see oli ka Monica muusikal enne valmis ja see oli veel väntoreli viimastel päevadel kirjutatud lugu ja seda nagu, nagu idee järgi oleks pidanud tegema väntorel. Aga väntorel teda enam teha ei jõudnud. Seda ei jõudnud jah. Teie lauludes on väga sageli niisugune ilus ja hell looduse tunne. Ma olen küll jah, nii-öelda sündinud Tallinnas ja elanud Tallinnas, aga ma olen elanud ka niisuguses ilusas looduse linnas nagu Pärnus 11 aastat. Need, Pärnu ümberkaudsed metsad ja rannad on mulle ka hästi tuttavad ja ei ole olnud minu elus niisugust suve, kus ma oleksin veetnud selle linnas. Ja leelo on väga maalähedane inimene ja ju ta siis leidis, minu lauludes on ka midagi maalähedast, võib olla. Kas teil on mõni niisugune kindel koht, kus te oma suved olete või rändate? Ei päris ühe koha peal ma ei ole, ma ikka liigun ringi ja valdavalt männimetsas mere ääres. Kuu mõtled pühapuid veel tuumamiin. Kus veel muutub suhkruks vahtramahl. Sinu. Kes küll teab, mis käivad joomas? Veel kuulam lillekuja olla vulmaskeer. Kuule, lange. Minu. Praegu ei, elameeletormi jääb ta. Kui see Harris elu Tundub karsket vahtramahla paiku. Äkki lõiku. Te ütlesite ilusaid tänusõnu Uno Naissoo-le selle eest, et ta soovitas ja veenis teid minema Georg Otsa nimelisse muusikakooli. Võib-olla räägiksite pisut sellest tööst sest ma tean, et ka meie heliloojate liidu praeguse juhatuse üks mure on see, kuidas andekaid inimesi, kes tunnevad huvi levimuusika vastu, saada õppima, mida see kool teile andis? Teil oli ju enne küllalt palju juba nime ja populaarsust laulude tegijana, eks oleks ka ilma selleta saanud edasi. Ega teadmised kunagi mööda külgi alla jooksnud, neid läheb alati vaja. Omandasin palju teoreetilisi teadmisi sellest vallast. Ja mis võib-olla kõige tähtsam, et õpetati analüüsima seda muusikat, mida sa kirjutad. Et sa tead, mida sa teed? Kuidas oli teil oma ansamblimuusikutee alguses ja ei loomingu alguses muusikalise kirjaoskusega lood? Ega kiita midagi olnud nooti ma tundsin. Niipalju kui laste muusikakoolis seda noodi õpetamist antakse. Aga niisugust terviklikku ja terviku mõtlemist ja ütleme, lugude seadmist. Ja seda seda sedavõrd ei, ei osanud. Sest, et muusikakoolis siis alles said nii sihukesi õppeaineid nagu seade tegemine ja polüfoonia ja kontrapunkt ja ega neid asju ju laste muusikakoolis ei õpetata. Nii et need esimesed lood enne muusikakooli neid ikka rohkem sündisid ka nii praktika ja katsetustega. Ikka jah, praktika katsetusega ja noh, nagu nagu see ansamblitöö ikka käib, et keegi pakub loo välja ja ja sellele lisaks hakkavad teised pakkuma omapoolseid lahendusvariante ja eks, eks niisugune ansambli tee on suurel määral ka kollektiivse töö vili. Georg Otsa nimelises muusikakoolis seal te õppisite siis muusikateooria. Seal ma õppisin muusikateooriat, ma õppisin paralleelselt ka estraadiosakonnas ja selles mõttes on see kool niisugune tore kool, et see võimaldab neil noortel, kes soovivad loomingut õppida fakultatiivselt õppida ka seda ainet. Minu loomingu õpetajaks oli algul Naissoo pärast oli Raimo Kangro. Nii et siis põhjaneitsi on õpilase ja õpetaja koos. Jah, sellesse perioodi ta kukkus ka. Kumma idee oli põhjaneitsi? See oli, Raimo ei tee, eks meil niimodi nalja naljatoonil seda alustasime, et kui võtaks õige kätte ja kirjutaks nüüd Raco. Ah soo, niiet naljaga algas pärast läks tõsiseks, jah, pärast läks tõsiseks. Lava jaoks muusikat olete te teinud ka teistele teatritele? Jah, ma kirjutasin muusika nukuteatri lavastusele Tuhkatriinu, tegelikult mahub filmimuusikaga lavamuusika ritta mingil tinglikul määral. Koostöö filmiga algas minul juba 1976. aastal. Ja see oli kesktelevisiooni poolt tellitud mängufilm minu. Mida pakub endale heliloojale filmimuusika tegemine, on seal mingi nihuke põnevuse momenti, ajaga võidujooks ka natuke? Ei, see on tegelikult hästi põnev töö ja mulle, mulle meeldib filmidele muusika kirjutamine sest see on niisugune suur suur katsetamine ja, ja suur proovimine. Ja ainuke pahe selle juures on vast see, et, et tähtajad on nii kukil, et ega siis palju aega ei jää. Ta on vist suurel määral ka improvisatsiooniline, see sissemängimine ja kõik või ei ole ta teie puhul nii. No vot, see oleneb töömeetodist, mõnel heliloojal on see peaaegu sajaprotsendiliselt improvisatsiooniline. Mõnel mehel on väga täpselt kõik üles kirjutatud, kust ei tohi ei ühtegi takti ega ühtegi nooti ära jääda. Aga. Üldiselt ta kipub ikka niimoodi olema, et kui ei mahu pikkustega, siis tehakse kiiresti kärped töö käigus ja ja püütakse asja ikka paika panna. Aga noh, see on üldiselt väga, väga huvitav ja põnev töö. Kui paljudele filmidele te olete teinud muusikat? Ma olen osa võtnud kolme mängufilmi, kolme multifilmi. Ja siis veel dokumentaalfilmide tegemisest. Ma usun, et seal on ka mingid erinevused, kas tegemist on mängufilmiga või multifilmiga või dokumentaalfilmiga. Seal on tegelikult jah, väga-väga suured erinevused. Kõige raskem on muidugi multifilm, sest et multifilm on, võiks öelda, kontsentreeritud mängufilm kus selle ütleme näiteks 10 minuti jooksul esitatakse kogu lugu ära ja seal peab, seal peab olema kohe väga, väga täpne ja väga täpselt peavad kõik aktsendid paigas olema, meeleolud paigas, olema. Muusika mängima ja väljendama seda, mis pildis on. Kui me mängufilmis teame juba teksti järgi, mis seal täpselt toimub, siis näiteks Tallinnfilmis valdavalt ju multifilmides tegelased ei räägi. Seal peab kõik see tegevus olema väljendatud muusikas ja meeleolud suhted. Ja nende filmide puhul muidugi muusikat ka reeglina vaataja vist kuulab hoopis rohkem või võtab seda tervikut rohkem vastu, sest mängufilmis sageli muusika jääbki vaataja jaoks niisuguseks taustaks mida mõnikord isegi ei märgata. Kuigi võib-olla kui ta puuduks, siis märkaks. See on täiesti õigus, nii, nii ta on. Aga võib-olla te siin ütlesite, et mõnikord ei katagi, et näiteks mängufilmis muusika on. Ja mõnikord on see isegi vooruseks, kui märgata. Tähendab, see muusika on nii hea, et ta on sulanud selle filmi sisse. See on karnevaliööliin, on muusikast ja maske. Kassi, Kunda, siili Baskem, kruvima Donser pantiin. Meil on karnevali. Kunst, kostüümid ja polüübid. Paber lille, kuldsel. Karneval. Õmble ja me. Tähtede paraad. Amparukate Brassing näitab haru kõrget plats ringi. Kui jaga, kestab hiilgama. Seisan nurgas, pikksilm käes. Olen hingede piraadiks. Winston, lühike film, pikk. Ja meil on vaba sissepääs. Ei, ei tohi narrida. Nüüd te olete ise ka töökoha järgi Tallinnfilmimees. Ma töötan nüüd neljandat aastat Tallinnfilmis muusikatoimetajana. Mida kujutab endast muusikatoimetaja töö kinostuudios? Tulevase filmimuusika ümber. Toimetaja peab hoolitsema selle eest, et see film saaks ära helindatud. Muusikalist muusika valmib eelkõige helilooja ja režissööri koostöös. Selle teeb kõigepealt selgeks ikkagi režissöör. Mida ja kuidas ta tahab seda muusikat näha selles filmis. Mõnikord tuleb ikka sisuliselt ka asjasse sekkuda siis kui tekivad lahkarvamused. Režissööri jälil. Vahel, kuidas teil on autorite leidmisega, kas meie heliloojad teevad hea meelega filmimuusikat? Mulle tundub, et Tallinnfilmis teevad nad hea meelega, autorite nõuda ei ole. Jääksime, püüame rakendada uusi noori jõudega. Kui palju võtab teie aega ja tähelepanu muu muusika, mis ei ole seotud ei otseselt selle tööga Tallinnfilmis ega nüüd oma oma loominguliste plaanidega. Kui palju ja millist muusikat te muidu kuulad? Ma ei kuula palju, aga ma kuulan, siis ma tahan kuulata head muusikat, mul plaadikogu väga suur. Aga vähemalt seal ei ole niisugust plaati, mida ma kuulata ei taha. Mis laadi muusika seal on? Seal on nii ühte kui teist üldiselt rohkem on levimuusika poole pealt. On teile muusika kuulamine puhkuseks või on see ikkagi niisugune tegevus, mis ka täiesti vabal ajal näiteks kuidagi ikkagi seondub tööga? Kasvõi alateadlikult kuulan ikka selle mõttega, et kas sealt on midagi enda jaoks huvitavat leida. Päris tausta annad on minu jaoks, ei, ei ole. Kui muusika kusagil mängib, siis ma kuulen teda tahtmatult. On teil niisuguseid lemmikuid, keda te eriti eelistate teistele? Jah, mul on küll eelistatud heliloojaid, eelistatud ansambleid ja soliste. Mulle meeldib Bach, Mozart, Beethoven. Mulle meeldivad üle kõige biitlid. Tiitlite armastus on püsinud ja, ja minu jaoks on nendelt õppida kogu aeg. Kõik, ükskõik millise ajajärgu loomingust võtad ja kuulad, minu jaoks on ta alati põnev. Võib-olla see tundub pisut nostalgiline. Aga, aga nii ta on, sest et ma iseenda natuuri jaoks ei, ei tea paremaid heliloojaid, kui olid biitlid omal ajal. Ma tean, et paljudele minuealistele on nad olnud ja on nad läinud kuningateks. Ka ta Talgavad. Ei tundu, on. Ei vaheta, on mul lei. Palju? Vaatajaid läheb? Aga kui nüüd tulla tagasi laulude juurde sellepärast et need on asjad mille põhjal suurem osa publikut heliloojat tunneb, kui ta on laulude kirjutaja. Teie varasemate lugude puhul võis märgata, et olid eelsed solistid Lagle Alpius ja Tõnis Mägi. Aga hilisemas repertuaaris, kuidas seal on? Kas on teil ikkagi oma solistid, oma ansamblit, kellele te tahaksite kõigepealt oma lugusid anda? No ma arvan, et igal heliloojal on oma lemmiksolistid, jama, lemmikansamblid, kellega nad kõige meelsamini koostööd teeksid. Ja praegu on ja Ivo Linna see mees, kellega ta kõige paremini nagu klapime. Sest ma olen nagu tähele pannud, et, et mu laulud sobivad siiski meeshäälele tunduvalt paremini kui naishäälele. Siinkohal tahaksin ära rääkida ühe loo, mis tuli jutuks juba siis, kui see enam lindile ei läinud. Mäletate lauluvõistluse mehed, meri ja maa sügisvooru võidulaul? Imeline lihtne maa rabas kuulajaid, hindajaid sellega, et Ivo Linnat ei saatnudki ansambel ega orkester nagu oleme juba ammu harjunud, vaid üksnes klaver, Olav Ehala käte all. Osutus, et eelmise võistlusvooru žürii liikmena tuli Andres valdkonna neil niisugune mõte siis, kui paluti välja valida parim orgestratsioon. Kõik need tundusid üsna ühetaolised ja vastukaaluks sellele otsustaski ta siis teha laulu hoopis ilma paksu saateta. Tulemused räägivad enda eest ise. Juuramulla. Sellest meil oli juba juttu, et teie Laul sünnib enne kui temale tekst tuleb tavalisest. Aga mismoodi ta üldse sünnib, ma ei oska küsida, aga ma loodan, et teie oskate vastata. See on üks niisugune tabamata Ta ja tabamatu asi, kuidas ta sünnib. Ta lihtsalt ühel, ühel heal hetkel tuleb pähe. Aga ta võib tulla pähe minu jaoks. Võib-olla ainult niimoodi ühe akordina kus mul näiteks hakkab mingi akord väga meeldima ja, ja sealt kasvab välja ta võib kasvada välja näiteks mingist huvitavast rütmist. No ühesõnaga, ta võib välja kasvada tont teab millest. Viimasel ajal kipub välja kasvama siis kui aega ei ole. Abikaasa ütleb, et viie minuti pärast lähme välja, siis ma jõuan selle viie minuti jooksul istuda klaveri taha ja ju siis tuleb mul Heamate Aga see mõte jääb teiega siis ega ta ära ei lähe, kui teda ka fikseerida ei jõua, kohe. Ei, ma üldiselt olen viimastel aastatel kandnud isegi noodipaberit kogu aeg taskus. Et mõnikord tuleb näiteks väga hea mõte kusagil, noh ütleme bussipeatuses bussi oodates, et siis on kohe kerge käsi taskusse ajada ja üles kirjutada asemate aga näiteks selle lauluga veel üks hetk, sellega oli niisugune naljakas lugu, et sõitsin maale puhkusele. Ja just enne toast välja minemist tuli mulle see mõte. Ja siis ma kirjutasin selle esimese takti üles. Ja unustasin ta siis nii-öelda kolmeks nädalaks, ei mõelnud üldse ta peale. Ja siis, kui ma tagasi tulin siis noh, praktiliselt ühe jutiga. See üks takt tuletas mulle kõik meelde, kirjutasin peaaegu ühe jutiga valmis siis on põhimõtteliselt valmis. Siis ta oli vahepeal nagu küpsenud iseenesest. Jah, aga, aga kus ahjus ta küpses, seda nüüd ei tea küll öelda, sest minul seda ei tuletanud mitte meelde. Oma arvates ei kütnatsionaadi noodipaberi koju klaveri peal, aga ise olin 70 kilomeetrit eemal. Nähtavasti ta siis ikkagi kusagil ajusopis salaja kogu aeg tegutses. Ei, see vist jah, küpses juba väga ammu, sest et ma võtsin oma õigemini mingil põhjusel tuhnisin oma väga vanades paberites ja leidsin sellesamase taktijupi. No ütleme, seitse-kaheksa aastat tagasi kirjutatud paberites Kas siis ta jäigi ainult akti jupiks? Ainult kui Viinis räägitakse siiamaani sellest, kuidas Subest kirjutas kohvikulaua nurga peal ja mujal oma laule, siis võib-olla kunagi räägitakse meil Tallinnas, kuidas Valkkonen kirjutas bussipeatuses selle või teise laulu. Ma loodan, et keegi pole seda märganud. Ei tea, ega see polegi nii paha. Ja selle. Vaikib. Ja Suurorg. Üks viil üks valge ajal. Kes siis aplaus Sibylvel? Sild. Nelk veel laulu lõpul kuid kõrgpunkt on. Eks? Ivo. Pea kõiki peasalu Ma sain. Lauldes üle ma. Võin rahul olla kui Eiro. Salatooma pea langeb kui. Laulumist. Saama. Te olete osa võtnud Aarne Oidi imelistest lauluvõistlustest lauluvõistlusest mehed, maa ja meri. Ja ikka edukalt. Kas võistlusel on teie jaoks natuke niisugust mobiliseerivat joont ka või oleksid need laulud niikuinii muidu ka tulnud publiku ette? Ega nad vist ei oleks tulnud, nii et ikka on vaja niisugust konkreetset müksu ka. Ikka ikka on vaja seda nõksu ka see nagu mobiliseerida ja sunnib sest et mulle tundub, et minuga on sedapidi, et et kui mõni laulja ütleb, et kuule, et ole nüüd hea mees, kirjuta mulle üks lugu siis mul need ajurakukesed hakkavad momentaalselt tööle, aga muidu võivad nad olla niimoodi puhkeasendis väga pikk aeg, mindrist tuleb natukene tagant torkida, siis ma võib-olla kirjutan. Ta on rohkem Kas praegu on midagi mõttes ka jälle või? Või on praeguse müksude vaheline periood? Praegu on lõksude vaheline periood, lauluvõistluste tähtajad on veel kaugel ja ja ma mõtlen, et kui nüüd midagi head pähe ei tule, ega siis ei ole mõtet osagata. No sellest jutust minu meelest peaks üsna selge olema, et kes nüüd tahab enda jaoks kena lugu saada seemingu ja müksab Homme saab. Armastus usaldas. Ta ei vääri möödunud aasta.