Algas saade, laste lood. Mina olen Tiina Vilu. Täna kuulame edasi, millega tegelesid lapsed. Eesti Kontserdi korraldatud päeval teeme ise muusikat. Päeval oli Estonia kontserdisaali majas avatud viis erinevat töötuba, kus sai Pille ja hääli proovida. Kolmveerand tunniga õppisi iga töötuba selgeks oma etteaste, et lõpuks üheskoos laval esineda. Eile olime nähtamatu rahvamuusika õpitoas ja nüüd vaatame kõigepealt käsikellade tuppa, mida juhendas Inna Lai. Nüüd me läheme Audentese kooli lastega Estonia kontserdisaali käsikellade töötuppa ja siin on meid juba ootamas õpetaja. Ja lava peal on üks pikk-pikk-pikk laud, kus on näha kellasid, taid kõigepealt pange kindad kätte ja seal lava taga ääre peal oli ilusad mustad kohvrid punase sisuga, kus kellagist siis on, kui neid ei mängita, kellade hoidmise kohad ja sametist on need kohvrid, miks Kohverdab sametist olema sellepärast et ta hoiab pikal kellal on oma pesa seal ja transportimise ajal. Ta ei liigu seal ja ilusti ei kriibi kraabi. Nii, lapsed, tere, tulge siia laudade juurde ja igale lapsele on üks keel täitsa olemas, siin laua ees on noodipult, kus on õpetaja noodid ja õpetajal on mustad kindad. Audentese koolilapsed on ilusasti laua ääres, c5 ja valged kindad saavad kõigile kätte, eks me kohe kuuleme, miks need valged kindad peaksid käes olema, sellepärast ma kohe räägin, ma panen endale ka kindad kätte, kohe ma näitan teile sellepärast, et inimese käsi higistab ja kellad on valmistatud pronksist ja kui need puuted, aga siis lihtsalt määriti selle kella ära ja ta oksüdeerub ja läheb koledaks õpetajaga need kellad, mis teil nüüd käes on nagu pulgad, millel on mingid asjad otsa, aga need on selle inglisekeelne nimi, selle kella nimi on koe händžaim. Ehk siis koori käsi keeldan natukene kaalult kergem, aga kõlaliselt on ta pehmem. Ja algusest veel enne meie aega valmistati seda pilli bambusest, bambus on seest õõnes ja mängiti pulgaga ja mida suurem bambuse jupp oli, seda madalamalt häält tegi ja mida lühem, seda kõrgemalt häält ta tegi. Nii A jaki. Iga kell on oma kindla häälega, nagu ma aru saan, neil on lausa nii-öelda kella nimi ka peale näiteks kuues ja kuues. Nii. Ei, see kellateate, kui vana instrument seal juba enne meie aega hakati, siis kui pronksiaeg tuli, hakati Pacelli valmistama, aga sellisel kujul, nagu nad praegu on, hakati need valmistama juba Inglismaal. Kirikukelladest tehti väikesed koopiad, et saaksid inimesed musitseerida muidu kiriku kella, kui mängid, siis saab ainult õues kuulda. Kirikukellad on sellised suured. Nii võtame nüüd selle kella kätte ja nüüd ma näitan teile, kuidas kelli summutada. Kõigepealt näitan, kuidas koori käsikelli külmutatakse. Lüüakse üks, kaks, kolm, neli ja selle osa kah summutad, keerad pöörab teda natukene ja siis selle selle piluosaga minu osaga summutad laste õlga. Teil on nii suured, et teie suundade vastu. Nii katsetame nii ja teie täpselt samamoodi, proovime nelja löögilis nooti välja võluda ja. Kolm neli ükskord lööd ja koe summutad ja. Ta kolm neli. Üks kord veel nelja löögilis nooti. Ta kolm, neli. Lapsed jäid kuulama, kuidas heliseb ja neid bronel lüüa kahelegilist nooti. Et eks ja teiselegi summutami. Aga miks ei saada Toblee nii, nüüd saime selgeks nelja löögilis nooti, kahe löögilist nooti, vaatame, kuidas ühelegi löönud kõlab. Proovime neli ühelegi nooti. Mängija. Mina jätan nüüd Audentese koolil lapsed harjutama kellamängu lähen järgmisesse töötuppa ja nii uskumatu, kui see ka pole. Poole tunni pärast on neil lugu selge, ehkki nad proovisid siin kellasid elus esimest korda. Mina jõudsin siia kõrgele pööningukorrusele, siin peaks olema hääleja kehavili tuba, mida juhendab Arno Tamm. Vaatame, mis siin tehakse. Väga huvitav. Siin on väikelastegrupp, kes kummargil ja hiilivad ja teevad imelikke hääli. Mis te siin teete? Demehaan. Õpetaja plaksutab selle peale, hakkavad kõik ringi jooksma. Seisma hakkasin küpsetama ja käsi hõõruma. Õpetaja plaksutab, kõik jooksevad jälle ringi. Käivad nad tagurpidi. Kõik seisma. Lagistavad hammastega. Õpetaja andis ülesande teha nii palju, kui nad suudavad. Ma jätan nad siia harjutama ja lähen vaatan järgmisesse õppetuppa. Liigun ringi siin ümber Estonia kontserdisaali ja nii tore on kuulata, et maja erinevatest nurkadest läbi igasuguseid huvitavaid hääli siis peaks kannu kostma kandle lähed. Sest et siin kusagil on kandlemängu töötuba ja õpetajad on Jaanus Väljaots, Rutt Kuhi. Rivis kandlemängijaid ja kaks õpetajat nende. Seda oskavad mängida. Ehkki õpid, on ju algusest on möödas vaevalt pool tundi. Kunigi palju. Need on sellised kuued, eelsed rahvapill. Proovi üks ja ka. Lastele ette öeldakse, need numbrid, need, ma saan aru, on sõrmed, mis nad peavad siis keeltele panema. Proovime hakata laulma ka. Tuletame, tuletame korra meelde. Sõnad oli müts, müts, müts ei püsi peas. Ja siis hakkame mööda perekonda minema, müts ei püsiisad peas. Isa mütsiga koerusteed ning unes mütsi, vaikne. Lavereltsin, tuleb vend. Ning siit on juba eemalt kostev trummide põrinat. Järelikult tööduma töötab. Signaali väljund särki, kuulate kuskilt päris kõvasti, selline asi. Ja see tähendas, et midagi hakkab muutuma, midagi juhtub ja selle peale tavaliselt terve orkester muidugi pumpumm jäägi. Kõlab. Kõik vastavad. Proovime korraks. Jah. Proovime. Väiga Aafrika ühe korra veel igaks juhuks. Jah, seal korraks hoiame, nii et ärme kiirusta sellega, ärme kiirusta mõnuleda. Väga hea ja siis ma mängin niimoodi. Nii ütleme natukene aega, niimoodi jendame, siis pöörame teistpidi. Teie kõik saate mängida, soolod, mina teen. Proovime nüüd teed, et samamoodi nagu mina tegin. Lõputu tuntum, proovige teie. Vaadake neli. Ja nüüd ma näitan teile seda rütmi, mis mulle siis anti ka, võib-olla sündinud ja see kõlab niimoodi, te võite kõik kaasa mängida, see on selline peorütm. Nüüd tõmbame biokäima valmis ja see kõlab niimoodi. Aga kas te mäletate, kui detsember peab ütlema, mine mõnugasi MP, vot see rütm on ka selline Lasnamägi minagi, okei, pidu. Mul on väga lõbus, arvatavasti kõige lõbusam päev minu elus tuledega mängida. Oleviga sõrmed vanema kanal teemiga tagasi tööle nii ja kõige lõpus, kuna te olete sellised, selliseid ande kotid on ju siis me teiega õpime ühe keerulise asja veel ära ja mina hakkan mängima sellise asja, vaadake. Ei, väga hea, kallid sõbrad, mul on teile head uudised. Me oleme kontserdiks valmis. Võtke oma trummid, läheme lavale. Nii nüüd siis on see aeg käes, kui kõik töötoad kogunevad saali ja saalis hakkab toimuma kontsert. Milline kontsert lõpuks välja tuli, seda kuulame homme. Samal ajal. Eesti kontserdi muusikapäeval käis Tiina Vilu. Helirežissöör oli Maristomba.