Tervist, mina olen Urmas Vadi kes on see autor ja mis on see raamat, mille on valinud enda jaoks kohustuslikuks raamatuks? Jelena Skulskaja. Kohe kuulatav. Tere, Jelena Skulskaja. Nagu selles saates tavaks on, ma loen ühe katkendi ehk siis nüüd luuletuse sellest raamatust, mille teie olete valinud ja mis teie jaoks on nii-öelda eesti kirjanduses kohustuslik raamat. Aga mul on andnud selle selle luuletuse ja selle pealkiri on eluküsimus, kui ollakse ainult vastu, ei olda millegi poolt. Ometi on meil pilved valgus mõlemalt poolt. Minus on õelad mõtted õietta barreta. Imet, ainult nendest veri ei tarreta. Meile on palju antud, ikka oleme nõutud näha seda, mis elab. On seda palju nõutud. Nii ma kujutan ette, et väga-väga paljud kuulajad tundsid kohe ära, millega tegemist on, aga annan ikka jätan selle au teile, Jelena Skulskaja öelda, et et kustkohast tekst pärit on, kes on autor ja miks on teie jaoks oluline raamat? Autor on Juhan Viiding, kes oli ennem Jüri Üdi, kes alustas niiviisi ja keda ma tundsin siis kui kolisin siia majja ja meie Kirjanike Liidu majja, see oli aasta 1962 kaks, 62, raske kujutada ette, aga see oli 50 aastat tagasi ja siis maja oli täitsa uus ja siin olid niiviisi oovis lapsed läksid vaatama, et kas siin saab mängida, kas mõni sõpra ei leia siis või ei leia. Mina 12 ja Johan oli 14 ja me saime tuttavaks selsamal päeval. Aga meil olid sellised, noh, ehitajaid ei ole veel ära läinud, ei olnud veel ära läinud ja neil olid siin ees pandud või kuidas see eesti keeles on, kui, kui need igasuguseid redelid jah, olid veel alles ja hakkasime rääkima, sõitsin kolmandal korrusel, rõdu oli peal, Juhan oli all, jätkas ronima ülesse ja ma hakkasin õudsalt kartmata kukub nüüd maha, et ja ta ütles, kas sa oled nii igav tüdruk, et sa võid ainult ohkad rääkida selles, et kukub, kukub ja mis, mis siis saab? Pärast ta tegi sellise triki, et hakkas niiviisi, ronis tagasi ja tegi sellise triki, et nägu ta kukub maha ja tõesti kukkuski. Aga ei saanud haiget, ta lihtsalt tegi niiviisi ja ma vaatasin ja hakkasin. Ma ja mul tuli selline mõte, et ta vigastas end ja ma kohe jooksin alla ja siis tuli veel üks tüdruk mööda hoovi ja oi, see teeb sulle, no igasuguseid Need vigurid, kas sa ei tea, kes mattis, kes ta on? Tema on Juhan Viiding, aga meie kutsume teda kõiki Nimuseks. Ja temal oli hoovi niri selline juba kujunenud. Et ta oli 14, aga kõik ütlesid meie geenius natuke irooniliselt, aga mitte ainult irooniliselt. Et juba juba kuidagi me kõik teadsime, kui ta oli päris laps ikka teadsime, et no ta on ikka geenius. Ja tuligi välja geenius. Siis kui me hakkasime mõlemad, no ta kirjutas ammu luuletusi, mina ka varsti hakkasin kirjutama luuletusi, tema sai suur näitleja veel. Ja kuidagi tuli niiviisi välja ööd. Üks päev kohtusime laval ja Juhan ütles, et tead, vaatasin sinu luuletusi. Kas sa tunned minu luuletusi, et tuli selline mõte, et võiksime 11 tõlkida. Ja see oli mitu-mitu aastat tagasi vähemalt 30 aastat tagasi ja tuli meil selline ideed, me teeme sellise raamatu, tema tõlgib mind, mina tõlgin tema luuletusi. Ja muidugi ma armastasin juba tema luuletusi ja käisin Draamateatris, kus ta mängis. Ja see idee oli väga, läks südame peale. See oli esimene katse elus mul tõlkida. Jah, kuid need aastad tagasi ja siis umbes võib-olla isegi natuke rohkem, aga siis me kohtusime. Me elasime mõlemad juba teistest. Ma elasin õismäel, temal oli ka kuskil seal tunduv korter ja ta käis minu juures ja vaatas, kuidas ma teen seda tööd ja see oli õudsalt raske periood, sellepärast et ta astus sisse. Ütles noh, loe, mis sul tuli välja, ma lugesin oi kui hea luuletus kui sea luulajates, kus autor on, nii, ma olen nii õnnelik kuulda, nii hea luuletust, kus autor hakkas ronima vaatama laua all või kuskil ukse taga ei olegi autorid siin minagi õnnelik, istun ja mõtlen, et noh, selle täiesti meeldis ja tõesti meeldis. Kas te olete seda teie luuletusega? Tõlgi tõlge kohta, et ma mõtlesin, et vaatavad, see on selline luule Ta ütles, et kuule, et see oli minu tõlge ja siis tema ütles. Oi-oi, see on geniaalne kirjanik, kus autor on, jätkas otsima seda autonid ja ma mõtlesin, et ta teeb nalja nagu näitleja. Ma olin nii õnnelik, lõppude lõpus te ütlete, tead, luuletus on tõesti siia isegi selline korralik, normaalne luuletus. Aga kuidas on seotud minuga, mõtlesin tõlke tõesti, millist luuletust tõlkisid, siis ma näitan täitsa ei, mul oli siin mõte, selline ja sõna on selline ja vaata, mul on siin vot selline rõhk selle peal, aga sul on selle seal ja siis hakkasime vaidlema, et milline see tõlge üldse tõlki ei tee, peab olema. Et minu seisukoht oli selline, et ta peab venekeelne luuletus olema ja ta peab väga hästi kõlama vene keeles. Juhan vastas väga hästi kisute oma luuletusi. Mis jaksa võtad siis minu tekstid ja selle vaidlemise ajal nende läbirääkimiste ajal kujuneski välja selline printsiip, mille järgi peab tõlkima kuidagi kahekesti, me tulime selle peale, et ta näitas mulle mõnikord teiste vene luuletajate tõlget, enamasti nad olid kõik Moskast, nad ei teatud eesti keelt, nad käsutasid all hea selliseid tõlget. Ja ma vaatasin ja siis ma tulin selle mõtte peale, et inimesed peab kindlasti teadma seda keelt, kust ta võtab seda luuletajad, et see on vale, kui sa ei saa aru, millised juured on nende selles tekstis, iga sõna juured, kõik need sõnakogemused, mis iga sõnal on lihtsalt kas ta on vanasõna või ta on nüüd hiljuti tulnud keele, siis kas on sõnamäng, kas on tähtede mäng, kuidas need sõnad üldse abielluvad luuletuse sees? Nad kõik need asjad peaks väga tõsiselt ja pikalt uurima. Ma mõtlesin, et ma ei usu, et võib hästi tõlkida, kui, kui sa ei valda seda keelt. No kasvõi niipalju, et sa saad hästi aru iga luuletuses tema siis ka süvenes kuidagi minu luuletuste sisse ja ütles niiviisi, et vaata, sul on väga mehelikud luuletused, nagu mees kirjutas, olen naiselikud, mõtlesin, kuidas naiselikult ei ole, ei teadnud, näitleja on ikka natuke naiselik ja no pärast möödus kaks-kolm-neli aastat ja siis umbes kaks või kolm luuletus talle ikka meeldisid ja ta otsustas, et nad on hästi tehtud. Ja lõppude lõpuks mitu aastate jooksul tulid no umbes viis, kuus seitse luuletust, mida ta ütles, et ta on nõus avaldada, et tähendab, et mina avaldan ja Timusidki aasta 84 ühes minu väikses raamatus ja olid seal olemas. Aga ma ei olnud rahul, et neid oli vähe ja ma mõtlesin, et ma ikka teen seda tööd edasi. Ja siis, kui ma sain teada, et Juhanid enam ei ole, et ta lõpetas elu enesetapmisega, siis kuidagi mitte kohe muidugi see praktiline mõte tuli, aga pärast möödus mõni aasta ja hakkasin mõtlema, et ma jäin võlgu. Ma jäin võlgu selle geeniusele, et ta aitas mind väga seda tööd alustavat, ta ei jõudnud tõlkida minule luuletusi, aga jäin võlgu mina. Et ma pean selle peale ikka oma tagasi ja no siis ma sain aru, et minu eesti keel ei olegi nii põhja vajalik, kui ta peaks olema ja siis hakkasin ikkagi lugema ja uurima ja katsusin seda luule eestiluulekeed. No rohkem teada, kui ta oli mul ja, ja siis läksime edasi edasi ja, ja siis juhtus niiviisi, et mul hakkas viimased viis aastat tagasi algas telesaade patalijad ja tuli selline mõte, et me võime kahes keeles võtta mõni luuletus, et eesti keeles loeb Juku-Kalle Raid, võib elas siis teised partnerid, olid ka Jüri Aarma ja, ja teised, aga mina, nunn oma tõlge vene keelde ja siis ma võtsin välja kõik need Juhani luuletused, mida olin tõlkinud ja hakkasin selle musta raamatu, kus nad on kõik kokku pandud lugema ja sain aru, et nad ei ole ega vanenenud, vaid nende sisu ja nende mõte ainult sai suuremaks ja suuremaks. Ja nad, ma sain arvega täitavat, mind lihtsalt lihtsalt aitavad elada. Või üle elada mõned asjad. Ja ma kuidagi teistmoodi, Woody lugesin nüüd neid luuletusi ei olnud juba minu tuttava või minu semu luuletused, vaid see oli selline klassika, millega ma olin kuidagi seotud inimlikult ja sees oli suur suur üllatus üldse minu jaoks, et, et nad nii suureks kasvasid vahepeal. Ja ma mõtlesin, et ma tean seda tööd jätkama ja teha põhjalik rikkumalt ja korralikumalt ja lõppude lõpuks maal mul sai valmis 50 luuletusi. Muidugi kui ma võtsin ühendust hiina Viidinguga, kes tema lesk ja kes oli tema naine ja kes väga hästi teab muidugi tema loomingut ja kuidas sai teada, et mul on 50 luuletust, ta talle tundis, et kas ei ole, see ei ole nii suur ja mul oli väga raske seletada, et see on väga suur maht, et see on väga suur töö, on seal taga, ega see ei ole niisama, et sa võtad ja muidugi mina nägu luuleta ise luulete, oskan poole tunni jooksul kõndida mõni lihtsa luuletuse või, või 40 minutit mul võtta, ma oskan seda teha, see oskus on mul käes ja ma ei tea tegelikult väga palju pingutada, et sellist asja teha. Aga kui sa tahad tõlkida geeniuses ja sa pead katsuda viia seda mõtet, seda mahtu teiste keele, et ma toon ühe näite, mis võib-olla teeb selgeks, et mis see tähendab, et näiteks Juhanil on selline ühes tsüklis on selline luuletus, kus on ainult kaks sõna hingehaigetele hingearstidele kõik ja kuidas seda võiks tõlkida näiteks, et hingehaige, eesti keeles moodustatud sõna, sellist sõna tegelikult ei ole keegi kasu, ütlevad, et vaimuhaige, eks ju. Aga vastupidi, vene keeles. On ainult hinge haige, aga vaimuhaige võib moodustada sellist sõna, aga keegi ei saa aru, mis see tähendab, et tähendab, saavad. Aga sa pead seletama, mis, mis mõttes olnud oli. Aga teisest küljest, et hingearstidele, et eesti keeles on selline sõna hingearst, aga vene keeles on ka, aga oopis teise tähendusega vene keeles hingearst tähendab et ta võib kurba arst oleva või silmart, aga ta on lihtsalt südamlik, et ta võtab hästi sind vastu. Teiseks, teiseks kõik need, need kaks sõnad olid Juhani jaoks minu jaoks seotud hullumajaga, eksju, kus nõukogude ajal. Me kõik võiksime sattuda ilma põhjuseta, kuigi meil kõik olid ka mõned põhjused sinna minna selle tõttu, et me kõik, noh. Me ei olnud sellised täis normaalsed inimesed. Ma ei usu, et üldse luuletaja võib olla täitsa. Ja nagu nagu raamatupidaja näiteks, kes peaks olema täitsa normaalne ja vot vot näiteks ma mõtlesin väga kaua, kuidas ma võiksin seda tõlkida, leidsin lahendust. Venekeelse, kõlab mul nüüd niiviisi tušev Navalnõi tantsus meditšits show nii palju kitse. Et kui tagasi tõlgida, et hingehaiged jääksid ravima, südamlikud, no niiviisi võib öelda. Haiglas, kus neid võetakse hästi vastu. No mingisugune selline mõte on, aga täpselt vastab sellele, mida tegi Juhan Viiding eesti keeles selle pärast, kui eesti lugeja loeb, et hingehaigetele hingearstidele ta saabki aru, et tahaks, et inimlikult meid võetakse vastu igal pool. No see on tsükkel ja see on kõik, see tsükkel on tõlgitud. Võid olla selle Jüri Üdi juurde tagasi, et et Jüri Üdi ja Juhan Viiding, et selle taga on üks luuletaja, aga, aga midagi on seal täiesti erinevat. Mis asi see on teie meelest, Jelena Skulskaja? Minu meelest luuletaja ja just selline nagu Juhan Viiding sündiv oma luulekogumikku, mida ta hoiab enda sees enda südames ja minu jaoks mingid vahed ei ole. Mulle tundub, et kõik need mõtted, mis tal olid täitsa noolelt ja siis, kui ta enne surma kirjutas, nad on väga sarnased. Ma ei ütleks, et ta läks. Tehnika mõttes no hakkas rohkem mängima või mingisuguseid vigureid tulid või mingisugused keerulised asjad, seda ei olnud tema sõnad ja sõna sõnastus on väga lihtne, tundub, tundub, et väga lihtne, igast sõnast sa saad aru. Aga sa pead väga palju pingutama, et aru saada, millest on terve luuletus. See on päris raske otsustada, et näiteks kui me võtame selle musta raamatu, teeme lihtsalt. Ja ütleme siia vahele ka, et tõesti ei öelnudki seda ära, et, et tegemist on siis selle raamatu kogutud luuletused Jüri Üdi ja Juhan Viiding, maks, mast, raamat. Jah, ja vaatame, et teate, kuid teeme ainult lahti, ainult vot võtame see ei ole veel päris luuletused. Aga see on selline kiskuge küljest unu tiivad Monteerigi endale külge. Kui me tahame ainult arusaadavalt sellest nii lihtsast, no paar sõna siin on pandud, et vaadake, milline sõna ta käsutab, Monteerige, ta ei kirjuta, et pange endale või kleepige endale või, või las nad kasvavad nüüd teie juures, eks ju, mõtlesin sõda monteerib ja on nii sügava mõttega pandud, sellepärast et monteerimine, see on mehaaniline töö. Siivad inimeste tiivad on poeetiline asi, eks ju, neid ei saa näha, aga neid ei saa puudutada, nad on jumala poolt kingitud. Aga inimesed kindlasti tihti ja Juhani elus kindlasti mitu-mitu korda katsusid võtta Äraveid, tiivad, kiskuda teid, panna teda paika, temal olid mõned konfliktid ka teadis, et ta oli liiga tarka täitleja jaoks. Muidugi Kirjanike Liidust, teda armastati, aga iga ikkagi tal olid igasugused probleemid tema luuletustega ja vot need tiivad, mida elu tahtis kiskuda ära ja sellest elust, kui ta hakkas kirjutama, kui ta oli noor sellest elust see kiskumine ja see monteerimine, ainult need kaks sõnad räägivad meile väga palju. Nii et ma mõtlen, et see sügavus, sügavus, see iroonia, mis kasvab väga, mitte niiviisi, et see on irvitamine, et see on satiiriline asi, ison iroonia enda kohta ka nägu, suveteater näiteks mul tartus, sõbral, kollakopp laadal, akna taga ripub obla ja, ja see on nii, nii kena, nii kenasti kohta, see on suveteater ja mina, Juhan Viiding, kui nii-öelda ka kuidagi olen seatud selle teatriga, et seal on, ta ütleb, et seal lauldakse Jüri Üdi luuletusi. Nii et see on suveteater väga provintsiteater ja väga selline, kus, kus mängib see ise kolla kompla ja kes tema nõudepesija Malyya tuleb ka. Ja matriosid seal ka mängivad ja ütlevad siis Tubjood nuttu. Ja tema ju mängis Hamleti madiaatris mõnes mõttes minu jaoks, ma ei tea, kuidas oli täpselt minu jaoks ta näeb oma armsa draama, teati mõnikord nägu näidendis neljas vaatus pidi kohe algama, publik kogunes, sest antud oli märg ja see oli ka, see on ka seotud Hamletiga, see on väga tõsine, väga tragöödiline, selline šeik voodid kirjutatud luuletus, aga vaata mõni lehekülg edasi ja siis näed, et suveteater ja naljakat, sest sama Gambled on kaks korda kirjutatud üks kord nägu, tragöödiad, teinekord, aga komöödia ja sihukestel ka, kirjutas niiviisi. Ta võttis mõni süžee ja tegi sellest tragöödia pärast võttis samasuse, tegi komöödiat ja Juhani oli see, see asi ja ma ei näe mingit vahet. Mulle tundub ka lugeda neid tekste uuesti üle, et et see on tegelikult nendes luuletustes läbi, et nii, nii see tragöödia kui ka mingisugune komöödia on, on mõlemad kogu aeg kohal, aga et noh, ta ei lähegi kuidagi pilaks eriliselt õelaks või, või, või noh, et, et seal on alati kogu aeg mingisugune muu mõte nagu olulisem, kui, kui see, et ma teen kellelegi või enda üle või mingit sellist nalja või muutuks väga nutuseks Ja ma, ma mõtlen, et tõesti tal on sellised afalismid või metafoorid, mis aitavad meile kuidagi, ma mõtlen niiviisi, et kui inimene on uued luuletus, siis ta peab aru saama, et see on luuletus. See luuletus on pühendatud temale kui ei ole temale pühendatud, mis ma loen, misjaoks ma loen, ma pean nägema tundma, et see luuletus on minuga seotud ükskõik kus maailmas elas see see autor ninal, mis sajandil. Ma tean kuidagi tundma, et ta kirjutas minu jaoks minust minu elus. Ja Juhani on väga hästi tehtud. Mõni luuletaja on päris külm ja kuidagi eemaldanud meist aga jugade väga soe, väga soe inimene, väga soe luuletaja. Ja siis soojus, nagu tuleb meile kõikidele niriseb. Sa loed, sa tunned, et see on minu oma minuga seotud? Olen seda öelnud. Ütlen seda veel. Luuletaja ja mitte luuletaja, ainus vahe on see. Luuletaja tõuseb öösel voodist, läheb laua taha, paljad jalad ei puuduta põrandat, läheb välja õue, külla teise tuppa, paneb kirja selle, mis ta nägi enne uinumist. Mitte luuletaja ei pane pahaks varu, ta mõistab sageli veelgi rohkem kui luuletaja. Ta teab, et seda kõike kirja panna ei saa, milleks siis üldse? Ja nii nad elavad ühes maailmas ühes inimeses. Jelena Skulskaja ka selle raamatu Jüri Üdi ja Juhan Viiding kogutud luuletused. Selle raamatu jutusaatesõnas Hasso Krull ka kirjutab sellest, et Jüri Üdi ja Juhan Viidingu luuletustega muutus eesti luule. Et teie, kes temaga ühel ajal olete elanud ja ega teda ka tundnud, et et mis see muutus oli ja et missugune see luule enne oli, eks ootorite järgib kujutame seda ette, aga et missugune see muutus on, mille ta kaasa on toonud, tegelikult on ju ka hästi palju noh, nii-öelda peale Juhan Viidingut olnud luuletajaid, kes on noh, no mitte mitte nii-öelda kopeerinud, aga olla mõjustatud sellest tema luuletamisest. Teate, mul on väga raske sellest rääkida ja mul võib-olla ei olegi õigus sellest nii rääkida, ma ei tea, nii põhjalikult terve Eesti kultuuri ja kirjanduse, et ma nüüd sellise mentoli tooniga nüüd hakanud Ta ta tõi või mitte, aga mõned mõtted mul on, ma ei hakka ütlema, et need on objektiivsed ja täpsed ja, ja kui keegi ütleb, et see ei ole, niisiis ma ei hakka vaidlema, aga ikkagi mulle tundub, et Juhan Viidingut väga sarnane meie vene, Vladimir Võssotski, iga Nad mõlemad mängisid Hamleti. No ma mõtlen, iga näitlejale, see on kõige tähtsam roll elus. Mõlemad Hamletit olid mitte selliseid nagu ennem olid nad mõlemad olid näitlejad ja mõlemad olid üheskoos luuletajad. Neid mõlemad armastas, rahvas võib öelda, mitte ainult need kolm, neli tuttavaid või heatahtlikud inimesed, kes loevad luuletust või see intelligents, peenkamp, kes võtab sind vastu. Aga tõesti ta sai rahvaluuletajaks nagu ka Vladimir Võssotski ja paljud tema luuletused läksid lauludele. Neid võib laulda, nad andsid sellist võimalust. Ja ma mõtlen, ma ei hakka pikemalt. Noh, selle teema tassivani ideed on, sodge, on Juhan Viiding aga kultuuri jaoks Eesti kui tuli jaoks Viiding tegi niipaljugi nagu Võssotski vene kultuuri jaoks. Ma mõtlen, kuidas seda formuleerida, mis mõjus on, ma mõtlen, et nad mõlemad arvestasid maailmakultuuriga, kui kirjutasid oma luuletusi. Et ennem oli selline periood, et see oli, vot see on meie eesti luule, eks ju, aga siin ümber on ka vene luule ja, ja näiteks inglisekeelne luule ja prantsuse keele luule ja kas nad saavad sisse kuidagi minna või nad on kuskil eraldi maailmas pandud. Aga ma mõtlen, et Juhan andis oma luulele võimalus elada maailmas, mitte ainult. Ta oli eesti luulet, aga tema luule on natuke väljaspool Eestis tulnud ja kujunenud. Ma ei tea, kas ma sain väljendada omalt poolt. Et, et, et see, see kontekst on meie, maakera on nii väike, et see kontekst võttis selle konteksti ja teda huvitas väga palju näiteks budism. Ta tegeles sellega, mõtles teised kultuurid, teda väga huvitav ja ta perfektselt tegi teadis vene keelt, luges vene keeles teda väga huvitas. Aga no maailmateater, maailma luulemaailmatekstid ja nad kuidagi ta talunud, ta võiks endale kujutad ette, et kuidas nad seal inimesed elavad igal pool ja ta võttis selle maailma omaks, kuigi ta tihti kirjutab Eestist, eks ju, ja väljastpoolt Eestist kirjutagi tal ei olegi need metsad, need hoovid, need majad on kõik Tallinnas võetud ja kui ta läheb isaga Vetta, kus on suur luuletust, selline väga terve maailm mahuks sinna metsa, aga tõesti terve maailm ja ma mõtlen, et üldse luuletaja jaoks on, see on väga tähtis. Kas sa, sa võid kirjutada ainult oma toast. Et see on sinu teema, aga sinna tuppa siis vaikse tuppa peab mahuma terve maailm, muidu sa ei saa suureks luulete. Ja vot ma mõtlen, et see kogemus aitas teisi luulet, eesti luuletajaid areneda, kuidagi aru saada, et see on väga tähtis asi. Võib-olla ennem ei torganud silma see kohustus. Ma ütlen, et see on kohustus, et sa pead nüüd, aga kohustus ma, ma ei tea, kas oma peas või, või kuidagi niiviisi, et me ei saa elada kultuuris näiteks mulle üks kriitik ütles. No ma teadvusse novellid tulevad, et Prantsusmaalt kõik kirjutavad, no avangard, kõigi avangard kirjutab umbes samamoodi, nad ei näe vahet, essee lülis ESC ja proosa vahel näed, ei näe, kõik panevad kokku ja mina tahtsin juba öelda, et Ma ei tunne prantsuse keelt. Kõik need asjad, millest ta rääkis, ei ole tõlgitud veel nooled, asjad ja päästevaid panin su kinni ja mul oli õigus suu kinni panna. Just sellepärast see ei tähenda, see eksisteerib juba maailmas ja see kuidagi mõjub ja me peame seda tundma, need tuuled, mis puhuvad vähemalt Euroopas ja no kuskil, kus me saame arvuks, mille inimese elu on ja Juhanud tundis seda väga peenelt seda teiste rasvade kirjandust selle tõttu, et ta tundis, et see on kõik meie maailm, see väike maakera, vot mul on selline tunne. Aga kuidas on, kas lihtsalt on ajas ka muutunud, no ma ütlen, et noh, kus Jüri Üdi alustas mingi 70.-te alguses, eks ole, et et ja, ja seal on ka tegelikult just nimelt nagu te ütlesite, et tegelikult see kontekst on ikkagi see tihti ka Nõukogude Eesti ja, ja ja mingid sõnad, mis mingisugused insenerid ja, ja kõik sellised asjad, et et see on ikkagi hästi nagu selles ajas kirjutatud, et, et kas ta kuidagi muutunud ajas Teate, ma ütleks niiviisi, et mõned sõnad täiesti peab, söögid, selgitavad lastehaigla näiteks tema näitlejate, seletasin, mis see tähendab ja kuidas see oli. Ja, ja ei ta ikkagi mõne, et asjad, et seal see oli harilik maja lihtsalt vaja ja seal oli köögi ja seal oli vannituba ja nii edasi, nii mõned mõned asjad võiksid. Mõned detailid me seletame, aga vaadake, kui me loeme sekspidi või, või Puškini detailid, me peame niikuinii seletava akaid, inimese hingeelu ja vaimuelu jääb samasuguseks, mõned detailid lihtsalt muutuvad. Ja ma mõtlesin isegi, mõtlesin, valin mingi asi, mis täitsa pühendunud ja temal on selline essee või vene keeles oleks essees. Võib-olla see on ka veel luuletus natsionalistide šovinist, ma ei tea, kas te mäletate seda ja nad seal tegelane ostab sellised köögi purgid või kuidas nii-öelda ja seal on kirjutatud venekeelse ja eesti keeles on kirjeldad, mis seal on suhkur ja sool edasi ja Juhanil on kirjutatud, et natsanalist täidab eestlane kirjut, tuli koju ja tõmbas maha kõik venekeelsed tekstid ja ainult kakaoga noh, midagi teha, sellepärast kaob igas keeles täpselt samasugune venekeelse eesti keelt šovinist, tähendab venelane, tema tõmbas maha siis kõik Eesti asjad ja ma mõtlesin, et see on või mõnes mõttes on täitsa teises küljes, kui ma lugesin noortele see oma tõlget, kõik naersid, õudsalt naersid täitsa noored minu tudengid, näiteks teatritudengid, kes on 17 ja 18, nad ei teadnud need neile, see šovinist ja natsionalistid juba neid natuke võõrad, nad ei kasuta praegu neid. Vähemalt suvinistid nad kindlasti käsutab. Aga. Kas tõesti ei kasutada mina küll kasutanud? Ega nad Sammelistika käsuta rohkem. Ainult irooniliselt kasutab, no no kuidagi kuidagi täitsa võõrad asjad olid, šovinist oli nõukogude ajal suvinisteks ju praegult näiteks vene inimene, kes tõmbab. Tähendus sõnade tähendus on muutunud, muutunud, et mõnes mõttes võib öelda, et just eest, aga nüüd šovinist, aga ta lihtsalt on siis venelane mõnes mõttes kohad vahetatud, aga see ei tähenda, jääb praegu sa ei saa osta midagi, kus on kaheksa keeles, et vene keelt ja eesti keelt kirjutatud, neid purke ka ei ole. Aga miks pärast see on naljakas, aga siseveel, kui me võtame need detailid ära, ikkagi arusaamatus ja et inimesed mõnikord vihastavad, eks ju, ja ja ei saa aru, et me võime kõik koos sõbralikult koos elada ja nii edasi, need kõik need probleemid on ikkagi selles luuletuses. Ja Juhan näitab, et need probleemid on naljakad probleemid, et lõppude lõpuks, kui tuleb sõnad kakao, siis on arusaadav, et kõik on inimesed. Ja ja üks on eestlane, teine venelane, aga tegelikult kõik on lihtsad inimesed, mitte see ei ole lihtne lahendus. Ja see sõna kakao jõle lihtne lahendus. See lihtsalt näitab meile, et kõik need vihaprobleemid on alati lollide probleemid, tarkus ja hea tahtlus ja südamlik inimene oskab neid lahendada. See, kes elab ainult vihaga, see lõppude lõpuks oma peaga öelde sõnaga kao, ei saa kuskile edasi minna. Jelena Skulskaja teie juttu kuulata sisel noh, hästi laias laastus ikkagi kahte sorti lugejaid, ühed on need, kes loevad ainult nagu teksti ja, ja seda luuletaja või, või kirjaniku isikut absoluutselt sinna taha ei vaja või ei mõtle, aga aga mulle tundub, Est luuletajate puhul on tihti nagu see seal luuletaja enda isik kuidagi selle tekstiga niivõrd seotud, et, et, et sa loed seda luuletajat ka sinna tahavad. Et praegu teid kuulates mulle tundub, et teie olete see teine variant, lugejast tõlkijaid, kes kes seostub otseselt nagu luuletaja Juhan Viidingu isikuga, neid tekste. Ma ma tõlkisin muidu 20 eesti luuletajat viimases raamatus mul ilmusid 20 valik on selline, et mõnikord ma valin neid inimesi, keda ma tundsin või tunnen hästi. Näiteks Ott Arder oli minu hea sõber, kes on läinud kahjuks ja võimu võtan omas vana sõbra Tallinna Ülikooli ajast sõbranna leelo tungal luuletused. Siis ma tean kindlasti, milline isik on nende luuletuse taga ja, ja ma saan aru paljudest detailidest, kui ma olin nende inimeste sõber või käsi neil kodus ja mäletad, kuidas nad elavad ja mis tähendab see või see ja kuidas see kõik oli. Aga mõnikord ma võtan täitsa noore inimese kogumikku, vaata ja saad aru, et see luuletus mulle meeldib ja mind absoluutselt sel hetkel ei huvita, mis seal taga on, mis elusa neiu elab ja mis seal taga on. Mulle meeldib see luuletus, ma näen ja mõtlen välja oma loo, mis seal taga võiks olla. Kui ma hakkaks kogumikku tegema, siis kindlasti peaks uurima kõik need asjad. Aga kui see on noor inimene, mul ei olegi õigust seada liiga palju tema elust, kui inimene on läinud, siis kindlasti nii kaua, kui ta elab, nägu, tõlkija või uurija, ei tohi otsustada, kuidas ja mis tal toimub. Üks huvitav väljend, mis on Juhan Viiding või on see Jüri Üdi tekst, on, kus on selline sõna nagu luuleoht, et luules on võimalik veel luuleoht. Mida see tähendab? Luureoht, et võib ju tõlkida niiviisi, et luuleoht on see, et kui sina saad aru sellest luuletusest sa muutud, sa oled palju peenem ja sind võib haavata. Ükstaskõik, kas teine sõna või teine inimene käitumine selle naha võtavad ära, nahk võtavad ära ja sul ei ole, hakkab nii valus, see on luuleoht. Luule võib teha sind. No kõige, sa ei saa end kaitsta, kui sa, kui sa ei loe luuletusi, kui sa ei tunne neid, sa oled väga tugev. Sa ei karda midagi, kui sa oled luuleinimene, siis sa oled been ja haavatud ja sind võib tappa isegi, et kui sa oled nii seatud luuletada ma mõtlen, et luuleoht on, vot selline oht. Aga nüüd ma palun, et meil on laua peal siin teie tõlgitud Juhan Viidingu luuleraamat, see on, vaatan, varakus on välja antud. Et äkki te loete mõne luuletuse. Ja ma loen hea meelega, isegi ma julgen, kui te lubate, ma isegi julgen lugeda eesti keeles ennem. Otsee. Mul oli noorelt neli illusiooni, nüüd meenutavad mulle natiskviidi, kust laps närinud ja unustanud maha. Mul oli noorelt neli illusiooni, kord süda, talvel, minnes tuppa saunast. Ma aimasin, et toas on peitud varas, ma läksin hulluks, tahtsin hüüda appi, kuid õigel ajal meenus, et ei maksa. Siis tuli suvi otsusest niiske paar maja müüdi ja ka minu krunt. Mul oli nooled neli illusiooni ma eemaldunud ja väga tolmab. D mikspärast valisin seda, et see oli esimene minu tõlge, mida Juhan võttis niiviisi vastu hästi ja ütles, vot see on nüüd see, mis pidi olema. No vot siin siis ma muutsin ikkagi, et Juhan räägib illusioonist, eks ju, aga mul on ja kasutatud see rooma vanasõna, et inimesed tahavad kui nad tulevad gladiaatorid vaatama, sest nad tahavad, vaat, ma ei tea, kuidas see eesti keeles kõlab. Nädalat leiba ja tsirkust, leiba ja tsirkust, aga vene keeles ei ole tsirkus, vene keeles on eelis, tähendab nad tahavad näha see eelis ja vene keeles. Senine Nad Sõrkus on väga konkreetne eesti keeles, eks ju. Aga Sõrkus tol ajal oli ikka inimese tapmine, eks ju. Ja vene keeles on täpselt antud niiviisi, et sellepärast eesti keeles harva kasutavad seda aga vene keeles kogu aeg kasutatakse selles mõttes, et ma lähen teatrisse, kas sealt puhvet on, et ma tahan vaadata, kuidas näitlejad surevad laval ja ka pärast tahan ikka konjakit juua ja midagi või sellist ja vene kultuuri jaoks see on väga seatud näitleja või luuletaja surmaga ja on väga palju luuletusi sellega seotud siis kui ma vaatasin illusiooni, aga just see illusioon vene keeles illusja, see ei tähenda, et nad, no mitte midagi erilist, see on täitsa. No mõnes mõttes isegi lihtsa filosoofia mõte selline, et see on ainult sinu illusioon, et sõda näiteks iga kolme taastama tuleb, et mul on tunne, et näiteks inimesed tahavad kakelda, et neil tuleb sõda iga 50 aasta jätki või 30, oh see on sinu illusioon, tähendab, platooni mõttes võinud mõnes võib niiviisi öelda ja vene keeles ei kõlaks absoluutselt. Aga just ma võtsin seda, et siis kui ma olin noor, siis mul oli see tsirkuse tahtmine, aga vene keeles see ei ole seal, kus sa tahad, mis on tahtmine, et päriselu elada, päris elu elada, et kus on surm ja kus on veri ja kus on kõik sellised asjad. Aga pärast sellest jäi ainult see leivatükk, mis oli juurde pandud ja mis proovis, laps jättis maha, ei tahtnud enam kasutada. Mul on tunne, et see ongi Juhani mõte. Ja mõnes tõlkes maak isegi kasutan vastupidi midagi, mis temal. Ühes no üks massi kirjutatud, mina kasutan hoopis teist asja, et näiteks üks vaata isegi võiksid mulle noomituse ütles, kuidas nii et selles suveteatis Juhani kirjutab, et see kolla kopla, kellel akna taga ripub mobla mees, teenib päevas 15 rubla ja ta on tasane ja tubli ka vene keeles. Ma tõlkisin niiviisi immuunsutund, Pustiitne kitsalt Pitnadseid, rublikam, säilitšer, see tähendab, et teenib neid 15 rubla, aga ta, kui ta tanud mobla, tal on võimalus teenida 15 rubla rubla ja siis ta raiskab neid. Et Juhani, ta hoiab kokku, mulda raiskab ja sellepärast ta joob võlu selle vapra juures ja, ja ma mõtlesin, kui ma tõlkisin seda, mateegisin kohe. No ma olin kindel, et peab niiviisi tõlkima, kui vene inimene loeb, et kellelgi mobla akna taga ja ta käib selle suvelaevaga suveteatriga ja naine tal ka töötab seal. Ta teenib kaheksa rubla ja eelistab ja pika neid viis. No tal on võimalus vähemalt natuke raiskad, aga, ja ma jäin selle peale ja ma mõtlen, et mõnikord vot on selline tunne, et luuletaja ikka mõtles seda. Kui võtta vene kultuurikontekstis, muidugi ma jään, jätan neid samade liimid, sedasama rütmi. Kõik need tegelased, mul jäävad täpselt samasugused, aga mõned asjad, sa pead võtma oma kultuuri sisse, et inimene sinu kultuuri v kultuuriinimene peab aru saama, milles on asi ja see on väga ohtlik luulekoht ja see on luureoht belgia jaoks. Siis, kui te lugesite seda luuletust või pigem seletasid seda, seda lahti, et, et ei ole mitte illusioon, vaid just nimelt see, mis nagu, et on puhvet kui teater, kus tahetakse näitleja surma näha, et mulle tundub, et tegelikult see tänu sellele, et Juhan Viiding oli ka näitleja, et, et see teatriteema on hästi läbiv tema tekstides, et nii näitleja kui teater. Aga see ei ole mitte ainult nagu ühetine teater kui teater vaid et, et see ongi mingisugune allegooria ka. Juhanil on selline pikk luuletus näidend, kus ta ütleb, et vana näitleja ütleb talle, et palju sul oli osi neid, kui sa sulid laval. Juhan mõtleb selle peale ja temal selle, see luuletus ei anna sellist lahendus, et kas sa pead ikka masse tegelase surm enda võrrelda enda surmaga või ei pea. Aga näitlejad on sellised, kes alati need on sellised, et oi, kui sa laval sured, eks ta pead elus varsti ka surema. Tihti räägivad nad tihti kardavad võtta sellist osa, kus sa pead surema. Et kui sa sured lava taga, vot see veel, aga kui sa kohe laval sured, see on kuidagi üle maailma, inimesed, näitlejad kuidagi tõsiselt väga võtavad selle situatsiooni, Nad teavad sisse elama ja nad teavad, näitavad, kuidas surm käib ja see jääb pähe, see jääb südamesse. See tihti kuidagi meenutab neile, et, et tõesti üks päev ükskord surm tulebki. Ja ma mõtlen, et see surma ja elu piil see eksistents teha, mis oli väga tähtis probleem Juhan Viidingu jaoks, ta mõtles väga palju selle tee peal ja olles selle pildi pealt tihti, ma mõtlen, et ma ei usu, et inimene lõpetab elu enese tapmisega, järsku ma mõtlen, et inimene enne mõtleb sellest tihti ja need, kes lähevad, seda teed, nad juba lapsepõlves tihti mõtlevad ja mõnikord otsustavad, et ega ma ei anna Elule jääs saatusele. Nemad lõpetavad minu, et ma teen seda ise siis, kui ma ise otsustan, siis, kui ma ise tahad. Ja kuidas see käib. Aga ma mõtlen, et Juhanson väga kõvasti seotud teatriga ja tal on luuletustel üldse tihti, ta räägib mitte ainult teatrist, vaid tantsust laulust, tekstist, sellise seateni situatsioonidest näiteks hullumajas kus kandidaadid peavad kured võtva arvele, et mis seadvad lendavad kodust ära, et äkki nad on hullud. Äkki neil Eestis mingisugusesse söödafreenia või mis jänku kasvab kõik, nii need, et või neid ka panna põldu majja. Et see, et mitte normaalne situatsioon, neid lavast situatsiooni ta leiab, igalt poolt inimeste suheldes ja igalt poolt ta leiab, et mõnes mõttes minu jaoks näiteks see, et terve maailm on teater ja kõik inimesed, mehed ja naised, näitlejad, Pyriakse tähendab, et mõned mängivad professionaalselt laval, teised mängivad vabatahtlikult niiviisi elus. Ja see elumäng tihti vihastab luuletajat. Aga see professionaalne mäng on tema elumäng. Vot siitsamast edasi rääkides sellesama raamatu järelsõnas mida kirjutas Hasso Krull. Ta mainib ka Jaan Kaplinski, kes ütleb, et et kui noh, sellel ajal noh, luuletajad enamasti või enne seda pigem kirjutasid nagu iseendast lähtuvalt siis viidingul on tihti või Jüri Ilvest veelgi rohkem on see pigem nagu mingi enese varjamine või mingi mask. Vot ma, mul on raske kuidagi oma häält tõsta ja kui ma räägin noh, sellise suure eesti luuletaja Jaan Kaplinski ja võib-olla ta näeb põhjalikum kui mina, aga ma mõtlen, et, et need maskid, mis Juhanil olid või üliüdil olid, need maskid ei ole päris maskid, kui, kui meie võtame. Et see on sinu, vali, et sai kartaina, paned maski ja lähed maskeraadi ja teed seal, mis sa tahad. Aga Juhanil, need maskid olid niiviisi kasvasid külge, kui nii võib öelda, et nad, nad olid juba tema nägu, neid ei saanud ära võtta ainult verega või lihastega või ma ei tea niiviisi, nad olid juba iga tema mask iga tema maski ees, ta maksis oma eluga oma verega. Vot selline vahe, ma näen, näidend neljas vaatus pidi kohe algama, publik kogunes, sest andud oli märk. Neljas vaatus pidi kohe algama, publik kogunes, sest antud oli väärt. Mind peatas enne viimast etteastet üks käharpäine, mehine kolleeg ja seistes trepil kõrgemalt paar astet. Muld küsis nii see mehine kolleeg, kui palju Juhan poiss sul olnud osi neid, kui palju Juhan poiss sul olnud osi neid, kus mängud käigus surma saama, pead neid osi peast, kas nimetada, tead, ma vastasin neid olnud neli-viis, ma vastasin neid olnud neli, viis ja küsisin, et miks sa küsid siis, ja küsisin, et miks Nad küsisid siis mu meeskolleeg siis silma, vaatas mul ja ütles nii, kas on ka teada, Sull, kas sa ka tead, kas sina seda tead, et see pidanud tähendama head tahet ISIS, nii, kas on teada? Mull, ta küsis, nii et kas on teada mull, et räägitakse, see tead head. Kas oled kuulnud, Juhan poiss, kas tead siis jätkub tükk. Ja kui kell pool 11 Me kummardades näeme teineteist, siis selle ühe kummarduse sees on veel üks kummardus muuks südameis. See on see luuletus, mida ma tõlkisin täpselt täpselt sõna-sõnalt, et see on selline näide, mida. Mis seletab, et kui ma kasutan midagi muud sõna, siis mul on mingi põhjus, siin ei olnud mingit põhjust midagi muud kasutada, mõtlesin sedasama rütmi ja täpselt nii nagu eesti keeles, see kõlab ka vene keeles. Pjesse põlved pidid akte. Tänases kohustuslikus kirjanduses rääkis Jelena Skulskaja Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kogutud luuletustest. Viidingu luulet luges Jelena Skulskaja ja Juhan Viiding, isa. Saate panid kokku Maristomba ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni. Kui poleks Luudega. No. Mis?