Me saame öelda tere hommikust nüüd Lembit Ulfsak-ile ja tervitada teda täna hommikul aasta esimeses jutusaates, mida juhib Anu Välba. Tere hommikust, Lembit. Tere hommikust kõigile. Ja seda üsna mitmel põhjusel, tegelikult 2014 on just nagu eesti filmile väga oluline aasta, sest et 100 aastat muide täitub esimesest eesti mängufilmi Karujaht Pärnumaal. Ja kuigi sina oled Eesti filmi sajandi näitleja, ei ole selles filmis küll tõepoolest mänginud. Aga ka sinul on tegelikult aastaga 2014 üks väike tähtpäev. Statistika näitab, et aastal 1969 ehk täpselt 45 aastat tagasi tegid sa oma esimese filmirolli. On see sinu jaoks ka selline nagu selline noh, tähtpäev või, või fakt, mida tähistada? Vaat mis film see oli. Jutustestikkistest assoo, see oli esimene film, kus ma nagu jutuga rääkisin. Mul tekstan. Ja mäletad sa üldse seda, seda, seda filmi või, või seda Volodja Müllerit, keda sa mängisid. Seda ma mäletan küll, aga see ei ole mu esimene film. Esimene film oli, Me käisime poistega üheksandas klassis kolme paksu massistseenides seal kuskil rannamõisa panga peal, kolme rubla eest lolli mängimas, aga siis juhtus see asi, et neile ei tahetud seda raha kätte maksta, siis oli Kadriorus mingi väikse puumaja, ees oli suur kisa rahva rahvakoor kes nõudis oma kolmerublad. Ja siis me lõpuks saime ikka kätte, mis film see oli? Kolm paksu? See oli Eesti film, ei olnud, see oli venelastel Mosfilmi mingisugune, ma olen isegi pärast seda läinud, aga me olime seal kuskil hästi tagafoonil. Meid oli seal mitusada inimest. Ja siis ma olen veel teinud massistseenides filmis külmale maale. Andrus Kivirähu isa oli režissöör ja ma mäletan, seal oli ka mingisugune kolm rubla mängus. Ja seda tehti umbes selle koha peal, kus praegu on. Praegu on see kino Coca-Cola Plaza, seal oli mingisugune raudtee, läks sealt läbi ja, ja siis ma mäletan, et ma nägin peaosalist Leonhard Merzini umbes 10 meetri kaugusel, siis kui koju läksin, siis jutustasin kõigile. Kui lähedal maalin versinile filmikarjääri, siis on ikka tunduvalt pikem kui 45 aastat. No ja aga aga seda Volodja Müllerita mäletan väga hästi, sellepärast et siis ma õppisin, kui ma ei eksi, teisel kursusel lavakunstikateedris ja kuna seda suvel filmiti, siis ma ei pidanud kellegi käest luba küsima, meil üldiselt ei lubatud filmi minna. Ja see pealkiri näeb üsna perversne välja. Aga minul ei olnud Nende tšekistidega mingit pistmist. Mina mängisin ühte saksa päritolu noormeest, kes tahtis vastupanuliikumises ka osa võtta, aga teda ei võetud, kuna ta oli sakslane. Tegevus toimus selle teise maailmasõja ajal Odessas ja peaosa seda tšekisti mängis, üks leedu täht oli tol ajal laimalast Noreika. Ja siis me elasime ühes majas temaga seal nagu süžee järgi. Kuna mind ei võetud, siis mopoosin ennast üles. Traagiline film, siis suhteliselt traagiline. Ometi, sa said väga häid, väga hea kriitika peale seda filmi ja öeldi, et sul on äärmiselt kinematograafiline välimus ja see saab sinu hüppelauaks suurde filmikunsti. Oli see ka tegelikult nii? Ma ei tea, ma ei mäleta, aga, aga mind hakati kohe kutsuma, aga mind ei lastud sealt koolist ära. Nii et ma sain esimese filmi pärast seda teha alles siis, kui ma, kui ma juba kooli olin kooli lõpetamas, tegin lõpueksamid, siis, siis kutsuti Tallinnfilmi tegema seda tuulevaikuse Tuisu Taavi seitse päeva. Nii et kui olid meil lõpuõhtu ja see lavakunstikateedri lõpetamise lõpuõhtu ja, ja mingid eksamid, siis ma vahepeal käisin Viinistul neid oma oma juppe tegemas. Sa oled öelnud ühes intervjuus ka seda, et, et kui esimest korda võtteplatsile läksid, siis sul kohe oli selge, et see on sinu paik, et siia sa tahaksid tulla. Mis see oli, mis sind filmi juures kohe niimodi köitis? Ma arvan, et kõike ka usu, mis ma kunagi rääkinud oleme. Aga, aga no kui ma nii olen öelnud ju Sist olla seal ma mäletasin paremini. Aga filmi juures on, ma arvan, et kõikidele näitlejatele meeldib filmis olla, see on natuke nagu loomulikum. See keskkond sa oled. Sa oled nagu nagu looduses kuidagi ja noh, võib võib ka olla paviljonis kogu see asi, aga, aga ma ei oska sulle öelda, see on ilmselt, et noh, psüühikaga võib olla seotud. Sest, et ausalt öeldes võib-olla mõnda näitlejat ka huvitav see, et filminäitlejaid nendest nagu rohkem räägi, eks või pärast on suured reklaamiperioodid ja, ja pildid igal pool ja sa võid teha mõne suure osa teatris ja see tädi Maali ei tea sellest midagi. Aga pistad oma nina, filmi, tädi Maali ja tema sõbrannad on kõik platsis seal kinos ja küsivad autogrammi kirjel. Võib-olla mõnda huvitab see see külg. Ja, ja kui päris aus olla see, see töötasu, mis, mis seal kinos meil siin Eestis või, või nõukogude liidus maksti või ega see ka oluliselt ei erinenud sellest, kui sa teatris kui see jagada niimoodi aasta peale laiali, siis aga ma kui nüüd sellest töötasust rääkida, siis, siis muidugi aastatega see muutus selliseks, et mul oli. Enne liidu kokkulangemist oli mul see liidu kõige kõrgem see töötasu või see punkt nimetati tol ajal. Ei, mäletad sa, see oli, kui ma ei eksi, oli 100 rubla võttepäev. Eelnev oli 50 rubla võttepäev, aga siis mulle personaalselt mingi minister väänas selle Moskvast. Aga ma jõudnudki suurt teha, sest see see kipskuju Nõukogude liidse langes oma raskuse all kokku. Tead sa, kui palju filmirolle sa üldse teinud, arad? Ma ei tea, ega ma neid kõiki filmi rollideks ka ei loe, kus ma kuskil köhatanud olen või, või, või läbi jooksnud või sest statistikud midagi seal on räägitud, et üle 100 ja kõik, aga aga mul nende filmidega olnud ka niimoodi, et näiteks näiteks noh, ühe filmi tegemine võtab aega, umbes ütleme, võttis aega, ütleme kolm kuud. Aga ma tegin kahte suurt filmi, ühe nimi oli Tillu Spiegel, ma tegin seda kaks aastat ja kapten Granti otsinguil samamoodi kapten Granti otsingut, see oligi kohe televersioon. Seal oli vist seitse seeria. Nii et tegelikult tegin ma seitse filmi, nagu aga üks nimetus. Nii et tegelikult, kui lugeda. Pitsi isegi sel teemal eriti jahuda. No ma arvan, et päris palju tuleb neid suuri osasi. Ja ka kui ma Eesti filmileheküljel läksin, kus on eesti filmidest andmebaasi, siis kas seal on mittetäielik nimekiri, nii et tegelikult kas täielik nimekiri on tõenäoliselt sinu peas, sest et arvatavasti nagu päris statistiliselt seda ei, ei. Ma olen näinud ikka vene telekas juhuslikult mõne kanali peale, lennud vaadankesse, kuradi tuttav, kuid seal on ja ei tule meelde, mis asi see on, siis peab tükk aega vaatama, siis mingid seosed hakkavad tekkima. Sest kullakene ma tegin esimest filmi siis, kui sina alles siputasid, olete näinud kõike oma filme? Ma ei usu, et ma kõik ei ole näinud, sest ma olen teinud ka väljamaal filme. Ja neid ma ei ole kohe kindlasti näinud aga enamus, mis liidus tulid, kui ma isegi tol ajal neid ei näinud, siis hiljem praegu on ju nii palju filmikanaleid, ma olen ikka mõne peale komistanud. On sul endal ka kodus oma filmikassettide kollektsioon, kus sa mänginud oled või midagi taolist. Ei ole, mul on ainult üks film, mulle kingiti mandariinid. Õige veame Lembituga filmidest räägime, aga kuulame vahepeal muusikat, sellepärast sa oled ka rääkinud, et džässmuusika on sinu suur nõrkus ja kui sa ei oleks näitleja, siis sa võiksid vabalt olla džässmuusik, kuigi sa vist ühtki pilli päris niimoodi ei mängi. No hüpoteetiliselt lastele et võiks ju rääkida teemal, et aga, aga aga minust ei saaks džässmuusikutega, sellepärast et ma ei ole piisavalt musikaalne ja kehv džässmuusik. Ma ka ei tahaks olla. Aga, aga. Mitmetes filmides, vabandust, ma segan vahele, sa oled mitmetes filmides laulnud ja, ja isegi kitarri sõrmitsenud. Nojah, seal, eks ma teeselnud olen, aga see kõik tuleb lindi pealt ja ma pean lihtsalt järgi ahvima. Aga ma olen, ütleme selline mõõdukalt. Mõõdukalt amatöörkuulaja mul vanasti jäid need nimed ka paremini meelde, nüüd kui sa mu käest mõnda mõnda nime küsiksid, mul läheb tükk aega nagu meelde tuleb või ei tule üldse. Eks see mälu on selline nagu ta on, aga, aga maailm on täis väga häid muusikuid. Ja mul on kodus väikene, noh, ütleme siis päris suur plaadikogu ja neid me siis kuulan, peaaegu iga päev paar plaati, mida need kuuleme, aga kuulaks minu ühte lemmikpianisti Oscar Petersoni, kes on ka Eestis omal ajal käinud, mina sel ajal olin Tallinnast ära, nii et mina tema kontserdil käinud, aga selle eest mul on. Mul on päris hea hea kollektsioon tema plaate seonoskarbiitersoni noriini Nocturn. Džässmuusika Pealt tuleme filmi teema juurde jällegi tagasi. Kui sa mõtled tagasi oma kõikidele filmidele on sul mingid rollid, mis sul on tõesti lemmikud või mida sa saad öelda, et et, et jah, see on väga tore tegemine olnud, on hästi välja tulnud ka. Noh, kui ma ütleme niimoodi lööksin oma elu teatud teatud etappide kaupa lööks mitmeks siis siis kindlasti kindlasti oleksid, ütleme, et mis ma noorus tegin, mis ma mis ma varajases keskeas tegin ja mis ma neid hilises keskeas olen teinud. Siis kindlasti üks otsustavamalt selle minu minu filmitöö juures oli tillulen Spiegel. Ja põhjuseks oli see, et ma esimest korda sattusin siit Eestist, kus oli ikka väike stuudio ja, ja üsnagi selline hõre dramaturgia, filmide filmid, basseerusid Aia sattusin Mosfilmi, kus oli kõik noh, üli üliprofessionaalne, kaasa arvatud režissöörid ja ma sattusin, sattusin koos mängima Nõukogude Liidu. Ütleme sellise esindusvõistkond. Aga seal mängisid ikka nahkinist, noor põlvkond ei tea neid näitajaid, aga seal Mihhailov, Lianofjei nocentis, Magdonovski, Allademiiduva ja Jevgenil joonov ja nii edasi ja nii edasi. Jääki naasid poisikesena, sõitsin siis sinna Moskvasse, esmaspäeval käisin ma proovivõtetel, ma ei tea, vist kolmandat korda ja neljapäeva hommikul istusin Morongi. Mulle tuli valitsus Telegram kolmapäeval. Et ma olen kinnitatud osa peale, millegipärast oli see sellise punase Shiftiga Telegram. Vot see oli siis, ütleme noorpõlves, kui ma sealt tagasi tulin, olin Matärtsa targem. Enne veel, kui me räägime sellest, kui sa tagasi tulid ja järjest mõned aastad filmirull ära ütlesid, ma tahaks ikka sellele pingele juurde tagasi tulla, mida see tähendab, kui sa satud mängima selliste staaridega? See tähendab seda, et esimesed esimene aeg ikka jalad värisesid Mullest, et mu vene keelt ei olnud õieti ollagi. Ja siis mind viidi ühe Kitise professori juurde kes pidi mulle hakkama siis seda vene keelt õpetama. Ja see lasi mul üks üks üks 15 minutit seal midagi hääldada ja öelda ja siis lõi käega, ütles, et ei sellest mehest asja ei saa. Sest et jutt oli umbes selline, et äkki räägib ennast ise sisse. Tähendab selle dubleerib ennast vene keeles. Aga mis ei tähendanud seda, et ma ei olnud nagu papagoi moodi võimeline seda teksti kordama või, või pähe õppima. Eks seal andis seda teksti alguses õppida, aga mul kuidagi keel, sest kuna ma olin, elasin seal nende huntide keskel seal Moskvas, siis siis mu igapäevane keel oligi vene keeletandri ruttu kätte ja, ja seal varsti ma juba oma omandasin seda teksti üsna kiiresti. Mul oli seal päris palju jahvatada. Kuidasmoodi magnovskija Leonoviga koos mängida, et kui palju tants seene läbi arutada või tehti seal proovi või kuidas nad võtsid seda ja kui, kui, kui hästi sa tunned ennast nagu selliste inimestega koos mängides. No nad olid, olid muidugi, ütleme, faktonovski oli selline nõukogude liidu kõige kuulsam näitleja. Aga mis avaldas mõju, et ma eestist olin? Ta hakkas nagu tuli mulle esimesena liigija tutvusta, seda sai ju aru, et et noormees ja, ja eks ta pabistas temaga suheldes ja küsis paari nime ja ta oli siin Eestis oma Hamleti teinud ja küsis, kuidas see elab ja kuidas teine elab ja nimed meeles. Ja, ja umbes nii, nagu mina oleks olnud dismees tuli tema mulle juurde ja hakkas juttu rääkima. Ja samuti Leonov, ta sai aru, et ma olen selline üksinda seal Moskvas elasin kehvas hotellis siis ta kutsus enda juurde mind sööma ja tal oli omal ka poeg. Ta oli küll minust tunduvalt noorem ja praegu on see poeg päris tuntud näitleja Moskvas rahvakunstnik ja ja, ja tema naine ja tema poeg suhtusid minusse väga hästi, nii et sellelisiklikul pinnal tekkis mul hea kontakt temaga ja ta väga palju rääkis huvitavaid lugusid ja ma küsisin ta käest, et kuidas me seda stseeni peaksime tegema homme või midagi ja ta nagu seletas seda oli hästi analüütilise mõistusega vend. Ja, ja siis läks kuidagi lobedalt. Üldiselt need väga kuulsad näitlejad suhteliselt vaatselt minusse kui noorusse näitlesse. Nüüd kus ma ise vanale ma saan aru ja ma püüan ise ka siis selles filmivõtetel, noh niipalju kui jumal juhatab, siis ka. Moody noortesse suhtuda, aga aga mul läks kuidagi tobedalt see asi kõik. Kui sa tulid Uls 1009 76, oli see, kus sa seda filmi nägid, eks ju? 70. Neli on mul meeles. Aga võtted kestsid ka pea kaks aastat, eks alustasime tõenäoliselt, kuidas seda rolli tehakse, samamoodi kohe me jõuame ka kapten granti juurde, kuidas trulli teed, kui see kestab nagu kaks aastat et, et kuidas sa seda asja vedada, vahepeal on ju mingisuguseid muid asja, siis jälle need mingit seenest ja nii edasi. No kui see roll on 10 meetrit, siis, kui sa esimesed 10 sentimeetrit selgeks saad, siis edasi tuleb samamoodi teha, ega see roll siis vahepeal ei muutu. Et talvel on ta selline ja suvel on ta selline. Esimese nädalaga tuleb jalg maha saada, sest kui ma ei oleks saanud mind, oleks sealt osavalt maha võetud, see oli liiga suur projekt, see oli tol ajal Nõukogude Liidu kõige kallim projekt. See oli kallim projekt, kui oli sõda ja rahu. Tundsite filmis mängides ka, et sul oli, ma ei tea omaette, võib-olla toad olid. Kust ta selle kostüümi tegite? Tundsite tõesti ka, et et seal nagu koheldi näitlejaid ka vääriliselt. Teisi näitlejaid koheldi september Liidu Rahvakunstnikud, mina elasin lutikaid täis toas ja raha sain ma vähe ja ainuke asi, et siis, kui ma sinna lennujaama jõudsin, siis oli mul must Volga, avastas midagi ei olnud eriti tol ajal oli niimoodi, et sul oli oma kategooria. Ja selle kategooria järgi sulle maksti ja poisike, poisike, ega seal mingit erilist suhtumist ei olnud. Aga selle silmi nende paviljonide ehitus, diste ja sõitude järgi sain ma küll aru, et seal filmis on raha kõvasti. Sind lingist antaks. Miks siis oli nii, et sa oled öelnud, et sulid, tillurns piigeri, legend, huuled, Spingilistamist, selle filmi täppe nimeks tulid tagasi, sa ütlesid tegelikult väga palju filmirolle ära mitu aastat järjest. Seal oli esiteks ma läksin kohe teatrisse ei saa teatri kõrvalt filme teha, eriti suuri osas, no kuidas ma, kuidas ma sõidan teatrist ära ja, ja kes siis minu eest mängib, või hakkan ma edasi-tagasi siis käima? Ja, ja kuna võtted toimusid kõik noh, Eesti filmi veel oleks saanud teha ette, et seal päeval filmi ja siis õhtul mängid etendust. Ja, ja see oli võimatu ja teiseks, mul olid igasugused, pea oli sassis ka natukene, ma tahtsin nagu natukene kodus olla ja puhata ja ja, ja naine jättis mu maha. Eks mul, see võttis ka meeleolu nagu, nagu kehvaks ja üldiselt pidin masin kodus natukene toibutama ennast. Ometi jäi sul Hamlet ikkagi Mikiveri lavastuses Draamateatris mängimata siis filmi pärast? See ei olnud nii mulje jäi ta mängimata muudel põhjustel, aga siis ma läksin filmi, kui oli selge, et ma seda ei mängi. Kuidas üldse Baltikumi näitlejatesse Venemaal suhtuti, et me teame siin Arbo Tammiksaare filmist, mis ta tegi paar aastat tagasi fritsud ja blondiinid, kus räägiti, baltikumi näitlejaid kasutati? Noh, kuidas ma ütlen väga halbade karakterite ja, ja fritsude ja selliste tõesti lurjuste mängimiseks. Mida see Arbo Tammiksaar teab sellest ajast või sellest filmist võttis sellise kollase temaatika ja tegi mingisuguse madala asja valmis. Baltikumi näitlejatest on väga paljud mänginud suuri osasid, näiteks panioonis Budraitis Kirti Jakovlev, Jüri Järvet. Aga mis kuradi lurjused, noh seal saksa saksa ohvitsere. Kutsuti vaest mängima tüpaaži pärast inimesi. Ja, ja see vastab tõele, aga mis seal siis on? Mis rolle sinule kõige enam pakuti? Mis see sinodi baas oli sellepärast et kui me vaatame, Uulen Spiegel, ei tea. Nüüd, kas kapten Granti otsinguil Mary poppinsid Banglex akadeemiat, sellised sihuke muinasjutt oli, siis õhkub neist läbi. Noh, eks siin ole kahte moodi Eestis Eestis oli, oli, pakuti selliseid noh, teistsuguseid eestlasi. Aga, aga seal noh, ütleme Vene või Ukraina või Valgevene või või Läti või nendes stuudiotes ikka rohkem välismaalasi. Ja kui nii võtta, siis mu kõik need suuremad osad ongi nagu mingi eurooplased kõik. Aga see arvatavasti tuli sellest, et eks me siin Baltikumis olime nagu törtsu, võib-olla teist nägu. Arvatava ilusaid pikad olen, ma võtsingi vähenenud. Ei tea ja võib-olla tüüpbaas on teistsugune, aga näiteks selles filmis 17 kevadist hetke. Seal mängisid ju kõiki saksa ohvitsere ja väga kõrgeid ohvitseri mängisid kõik need. Moskva juudipoisid, tuntud näitlejad, kellest 75 protsenti on juudi rahvusest mängisides eestlasi. Nii et siis siiski ras küll, ega nad ise ka tihtipeale ütlesid, et aitab nendest. Aga ma pean sulle ütlema, et need Leedu näitlejat, keda ma siin nimetasin ja Jüri järveti, need on super näitlejad. Austati nagu Tarkovski, muidu Järvetit ei oleks oma filmi võtnud. Ja järveti Liir oli ju. Ta oli ju maailmas väga hinnatud. Selle rolliga. Kohe me jätkame sinu filmidest juttu, aga kolisin Eesti filmi sajandi pidu, siis me rääkisime noorte režissööridega. Ja kuidas sa suhtud sellesse? Noored režissöörid ei teadnud mitte ühtegi Jüri järveti rolli. Neil oli raskusi sinu mõningate rollide ütlemisega. No kui see on täiesti loomulik see on täiesti loomulik, ega maga seda karujaht Pärnumaal näinud ei ole. See ei ole selle selle elukutse mitte traagika, vaid selle elukutse loogika. Nii ongi, iga iga näitleja on oma mingisuguse põlvkonna mingi teatud põlvkonna esindaja. Ja, ja nii unustatakse poeet, teieni unustatakse sportlasi. Amise näitlejatel teistmoodi peaks olema ja nõuda noortelt, et nad peaksid teadma talveti või või kellegi teise rolle või teadma näiteks smoktonovski nime või miks hea küll, on olemas selline distsipliin nagu kinoajaloo seal mingisugused ütleme, kinoteadlased, kes õpivad seda võiksid, võiksid seda kõike teada. Aga, aga kui mina tulin teatrikooli, siis ma ei olnud, ma olin elus võib-olla kahte-kolme teatri etendust üldse näinud, ma teadnud teatrist mitte midagi. Ja hiljem, kui me õppisime seda, seda kõik teatriajalugu, siis ma sain ka teada, et on olemas sellised mehed nagu nagu Paul Pinna ja Theodor Altermann ja aga ma ei olnud kunagi näinud nendest midagi, ma ei teadnud, mis nägu nad olid, mis hääl neil oli, millised rollid olid. Aga tolleaegsed inimesed jälle teadsid. Pinnad kui lemmikut ja nii see, nii see asi käib. Ega sind ka võib-olla 50 aasta pärast keegi tea, kuigi sa praegu oled. Pöördujate oma täna on super asi kaugel, aga kuulame vahepeal muusikat, siis mõnel supertähe esituses. Minu üks lemmikkollektiive modern jazzkvartett ja nad esitavad minu lemmikstandardi raudteevidinaid, mille on kirjutanud teloonius Monk. Me rääkisime luules pingelist rollist, mis, mis sulle endale on väga meeldinud, mis, mis ka sind Venemaal väga tuntuks tegi, mis oleks veel rollid, mis sa välja tooksid sellest pikast-pikast karjäärist? Mis ma seal ikka too on, ütleme siis tuli tuli ütleme selline varajane keskiga. Ja millegipärast ma tahaks meenutada sellist osa nagu doktor Stockmann Mil lavastas Mikk Mikiver ja kus mängisid väga paljud head Eesti näitlejad, minu sõbrad. Ja, ja see film nüüd ütleme liialt, kas ei olnud. Aga mul on see võtteperiood väga hästi meeles. Ja, ja noh, see, see kuskil seal 50 tuuris, ma olin siis 998 see filmi esilinastumise aasta, mis sul sellest võtetest meeles on mida sa endaga siiani kandnud? Mul on meeles üks öö kus me filmisime Võsu lähedal ühes lossis, mis loss on? Mul ei tule meelde praegusele lossi nimi. Filmisime ühe ööga pool filmi ära. Kuna režissöör jäi haigeks ja oli kaks nädalat ära. Võtteperiood seisis. Ja siis me läksime sinna lossi, alustasime õhtul oli veel valge ja hommikul kell kuus lõpetasime. Ma mäletan, et ma vahetasin ainult riideid ja assistent hoidis mu ninal järgmise stseeni teksti nendel erinevatest kohtadest, need võt ainult vahetati kostüümi ja ja kui ühe seeria pikkus oli 1100 meetrit vist või oli 1200 meetrit, siis mentool filmisime 1100 meetrit. Sa mängisid Tomas Stockmanni seal. Mina mängisin seda peaosa ja minu venda mängisid Evald Hermaküla on kaks venda Stockmanni, kaks sõna missugusele Ibseni rahvavaenlane. Ja see oli kesktelevisiooni tellimus. Ja Mikiver sele lavastas, seal mängisid Maria Klenskaja ja Heino mandri Rein Aren ja ja Jaanus Orgu. Mis Eesti filmidest sinu jaoks olulisemad rollid on sellepärast kuigi sa oled teinud suurem osa filme väljapoole Eestit on siiski ka eesti filmide rollide loetelu Eesti filmi andmebaasi andmetel, kui ma lugesin kokku ka sinna 50 kanti tegelikult. Noh, võib-olla seal esimesed tööd Ütleme, Uku aru ja ja mis seal oli, vaata, muinsuse meelde, siin on. Rand, eks ju, ja don smaan ja väike reekviem suupillile Surma hinda küsi surnutelt, kus sa küll mängisi olid puru nahale. No okei, ega seal nüüd millegagi eriti kiidelda ei ole, aga agarad Ella? Oi, see oli tore. Väga huvitav roll ja mida see oli tore, sest et ma ei teadnud, kuidas seda teha. Ja siis tegin nägusid peeglis enne võtet, enne esimest võtet ja minu kõrval istus Lembit Peterson. Tema oli niisugune tõsine mees on siiamaani. Ta mängis seal peaosa, seda Taaniel Tina. Tegin neid, Moljusid seal, vaatasin ennast peeglist ja ühe molu peal hakkas ta naerma. Ja siis siis ma tegin uuesti seda muidugi siin, et, et on normaalne, orides klaga. Naljakas. Vaatasin peeglisse, püüdsin seda niimoodi nagu meelde jätta, missugune see oli, sellisena ma selle rolli tegingi, kuidagi ajasin suunurgad üles või alla või. Ega mul seal eriti palju sähmimist ei olnud, aga mulle jäi sellest filmist veel meelde. Mulle jäi meelde veel selline mees nagu Arvo iho. See oli tema üks esimesi, neid. Operaatoritöid Tallinnfilmis ja, ja kui ma siis küsisin, et kuhu ma pean minema, kus ma pean seismas operaatorid tavaliselt mõõdavad ja ütlevad nimetada, ütles, et sinu asi on mängida, minu asi on see üles võtta, tee, mis tahad külmas peale võtan siis mind, hämmastas, et huvitav, et see on uue koolioperaator Moskvast tulnud alles õppima seda, et et, et vaata, milline teistsugune suhtumine on. Vot mul see asi jäi meelde. Kui tihe oli selline filmielu väljaspool võtteplatsi, et kas, kas ka selline nagu me kõik teame lende, legende filminäitlejatest, kelle peod kestavad öö läbi ja ja meri on põlvini, kas see kõik see vastab, et see kogu see asi, mis väljaspool võtteplatsi on, on ka selline elupõletamine väga paljuski? No aga kui insenerid lähevad näiteks ma ei tea, kuhu Vilniusesse mingisugune sümpoosionil, ma arvan, et nad ka õhtul põrutavad seal väikest pidu pidada, jäägigamiseni, näitlejad teistmoodi on, võttevõt lõpeb ära, kõik on võõras linnas, kõik elavad ühes hotellis kell 10 õhtul. Loomulikult hakatakse sööma ja see kõik on näitlejaid rohkem nagu märgatakse või nende nägu teatakse. Kui mööda hotelli kooserdab kõik need 500 inimest, kes seal elavad, siis noh, kui seal nende hulgast on 10 näitlejat, siis neid tuntakse, aga kes need jäänud on ministeeriumi ametnikud ja arstid ja kes on tulnud ka komandeeringus. Õhtul on ju see hotelli restoran kindlasti neid poisse täis, aga ma räägin nüüd vanast ajast, sest praegusel ajal seda asja endale eriti keegi lubada ei saa. Praegu on see kapitalistlik töösse suhtumine ja, ja iga minut filmis maksab rohkem kui tol ajal terve võttepäev. Nii et see, see minu arvates ei vasta tõele. Ma küll olen vanaks jäänud, võib-olla sellepärast ma enam ei ole. Joogikõlbulik. Aga aga, aga praegu ikka rohkem tehakse õhtuti töötarast võtet valmistatakse järgmiseks päevaks. Mis roll on see, mis sulle näiteks viimasest perioodist siis kõige enam hinge No vast see kõige viimane töö mandariinid sest see oli selline väärikas töö ja ma poleks elus uskunud, et mulle selles eas veel midagi sellist sülle kukub, aga näe, kukkus ja film oli käia. Ja, ja ma sain suure naudingu, mul oli väga kiire ka seal, sest ma pidin ära tulema. Mul hakkas teatris töö, oleks üks nädal aega veel rohkem olnud, me oleks saanud nagu võib-olla vähesema pingega seda teha, aga kes teab, võib-olla siis oleks asi lõdvemaks läinud. Ja seda juhtis kogu seda asja juhtis väga ja režissöör, kes oli kirjutanud väga hea stsenaariumi, mille üks, üks idee autoriks oli ka Eesti mees Artur Veeber. See, see kõik pidi olema kaks aastat varem siis rahad, rahasid ei saadud kokku, kõik see jäi ära ja ja hiljem see kahe aasta pärast oli juba Ivo Felt oli eestipoolse juhtimise üle võtnud. Kuidas sa ise seda filmi vaatad, suudad sa vaadata seda kui lugu või vaatad sa seda kuidagi teistmoodi? No ma lugesin kui lugu alguses esimest ja teist korda. Aga filmi ma vaatan ikkagi ikkagi natuke rikub selle meeleolu peomeeleolu ära see, et ma tean kõikemaalast igas igas kaadris kuskilt ilmunud välja ja mulle kohe silmade ette koguse tolle päeva atmosfääre. Ega, ega ma nüüd kõige parem enda filmide vaataja ei ole, pigem ma ütleksin, kehv vaataja olen. Aga, aga nii palju kui ma vaatasin, minu meelest olid õiged rütmid ja, ja oleks võinud muidugi paremini mängida, tähendab, vähem mängida, aga noh, kui režissöör niimoodi lasi läbi, siis las ta olla käitumine erinevates. No aga, aga kes siis, kes siis veel, kui mitte mina? Sellel filmil on juba väga hästi läinud, on Gruusias väga palavalt vastu võetud, Eestis väga palavalt vastu võetud, on juba talle preemiaid jagatud ja eeloleval nädalal jagatakse neitsi maalisid Eesti filmiajakirjanikud, annavad siis oma preemiaid välja, kus siis samamoodi. Mandariinid kandideerib koos Ilmar Raagi Kertu koos friin reisida Veiko Õunpuufilmiga. Õlimäe õied on, mis on dokumentaalfilm, mis kauni elavad pildid. Hardi Volmeri film kui olulised sinu jaoks üldse sellised preemiad ja tunnustused filmi alal on, oled sa neid palju saanud? Mina isiklikult vihkan, mõnedel on saanud, aga, aga, aga no üldiselt kui on asja eest, siis miks mitte? See elu on juba nii sätitud, et vaest tunnustatakse ja, ja ma ei ütleks, et, et ilmajäämise kurbus suurem on, kui saamise rõõm saab siis saab, ei saa. Sest et alati on sellised võrdsed võimalused mitmel asjal, miks mitte. Ega see mingi olümpiamängud ei ole, kus mõõdetakse mingi sentimeetriga objektiivselt. Ikka tunned, et sa tahaks tunnustust töö eest, mida sa tõesti oled hingega teinud ja on nagu hästi välja tulnud ka ja siis keegi pole tähele. Vaata, ma ei, ma ei, mul ei ole sellist tunnet, et ma tahan mingit tunnustust, minu tunnustus on palgapäeval see palk, mis mulle makstakse, sest kui seda ei oleks sest ma olen saanud ka sellist tunnustust, nagu nagu omal ajal öeldi, et et see asutus annab seoses rahapuudusega, avaldab kiitust. Nii et sellist preemiat on ka olnud, kus saab diplomi ja surutakse kätt ja suur kisa käib selle ümber ja. Aga, aga miks mitte need rahalised preemiad on, on vahest väga kuluvad ära saad oma elektriarve ära maksta. Olete rikkaks saanud nende filmidega, mille loetelu on nii pikk, et lõppenud. Ma olen filmide kõrvalt rikkaks saanud, mul on sellel ajal, kui ma filme tegin, kolm last sündinud. Nii et mina olen üsna rikas. Mis on see, mida sa tahaksid veel teha või mis pakkumisi sa tegelikult veel ootad? Ma ei oota mingeid pakkumisi, sellepärast et ega mul ei olegi suurt midagi teha, mis minu ampluaa on, vanamees Ma ei saa mängida, lendurid, ma ei saa mängida politseinikku, ma ei saa mängida mingist kuradi kitarristi sest nii, nii vanalt ollakse pensionil. Ja, ja see, et ma seal mandariinidest mängisin vanameest, see on suur suur õnn, et, et selline rolli kirjutad. Aga, aga kuidas ma saan unistada? No hea küll, vanamehe rolli seal kuskil filmides on, ta on üks on vanaisa, üks naabrimees, lollakas vana mees, kes õiendab seal midagi, mingid niuksed rollid kindlasti on. Ja, ja kui mul hea sõber teeb seda ja ütlevad, et kuule laastu läbi tee ärasid midagi, siis no miks mitte, aga aga ma võib-olla rohkem unistasin sellest, et ma näeksin jälle häid Eesti filme, et teised poisid teeksid filme häid. Sest et noh, viimane minu lemmik seenelkäik oli väga ja siis sügisball oli noh, ütleme ikka väga-väga hea film. Või näiteks tulnukas, kus ma esimest korda Avandit ja Seppa nägin ja super super algus. Miks sa ise ei mõtle filmi registreerimise peale? Kaks filmi on vist senimaani sinu käe alt tulnud. Ei huvita mind, ma noorest peast olin ka kõva kalamees, käisin kalal, enam ei viitsi, külm on ja jalad võivad märjaks saada. Mis ma oma närve raiskan, ega siis filmi ei saa niimoodi teha, et tulede lihtsalt vasaku jalaga teed ära selle filmi ja seal tuleb ikka kõvasti närve närve kulutada. Lugusid Eesti filmis võiks teha, mis lugusid jutustada. Lugusid on palju ja just see oli, see oli hea küsimus, lugusid tuleb jutustada, aga niisama, nii siukest kuradi imelikku udu ajada ja seal mingid näidata mulle. Et kuidas ma vormi otsin ekraanil, ma olen sellest sügavalt kõrini kogu sellest postmodernismist. Aga kui on lugu nii nagu oli, nii nagu oli ütlemise seenelkäik Seli lugu mis oli nii maitsekalt ja nii hästi režisseeritud. Näitlejad mängisid nii täpselt. Ja Hussar juhtis selle asja ära, nii et ma jään väga suure huviga ootama järgmist filmi. Kui palju sa mõtled vahel selle peale, et sa oled teinud mingeid rolle, mida ei oleks pidanud tegema, kus ei ole ma seda lugu või sa oled võtnud vastu stsenaariumi, nagu väga tihti oled ka öelnud režissööride või kaasnäitlejate pärast, et et lugu pole alati kõige olulisem olnud, oled sa midagi kahetsenud? Ei ole ma ainult selliseid, mingeid kommunist ei mänginud, sellepärast ma ütlesin nüüd ära, mind kutsuti küll paar korda. Mul selle Nõukogude Liidu karjäärivool jäi mängimata vene rahvusest inimene. Korra mind taheti panna, kes võeti ära, öeldi, et ei ole venelase nägu. Üks mingi suur osa oli mul, ma olin täitsa pettunud, sest mul oli kohver pakitud. Ja, ja mingid punaseid tegelasi ma ka ei tahtnud. Paar korda oli mingit kuradi poliitilisi asju, nendest ma ütlesin ka ära. Aga mis seal muud häbeneda on? Kõik tööd, mis on tehtud, on millekski kasulikud olnud, kus ma tean, võib-olla see tuli kasuks selleks, et ma täna selle või selle asja välja ütlen või mõtlen või, või teen või nii, et, et ei ole siin häbeneda midagi mõnest rollist saanud ka mõne toreda uue oskuse, näiteks ratsutamine. Ma ütleksin siis natuke praktilisemat, ma olen mõne rolliga saanud välismaale. Tol ajal oli välismaale saamine nagu nagu mingi kuu peale sõitmine saanud välismaale ja Tõin oma tütardele kingakesed näiteks jalt või ein head õlut kuskil Poolas või Tšehhis või või Saksamaal, või käisin ookeanis ujumas. Need on huvitavad asjad. Sa räägid kõigi nende rollide ja filmivõtete kõrval nii soojalt oma perest ja oma lastest. Et ma saan aru, et tegelikult see on elus ikka üks kõige olulisem asi. Noh, kui sul film ära lõpeb ja kuhugi minna ei ole, siis sa võid ju lolli peaga muidugi teise film minna, lihtsalt tegevust otsida, aga aga mina istusin Tallinna lennuki peale ja ja, ja eks mul mõned kommid või asjad olid kotis ka ja Läksin koju ja väiksed jooksid vastu ja noh, see võib-olla andis selle, et, et loodame, et mõistus terveks jäi. Seal ütleme, et selle endast jätsid, kui palju on sulle maksnud? Midagi maksnud, vastupidi, ma olen võtteplatsilt saanud. Võtteplatsile, ma jätsin, jätsin oma halva iseloomu ja sain sealt mingeid oskusi ja, ja, ja õpetust ja suhtlemist ja nii et iga võtteplatsil käidud päev läheb, läheb nagu kahe eest. Aitäh Lembit Ulfsak täna hommikul siin jutusaates veidikene oma filmielust rääkimast ja meie tänast südamist jääb lõpetama ka sinu lemmik džässmuusika. See on nüüd Ella Fitzgeraldi üks kõige kuulsamaid plaat, et see on kaks grammid saanud. Selle plaadi nimi on Ella in Berliin. On olemas ka sellele järg. Ellarid tõenda Berliin. Nii esitata siin ühe hea standardi how, haide moon. Kuulake siis saad ise aru. Aitäh.