Lugupeetud esinejad Melanie Kaarma ja Igor Tõnurist, mis on teie meelest? Rahvariiete kandmise eetika. Ma pean tõsiselt mõtlema, et mis see ikka on rahvarõivaste juures nüüd minule tundub niimoodi, et samuti nagu ei sobi, võib olla noh, rahvusvärve meil nii päris üldiselt lörtsida, ainult nii ei võiks ka rahvarõivastesse suhtuda, nii et igal juhul ja igal ajal oleks nüüd rahvarõivad nagu mingisugune demonstreerimise element või käigus niimoodi, et, et me peame ikkagi väga hoolikalt mõtlema missuguseks otstarbeks. Me teda tänapäeval kasutame. Kuna aga üldiselt me ju käime üsna tavaliste rõivastega Mina kui etnograaf muidugi vaatan rahvariietele kõigepealt kui ühele rahvakultuuriosale aga kuna rahvariided on käibelt ära jäänud meil on tekkinud juba, võib öelda rahvarõivastega. Elustub elustamise periood. Alates juba esimesest laulupeost ja rahvarõivas on meil muutunud omamoodi rahvuskultuuri sümboliks või märgiks. Ja niisugune nähtus on omane peaaegu kõikidel Euroopa kultuuridele, kes on elanud niisuguse rahvusliku ärkamis. Väga paljudel Euroopa rahvaste väikerahvastel on rahvarõivaste täninivad sellises funktsioonis just oma kultuurijagu märgina. Ja selle tõttu suhtun rahvarõivastesse ka väga tõsiselt täpselt nii nagu rahvuslik rahva rõivadki. Kuid selle juures tuleb tõesti lähtuda sellest, milleks neid üldse selga paneme ja kus me neid kanname. Ja kui nüüd meie tänapäeva pilti vaadata, vaadata tänaval siin-seal ikka vilksubio kirju, triibulisi seelikuid praegugi ja kindaid kantakse jätki kampsuneid, Troisid ikka ja. Ja siis taidlejad on tavaliselt need, kes kõige rohkem kannavad. Nüüd näeb isegi kirikus juba mõnel pühal rahvarõivastes inimesi ja siis hakkadki mõtisklema, et mis rahvarõivas tõepoolest meie tänapäeva inimese jaoks on ja näha, kuidas siiski ühele ta on lihtsalt tavaline lavakostüüm. Ja niisuguseks on ta meil muutunud eriti meie tantsu ja ka paljude rahvamask, orkestrite, ansamblit, mundmidel mundriks, muudetud ja laulukoorides on kuidagi suhtumine tõsised. Stuudios on ka kolm tütarlast. Raili Marie ja Krõõt. Teie klass otsustas teha rahvariided. Võib-olla mitte kõik ei õmble, küll need ise, aga ralli ja Marie, nii nagu ma aru sain, siis teie küll tahtsite teha endale ise rahvariided. Küsin kohemiks. Ma vastaksin niimoodi, et sellepärast mina pean ise endale rahvariided. Et mina mõtlesin niimoodi, kui ma poest ostan, siis see ei ole nagu päris vanasti kõike, noored neiud tegid endale ise rahvariided selga, mispärast siis mina ei ole võimeline tegema endale ka ise siis ma leian, et see on nagu päris minu riided, mis jäävad mulle eluks ajaks, tegelikult ma arvan, et ma rohkem neid endale ei tee. Sellepärast ma tõingi ise. Sina, Raili ütleme, laenan kellegi käest või ostan poest, siis ei ole nagu päris oma. Aga isetehtud, see on ikka hästi tehtud. Ja teie eesmärk on see, et te tahate olla keskkooli lõpupeol. Rahvarõivastes tahate riideid muul puhul ka kanda? Aron kindlasti tähendab, aga selleks peab olema valitud koht ja valitud aeg. Mina kannaksin oma rahvariided, ma kannaksin jaanipäeval, ma kannaks oma sünnipäeval, ma kannan jõulude ajal, ma kannan uuel aastal võib-olla kui mõned simmanit, kus käiakse rahvariietes, ma panen sinna selga laulupeole, ma panen oma rahvariided selga. Võib-olla mõnele eriti pidulikule perekondlikule sündmusele ma panen selga siis, kui on hästi pidulik koht. Krõõt, sina tahtsid teha ka endale rahvariideid, aga sul kukkus niiviisi välja, et sa ei. Sa ei pea neid tegema. Oled sa selle üle õnnelik? Ja mulle vanaema kinkis rahvariided ja ta on ise teinud 38. aasta laulupeoks. Ja loomulikult olen ma õnnelik ja ma olen kõige õnnelikum selle üle, et ma pole selliseid rahvariideid veel üheski raamatus õnneks näinud. Et nad on nii erilised, võib-olla seal eriliselt sellepärast, et nad selline tüdrukute grupp võttis käsile ja hakkas neid tegema. Noh, kindlasti nad kuskilt eeskuju said, aga, aga ei tea, miks selliseid Pärnu-Jaagupi riideid ei ole enam. Ma arvan, et kuna praegu on väga raske, on saada seelikut ja seelikukuponge küll müüakse, aga, aga mulle ei meeldi isegi hukust neid laste, sest paratamatult on mul siis kellegi teisega ühtemoodi ise teha on raske. Ja nüüd mul on seelik, vest on koos ja nad mõlemad on mul olemas, mul on vaja end Bloostaja sellega pool muret murtud juba. Siis seal on muidugi väga hästi käes, aga ma tahtsin just teie käest küsida teised tüdrukud, et aga kuidas teil on selle isetegemisega, kuidas te seelikut. Kui saati mina ostsin endale seeliku kupongi, otsisin tükk aega, ootasin, millal müügile tuleb Suure-Jaani seelik ja lõpuks ma ta sain. Ja mul jääb teha ainult vest. Ma täpsustaksin, seda ei nimetata. Liistik nojaa. Mul on olemas päris originaal Riia selleks vana kodukootud, nii, see on eriti kena muidu ja pluusi, ma arvan, et tikitud ma saan ikka. No selle suure ja nii särgi vaid sa ise tikk ja, ja tanu pole mulle veel vaja. Tänu. Mitmendas klassis te olete 12, niisiis tehke ikka tänu Juttavalmis. Ja ent suure ja need tänu on väga lihtne teha. Nii et see on lihtne tänu seal ei ole erilist. Mina tähendab, minu ema on Halliste kandis talitaja. Selle kandi rahvariided ei ole eriti keerulised, tähendab vast kõige keerulisem see puusapõlle tikkimine, tähendab aga ma arvan, et ma saan sellega ise hakkama. Seelik samuti ei ole väga keeruline. Missugust seedikut sa silmas pead, puna Poolast? Ja sina ütlesid, et sinu ema ja et sina võtad oma ema kodukoha järgi. Kas sellel peab olema ka mingisugune seaduspära, sest tihtipeale on ema ja isa joob pärit hoopis eri kihelkondadest. Mida pidada silmas, kui tahta järjepidevust, kas ema või isa päritolu? Ma arvan, et kui võimalik on, siis võiksid tüdrukud teha oma ema järgi rahvariided sest ema kaudu pärivad tüdrukud kõigepealt keele. Eks säält kaudu ka kõnemeloodia ja laulud. Ja üldse võime kodu hoida ja hoolida kodust. Isa kaudu. Reeglina peaks parandama mõtlemise oskus, võib-olla ka suhtlemisoskus. Ja sellepärast ekam poiste jaoks olulisem isa kodukoht ja kõik see, mis seal toimunud on. Muidugi ei saa seda võtta ainuvõimaliku seadusena. Eks ta on reegel ja tuleb vaadata nii, nagu parasjagu võimalik on, aga niisugune eelistus võiks küll olla. Huvitaval kombel on, olen mina ka selle probleemi ees, et milliseid rahvariideid kanda või õigemini mõelnud, et vaat just ühes kostüümis ma tunnen ennast väga hästi ja teistes suhteliselt ebamugavalt. Ja nimelt Põhja-Eesti rahvariietes, mul on haljale riided, nendest ma tunnen hästi, sest Kontsert kõik sugulased on ikkagi Põhja-Eesti aga näiteks mulgi rõivastusega ma ei ole harjunud. Ja setu riieta kannan ka rahumeeli, sest setud peavad mind kah nagu omaks ja ma tunnen nendega ka ennast hästi. Ja mina mõtlesin ka siin, mitte nüüd selle saate tarvis, aga olen küll mõelnud, viimastel aegadel räägime väga palju sellest, et meil oleme ilma jäänud hingeharidusest ja et me oleme hakanud selle peale rohkem mõtlema, siis tundub mulle, et rahvariie on ka üks selline hingehariduse osa, mis ala teaduses meil tegutseb. Ja nii kui sina ütled, et sa tunned ennast ühes riides paremini kui teises riides, siis tõepoolest oma esivanemate rõivad on need, mis meid meie esivanematega siis ka ju seob. Ja, ja küllap see on ka üks osa ja üks suur osa meie hingeharidusest mis vähemasti sunnib meid mõtlema. Meie pärit. Aga huvitav küll, kuidas on see siiski saanud võimalikuks, et nii väike, kui Eestimaa on on tal nii lõpmata palju. Rahvariidevariant. Mina ütleksin selle peale seda, et see on eksiarvamus, et nagu oleks eestlastel neid variante rohkem kui teistel, neid on kõigil väga palju, aga meie ei tunne neid lihtsalt. See on üsna üldine nähtus. Näiteks vene rahvarõivastest. Me teame ainult seda Saraphani ja laiad käised ja ongi kõik. Ja kuigi mõni venelanna põhja venest jää, et välja tulla sellises kostüümis, et eestlane, kes eriti hästi eesti rahvariideid ei tunne, võtab selle oma kostüümid, sest tal on seljas pikitriibuline seelik. Aga kas me võimega pidada midagi, mis on tõesti ainult meil eestimaal omane mida kusagil mujal võiks rahvariie oli ju ka moerõivas ja tõid Daile ühest kohast teisest kohast ja, ja on juhtumeid, kus küll inkade, küll indiaanlaste, küll Eskimude, küll naide aafrikastki on samu motiive leitud, et kas midagi on ka ainult meie oma? Inimene kui niisugune on kogu maailmas põhimõtteliselt sarnane olevus järelikult tema mõttemaailm on ka mingil määral kõik tema tunded on sarnased. Ja erinevused võivad siin olla küll nahavärvis ja juuste värvis edasi, aga põhimõtteliselt inimene jääb inimeseks ja kõigil meil on kaks ja kaks jalga ja inimese ehitus ise tingib teatud kindlad osad rõivastusel. Ja näiteks, et särgil on kaks varrukad. Et ühel suurel kotil on kaks väiksemat küljes ja seda mõtle kuidas tahes, aga nii tuleb see igal pool teha ja see tingib selle rahvusvahelise sarnasuse kindlasti. Ja isegi viimati just oli juust Tõnis lindiga rääkida, kes seal väga palju ornament uurinud ja tema just näitas ka, et kuskil Põhja-Aafrikast näiteks oli muhu mänd täpselt samal kujul esineb nagu meil ja meie arvame, et see muhu mänd on nüüd meile täiesti originaal, ei ole kuskil Kesk-Venemaal on samuti muhu mänd oli väga populaarne ja, ja mitte ainult, et see kaheksanurk, mis on nii-öelda no geomeetriline kujund. Nii üks levinumaid, see on väga levinud, aga just nimelt see suletud kaheksanurk, mida peetakse meil just tüüpiliseks muhu Muumena Ja siis muidugi peab silmas pidama, et suuremates regioonides ja niiskust rahvast rühmades on siiski suhteliselt ühesugune kostüüm, see on reegel igal pool. Võtame nüüd selle Põhja-Euroopa osaleja, ütleme Baltikum ja Skandinaavia. Vaatleme need rõivad, detailid on samad seelik, särk näiteks, sest seal püksid, särk, meestel. Ja ega siin nii väga palju variante ei saagi olla. Ja nii ongi, et põlvpüksid on nii Baltikumis kui ka Skandinaavias ja Soomes. Põhipõlvpüksid on tegelikult just tõeliselt moe mõju. Siis võtame härjad, noh, no see on jälle omaette nähtus. Ornament üldse ei tea, aga siiski teatud traditsioonid on olemas, kus on nad rohkem levinud, kus on nad tõesti väga sügavalt juurdunud rahva traditsioon ja kus nad ei ole. Ja näiteks meil üldse kirikindad on meie kultuurile väga tüüpilised lätlaste, samuti leedulastel näiteks vähem ka Soome kindlad ei ole juba nii rikkalikud ja kui me lähme siia Vene aladele, siis on ka põhiliselt väga tagasihoidliku kirjaga või üldse ei ole kirju. Ja siis tulen näiteks niisugune piirkond, see on Arhangelski oblastis seal pitsioone meeseni jõgedel ja mis on lähestikku just komialadele, kus on jälle väga ilusaid kirikindad näiteks venelastel. Ja võta sa nüüd kinni, mis, kus on, ja näiteks siiamaani Siberis eesti küladele on üks iseloomulikud just kirik intedeni Nad levitavad seal oma piirkondades laialt ja lätlased samuti, siis on üks tüüpiline kohe eestlaste eraldusmärk. Ja, ja see muuseas ei pruugi olla üldse eestlaste eraldusmärk, vaid veel koguni iga pere eraldusmärk, see omamoodi võis olla nagu peremärk. Kindlad kindakirjad võisid kuuluda ainult ühele perekonnale. Aga noh, praegu me ei saa seda päris täpselt kindlaks teha, aga miks ma nii arvan? Soome käsitööõpetaja rääkis minule, et tema on saanud Hollandist ühe väga hea kudumite niisukese albumi. Et hollandlane üks hollandlane, kes neid asju on uurinud, oli talle rääkinud, et nendel olid kaluritel. Igal perekonnal oli oma kindel kampsuni kirja muster. Ja see pidi alati olema seesama. Mulle kingiti, lasti teha kingiks setu sukad. Ja need tehti kirja järgi, mis kohti ainult selles peres. Jah, ma usun ka, et sa ei peagi kaugele minema ja, ja kui nüüd kirjadest üldse rääkida, siis kirjad võivad esineda väga laial alal, ühesugused kirjad, aga vot see värvide kombinatsioon näiteks ja, ja mustrite endi kombinatsioon. Ja just nimelt mustrites teinekord värv üldse peaaegu ei muutu, näiteks mulgi kindla kindlad on ju põhimõtteliselt kahevärvilised kõik aga just see mustrite omavaheline kombinatsioon või mingi väike detail seal ei leia Muuseumis kahte ühesugust kinnast, kuigi kindlaid on meil väga palju, samuti nagu ei leia kahte ühesugust vööd. Ja veid on tuhandeid. Ja samas näiteks Ida-Soomes lõunaosas tuntakse viron öid Viru veid, eesti Pöide eesti mustreid, ilukiri on juba kohe ja mis tuli välja, et nad käisid ju siin kala müütamas meie rannakihelkondades ja neile maksti ka käsitööga. Ja niimoodi just sellel alal levisid just eestimustrid eesti vöökirjad. Ja rahvas Soomes tähendab ka seda selline nimetus ja siis võib ka niisuguse meie rõivastusega Eestile väga iseloomuliku rõivas nagu käised. Iga eestlane ütleb kohe, et see on ainult eesti kostüüm, aga meie nüüd võime väita vastupidist, on seda kantud Kesk-Rootsis talarnas, jaan, kavadjalased seda ja sarnane rõivaese läheb põhjaleheks, ese on tegelikult sama, aga vaatame neid mustreid, lõike, väikeseid nüansse. Kohe on vahe olemas, et vot see on nüüd Rootsis on padja ja see nüüd Eesti oma. Aga näiteks käised selle rikkalikult lilltikandiga, mis ei ole üldse Eesti päritolu. Tegelikult meie võtame kuivama. Ja ongi ja, ja võib öelda, et need meie põhjaeestilillkirjalised käised just ongi praegu võib-olla üks niisugune detail, mida me tõesti kuskil mujal ei teha. Meie hõbeehted mitmed tüübid on ka just need koonus ja et sa oled. See on ikkagi väga eripära, meie territoorium, eripära. Siis kokkuvõttes öelda, et seda hirmu ei ole, kuigi muhu mänd võib esineda Aafrikas ja siberis ka, aga et kui näidatakse üht Eesti rahvariides meest ja naist, et siis segadust ei teki, on võimalus ikkagi määratleda, et see on eesti mees ja eesti naine, mitte siberi või aafrika mets. Kahtlemata, sest kasutuskoht, näiteks, kus kohal kasutati seda mända nii-öelda ja mis värvikombinatsioonid näiteks värvikombinatsioonid, muul tunneb eksima. Kuigi mõned kostüümid on küll sellised, näiteks eks Emmgale meeste kostüüm ja võtame meie, Põhja-Eesti, meie mehe riietus. Noh, et kui detaile nüansse ei tunne ega ei ütle küll. Et see on nüüd nii ja on ka mõned Läti kostüümid. Aga need on kindlasti vist eriti need 19. sajand, Need on siis rahvusvahelise moemõjutus ega, ja selle tõttu nad tõesti usuvad sarnaseks ja tegelikult ongi, näiteks mul tuleb meelde, et vanasti kasutati operettides ükski näiteks seal operett, lõbus talupoeg. Rahvarõivad, aga mis see oli, see oli kraagitud seelik sinna juurde käis pihik, liibuv, mingi värviline ja valge puhvis käistega pluus ja seal. No see oli Euroopa talupojarõivad, pane kuhu tahes, kas meile või Soome või Saksamaale või Prantsusmaale täiesti ükskõik. Kunagi lasknud päris mööda. Ja, ja kui mitte arvestada nüüd rahvusvahelisi mõjusid, siis võib mõnikord noh, niisugune natukene naljakas olukorda sattuda näiteks meil on Pärnu Maal mõned rõivadetailid, näiteks need kõrged tanud pitsidega Kaharga pitsiga ja muudki veel, mida meie etnograafilises kirjanduses on peetud Läti mõjuks. Ja siis mõni aasta tagasi osalesin maanid Baltikumi rahvarõivaste atlasi retsenseerimise ja seal tuli välja, et läti etnograafid nimetad seda eesti mõjuks Põhja-Lätis. Aga tegelikult seal üheaegne mõju ütleme Lääne-Euroopast. Ja ei, meil kunstimuuseumis on Sliftingimaal liivi talurahvapulm ja sellel pildil maalil on pruut ja peigmees, on ilmselt näha, et nad on liivi rahvarõivastes pruudil on see tüüpiline liivi pruudipärg peas. Aga seal tagareas istuvad laudade taga naise ette, need on ilmselt abielunaised, niukesed, Matroonid ja nendel on kõigil need Pärnumaa kõrged tanud. Mis, ja selle peale mina Riia muuseumist kae, küsisin metanud kõik välja ja vaatasin, et need on täpselt jah Meie Pärnumaa tanudega täiesti sarnased. Aga küsimus on nüüd selles, et kas need on siis nüüd eesti originaal algupära või on need lätipära. Seal võib ka niisugune asi olla mälestada maaliga, vaadanud seal ühel naisel omistaks niukene pulmapill kah käes reeglite lätlaste, mida läti pulmalaulude ajal kasutati, lüües vastu lauda. Liivlaste kohta näiteks teada, et nad kutsusid oma pulma tihtilugu läti laulikuid loomulikult, nii et täiesti olla Imani pruutialaiskani. Laulis pulmas jää tüdrukut, kas teie tahate ka midagi küsida? Ja mina tahtsin küsida, just käis tagada seda, et tean ja nüüd te rääkisite, et kindakirjad võisid ka olla igale perele ühesugused. Aga noh, miks liigitatakse veel rahvariideid niimoodi muu, või, või see on mingi Mustjala või niimoodi tähendab, igal perel oli ikkagi midagi isemoodi ja kas siis ei oleks ka niimoodi, et et kui ma nüüd tikkisin endale mingisuguse detaili, et siis ma võiksin seda võtta, majutasin muudest piirkondadest või kuskilt, kas see peab olema täpselt niimoodi. Ühtemoodi ühtemoodi kõigile, ega see ühtemoodi ei ole kunagi, see ei ole kunagi ühtemoodi, aga siiski väga kindlalt siiski, kihelkonnad pidasid kinni oma traditsioonidest ja see oli kuku, kuuluvuse märk ja see oli ja siis isegi teatud kohtades oli vist mõisnik nõudnud, et oleks omad, et tema tunneb oma talupojad teiste hulgast ära. Nii et selliseid asju on ka, arvatavasti tuleb silmas pidada, aga näiteks kihnu mehed käisid väga palju ja naised Sist ka mandril teel, siis nemad said tihti nii-öelda natuuras tasutud Kihnu saarel. Ta on leitud praegu igasuguseid esemeid, mis ei ole üldse kihnu algupära. Ja muuhulgas ka Põhja-Eesti kõige uhkemaid käisekirju. Soome muuseumis on neid terve rida ja nad on kihnu nime all, aga nad on kõige puhtamad Põhja-Eesti Käisi kirja. Aga ilmselt grad pidasin silmas, et kui palju tohib nüüd ühe piirkonna rahvariiete juures. Olla väga siiski teatud kindel traditsioon oli ka niisama vabalt. Ei vabalt kunagi ei võetud, siin peab olema stiililine derbi. Muster võis natukene erineda erineda ja, ja näiteks praegugi Kihnu saarel on väga hästi näha, seal ei ole ju kahte täiesti ühesugust kostüümi naistel seljas. Ja vaadake, millised seal seelikud seal on, noh, täiesti niukesed, punasepõhjalised punaste triipudega ja siis mõnedel juba mustad triibud sees. Ja naljalt vanemat naist ei leiagi juba punases seelikus, nendel on musta ja sinise rohelise kollasetriibulised ja mõned käivad täitsa musta seelikut ometi üldmulje on ikka üldmulje jääb ikka aga, aga seal pannakse tähele, kui banaan, see kandja ja nii on üldiselt üldiselt üle terve Eesti Allen, leina, leinaseeria veel neiu või ta on abielunaine ja väga tähtis setus ka, näiteks püüti veel hilise ajani seda silmas ja ja kas on jah, leinaaeg võis olla. Ja teatud aja möödumisel leinast võis juba lisada värvi rohkem. Ja kui oli noor naine, siis ta võis ülle minna täiesti punasele, jällegi nii et seal oli kõik väga reglementeeritud, omamoodi. Aga ma ei tea, kuidas teile mind igatahes paneb küll kõvasti võõristama, näiteks viimastel aegadel tantsurühmad millised on endale teinud või tellinud rahvariided ja, ja need on kogu täiuses viimase detailini täpselt ühesugused ja minu meelest on. Lihtsalt õudne. Minu meelest on ka õudne, aga millegipärast arvatakse, et see on väga ilus. Me oleme vist selle sõjaväevormiga nii ära harjunud üldse mundriga massi jah, et massitoodang ja muidu kinod, tootja seisukohast on lihtsam teha. Ja imelik küll, tootja tahab natukene oma toodangut mitmekesistada ja Arsis just see oli siin meie rahvarõivasektsiooni soovitusel näiteks tehti selle kollektiivile kolm või neli käiste kirja varianti. Ja tulemus oli see, et laulukoori tahtnud neid riideid vastu võtta, sest riided olid nende arvates ära rikutud. Kuigi meie tahtsime, arst tahtis just mitmekesistada seda pilti, sest kostüüm jäi samaks, see põhisiluett ja kõik, ainult muster, tehtid. Nii nagu elus on olnud ikkagi kahte ühesugust, ei olnud siin vähemalt pakuti neli suuremale hulgale suurem. Kool on või suurem rühm, siis see on ikka väga igav, kui nad on kõik absoluutselt. Ja aga see tuleneb muidugi sellest, et inimesed on sellest oma juurtest lahti ja nende jaoks kostüümi ei oma erilist tähtsust. Praegu. Ja ja inimesed arvad, et kui raamatusse on selline ilmunud, siis selline ta just oligi. Nad ei võta arvesse, et see on ainult üks sadadest võimalikest, mis on säilinud võib-olla muuseumi kogudes ja mida me saame kasutada neid, aga see ei tähenda seda, et see kõigil oli täpselt samasugune. Seda ei olnud mitte kunagi. Kas need värvid ei ole ka liiga tugevad ja teravad, mida praegu praegu minu arust Togoya Arci seelikut näiteks roosa värv on nii kärts, et ma ei usu, et kunagi siukest värvi oleks. Ei oli küll sellist kärtsu, aga see oli muidugi viimasel ajal seoses Alija liin värvide ilmumisega siis hakkasid küll näiteks Läänemaa seelikud läksid ka väga vahele kirjutanud kaks ja punaseks, kõik teised värvid, ka, mis seal sees olid, olid väga kirkad siis muu saar võttis väga omaks neid kirkaid värve ja veel siin ja seal kõige konservatiivsemad olid siis setud ja mulgid ja. Muide, Poolas oli lõunajama üldse värvirevolutsioon. Ma just tahtsin küsida seda, et ma olen muidu mulk ja ma pean seda Mulgimaa rahvarõivaid miskipärast endale lähedamakse palju ilusamaks kui kõik teised nende just nende lihtsuse pärast, seepärast et Mulgimaal on siiski rohkem isegi ma ütleks väga palju on lihtsalt tumedaid seelikuid, mis on alt äärest tikitud, mina olen väga palju neid näinud. Ma mõtlen, et miks on Lõuna-Eestis niukseid tumedaid riideid niukseid vähemate siiski noh, võrreldes näiteks nendega teiste kirjadega vähemate kirjadega riided natuke tagasi. See see tulebki just nimelt nende lõunaeestlaste konservatiivsusest, sest näiteks, mis puutub Halliste rahvarõivastesse, siis selle lõiked põlvneb ilmselt muinasajast. Need on nii vanad, see näitab ainult, kui visalt need on püsinud. Siin on erinevused, on tekkinud lõigetes ainult seoses sellega, et hiljem oldi suutelised kuduma laiemat kangast ja siis jäi natukene neid siile ja siilusid ja neid vähemaks. Aga põhimõtteliselt kogu see ülesehitus ja särkide lõiked ja need on, Need on nii lihtsad, et need lihtsamat enam ei saagi olla. Järelikult tähendab olid nad juba väga, väga ammu kasutusel. Aga kas värvidel on mingid tähendused ka olnud, tead, kas kihelkonnad on omanud mingi kindlaid värve, mida nad on alati kasutanud? Kui nüüd arvestame seda seitsmesajaaastast perioodi, kus Eesti rahvas oli nii-öelda veeritud muust maailmast siis põhiliselt värvained tulid meie oma kodumaa loodusest. Ja kõik sõltus siis sellest, kui suured oskused olid värvimiseks ja missuguseid värve need taimed üldse võimaldasid saada. Ja värvid olid muidugi kõik mahedad, niisuguseid kirkaid toone üldse ei olnud. Isegi indi kott peab meie maalt olema, ma küll ei tea, mis taim see on. Üks indigo taim, meil on, saab sinist Võrna, mis annab sinist värvi seal üldse haruldane ja looduses ja nii et see värvikirevus sõltus otseselt sellest, mida oli saada. Ja Kihnu saarel on see madara juur üsna erkpunane. Aga see madarapunane värv on kah väga erinevaid toone, on osa on üsna kirgas, punane, aga näiteks kui vaatame siin mordva rahvarõivaid, siis nendel peaaegu tume kirsipunane ske juba peaaegu pruunikas. Nii et ja siis sõltus veel selle värvainekontsentraat kontsentratsioonist ja kui palju seda siis kasutati ja, ja, ja kindlasti veel mitme taimesegu. Ja igasugused niisugused asjad, taimed tulid kõik arvesse, see sõltus sellest, see ei olnud mitte, et nende maitse oli niisugune, et vaat et just armastasid selliseid järvelaid, ei kui oli võimalik saada näiteks mõisast või mingisugune erg pael või sisse pandi kohe käiku. Ei, ilma pikema jututa. Seda tõendab isegi see ehtekarp lõha verelinnu ja 13.-st sajandist praga alati ja seal sees oli aga muide siiski, kui värvidest äkki ta on olemas siiski teatud piirkonnad, kus on teatud oma kohalik värvide kombinatsioon ja väga kindel et noh, juhuslikult sinna teist värvi nagu sissetoodavad Kagu-Eesti näiteks on see ja see oma eripära, nüüd liidab teda just Slavia alatakse valge punase kombinatsioon, see meil muide Lõuna-Eestis üld, üldine ja, ja Ida-Lätiga näiteks punane tikand valgel põhjal ulatub Slovjalades teisele poole Lääne-Siberi sõjaväe. Ega me ei saagi öelda, et see päriselt võib-olla Nojaa, aga see praeguse järgi aga. Mida te ütlete näiteks jalanõude kohta sest praegu, kui väga paljud noored teevad endale rõivad, ma tean, et otsitakse taga ka väga hoolega pastlaid. Kas kanti iga rahvarõiva juurde pastlaid, kas ühtemoodi boss? Ei, kindlasti mitte, näiteks saarte pastlad olid täiesti erinevad mandri vastavalt, aga mandril oli ka väga ilusaid Pasle. Näiteks mulgi pastlad olid mustad Tarvastusse paistus ja olid mustad pastlad selle punase teraskandiga nii-öelda aga hallistes olid päris valged, tähendab valgeks oli see nahk pleegitatud ja muidugi olid need pastlad väga ilusti ja peenelt tehtud. Eriti kui nad olid pidulikuks otstarbeks mõeldud. Ja need, mis hukku teeb, need on sõnnikuveo pastlad. Kuskohalt nad on pastlad üldse, vähemalt minul on olnud kahte värvi. See oleneb see oleneb nahatükist muidugi, see oleneb sellest, kas nahk on jah, aga siiski paikkon, netti oli see traditsioon siiski ka erinev ja Kihnus kanti hülgenahast vastlaid. Need olid karvased mehed ja naised, nagu mulle räägitud ainult siis, kui külma läksd sandi kinni siduda. Täiesti peale, nii et muld sisse ei läinud, aga näiteks kihnu naised, kui ta tuleb ikka pidulikus ülikonnas välja kihnu naine, siis tal on ikka vastase jalas. Olgugi, et tal seda raha jätkuks küll kingade ostmiseks. Ta ju, mis meil praegu on levinud ju pärinevad enamuses ju 19.-st sajandist. Siis olid juba kingad liiteline sibastel ei tasugi, minu meelest ei tasu hingad välja arvatud siis tõesti mõned vot niisugused piirkonnad, kus see traditsioon on väga kindlalt vastla. Põhja-Eesti võttis väga kergesti hingad vastu saapad ja mehed, saapad ja, ja veel mujalgi, isegi mulgi mehed hakkasid kandma säärega saapaid. Mis värvi kingad? Põhiliselt olid mustad ja Saaremaalt näiteks Saaremaalt on väga uhked. Kingi näiteks muhu kingad on ju ekstra ja sealjuures jama ja kingad on ka ikka väga omapärased, aga neid peaaegu meil ei ole tehtud. Nendega ei tulda toime. No ja, ja siis on tal seal Hiiumaal, noh, seal oli tööjalats sinna, aga kui ikkagi peokostüüm seljas, kingad jalas, visa. Jaa, aga näiteks Vormsi saarel olid naistel jälle väga ilusad pastlad, need olid korrutatud kõigil N on täiesti selge, et need olid pidu, pastlad, et töö jaoks sellise ideed tehtud töö jaoks tehti kõige lihtsamad pastlad ja. Kiviskusid kanti, nii et ikka tuleb lähtuda konkreetsest kostüümist ja mis ajast see pärineb ja mis kohast, kui see on uuemast ajast, siis ta võib juba olla ka kingade ja no näiteks need uuemad Läänemaa kostüümid. Selle sajandi alguses mingil juhul paigal ja tulid meelde vaesuse tunnus. Aga kõnelgi natukene ka ehetest, sellepärast et ehe on kuulunud ju iga naise juurde ja see tikand ei olnud ainus ehe. Ei olnud ainus ehega sõlg, neid oli mitmesuguseid, mitmes suuruses kanti veel ka pärleid. Naised ehtisid ennast. Tundub, et kohati isegi vile. Vähemalt helmestega on lugu nii, et see pandi lapsele juba ristimisega. Vähemalt üks rida helmeid, need käisid eluaeg, aga pidulikel puhkudel siis ikka lisati neid veel ja veel. Kaasa arvatud hõbeehteid. Igor, sina räägid. Ja meie Eesti naistel on üldse iseloomulik see ehete rohkus. Praegu on küll selliseid poritaanlikke naisi, kes arvavad, et rahvarõivastele ehteid pole tarvis. Mäletan siin mõned aastad tagasi, kui raskelt läks meie soovitus hakata jällegi helmeid kandma ja hõbeehteid ja nüüd kohe mõnuga vaatan, kui rikkalikult on ikka mõned naised ennast ehtinud ja kannavad juba iseenesest neid ehteid. Kui vaadata meie arheoloogilist materjali, siis meie naistel on väga palju olnud siis kristallehteid metallketid, rasked ketid ja pronksketid, jämedad ketid seal ja mitmesuguseid veelsel peaehteid ja karpide. Jah, ja muudki, no tõesti rikkalikult ja näib, et vot niisugune ilumall või ideaal on läbi sajandite läinud, et peab palju olema. Nii et need ehted on, muutun, et ennast riidesse ja peale selle veel panna helmeid, aga küsige missuguse ja kirka ja läbi aegade on see komplekt muidugi muutunud see konkreetse selle piirkonnas. Ja 19. sajandil on meil väga jälle lokaalsed sellised selged rühmad olemas, näiteks Läänemaa niinimetatud paatrid siis varemetes, kettide küljes ja hiljem juba helmeste vahel on rikkalikult neid hõbemünte ja paljudele kodarad ümber Stasoorsed, kaunistused ja, ja siis vastavalt paikkonnal oli jälle omaettekujutuses sellest täiskomplektis näiteks üheksa, seitse, viis 31 raha või, või seal neli ja kolm ja üks raha rinnas haldjaid täis, spaater on rinnas. Kui oli üks rida rahadega, siis need olid lihtsalt seal rahad rinnas. Ja Põhja-Eestis jälle seal kettide küljes, need mündid tavaliselt nii palju kui praegu teada, noh, kolm hõberaha oli. Ja, ja kui me läheme nüüd sinna kagu poole, siis näeme, kuidas see ehete rohkus nagu väheneb kaelaehete igasugust nende ripatsid, aga seest süled lähevad hästi suureks. Ja Võrumaa ja siis eriti nüüd Setumaa sajandi lõpp möödunud sajandi lõpuks selle alguseks, see selg läks hoopis katseks niimoodi ja siis üks asi on veel, et et tal oli ka teatud maagiline tähendus, see on juba vanast ajast vaadata neid mustreid, mis on arheoloogilistel kaastust, vanad maagilised turistid ja tähekesed tarnikesed ja mis seal kõik on. Ja ilmselt ettekujutus sellest kaitsejõusse ikkagi säilis Kunivad rahvarõivaste kandmise ärajäämiseni. Ja näiteks ehete kõlin pidi ju kurja vaimu eemale peletab. Sai vana soome-ugri komme veel, need helisevad, ripatsid seal pardikujulised mõne loomakese kellukesi täiesti kellukesega, need säilisid veel meil viimase ajani pruudi põlle, sest pruuti pidi kaitsma kurjade vaimude eest ja pruudi põll on ehitanud kellukestega. Just mu ja ma räägingi muhu põllest ja, ja siis ongi andmeid tehtud, seati just nii, et nad heliseks. Ja kui onu akvarell, kui vaadata näiteks isegi siit Põhja-Eestist mitte ainult setud nüüd praegu, siis need kaelarahad on just asetatud nii, et serv ulatub sõle peale tähendab käimisele, siis helistas jälle täpselt täpselt nii need rahvalaulus siis need Pauvad pauguvad. Ja peale kõige muu olid Eesti ikkagi callib, tähendab, nad olid ikka jõukuse tunnusmärgiks ja kuna põlvest põlve neid pärandati edasi ja lisati midagi juurde, siis ikka, kellel oli siis kõige suurem ja uhkem komplekt, see oli ikka väärikas. Selle juures siiski arvestati ka kandja vanust ja sotsiaal lapsed, ütleme seisust näiteks tüdrukutele kuulusid ainult helmed ja kõige lihtsamad Sõlekesed peale leeri, siis juba tuli üht-teist juurde ja kõige rikkalikum komplekt olinit pruudil jäi nüüd jaole nainaarikul jah, noorikul just nimelt naariku ja mujalt on meil andmeid suhteliselt vähe, aga setus etnograaf Mare Piho seda ehete kandmist uurinud ja sealt oli väga huvitav tendents välja. Et just kuskil niimoodi nooriku east kuni kuskil 45 viienda eluaastani naisterahval on kõige rikkalikumad ehted ja siis hakkab vähemaks minema. Ja näiteks suurt sõlge juba täitsa vanad naised ei pidanudki kandma kunagi ja muidki ehteid ei olnud kombeks juba temal. Ei olnud kombeks näiteks selle peale, kui naise tütred läksid mehele, siis tema ise oli heit ja tema ei tohtinud enam. Ja ja see ei ole ainult Eestis näiteks vadjalaste Kohta jah, just kirjutab sellest. Ma just mõtlengi seda, et ei olnud vaja, sest kuivõrd tehtud ka kaitsevad inimest ja just selles eas naine on võimeline lapsi sünnitama. Kõige tähtsam tema tervise ja hinge. Kui eelmine ja väheandmed aga buss on ju nii tavaline, Tarr. See oli tarbesi, kas ei olnudki buss selles talil lihtsalt nuga ja ei olnud umbselt juures ja ka umbes nii nagu sihuke paras kar. Tuli paarilise ja on ju teada, et veel mõned pulmalaudade kirjeldused säilinud möödunud sajandist, kus ei olnudki mingisugust muud tööriista ette nähtudki laual, kui igayks tuli oma nahk. Ja hakkas sööma seal pulmalauas iga nugadega kaasas olema, nii naised kui mehed, aga kui ehetest veel rääkida Nende tähenduses, siis näiteks setust on üht-teist teada, kuidas ühel või teisel elujuhtumil kanti. Näiteks on mõned andmed, et viljalõikuse aegu pidi naisel sõlg rinnas olema ja selge on kasutatud seal nõidumise juures seal vett läbi selle augu lasteni. Kui mõrsja läks pulmalisi kutsuma, oli siis niisugune eriline kummardamise komme siis tema Bodruskid, neli sõbrannat, kes temaga koos laulsite kummardasid, nendel pidi täiskomplekt olema, aga mõrsjale endale või siis ainult üks kalleritas. Muid muud ketid ei kuulanud selle juurde. Ja ilmselt on ka mujal. Nüüd aga meile neid andmeid ei ole niivõrd palju säilinud. Kuid on teada teatud üksikuid rõivaesemeid on kasutatud selle maagilise eesmärgiga. Pulma nooriku see pruudi ja nooriku rõivastesse ja noh, täis seda maagilist tähendust ja see halliste näiteks nooriks oli ju ülimalt kaetud igasuguste põlvede ja puusarättidega tagarätid vees, põlledega nas on lausa vapustav, kui kõiki neid seal ette kujutada, kui palju neid ja nad ei pidanud isegi kõik välja paistma, need mustrid, mis seal peal olid, aga nad pidid olema lihtsalt mustrile, oli oma tähendus. Hallistust on näiteks meie rahva muuseumise ühed sukad, meeste sukad, mille kohta on siis selline märkused, kasutati lina külvi ajal pandi jalga tagurpidi jalga. Aga ma arvan, et ega me kõike nagunii vara rääkida, inimese pea on ka selline koht, mis väga harva, kui tohtis olla katmata peaga ja ja meil on, nagu ma aru saan, siis väga tihti mindud selle peale, et, et uhked pärjad ja uhked tanud mis näevad küll ilusad välja, neid kantakse igas eas ja igal puhul. Ja tegelikult, ega see meie naiste peakate siis alati nii rikkalikke särav ei ole ju olnud, et me võiksime panna tähele ka seda, et kui me teeme endale rahvariided või kui me välja läheme, et mitte kõik ja mitte alati endale siis pärgasid või tänusid uhkeid ei teeks. Mida sellest nagu soovituseks annad? Et tanu on üldiselt olnud abielunaise peakate, neiud kandsid kask, pärga või peapaela või rätikut või lihtsalt mingit lõnga seotud üle juuste, see oli lihtsalt juuste kooshoidmiseks mõeldud ja nad käisid ka täiesti palja peale, aga ja siis muidugi võisid piduliku lillepärg, aga on nii, et, et tegelikult neidude need peakatted on üldiselt lihtsalt ei ole olnud nii eriti palju kaunistatud noh Põhja-Eestis võib-olla on kõige rohkem need pärjad ilustatud nii litritega ja, aga siiski Kesk-Eestis ka ja isegi Viljandimaal on litritega pärgi ja aga eriti muidugi inetu on, kui nüüd vanal inimesel pärg peas See nagu kuidagi küll ei sobi. Tüdruk riidesse panija. Et selle kohta ei räägita, ei räägi yldiselt, kui temal oli laps, siis tal oli õigus tanuga. Ja selle kohta on muide diapõllega, kui ta muidu põll oli ka abielunaise, kui tüdruk sai lapse, siis naised ilma pulmad mooniata, panid tanu pähe ja põlle, et teada isegi, kus pastor tahtis vahele segada ja vastases umbes nii, et ära topi oma nina, naisteasjade. Jää niimodi ka ikkagi abielunaise pea pidi olema kaetud solina ja seepi, kindel reegel kogusin selles piirkonnas kõigil rahvastel. Ja vanasti oli see, need olid need reeglid veel karmimad. Veel seitsmeteistkümnendast sajandist on meil Eestis teadele Eestist naise pea lihtsalt aeti pall Mihkli kihelkonnast on selline teataja, näevad jalased kah, ajasid paljaks. Ja venelastelt on ka teada, aga pea oli pidevalt kahetublinikuga. Ükski juhus ei tohtinud välja paista, sellel oli ka teatud ka oma maagiline tähendus, juustega võis jälle inimesele halba teha, näiteks et me praegu juuksuril laseme oma juuksed seal kokku pühkida, kuhugi ära viia, sa nüüd endise aja inimesele? Mõttemaailmaga vaevalt oleks kuidagi kokku läinud, see oli üks tema jaoks väga hirmus asi olnud. Ja küüned ka täpselt samuti võõra ära põletada või seal teatud toimingutega ära hävitada, leheski ära peita. Ta pliidi alla ka ei tohtinud ja minu meelest juukseid visata ei ole seda lähemalt uurinud. Ei oska sellised päris palju, jah, ikkagi see tava on ja siis hakkab piiblist kah juba teada, et ikkagi abielunaise pea peab olema kaetud. See on reegel ja mis Eestis veel juurde tuleb seal põll. Ja paistab, et just meie, Eesti rahvarõivastele on põlle kandmine vist abielunaisel koos tänuga veel imikuga obligatoorne näiteks Lätis ei ole. Leedus on näiteks jälle, et neiud kannavad vabalt põlle ja meil on ka baikali. Kannavad ka põllega, aga kunagi ei ole nii, et naine ilma põlleta võib olla. Ma lugesin just rahvariiete raamatust, et anna rahvariietel võivad neiud kanda ka tanu, aga ilma selle printsi Ja Läänemaal on ka näiteks neiu kannavad ka seda pottmütsi ja samuti ilma pitsita. Nii et eks see oli ka nii, kuidas kohapeal seadus oli teedestatud nendele. Et kui me võtame näiteks 19.-na andis seal kaheksakümnendat aastat, siis näiteks seal kuskil Juuru kihelkonnas võis neiu vabalt tulla selle pottmütsiga peas? Ta ei olnud seda trumlit, seda mütsikest seal servas, aga näiteks 20 aastat varem võib-olla see oli seal võib-olla nii suur party. Kuidas, aga no kui meie, kui etnograaf nüüd koostab selle kostüümi annab mingeid soovitusi, siis ta peab alati seda silmas. Et mis ajastust see rõivastus on ja kas nüüd sellega konkreetselt tohib või mitte. Ja on teada muide, katete suhtes veel seda, et ega nad iga päev ka ei olnud sellised, nagu meie oleme harjunud nägema. See on siiski pühade päeva, kiriku pulma ja üldse peo poole peakate nüüd see uhketanu ja netis ja, või niimoodi, aga paraku meil on väga vähe andmed sellest, milline see teistsugune peakate oli, et ilmselt oli mingi lihtsam tänu võtanute suhtes ongi teada. Lihtsamalt lihtsad ja Läänemaal näiteks väretikaliks niisk mihkli konnas olid murumütsid vanade naiste eitede peadmateks. Jah, ma olen ise ühe niisuguse Mihkli kihelkonnast muuseumi toonud tavaline murumüts, nagu meil nüüd poisikesed kannavad. Seda kandsid noored mehed ja on ka mõnes kohas vanad mehed kandnud kaabu all. Praegugi näiteks veel Kesk-Aasias, mehed kannavad sealt jubeedeegaadibeteiku ümber, on siis see turban seotud täpselt nii oli ka meil. Ma tahtsin ühe keerulise küsimuse veel esitada lõpus, et millised võisid meie riided olla 800 või 1000 aastat tagasi, kui me vaatame vabaõhuetendusi, vaatame meie filme, siis on pilt üsna lihtne. Särk, takkused, püksid ja ja siis lähed möirgab rahvasumm kusagilt. Aga noh, kui palju see nüüd tõele vastab või on see lihtsalt meie suur alandlikkust tihtime? Kadestan armeenlasi grusiinlase et nemad võivad rääkida 12.-st sajandist, et ah, see toimus hiljaaegu. Ja teisest küljest me teame, et meie siin sellel alal viibimine, onju ja elamine on olnud samuti aastatuhandetega mõõdetav. Ometigi meil näib, nagu oleks kõik alanud alles sealt aastatuhandevahetuselt. Muistsel iseseisvuse ajal oli meil üsna tihe kaubavahetus välismaailmaga ja see rõivastus ei olnudki nii väga, no ma mõtlen, igapäevane rõivastus kindlasti oli üsna lihtne ja kodukootud ja nii edasi, aga igatahes leidude hulgas väljakaevatud leidude hulgas on siiski väga palju niisugust materjali nagu näiteks Brok paati, isegi hõbedat on väga palju. Pronks on üsna tavaline, seda on nüüd väga tihti esineb, aga on hõbedat ja vist isegi ma ei tea, kas meil ei olnud, mul on, mul on ka kodus ja ja siis on materjali, mis ei ole kindlasti mitte kodus koodi tud. Üsna peened Kalevid, punast värvi, isegi me just hiljuti üks mehe mehe veekoht kus olid siis säilinud, tähendab punane, mingisugune pealissärk, nõndanimetatud poeriidest, peenest riidest, villasest riidest ja, ja üsna särav punane värv oli isegi väga hästi. Noh, siis Jüri Peetson selle sinise värviga kohvist Sinine värv, indigo, siis värviti indigo ka mitte niivõrd kohalike taimedega ja indigo on pärit Indiast. Ja meie oleme arvanud, et see tuli alles meil 19. sajandil. See valitsus tuleb välja, see oli just. Sel ajal oli see indigo liikumas peale selle kaurikarbid India ookeanist need kauri karpidest, ehted, need on väga rikkalikud seal neid on väga palju. Teatud ajajärkudel. Teatud piirkondades piirkonda Eestile. Jah, no luuehteid ja igasugu ilme. Peab ütlema, et just ehteid luust, nagu need on ilmselt veelgi varasemast ajast nende kohta meil ei ole eriti andmeid. Aga helmeid on küll palju, aga helmeid on palju, klaashelmeid on suur ja, ja linnumunad mingeid niukesi nagu portselanmassitaolisi helmeid. Jah, merevaiku ka. Ja merevaiku esineb aga siis väga palju näiteks pronks piraalist kaunistusi ja seda ka rikkalikke ja väga keerulisi. Tänapäeva inimesel oleks neid väga raske järele teha, see ei olegi saunas. Ei ole ja merevaigu kohta võib-olla veel niipalju öelda, et mult tihti küsitud, et kas me võime nüüd tänapäeval kanda, siiski mitte. Paistab, et ka Paul Ariste on ühe artikli omal ajal oletanud, et ta jäise merevaiguehete kasutamine jäi kuskil vot meil seitsmeteistkümnenda 18. sajandi paiku ära või jäida väheseks. Et imelik küll, mis see on, aga võib-olla sai otsa, ei tea, ei tea, kas sa lased käsutavad nendele katooria, aga ka mitte nii väga kanni, mitte väga need ehted, mis meil praegu näeme, see on ikkagi pseudorahvuslik kunst või toodang. Aga etnograafilisi ehteid ei olegi nii väga, see on teatud väikesed ripatsid hõbeehete küljes näiteks kogu see meie arheoloogiline materjal siiski näitab, kui, et need riided oliidrikal Meie jutukokkuvõttes võimalusi ja variante on ikka päris palju. Aga ma tahaksin teada teie arvamust, mida te ei tahaks näha, mille, milliste asjade kooskõla või kokkupanemist ei tahaks näha. Et aga mina ütleksin risti vastupidi, ma ütleksin, mida ma tahaksin ma just silmas pidades, et, et meil on siin kolm noort, et, et mida võiks näiteks meie rahvarõivastest täiesti igapäevaselt kanda näiteks väga ilusaid mütse, kootud müts, see väga ilusaid kindaid, et soovitaksin neil sukki täiesti tänapäevase rõivastuse juures? Jaa, muidugi nõuab teatud maitset, et neid asju kokku sobitada, aga see saaks mingisuguse omapära meiega tänapäeva rõivastuses ka. Ja ma mõtlen just siin, et kuidagi mitte neid asju moonutada, vaid just nii, sest need on noh, kinnason, kinnas, see on igipõliselt seesama ikka oma kujult ja aga see on äärmiselt armas, kui vaat just niimoodi seda rahvakunsti veel tänapäeval siis ehetena, kui on võimalik. Ja et, et kasutada nisukest. Ja teatud veel neid lõikeid lõidki, mida meil ei ole eriti jah, kampsunid, jakid ja püksid, meestel ja särgid pluusid sinna, nii palju neid eri variant võimalusi. Üldiselt oleks muidugi väga soovitav. Et rohkem noori tutvustataks muuseumi kogudega ja et nad näeksid neid asju, saaksid käega katsuda ja et niimoodi raamatust mulle tundub, et on raske nii-öelda tänapäevaselt rahvusliku lõikega saab väga palju huvitavat teha. Ja mulle tundubki, et meie moodsa rõivastuse juures meie moekunstnikud ei ole tõsiselt sellesse süvenenud. Et lähme kasutavad niisuguseid üksikuid kettaid laiali. Mis on kuidagi õudselt deklektiliselt veel paigutatud ja nagu tahaksid meenutada mingisuguse maakonnarõivastust, kuid see tegelikult noh, kokku kuidagi välja niisugune. Mannetu midagi, midagi on temast loba, midagi on Eva kohas. Tunnete ta hakkab nagu vastu. Ma ütleks kohe, et ma ei tahaks näha neid rahvarõivaainetel tehtud kostüüme, mida siluett mitmes numbris on soovitanud just meie rahvalaulu või rahvamuusikaansamblite liikmete seljas eriti laste seljas. Ma olen näinud juba mõnes lasteaias ja neid kostüüme ma tõesti tahaks näha. Olgu ikkagi rahvariie. Kui me siiski tahame rahvarõivast kanda ükskõik mis puhul siis me võtame ta juba niisuguse lõplikult välja kujunenud komplektina, nagu ta ikkagi meil on olnud. Sest ta on ikkagi ajalooline pärand ta edasi lõpetada arengu teatud Pill. Me läksime sellele linnarõivaste selle üle, nagu me praegu nüüd oleme. Ja enam näitas seda arendada, edasi arendada. No ei tohi, meil ei ole moraalset õigust. Oluline on see, mida Kristo enne ütles, et rahwary pandi selga eriti pidulikul puhul, nagu tüdrukud ütlesid ja tal oli oma osa inimesed vaimse hingelise terviklikkuse hoidmisel. Seda ilmselt ei tohi lõhkuda, seda peab tunnetama. Ja jääb üle öelda teile kõigile, suur aitäh, et te siia tulite ja me loodame, et ka teistel, kes meid sattusid kuulama, oli natukene abi sellest jutust. Ja vähemasti oli see jutt ka väga paljudele kindlasti nende oma veendumuste või tõekspidamiste kinnituseks sellest, et rahvariie on või peaks olema meile kõigile püha. Et ta peaks olema rõivas, mis kuidagi seisab kapis, kui kapiuks lahti tehakse, siis mitte teda ei lükata sinna tahaotsa tolmuma väidet, et rahvariie on selline, mis peab olema inimese kodus ja tekitama temas tema kuuluvuse tunde või äratundmis. Tunde võttamata siiski sagedamini kapist välja ja võtame sagedamini härra selles välja ja tänavale ja räägime temast rohkem ja kanname teda uhkusega.