Kes minevikku ei mäleta, see elab minevikuta. Nii kõlab Juhan Liivi moodne parafraas. Head kuulajad, uus aastanumber on juba peaaegu käeulatuses. Eks need rõõmsalt ja rahulikult edasi minna, tuleks enne korraks tagasi vaadata, meenutada, mille poolest oli erakordne muusika aastanumbriga 2013 mis jäi meelde kontserdielu kõrghetkedest, millised meie heliloojate uudisteosed jõudsid publiku ette ning missugused muutused toimusid muusikainstitutsioonide struktuuris ja juhtimises. Mina olen toimetaja Annebromic. Algavas saatetunnis heidame pilgu klassikalise muusika kontserdikalendris säranud tähtedele ja muusikateatrile rõhuga algu päranditel, sest just neid pakkus aastad tavapärasest rikkalikumalt. Teises tunnis vaatame, mis on toimunud pärimusmuusika ning klassikavälise väärt muusika vallas. Saate kolmandas osas aga kogunevat vestlusringi viis muusikaeksperti, et kaardistada sel aastal esile kerkinud probleeme ning tendentse meie muusikamaastikul. Beeta kui muusikat või ülemaks kaunite kunstide seast poliitilisest võitlusest ja rahanumbritest me ei pääse. Joonis vallandas minister Rein Lang muusikanõuniku Siiri iimeri, kelle kohale asus jugo Mart Kõlar. Detsembris aga astus minister lang ise seoses kultuurilehe sirp skandaaliga tagasi ning vahetult enne jõule otsustas taanduda ka Tallinna filharmoonia juht Marko Lõhmus. Kuigi temaga leidis Tallinna kammerorkester uue peadirigendi Risto Joosti eestvedamisel lausa uue hing. Juunis asus kooriühingu juhi kohale Veronika Portsmouthi asemel Raul Talmar. Novembris vahetus ka pärimusmuusika keskuse juht Ando kiibergi. Kohale tuli Tarmo Noorma. Sämbais valis uue juhatusega Eesti interpreetide liit. Eestit väisas sel aastal hulk rahvusvaheliselt tunnustatud artiste ja ka hulk eestlastest muusikuid, kelle töökoht asub välismaal. MustonenFestil aukülaliseks. Veebruari algul oli Poola kuulsamaid elavaid heliloojaid Christoph Penderetski. Kuulata sai ka maailmakuulsa Sotsialisti niisama inskit. Mais külastas meid maailmas ülipopulaarne koorihelilooja Eric Whitaker. Aasta lõpupoole oli meil üsna lühikese vaheajaga võimalus kuulata kaht kuulsat Venemaa sümfooniaorkestrit novembri lõpus Moskva filharmoonia akadeemilist sümfooniaorkestrit Juri Simonovi juhatusel ning detsembri alguses maailma suurimat Tšaikovski nimelist Moskva sümfooniaorkestrit dirigent Vladimir pedossejevi juhatusel. Novembri lõpus küttis kirgi Horvaatia pianisti Ivo opogorreltši. Kontsert. Eesti muusika infokeskuse detsembri andmete põhjal on eesti heliloojad kirjutanud sel aastal 139 uudisteost. Nende hulgas on ka 25 välisesiettekannet. Veebruaris sai kuulda tervet kontserti Tõnu kõrvitsaloomingust. Oktoobris oli Toivo Tulevi autorikontsert, kus uudisteosena tuli esitusele magnificat. Detsembris kuulsime René Eespere autorikontserti seoses helilooja juubeliga. See aasta oli ka erakordselt rikas muusikute juublite poolest, millest kõiki ei kahjuks nimetadagi. Festivalide arv Eestis püsib endiselt umbes 100 ümber. Meeldejäävad eriti silmapaistev Pärnu festival, sealhulgas Paavo Järvi, Beethoveni kava kireva ja leidliku programmiga Estonia 100 juubelipidustused. ERSO eduga kas Ameerika turni? Ka Haapsalu vanamuusika festival nautis sedakorda haruldast publikumenu. Lõppkontserdile kõik soovijad ei mahtunudki. Nii kahju kui sellest, aga kõigi põnevate sündmuste ja saavutuste üleslugemiseks meil aega napib. Meenutame koos sirbi, muusikatoimetaja Tiina Mattiiseni ja Rutt Alakülaga ETV kultuuritoimetusest. Mul on väga hea meel tervitada stuudios Tiina Mattiisen ette rutaagila, tere, tere. Püüame siis veidi tagasi vaadata muusika-aastale 2013 ja võib-olla alustaks siis sellest, et ehk toote mõlemad välja, mis on olnud teie jaoks selle aasta kõige suuremad muusikaelamused või mis on teile jäänud sellest muusikaaastast kõige rohkem meelde? Kui me räägime näiteks oktoobrikuust, siis see oli Soomes ilmselgelt Erkki-Sven Tüüri kuu mille peale kohalikud heliloojad kurvalt ütlesid, et jah, et ega me ei teagi ühtegi Soome heliloojat, kelle teosed viimasel sel sügisel näiteks Soomes nii palju esil oleksid ja sellega seoses veel selline tore markantne fakt, et neist esimese klarnetikontserdi pere kliinusekstaatikust tellis Tüürilt üle raadio orkester, kes juba on kutsutud ja seatud tellima muusikat just nimelt soome heliloojatelt, et nad tegid ka oma tavapäraselt maalt sellise sammu kõrvale, et see on hästi tore ja just et mis on meil vastu panna. Eesti rahvusringhäälingul ei ole orkestrit ega tellimisvõimalust, aga laiemaltki. No kui me siis vaata veel kontserdielu peale selle aasta kontserdieluga mul statistikat ei ole, aga mulle tundub, et, et eesti heliloojate loomingut on nagu hakanud rohkem kõlama ja mitte Eesti muusika päevadel, vaid just nimelt, et igasugustel nii-öelda rea kontsertidel, mis on jube sõna, aga, aga põhimõtteliselt üks liin on see, et meie ansamblid, ütleme, ansambel luu ja resonabilis ja isegi Vox Clamantis esitab Eesti uudisloomingut, et selle kaudu tuleb aga ka interpreetide kavadesse. Et see on hirmust tore, et ikka ja jälle rõõmustab mingi uus elid. Hakkasin aasta alguse kahu lappama ja sealt kohe tuli alates suurepärasest uus aasta kontserdist, mis minu meelest oli nagu uus märk selles mõttes, et seda on püütud teha väga meelelahutuslik kult sellistest efektiatest jupikestest ja, ja noh, et inimestel oleks võib-olla esimesel jaanuaril kergem kuulata, aga minu meelest Paavo Järvi tuli ja pani märgi maha, tegid tõsise ja uhke ja väärika kontserti ja ja mängis seal Brahmsi Sibeliuse kõrval ka Tõnu Kõrvitsaloomingut ja see oli jälle üks hästi ilus ja, ja pidulik kontsert, mis, mis esimene jaanuar ikkagi võiks ju olla, sest eks me oleme nendest Straussi Valtsidest ka juba natukene väsinud. Aga paljud ikkagi igatsevad ka Straussi valssi, muidugi, Paavo Järvi kontsert oli eraldi tase ja selles mõttes võeti seda sellisena, aga, aga üldiselt see ootused tuleks viieminutilisi rõõmsaid lugusid võib-olla käib selle uusaastakontserdiga koos, et selles mõttes oli tal see väga-väga julge samm. Loo julge jah, aga ta töötas, vähemalt minule väga meeldis, kindlasti võivad olla ka teistsugused arvamused, aga aga tavaliselt ma ei lähe kiusa, sest ta kontserdil juba mitu aastat pole käinud, aga seekord ma läksin ja rõõmustasin, et läksid. Võib-olla rääkis veidi ka kollektiividest, et kui ma ei eksi, siis, siis oli siis kas esimene kontsertüksus ansambli, mis nüüd ansamblist on välja kasvanud. No mina seostasin seda, Eesti Kontsert, Läti uue peaprodutsendi tule Kuugannaku, et aasta algul tuli Madis Kolk tagasi Eesti kontserti ja juba on näha esimesi tulemeid. Väga efektselt jõudsid nad oma stock hausenigava, nii mida sai mängida lausa neljal õhtul. Lisakontsert oli ka, minu meelest on see ikkagi saavutus ja seda tehti väga heal tasemel ja ma ütleksin, et meie väljapaistvad muusikud, olgu need siis Toomas Vavilov Leho Karin, et nad üllatasid ka sellise vabamängulise ülesastumisega. Täiesti nõus tähelepanu, väärne, üks erakordseid sündmusi, hästi tore, et nad tahavad sellise asjaga tegeleda, et nad on nii palju täis sellist otsivat vaimu, et sellist muusika kõrval olevat asja julgelt katsetatakse, leitakse, et viltsitakse ka sellega kaasa minna, kui tarvis ollakse duši all ja ma ei tea, mida veel kõike tehakse laval, eks ju, siis hästi tore. Selle juures on minu meelest ka see, et kui nad alguses olid veidikene mures kogu selle reklaami pärast ja rahvani jõudmise pärast, et siin ilmselt töötas jälle see, et oh kui lahe kontserdilt tulevad inimesed vahendasid oma muljeid, nii et see leidis ikkagi tähelepanemist. Vaadates kontsertide üldarvu, et mul ei ole ka ju tegelikult selle aasta statistikat, aga nähes kas või Eesti kontserdil on siis kalendris kõik päevad mõnes kuus täiesti täis siis tekkis selline tunne, et kontsert on ikka hästi palju ja sageli ka muusikud lähevad tõesti ühelt kontserdilt teisele või Jänel eriti aega vahepeal puhata. Ta võib-olla mõnikord isegi see avaldub kvaliteeti teedis või kuidas teile tundub? Jah, ma olen ka selle peale mõelnud, et ühtepidi ma saan ju aru, et kontsert ei tehta muusikutele ja enamasti ja väga rõõmustavalt siiski jätkub publikut. Et me kõik peame siin muusikaaastast rääkides kordama, et aga sellele kontserdile ma ei jõudnud või selle kohta ma olen kuulnud. Nii et igale poole tõesti ei jõua. Aga võimalik siiski ka, et see, mis puudutab Eesti kontserti, et võib-olla neil võiski olla vähem kontsert, et või praegu on väga huvitav jälgida, ma lihtsalt aeg-ajalt küsin, neil on ju see muusika Eestimaale ja, ja kui ikka näiteks Räpinas on kuulajaid kaval rohkem kui Tallinnas. Et siis ühtepidi on see väga rõõmustav, aga võib-olla see näitab siiski ka, et Tallinnas on lihtsalt see üleküllastunud, et inimesed ei jõua nii palju käia ja et võib-olla peaks tegema selliseid hoolikamaid valikuid. Ja kontserdikorraldajaid on ju Eesti kontserdi kõrvale väga palju tulnud ja oluliselt lihtsam on tõesti teha üks mingi selline huvitav sari, mis hakkab ka silmas siin võiks loetleda kohe Diana Liiv teeb seda sarja Heli ja keel, mis on väga tore ja kahjuks võib-olla minu mulje järgi on ta rohkem jõudnud kirjandushuvilise publiku kui ette, kui muusika, publiku, et eriti drastiline selles mõttes oli esimene kava, kus oli siis Doris Kareva luges oma luulet ja Hillar Kareva muusikat, mängiti, et mulle tundus, et seal ütleme eriti vist ei olnud inimesi, kes oleks tulnud Hillar Kareva muusika pärast sellele kontserdile, aga, aga see oli jälle väga tore, selles mõttes, et nad kuulsid, tehti aastatetagune muusika maius tegelikult väga värskelt ja, ja võib-olla mõnigi sai teada ka sellise helilooja või siis Tallinna filharmoonia Sarri portree, kus nad on kaasanud ka muusikateadlase ja käisin Lepo Sumera portreed kuulamas. Thomas, ja tõesti, saal oli täis. Väga palju oli noorim, võib-olla neile lausa öeldi, et nad peavad minema, ega ma ei tea, aga et isegi minul oli väga huvitav Merike väitma sellise väga asjatundliku ja ka hästi niimoodi kuulatava jutu sees kuulata neid leppo erinevaid väikevorme, sest minu jaoks on ta ikkagi kõigevägevamat hinges ja meeles oma sümfoonilise loominguga. Ja siinkohal tahakski nagu öelda, et, et me kipume väga ruttu unustama, et ma väga-väga rõõmustan tüüri ja Pärdi pärast ja väga rõõmustame noorte noh näiteks Tõnu Kõrvits, seal oli see väga hea aasta alates aasta alguses olnud autorikontserdist ja kuni ooperi esietenduseni, aga et ikka kangesti tahaks kuulda ka Lepo Sumera ja ja veel paljude noh, ikka üsna meie kaasaegsete autorite loomingust. Klassikateema on veel peale selle, et selles kontekstis võiks praegu kohe ära nimetada Eesti muusika päevade sümfooniakontserti, kes üllatas meid Rosenvaldi kolmanda sümfoonia, aga et mina ei teagi, kas see on tore või kurb järsku avastanud, et täiesti huvitav sümfoonia. Keegi umbes peaaegu ei mäleta. Kes võib-olla me olemegi lihtsalt liiga rikkad oma muusikavaramu poolest aga kui ma nimetasin neid teisi tegijaid, siis noh, lisaks veel hästi aktiivne on ansambel luu oma 10 aasta vastupanuga ja resonabilisema iga kord mingi sellise eri vaatevinklist huvitavalt koostatud kavaga või Tarmo Johannes tuli välja lamamiskontsert piltidega, et see skaala läheb tõesti järjest laiemaks ja lootus on, et et igaüks leiab endale midagi ja küsimus on lihtsalt selles, et, et kuidas kõigest sellest teada anda. Ma tahaksin veel korra tuletada meelde näiteks Corelli muusikut, kes on leidnud endale suurepärase, kuna kõikide nende mõisakontserdid taga ja on kasvatanud endale oma publiku, ei tunne kunagi publikupuudust ja siis on neid projekte järjest suuremaks ja suuremaks läinud, et on võimalik leida kogu selles kirjususes paljususes endale selline, mis täiesti nemad, sest ei osanud aga sellest publiku kasvatamisest. Veel üks asi, mis meelde tuli, oli see, et näiteks Neeme Järvi eestvõttel, kes ilmselgelt tahaks hästi palju suhelda publikuga, hakati neid avalikke proove tegema ERSO proove ja need olid ka rahvas täis noori inimesi ja noored inimesed suhtusid kogu sellest lavalt nähtavasse aktiivselt, ju oli ka täiesti tore asi sellise publiku kasvatamise koha pealt, võib-olla ongi toredam asi kui akadeemiline kontsert kohe alustuseks. Vot siis me jõuame kohe Estonia 100-ni, et tegelikult ma seda tahtsin ka puudutada ka, et just et ma käisin ka väga palju ja väga mitmel ka tasuta kontserdil ja ütleks, et need olid tõesti rahvast täis, inimesed ei mahtunud ära. Vot just see oli üks asi. Millest ma tingimata tahtsin rääkida, on see, et mind vapustas ka selle Estonia 100 puhul just ma käisin ka paljudel nendel üritustel, seesama ballett, tee, 100 Luige etendus, kus oli suhteliselt kesine ilm ja see plats oli niimoodi rahvast täis, et seal ei mahtunud enam hästi hingamagi või näiteks rammi kontsert üleval kammersaalis, kus ka öeldi, et Ohme, ootasime paarikümmet inimest, kavatsaid Sa toole toodi, prouad istusid koridoris ja kuulasid lahtiste uste tagant, et ilmselt see inimeste soov ja tahtmine kunstist osa saada, et see on ikkagi veel väga-väga suur. Et võib-olla tuleks selle peale mõelda, et võib-olla need tasuta kontserdid mõtled, sest me teame ka ju, et lõunakontserdit odavamate piletitega on alati triiki täis. Kontsertidest meil küll puudust ei ole, aga see hetkel kontserdipaikadest Muusikaakadeemia kontserdisaali meil ilmselt lähiajal oodata ei ole. Kahjuks kohapeal. Võiks öelda, et taaskord käisime hiljuti seal hiiul seda muusikakeskkoolimaja vaatamas ja seal tohutu potentsiaal, see imeline krunt Nende mändide all suur plats ja linn ju nihkub järjest kaugemale ja kaugemale. Varsti on see koht juba päris südalinnas, et kui sinna kerkiks uhke klaasist betoonist mõnusate helikindlate klassidega hoone, siis see oleks väga tore. Noh, seda rääkis Andres Uibo juba 10 aastat tagasi, et miks ei tehta sedakorda, et see oleks kõigele lisaks veel rahaauk ka, et ta on ikka looduse sees ja spordiplatsiga, et seda saaks suvel müüa rahvusvaheliste noorte muusikute mingid õppelaagrite korraldamiseks ja, ja et sellest saaks väga ägeda keskuse teha, aga see võib-olla ei ole jälle väga populaarne jutt, sest ütleme võib-olla õpilaste ja, ja ühiste õppejõudude seisukohalt muidugi oleks mugavam, kui muusikakeskkool ja muusika Akadeemia oleksid lähestikku. Aga noh, see soov magati õigel hetkel maha ei olnud lihtsalt võimalik. Võib-olla vaataks veel siis kollektiivide elule, et räägime näiteks Tallinna kammerorkestrist? Tallinna kammerorkestri üle on küll hea meel selles mõttes, et nad on nüüd üle pika aja saanud endale dirigendi ja suhteliselt regulaarse kontserdigraafik mis kollektiivvormis püsimiseks on väga oluline ja saanud ka oma publiku. Selles mõttes, ma arvan, nende tegemistele võib ikka optimistlikult vaadata. Ja tohutult hea, et ta on ikkagi olemas hästi palju niisukesi, ebatavalisi projekte, küll mingite popmuusikaasjadega seotud, kus orkestrit tarvis, nii et tegelikult see rakendus, mis neil on, ma usun, mis edaspidi on, on väga suur lisaks suurepärastele, kenadele uue muusika või klassikalise muusika sellistele klassikalistele kavadele. Et vajan neid kogu aeg hiljuti just eespere juubelikontserdil ja selles mõttes tööpuudust ei ole, aga, aga muidugi, eks see on ilmselt kallis või mulle tundub, et ka siis Tallinna filharmoonia on nüüd väga kõvasti panustanud ilmselt orkestrisse, aga et kas nende kontserdielu muud kontserdid ühesõnaga hästi nagu filharmoonia nime ikka välja ei teeni, nii palju kui mina aru saan, et noh, neil on oma annet, vanamuusika kontserdid ja Tafenau klubi seal keldris, aga, aga sellist, et need Tallinna filharmoonia pakuks regulaarselt mingeid huvitavaid kontserte, et seda väga ei saa öelda, aga, aga võib-olla ongi õige, panustada orkestrile selles mõttes, et, et seal on väärt oma. Ja kui see kontserdipaik on kasutuses Mustpeade maja, siis erinevate asjade tegemiseks, mis ei pea tingimata kõik Tallinna filharmoonia üritused olema, et see oli ka tore. Võib-olla püüame meenutada veidi interpreet, kasvõi näiteks välisinterpreetide, kes on sel aastal Eestis käinud. Külalisi on olnud häid ja veel paremaid, nii et ja, ja iseenesest on väga huvitav siin praegu sellise paari välja, et umbes kümnepäevase vahega esines siin hilissügisel kaks moskvaorkestrit, üks kontsert, see oli siis vedasjevia orkestri kontsert oli kaua ette reklaamitud, Tallinna tuleb maailma suurim sümfooniaorkester. Teine potsatas Estonia kontserdisaali minu jaoks peaaegu märkamatult. Aga see oli selles mõttes täiesti hämmastav kontrast, et Moskva filharmoonia akadeemiline orkester, Juri Simonovi ka. Sina, ma sattusin peaaegu juhuslikult. Istusin kontserdisaali viimases reas ja see oli üle aegade üks paremaid orkestri kontsert, mida linnas olen kuulnud. See orkester kõlas nagu üks pill, ta mängis nii hästi kokku, et me kiidame sageli ka lääneorkestrite aktiivset, et mängumaneeri, aga seal on vahel selline tunne, et üks või teine kuidagi kipub soleerima või ekstra kiidad, mingi pillirühma särav või ma ei tea aga, et, et Tallinna väga hea, ühtse kõlaga ja väga puhta ja ehtsa interpretatsiooni ka, see oli muidugi seal oli Glinka, Rahmaninovi, Tšaikovski, muidu Tšaikovski kuues kõlas ka meil siin kolm korda peaaegu järjest. Aga see kuues, mida Simmonov tegi, oli nii karge, oli niivõrd vaoshoitud, et ta lubas endale selle kulminatsiooni tõesti alles lõpus, et rahvas oli lihtsalt vapustatud. Ja siis natuke hiljem oli see maailma suurim orkester. Tõsi see oli Nokias ja nüüd ma ei oskagi öelda. Ma läksin tõesti poole kontserdi pealt ära, sest see oli täiesti karm kuulamine. Sul on laval maailma suurim orkester, sa istud rõdu esimeses reas ja lihtsalt ei kuule, mida mängid, tehakse Sa näed, et laval on üheksa kontrabassi ja sa lihtsalt ei kuule seal orkestris, üldse on see bass all. Aga siis jäi ka selline tunne, et nad kuidagi mängisid üle jala ja see interpretatsioon oli igav Jakovskeli palju parem. Siin ära arvata. Tšaikovski parem, aga, aga ikkagi tähendab see, mis mul südamevalu teeb, on. Et ma olen rääkinud nende inimestega, kes kuulasid sama kontserti Vanemuises ja ütlesid, et ikkagi väga hea orkester ja väga hea kontsert oli. Et on ju võimalik tõesti, et see kehva akustika rikkus ka niivõrd palju dirigendi ja orkestri tuju, et, et see ei olnud ainult akustiline praak, miks? No lihtsalt ei taha seal kontserdil olla. Muidugi, ma sain aru, kuna see oli väga kallis orkester eriti müüa rohkem pileteid, kui kontserdisaali mahub, siis leiti selline variant, aga, aga ma ei tea, kuhu me sellega jõuame, eks ole, kas nüüd minna siis näiteks Saku Suurhalli kuulama Forozdovski Kaunase orkestriga, et ma läheksin kontserdisaali kindlasti et ei taha minna ei Saku Suurhalli ega Nokias süvamuusika kontserdil? Absoluutselt nõus, minul oli ka väga naljakas elamusse, sellepärast et ma istusin teises reas teise viiuli juures ja siis kuulata tervet kontserti. Sellise pump, bum, bum, bum niisugusest aspektist. See oli kordumatu elamus, ma loodan, et ma teinekord ei pea seda enam saama. Aga noh, see on ju väga rikas juubelit aasta olnud, võta seal klassikast või siis meie oma kõige vägevamad muusikamehed tähistavad sünnipäeva, et üks selline väga tõstsin ja puhastav kontsert oli Pärdi päevade algul, millega Kaljuste tähistas oma sünnipäeva ja kui siis oli hiljard ansambel ja Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester, et et ega siin ei ole enam väga suurt vahet, et kas tuleb kuulus väliskülaline või on kuulus eestlane, et ikka Doram meie oma oma interpreet omaenda muusikuid kuulata meie endi heliloojate loomingut esitamas, et et ma nimetasin siin juubilari ja tooksin praegu kui esile ühe sellise tõesti rosina täieliku sellise nishi kontserdi meie muusikaelu seisukohalt, aga minu meelest heliloojate liidul tuli hiilgav mõte korraldada valt roiva kääru 90.-ks sünnipäevaks tema süvamuusika kontsert, see oli raekojas ja see oli, see oli nii imearmas kui meie päris noored muusikud mängisid Valter Ojakääru noorpõlve teoseid, sest hiljem ta eriti ei ole ju selliseid nii-öelda akadeemilist muusikat kirjutanud, aga et sellised killud, vaat see on just see kõikide nende korraldajate võimalus, ütleme rikastad seda, noh, Eesti kontserdi ütleme hästi läbimõeldud pealiini, loodetavasti ta läheb järjest paremini läbi mõelduks selliste huvitavate värvilaikudega, ja kui siis need üles ka leiad, et see on ikka ikka väga tore. Üks minu selle aasta suuremaid muusikaelamusi on kahtlemata Pärnu muusikafestivalil Paavo Järvi Beethoveni kava. No see oli nii erutav ja nii nii ergas ja nii õnnelik kui kontsert, et noh, peaaegu ei oska sellest rääkida niimoodi asjalikult, aga et kõik ini lihtsalt terve saalitäis rahvast säras seal muusikutest orkestrist endast kõnelemata, tähendab, eks Paavo Järvi on seal orkestris ka kokku pannud meie kõige parematest mängijatest ja, ja oma muusikat kallistest teekaaslastest, aga et see tulemus oli ikka täiesti vaimustav. Aga paar korda oleme mööda minnes nimetanud festivale, et, et neid on ju hästi palju. Et on ka meie uus Tallinna muusikanädal, mis ilmselt on suunatud rohkem väljast tulijatele, maitsekad, majandus, loomemajandus, aga mida ma võiksin küll soovitada inimestele, kes on kultuurihuvilised, aga ei ole väga hästi kursis meie muusikaelu ja loominguga et need segavad lühivormidest, et ma tean ise teiste valdkondade inimesi, kes nimelt lähevad näiteks selle muusikanädala eesti interpreetide eesti muusika kontserdil, et nad saavad mingi kolme tunni jooksul läbilõike. Aga noh, näiteks kas või Birgitta festivalist me ei ole rääkinud, et Berliini koomilise ooperi siiatulek ja noh, ma arvan, et see oli suur sündmus, et see Brehtivali lugu oli ikka tõeline teatrisündmuse ja meil oli seal näha ja ka meie Kristiina Poska, et eks ole, et ega aeg-ajalt jooksevad läbi eesti nimed, kes on jõudnud maailma ja tegutsevad seal, aga tean, kui neid näeb, ka siin kuuleb, et teame, mis ühe või teise nimed hakkavad. Britteni Albert Herning oli ka tohutult tore, nii hästi lauldud, nii inglispärane kui üldse mingi asi saab olla, et ma tahaks ka veel ühest külalisest rääkida. Mulle jättis tohutu suure mulje see, kuidas hästi noor inimene nimega Sander Tamm kutsus kokku koori ja korraldas Eerik Vitakeri kontserdi. Tõi siia selle mehe, keda lauldakse nii palju, kes teatavasti on siis Pärdi järgi enim esitatud elav helilooja ja kelle puhul on imetlusväärne eelkõige just see, kuidas tema on suutnud oma loomingut nii paljude inimesteni viia, kuidas tema on suutnud korraldada need suured virtuaalkoorid. Et uskumatu Aga väga hea, et sa nimetasid selles kontekstis Pärti, et Pärt on nüüd täielik vastand, ta ei tee mitte midagi et kellelegi selles mõttes jõuda, ta ei pea ennast kuskil müüma reklaami, ma tahan tagasihoidlikkus ise. Ja ta jõuab meie kõigini üle maailma, nii et et kõige alus on ikkagi seal looming. Minu jaoks on tänavune aasta olnud ooperite aasta neist siis kaks tükki suurt mina kahjuks ei ole näinud seda Nargeni asja üks Estonias liblikas siis Rehepapp Vanemuises ja pisike, väga armas kõrveri teos, raudanud seal Saaremaal ooperipäevadel, et minu jaoks on see põnev ooperiaasta. No sa unustasid ära, Prineerius oli ju ka selle aasta seljanka ooperis nimetati, kerjus, võiks muidugi hakata kohe ajama jälle sellist üldist ja tarka juttu, et mis on ooper ja mis ei ole ooper, ma tean, et klassikaraadios on sellest kõneldud ja lisaks oli ju ka veel Arabella, mida nimetati küll muusikaliks, kuid võrreldes prints ja kerjus, aga ma küll ei oska väga palju sandilisi erinevusi esile tuua. Just ma tahtsingi öelda, et Arabella, ütleme oma muusikalises professionaalses mõttes ja ka ei tee ja ülesehituse mõttes Maciaksinda näiteks pritsis tegevusest pigem ettepoole, nii et nende siltidega on ju üldse keeruline. Aga võiks ju nimetada ka nii-öelda mitte eesti teoseid. Selles mõttes tänavused esietendused on olnud ikka päris rõõmustavad. Minule endale meeldis kõige rohkem Vanemuise Jevgeni Oneginit. See on ju nii nähtud ja kuuldud teos ja, ja ta mõjus ütlemata värskelt, et see lavastus oli nii tore. See Bertmanni kummardus talis lovskile tuli väga hästi välja ja kui me siin räägime nii-öelda maailmanimedest, siis osatäitjad ehk meie enda omad ei jäänud sugugi alla, et väga tore töö oli Paul Mägil orkestriga solistidest, noh, eriti tõstaksin esile Karmen Puis, nii et minu meelest oli väga terviklik ka väga köitev ooperiõhtu. Üldse on tore, et Vanemuine ooperit ikkagi jätkuvalt teeb, kuigi vahepeal tundub, et seda publikut seal nii palju ei ole, aga nüüd on, heegin ikkagi tõmbab saale täis, rääkimata Rehepapist. Sest see on ikkagi imeline saal, seal on suurepärane akustika ja see kuidagi silub ka kõik need orkestri puudujäägid, kui neid juhtub olema, et see on hästi tore, et seal ikkagi ooperit tehakse. No ja ega, ega siis Estoniast ka ei saa sel juhul mööda minna. Näiteks tan Hoise rist ja et turi on nüüd nii vägevalt ooperilaval ja ma vaatasin, et anger on käinud mitu raksu. Kuno Faustist on jaanuaris jälle tulemas, et selles mõttes me pereelu on elav lennud ja tase tõhuslast peab küll nagu rahulale või rõõmust, isegi ma ütleksin. Ma arvan, et see muusikaline baas ükskõik millise ooperi väljatoomiseks on praegu väga tugev. Solistide küsimus on teine, aga siin me vist ei jõua seda arutada, et seal on ka ju üks lihtsam tee, on minna kuulsate külaliste peale, teine keerulisem on ettevaatlikult kasvatada meie omi noori lauljaid, keda ju tegelikult kogu aeg tuleb. Aga tore, et nad ikkagi tulevad ja saavad võimalusi ja, ja küllap neist nii mõnigi ikkagi jääb solistide sekka näiteks. Ei, ma mõtlen seda ettevaatlikku kasvatamist pigem selle all, et noh, sageli võetakse keegi noor särav ja kasutatakse ta liiga aktiivselt ära ja siis kantakse maha ja võetakse järgmine, mis mis võib-olla ongi konkurents ja nii edasi, aga kui võtta inimlikkust ja kunstiseisukohast, siis siin peaks nagu olema mingi hoolivam suhtumine. Mulle tundub, et näiteks Oliver Kuusiku tee on olnud selles mõttes kuidagi väga mõistlik, et kohe mitte nende suurte dramaatiliste tenori rollide juurde, vaid samm-sammult ja nüüd ikkagi näeb teda juba Travjaatas k. Et selles mõttes hästi tore ja mulle ta liblikas väga meeldis. Ta on hästi lahtine, hästi lavaline ta, mulle meeldis ka Faustis väga. Praegu tohutu kiiruga tuleb Pavlo palakin peale, kes on kani nii särav ja kas noor laulja, aga aga siis sa mõtled, et kas rõõmustada, et ta nii rakendatud on, või vajab ta veel aega, et ta on küll siiamaani ennast väga hästi näidanud, aga Pablo puhul on kogu aeg hirm, et kui ta Ukrainasse ära sõidab. Sügisel tuleb. See, et me ütlesime, et on tellitud ja on tulnud uusi eesti teoseid, et see on väga oluline, aga minu meelest täiesti märk omaette, on see, et üks eestifestival suudab tellida välis torilt Eesti-teemalise ooperi, et selles mõttes Sügav kummardus Tõnu väljustele Nargen festivalile. Et see on nüüd täiesti uus suund, sest et Eesti on väga tugev heliloomingu, ekspordimaa ja minu meelest me impordis oleme Ikka palju kõvasti maas sellest, et ma arvan, et vähemalt 10 eesti nüüdishelilooja looming kõlab üsna aktiivselt mujal maailmas. Aitäh teile, Tiina Mattiisen ja Rutt Alaküla. Meie jutt jõudis nüüd otsaga muusikateatrisse ja peagi ongi stuudiosse oodata Kerry kotat. Kes räägib täpsemalt, mis sel aastal toimub teatris? See aasta oli õnnestunud vokaalmuusika aasta, sest lisaks Klaudia Taevi konkursile toimus taaskord Vello Jürna nimeline lauljate konkurss ning hiilgas aasta rikkalik kui Eesti heliloojate panusega meie muusikateatrisse. Ilmavalgust nägi mitmeid algupärandid. Priit Pajusaare noorte ooper, prints ja kerjus, psühholotositjevi kammerooper, proua Elsa Christian kõrveri, kammerooper Raud-Ants Olav Ehala koguperemuusikal Arabella ning mõlemad Eesti ooperiteatrit telliseid. Ooperi Vanemuises tuli lavale Tauno Aintsi rehepapp ning Estonias Tõnu Kõrvitsa Liblik kas lisaks esietenduse augustis Nargen festivali raames Hollandi helilooja Dominic Lementsi muusikaline draama, valgustatud pimedusejünger? Jätkab muusikateoreetik Kerri Kotta aasta 2013, veelgi enam on süvendanud seda tendentsi, mis on need olnud meie muusikateatris laiemalt juba pikemat aega. Teosed. Nende žanri määratlus hakkab muutuma nagu mõnevõrra selliseks ebamäe päraseks või nagu ambivalentse maks tuuakse lavale väga palju selliseid asju, mis väga üheselt ei esinda ühtegi žanritest ja selles kontekstis võib-olla oleks kõige parem rääkidagi näiteks selle aasta algupäranditest, mida oli tegelikult üsna palju, neid jagus nii-öelda meie suurtesse teatritesse, kui ka siis oli ka selliseid ühekordseid projekte. Üks kindlasti, mida siin võib-olla peaks esile tõstma näiteks Tõnu kõrvitsaooper Liblikas, mis oli mõneti võib-olla selline kõige pretensioonikas või kõige suurem ettevõtmine sellel aastal ikkagi selline nii-öelda täispikkuses nüüdisooper ja siia kõrvale mitte üldse vähem olulisem võib-olla mõne muusikaliselt natukene kergemas võtmes oli siis Vanemuise välja toodud Tauno Aintsi rehepapp millel küll juba olidki sellised üsna üsna tugevale muusikali tunnused, aga jah, et neid on siin veel, et siis võib-olla Estonias kohe jaanuaris tuli välja Pajusaare ja Ilvese ja Puustusmaa, prints ja kerjus, mis jälle tituleerinud ooperiks ja kus jällegi võib-olla selline žanriline määratlus nagu tekitab küsimusi, et kasvõi kõik need kolm, mis on praegu nimetatud, et neist võib-olla kõige lähedasem klassikalise ooperimääratlusele võiks olla Tõnu kõrvitsa Liblikas, kuigi kas seal võib olla dramaturgi, linna ülesehitus ja kõik tekitab teatavaid küsimusi, aga põhimõtteliselt seal võib-olla isegi nagu žanrilisesse mõttes väga küsitavusi ei tekkinud, aga nagu juba öeldud, eks ole, Tauno, see ooper, Rehepapp sisaldas väga palju ja väga tugevalt muusikali tunnuseid ja ma ei tea minu enda mulje põhjal prints ja kerjus oli ikka peaaegu et puhtakujuline muusikal, et siin seda halja käia ooperina on ilmselt üsna küsitav. Aga noh, mida peab kindlasti ütlema kõigi nende kolme puhul, et nad tõesti olid kõik väga eripalgelised, kindlasti ei saa rääkida eesti muusikateatris mingisugusest põhidel tendentsist, mis nagu võiks olla mingi on või mille järgi joondutakse, et on ikka selgelt näha, et igal autoril on väga oma individuaalne käekiri, tundub, et päris palju on ka sellist mängulisust, päris palju on sellist eksperimenteerimist jällegi ei ole kindel, kas alati ennast nagu õigustab, aga noh, ta on andnud ikkagi selliseid omapäraseid tulemusi. Et võib-olla siia kõrvale veel tuua sellised üksik produktsioonid, siis Hanna-Liina võsa ja Kristjan Randalu tõid välja sellise asja nagu viimane Monogaablane, mida jälle on väga raske määratleda, võiks teda isegi määratleda teatava sellise mono-ooperinahk või mingisuguse monotükina või siis kantrimuusikal viimane kauboi, mis küll tundus olevat tavapärane sõnateatritükk, mida siis nii-öelda illustreerisid. Muusikalised numbrid, Mulle näis, et need ei olnud niivõrd integreeritud ikkagi sellesse tüki sisse, et rääkida need päris sellises muusikalavastusest ja ta oleks ikkagi ära märgitud aposteevi proua Elsa, mis esindab alternatiivset nähtust, Eesti muusika, teatri seilavad postajevi, kammerooperi ettekanne Tallinna talvefestivalil selle alguses, mille helikeel erineb jälle väga kõigest sellest, mille muudes tükkides saime kuulda kindlasti aasta 2013 on, on eriline selles osas just, et välja on toodud väga palju algupärandid, et need ei ole üksikud ja, ja tõesti, et meil ei ole siin ainult suurte Te, olete välja toodud lavastused, aga kui rääkida nii-öelda võib-olla natuke traditsioonilisem Ast ka teatrist, siis siin võib-olla pigem 2013 oli selles mõttes tavapärane. Nagu ikka suuremad teatrid midagi uut toovad välja üks, kaks tükki tavaliselt rohkem sageli lihtsalt ei ole. Ja Estonias selle aasta ilmselt kõige silmapaistvam lavastus, kui nüüd rääkida traditsioonilise mast ooperist, siis selleks on Richard Wagneri Tanheuzar muidugi Mati turiga peaosas ja, ja sellele siis sekundeerib Vanemuise Tšaikovski Jevgeni reegin, Vertmann selle lavastusega tegeles, aga tegemist on siis Stanislavski lavastuse taastamisega. Ta seda need ilmselt lihtsalt ei järginud, päris truu alamlikult, vaid mõned, nagu öeldakse, vimkad sinna sisse ikkagi keeras. Mono-ooper ei ole ka alati selline žanr ehk mida nagu väga sageli lavale toodaks. See tegelikult ka on, on mingisugune trend viimasel ajal nimelt ka suured teatrid on hakanud tegema selliseid väiksemaid, kammersaalile, mõeldud, et see tegelikult ei ole ju rahvusooper Estonias üldse esimene sedalaadi nii-öelda väikse saali tükk, mis tehakse nagu suurtest produktsioonide kõrvale ja, ja mis siis sageli esitatakse üsna kontsentreeritult mingisuguse suhteliselt lühikese aja jooksul. Alati ei ole kindel, kas, kas need sellised väiksed ettevõtmised on õnnestunud, sageli on seal ka see küsimus, et see on sageli tehtud väga minimaalsete vahenditega isenesest inim seal oli üsna sümpaatne hoolimata siis sellest, et tegemist oli justkui rohkem läbi mänguetendusega. Muljet süvendas see, eks ole, et orkester oli asendatud klaveriga, siin oleks näiteks võib-olla ka Estoniale selline mõtlemise koht on ju teada, et näiteks Tärno väga sageli harrastab, loetakse lihtsalt nii-öelda näidend publiku ees, et tegelikult oleks tohutult tore, kui midagi sarnast oleks ka näiteks muusikateatris ja võib-olla selle asemele teha üks säästulavastus võib-olla publikule selliseid kompromissvariante pakkuda oleks ka lauljatele Karivam korraldada, pigem mingeid selliseid ooperi ülemisi. Orkestri rollis on siis pianist või kaks pianisti ja artistid loevad ka nii-öelda oma teksti, kes ei peakski eeldama, et seal neil nagu päheõpitud kuidagimoodi ja see oleks isegi näiteks variant ka tulevikus, kui, kui suuremad teatrid kavatsevad nagu algupärandid kavasse võtta, kas ei oleks parem näit näiteks kui noored, heliloojad või ka ükskõik, võib-olla juba tunnustatud heliloojad, aga kes võib-olla ei ole muusikateatrile kirjutanud ja kelle puhul võib-olla ei ole saada, kuidas nad üldse selle meediumiga nii-öelda nagu haakuvad võiks teha selliseid nii-öelda läbilugemisi või läbimänge peaproovi stiilis, kuhu võiks tegelikult olla täiesti kutsutud ka publiku, see oleks just võimalik näiteks nüüdisooperite puhul, esiteks on näha, mis kas ja kuidas hakkab tööle ja kui on näha, et sellise läbilugemise või läbi mängu puhul näib olevat tükil selline suurem potentsiaal, noh siis võiks ta juba lavastada orkestreerida kui seda ei ole juba tehtud ja tõesti anda välja juba siis selline täielik produktsioon, sekk tasakaalustaks ka neid riske. Praegu on suured teatreid, paratamatult lähevad üsna suure riski peale välja, sest muusikateatris ei toimi ainult muusika, mis iseenesest võib olla ju väga hea, aga siis on seal dramaturg ja siis on seal ta, eks ole, noh, mis seda dramaturgiat mõjutab seal lavastus, seal on veel palju muid asju, mis kõik hakkavad nagu teatavas koosmõjus tööle ja see tulemus on ennustamatu, selle asemel, et teha selline säästulavastus, kas selle asemel ei võiks hoopis tellida noortelt heliloojatelt midagi või siis ka mingisugust muud repertuaari, mida võib-olla oleks riskantne kohe suurel laval esitada. Ja mis võib-olla tasuks nagu nagu läbiproovimist ja vaatamist, kas ta teatri jaoks hakkab tööle, kas ta nii-öelda teatris saadaolevate häältega sobib ja, ja kõik see ja ka sellist asja võiks ju turustada jah, inimhääl Helen Lokuta, et oli huvitav vaadata väiksel laval ja iseenesest see lavastus ka olles küll üsna traditsiooniliselt teostatud, ta siiski psühholoogiliselt oli üsna üsna veenev. Enne märkisite kahjustada libreto probleemi, et mulle on jäänud mulje, et sageli just eesti algupärandit puhul on libreto saanud rohkelt kriitikat. Kas asi võib olla selles, et meil ei ole väga palju autoreid, kes oleksid võrdselt kodus nii muusikas kui kirjanduses? Et asi on ju selles, et ega libreto kõike ka ei mõjuta, on olemas siiski väga tuntud ja väga armastatud oopereid, mis põhinevad libreto, mida kirjanduslikus mõttes saab võib-olla keskpäraseks ainult nimed, Ta ta, ega ju ka mina ei ole selles mõttes päris spetsialist, aga lihtsalt kõrvaltvaatajana mulle näib, et, et siin on nagu kaks asja. Üks moment on see, mis puudutab üldse igasuguse teksti viisistamist või siis muusikasse nagu panemist luulet, tõuse ja lauluteksti vahe, see tähendab, et see, mis luuletusena kõlab hästi ja on kirjandusena igati kõrgetasemeline ei pruugi absoluutselt üldse sobida. Muusika jaoks tuleb arvestada muusikas, iga asja väljaütlemine võtab viis või 10 korda kauem aega. Mis tähendab, et liiga võib-olla teatavas mõttes keerukas, selline lausekonstruktsioon, kui see ei ole mingi kiire retsitatiivi esitatud, see praktiliselt läheb kaotsi muusikas tähendab sellisena, nagu ta töötab keeles. Ja kui me võtame sinna kõrvale laulu teksti, mille puhul näiteks on öeldud, et see on väga hea laulu tekst ja väga selgelt annab edasi mõtet, et sageli laulutekstid eraldi võetuna on joonkirjandusena banaalsed teatavas mõttes, sest nagu töötavad muusikast just võib-olla täna selle tõttu, et nad ongi natuke banaalsed, nad on sellised üldised, nad on lihtsalt see tähendab, nad jätavad ka muusikale ruumi. Et inimene, kes võib-olla väga kodus kirjanduses ei suuda ennast sageli distsiplineerida nagu selles suhtes, et mitte kirjutada teksti, mis töötaks autonoomse kirjandusliku tekstina. Noh, meil muidugi on olemas ka Wagneri ooperite libreto, mis on ka võib-olla autonoomsed, kirjanduslikud tekstid. Aga see asi on siiski üldreeglina minu meelest erand. Et tekst peab jätma ruumi muusikat, see on nagu üks asi ja teine asi on, on natuke laiem asi ja ma arvan, see puuduta seda dramaturgiat, tähendab libreto peab olema väga kontsentreeritud selles mõttes, et kui ma midagi seal välja ütlen või räägin, siis kõik peab olema põhjendatud, tähendab, seal ei tohiks olla teksti, mis on mingi aja või, või augutäiteks. Ma arvan, et see asi peab olema seostatud, see side ei pea tingimata olema see lugu, see side, võib-olla midagi muud ja nüüdisooperis seda enam, aga seal peaks olema mingisugune seosed, et kui rääkida sellest ülddramaturgiat, et siin on nagu kaks tendentsi, et väga raske vist leida seda tasakaal, et ühelt kas lihtsustatakse liiga palju ja nii, et see lihtsalt ei ole enam arusaadav, ta muutub tühjaks, ta ei ütle enam kuulajal eriti vaatajale midagi. Või teiselt poolt jäetakse midagi olulist ütlemata. Ta kuulaja-vaataja ei saa lihtsalt enam aru, et leida nüüd see tasakaal, et ma annan piisavalt infot, samas ma ei, eks pluateeri üle ma ei korda enesestmõistetavaid asju. Muidugi, ma saan aru, et, et seda on kohutavalt raske teha juba seetõttu, et muusika, kui ta tuleb, sinna kõrvale, hakkab elama oma elu, tõstad need rõhuasetused ümber, nii et seetõttu muidugi ideaalis libreto ja, ja muusika võiksid või peaksid sündima peaaegu paralleelselt, aga aga noh, selge, et, et alati ei ole, see võib olla päriselt nii võimalik, ma isegi ei ütleks, et libretistil peab olema alati väga palju seda muusikatunnetust, et siin tegelikult heliloojal peaks olema just nimelt vägagi palju seda tunnetust, et teada, mis tekstiga ta ikkagi saab töötada ja millega mitte, tähendab, et ma arvan, et helilooja on siin isegi olulisem, kes, kes nagu tunneb ära, kas see tekst juba ise ammendab kõik ja, ja heliloojal ei olegi midagi öelda või ma saan kuidagi suhestuda sellega. Arutledes kontserdielu üle paljude arvamusele, et sageli oli kvantiteet kvaliteedi arvelt, et kui vaadata nüüd näiteks meie muusikateatrite, et kuidas on näiteks eelmisel aastal seal olnud Jah, tähendab see pressing on ilmselt igal pool tuua välja võimalikult väheste vahenditega võimalikult palju, saan mingisugune turunõue või seda muidugi on tunda, et selline surve kõikidel on, ütleksin pigem niimoodi, et kvaliteet kindlasti on hästi kõikuv, võib rääkida piinlikest momentidest, kuni siis tõesti väga heade õnnestumisteni ka jah, et võib-olla just nimelt rääkida rohkem te isegi niivõrd sellest kvantiteedist, sest ei saa öelda, et suured teatrid oleksid toonud, võib olla väga palju rohkem välja, kui nad tavaliselt toovad, aga kui, kui visata Ta kivi kuhugi, siis sinna, kus neid asju planeeritakse või, või otsustatakse, mul on tunne, et teinekord kiirustatakse otsuste tegemisel näiteks ooper, mis on tohutult ressursimahukas asi. Kui kiiresti või kuidas näiteks otsustati Tõnu Kõrvitsa ooper nagu lavale tuua, aga, aga tundub, et seal on tehtud otsused võib-olla selles mõttes kiirustage tult ja, ja läbimõtlematult, et ahaa, et meil on siin hea helilooja, meil on siin tugevad noored, sellised head kirjandustundjad, Libratistid, eks ole, meil on siin Eesti kontekstis tegijad inimesed ja meil on plaanis teha üks ooper, olgu, teeme ära. Et ma võib-olla pigem jah, Downeksin seda, et kas need otsused on alati lõplikult sisuliselt kaalud või läbimõeldud kui kasvõi nakkuse liblika näide näiteks juurde tuli täitmata nagu midagi ette muusikale, mis oli oma tuntud headuses ja seda võiks kuulata kui puhast muusikat täiesti ja samuti liblikaga libreto näeb paberi peal väga ilus välja ja seda võiks lugeda vabalt nagu mingit väga head luulet või võtta eraldi võetuna näiteks lavastus, et idee artikuleerida Need erinevad ajaplaanid, nõnda et artist laulab kord saalis ja kord lavale täiesti peaaegu geniaalne idee just nimelt selle ooperi kontekstis, aga jällegi, et ta oleks võinud olla kokku kõik parem, et seal oli nagu väga head sisendid. Aga kahjuks ei tekkinud seda fenomeni vähemalt minu jaoks, et see sisendit, see summa, et seal see kvantiteet oleks muutunud, selles mõttes kvaliteediks, et välja oleks tulnud midagi, mis oleks suurem kui see. Ühesõnaga, asi ei hakanud võib-olla alati tervikuna tööle või ei olnud nagu, nagu põhjendatud pole vähemal määral sellised probleemid kummitasid ka rehepappi, kui rääkida tõesti nendest suurtest täispikkadest ooperites ja küsimus pole vist isegi kvantiteet ja kvaliteet, vaid küsimus on selles, et teatavad otsused tehakse tõesti nagu kiiresti ära kasutama neid ja neid ja neid inimesi ja, ja võib-olla alati mõelda just nimelt selle terviku peale, vaid pigem minnakse natukene mingisugust sissetallatud rada, et ma saan aru, operan, risk, et meil on nii-öelda nagu garanteeritud tegijad, et kasutame neid noh, midagi ikka nagu tuleb välja, loomulikult tuleb ja see võib olla ka isegi täitsa kõrgetasemeline ja kvaliteetne, aga ma mõnikord nagu tunne, et on puudu ja mitte ainult suurte teatrite, see on ka üksikproduktsioonide puhul, ma tunnen puudust produtsendist inimesest, kes vastutab mitte ühe, teise või kolmanda osa eest selles lavastuses, vaid kes vastutab terviku eest, kes vastutab, et see asi hakkab tervikuna tööle, pigem minu meelest see rääkida mingisugustest probleem asjadest, et selline teatav produtsendi või, või sellise laiema pilgu puudus natukene kummitab neid asju, mis ei lase sellel ressursil realiseeruda, mis sinna tegelikult on sisse pandud, et see ei ole isegi kriitikas, on selline nagu väike kahjutunne siinjuures pigem sest õigemini pole olemas inimest, kes oleks jätnud võib-olla isegi natuke valusa otsuse, näiteks paar proovi enne esietendust tegema. Vot nüüd võtame siit lihtsalt julmalt 20 minutit muusikat välja, näiteks ei ole seda inimest, kes julgeks seda teha või ma ei tea, kas on üldse olemas sellist inimest, kes saaks seda teha. Aga, aga ma mõnikord tunnen, et sellist inimest oleks vaja. Jah, eriti algupäranditest rääkides. Aitäh Kerri Kotta. Niisugusena paistis linnulennult lõppeva aasta muusika eluk kontserdisaalides ja muusikateatrites. Tagasi vaatasid Rutt Alaküla, Tiina Mattiisen ja kergut. Eeskätt keskendusime klassikalisele muusikale. Helimaailm on aga teadagi lõpmatult rikkam. Peale uudiseid uurime, kuidas läks Eesti elektronmuusikat miks antakse üha enam välja vinüülplaate ja kassette ning kas pärimusmuusikud suudavad klassikalise muusikategijatega rahastada seepärast konkureerida MINA OLEN. Anne trummik, jääge meiega. Kaja.