Sel õppeaastal korraldab Eesti lavastajate liit loengusarja ruume ja loengusarja eesmärgiks on pakkuda teatriinimestele nii lavastajatele kui ka lavastus kunstnikele näitlejatele ja teatritudengitele, Ki täiendusõpet ja mõtteainet pakkuvat materjali. Loengusarja teemaks on ruum ja selle märksõna alla on siis koondatud erinevaid käsitlusi nii reaal- kui humanitaarteaduste valdkonnast. Ja esimene loeng toimub täna kell 17 Tallinnas teatriliidu majas uus tänav viis ja selle peab Jaan Einasto teemal maailma. Nüüd oleme aga saanud ühenduse Tartu stuudioga, kus akadeemik Jaan Einasto ongi mikrofoni juures tervist. Tere. Teie ettekande teema, maailmaehitus on oma fundamentaalsuses ja, ja universaalsuses midagi sellist eelso kraatikute teemade laadset peri füüseos ehk siis füüsilisest maailmast või maailmas tervikuna olid kõik nende teosed niimoodi tituleeritud, et millest te kavatsete rääkida? No muidugi põhiliselt. Ma räägin ikka sellest, mida ma ise ka paremini tean, see on maailmaruum nii-öelda kosmilises mõttes, aga ega ei saa ikka mööda ka ruumi teises dimensioonis, mis läheb sügavusse. Ja kus keskel on siis see, kus me ise oleme, tähendab inimene ja elu. Nii et kuigi see on alles niisugune minu käsitluse nüüd lõpuosas niisugune rohkem küsimuste osas. Et miks, miks on maailm niimoodi ehitatud, et elu üldse on võimalik? Tuleb välja, et selleks on vaja väga spetsiifilisi tingimusi ja ei ole üldse selge, miks meie maailm on just niimoodi tehtud. Kui me mõningaid üks olulisi fundamentaalseid parameetreid kasvõi natukenegi muuta siis oleks meie maailm kas täiesti teistsugune või, või hoopis niisugune, et et üldse mingi tavaline aine elust rääkimata ei oleks üldse võimalik, nii et olukord on tegelikult küllaltki kompleksne. Ja eks ma siis sellest pisut räägin. Kui palju teil tuleb ette, et teil on vaja rääkida inimestele, kes füüsikas suurt ei taipa, kes viimati võib-olla kuskil keskkoolis seda nuusutasid nagu teatri ja kunstiinimesed ja nüüd te peate selgitama selliseid väga fundamentaalseid või ütleme noh, täiesti selliseid Paciliaarseid mõisteid, nendele. No tegelikult maailm kui seda vaadata nii, noh, mitte väga detailselt on küllaltki lihtne füüsikaseadused, on nihukesed loomulikud seadused ja see pilt, mis on maailmas saami, on ka üsna loomulik. Ja teine põhjus, miks see on suhteliselt lihtne, on see, et tegelikult inimkond on oma hällis saadik tundnud taevanähtuste vastu huvi. Kõigil rahvastel on oma müügid, loomismüüdid ja ka teatud ettekujutus sellest, mida, mida see taevalaotus endast kujutab, kuidas ta on maaga seotud. Et muidugi on muidugi erinevad täna praegune maailmapilt on sellest ka erinev, aga noh, nii või teisiti ja kõik inimesed on, on ühel või teisel viisil sellest huvitatud. Ja seetõttu see maailmas ei ole ka nii väga raske. Ma olen kuulnud, et kui rääkida füüsikutega just nimelt ruumi mõistest ja paljudest olulite olulistest mõistetest nagu mateeria ja energia ja ka miks mitte ka näiteks vaim, siis tulevad sealt vastuseid, mis on teatavas mõttes sellisele meie, Meie tervemõistusliku üle maailma pildile, kus me siin riigu liigume sellises väga selgelt piiritletud ruumis hoopis teistsugused ja teatud mõttes ka kontraintuitiivsed. Nii see on ja põhiliselt see käib selle füüsika kohta, mis on nüüd välja arenenud viimase 100 aasta jooksul. Ühesõnaga, me oleme tundma õppinud nii-öelda maailma mikrostruktuuri ja seal kehtivad tõesti niisugused seadused, mis, kuidas nüüd öelda, tavamõistuse seisukohalt ei ole nii intuitiivselt arvatavad. Aga Nonii, see on aga tegelikult need, kuidas öelda mikromaailmaseadused, need, need reguleerivad nüüd selle suure makromaailmaehitust väga detailselt ja on, on niiske, kindel side. Vaat erinevalt, ehkki nende mikromaailmajõudude ja, ja nüüd suure maailma struktuuride vahel. Nii et mikrostruktuurid ja makrostruktuurid on seotud ja see asi on tulnud välja, noh, ütleme nii, üks viimase 30 aasta jooksul. Muidugi nii-öelda tehnilistesse detailidesse saavad minna ainult need, kes, kes tõesti üsna kaasaegset füüsikat tunnevad. Noh, kui mina ülikoolis käisin, siis neid asju ei olnud veel olemas, seda ühesõnaga ainult nooremad mehed tunnevad ja teavad. Aga, aga see astronoomiline pool see, mille uurimisega nüüd meie oleme üks viimased 40 aastat ja natuke rohkem tegelenud, see, see on suhteliselt lihtnii, arusaadav. Mis on sellised peamised punktid, mida, mis tavainimesele võib-olla füüsikas löövad nii-öelda, kui kasutada vulgaarse väljendid karbi lahti, et selline maailma. Noh, tähendab selgub, et, et kui minna nüüd mikromaailmas küllalt sügavale, siis seal on niisugune juhuslikkuse moment väga suur. Suures maailmas tundub, et asjad on küllalt täpselt, et ära määratud. YouTuni seadused on üks, üks niisugune näide. Kui sa tead, kuidas taevakehad mingil hetkel on aset satud ja kuidas nad liiguvad, siis no ütleme, kasvõi meie päikese teen siis saab väga pika aja peale ette ennustada, kuidas, kuidas areng edasi läheb. Samuti saab küllalt pika aja peale nii-öelda tagasi rehkendada, kuidas areng oli. No kas veel saab kaagutada, millal päiksevarjutuse, kus vastavalt, kus kohal ja kuidas nad nähtavad oli ja nii selle abil muide dateeritud muistseid tekste noh, kasvõi Egiptusest või antiikajast. Et siin side niisukese humanitaarmaailma ja, ja loodusteadusliku maailma vahel on täiesti selgelt olemas. Te mainisite siin ühte imet, et teatavas mõttes Ma tõlgendan seda kui, kui, kui ühte imet, et oleksid maailma mingisugused baasnäitajad, teistsuguseid, siis oleks mateeria ja elu täiesti võimatu. Aga kas ei ole teine ime selline teatavas mõttes ka humanitaar kui te ja noh, kõikidele kõikidele teadvustele ühine ime, et me üldse saame sellest maailmast kuidagimoodi aru, et võiks ju kujutada ette, et meie intellekt ei vasta sellele maailmale, et meie ise oleme siin täiesti võõrad, aga ei, võta näpust, me vaatame maailma ja mõistame teda kuidagi. Tegelikult vot üks oluline aspekt elul on mitte ainult järglaste andmine, vaid ka infovahetusümbrisega, sa võib nimetada õppimiseks, see tegelikult ju see on omane kõigile eluvormidele muidugi mida lihtsam, seda lihtsam see, see vahe infovahetus on, aga see on hädavajalik, et õigesti reageerida ja mida kõrgem on see organism, inimene on üks nendest kõrgetest Sis, seda komplitseeritum see on ja inimene on suuteline loomamaailmast ka üldisema pildi mitte ainult nii-öelda oma vahetuse ümbruse kohta. Aga ma arvan, et selliselt kõrgelt arenenud intelligentseid olevusi peale inimesi on veel noh vaalad ja delfiinid on üks näide, nendel on kindlalt oma keel. Ainult meie ei oska seda veel lugeda või aru saada. Ja on päris selge, et nende maailmapilt on hoopis erinev meie omast. See aga see tugineb miljonite aastate jooksul omandatud kogemusest, nii nagu inimesedki puhul. Aga areng on olnud erinev, üks oli vees, teine oli maa peal. Näiteks vaalade ja delfiinide-l ei ole võimalus niisuguse tehislooduse loomiseks, neil ei ole kätt. Ja, ja see on inimesel võimalik. See oli üks põhjus, miks areng on läinud erinevalt. No mida te räägite nendele inimestele, kes tegelevad teatriga ja, ja mõtlevad ruumi eelkõige sellises kuidas siis öelda kunstilises võtmes, kuidas ruumis liikuda, kuidas ruumi, inimesi ja sündmusi olendeid paigutada, mida füüsika võiks teater inimestele siin pakkuda? No kõigepealt seda, et et vähemalt, mis puutub nüüd kui me maailma kui tervikut, siis, siis siia tuleb juurde veel üks, üks mõõde, see on aeg. Meie näeme evolutsiooni arengut ja see on ka teatrikunstis üks üks väga oluline tegur. Ükski tükk ei ole staadion niisugune, kuidas staatiline peab olema teatud areng peab olema teatud pinge siis lahendus. Ja see viis, kuidas meie nüüd maailma tunnetame, seal on nüüd samasugused protsessid. Me alguses tundub kõik lihtne, järsku selgub, et kuskilt mõni asi ei klapi. Siis me tükk aega juurdleme, mis seal viltu on. Peame uusi fakte koguma ja nii edasi. Ja lõpuks loeb niisugune moment. Ahaa, vaat siin on midagi viltu, vaid siin tuleb midagi muuta, parandada ja, ja, ja siis on asjad jälle paigas. See on see maailmapildi muutmine. Ja, ja, ja eks see on väga tugev analoogiaga, nii niisuguse ütleme elu humanitaarset küljega, mida kajastab, tead. Newtoni mehaanikast me tõepoolest teame, nagu te juba rääkisite, et maailmas mingisuguseid erilisi üllatusi ei ole, teed omale paar-kolm-neli seadus selgeks ja hakkad arvutama, kas kosmos on teid kunagi. Maailm on teid üllatanud. Tänud muidugi ja ei ole üldse nii, et, et kõik kõik on selge. Vastupidi noh, esialgu tundub küll, et on selge, aga järsku teatud ajal selgub Okuid uusi vaatlusi või, või muud infot juurde tuleb, siis tuleb välja, et, et mõned asjad on ikkagi ebaselged ja peame oma senist ettekujutust muutma. Tegelikult see maailm, maailmapilt, Räägime universumist, siis ütleme selles mõttes maailmapilt et see on muutunud ju läbi aastatuhandete ja aastasadade ja, ja ka meie eluajal näiteks sellele umbes viis, viis 60 aastat, mis ma olen nüüd tegelikult ma olen jah, üle üle 60 aasta juba tegelenud nende asjadega ja siis on see maailmapilt muutunud ja ka meie oleme selles protsessis osa võtnud. Jaan Einasto, kauem ma teid kinni ei taha pidada, sest buss hakkab ka Tartust Tallinna poole tulema ja õhtul on teile kell 17 siis loeng juba vanalinnas uuel tänaval. Ja soovin teile ilusat loengut ja suur suur tänu teile. Aitäh ka teile ja väga huvitavate küsimuste eest. Kõike head, nägemist, kõike head, nägemist.