Veel ei ole muljet tuhmunud. Veel on alles see kirgas rõõm, mida pakkusid päevad Helsingis Friedebert Tuglase seltsi mardilaada aegu umbes kuu aega tagasi. Me sõidame, sõidame, muidugi, mitte Riiga, vaid saame. Georg Otsa pardal on 30 kihlast kihnu ansambel oma juhi Katrin Kumpan ida. Nemad on tänavu mardilaada eestist külalised. Mis asi mardilaat on? Tuglase seltsi eesti kultuurist huvitatud soone seltsi iga-aastane kõige suurem sündmus. Tänavu on toimumispaigaks üüritud Helsingi reaallütseumi ruumi Kaleman kadud koolimajast peab saama peomaja saali, kohvikute ja müügilaudadega. Kihnu naised laulavad laevalgi mõniga kinnast, teine punub säärepaela. Suurtes kohvites on pikki õhtutunde nõudnud käsitööd Kihnu kördid, ööd, droid, Kihnu kampsunid, sukad. Mardilaadal hakatakse Kihnu käsitöid müüma muist tulu endale muist Tuglase seltsile. Tekstiilikunstnik Anu raud on üks neid, kes Kihnu rahvakunsti hästi tunneb ja selle sügavusi teistelegi avad aitab. Mardilaadal näitab ta slaidiprogramm Kihnu saarest. KUS Tuglase selts asub, miks mardi laadaks, peab ruume üürima? Oi kui pisike on Tuglase seltsile kuuluv tuba majas senati väljaku lähedal. See on üks tuba korterist. Teisi kasutab ühe teise asutuse kontorirahvas. Mardilaada nädalaks on nad sõbralikult evakueerunud, kus muidu leiaksid peavarju kihnlased ja kuhu mahuksid ära seltsile kokku kantud laada varandused. Eeva Lille ja Tapio Mäkeläinen on neil päevil hommikust õhtuni seltsis tööl. Ja välisuks on kogu aeg lahtisest aina käib inimesi. Tere, Liisa-Maria piila, kas hakkad neid Eesti raamatuid kokku köitma? Laual on ilusat käsitsi tehtud retseptilehed, mis peavad raamatuteks saama. Tere, Anneli Kont, Sibeliuse akadeemias õppiv eesti tüdruk. Kas sina ikka saad laadale müüma tulla? Tere, Peep Ilmet. Ja sinu luuletuskogu tuleb müügile, on valmis. Ja Tapio Mäkeläinen näitab Peep ilmeti Soomes välja antud luuleraamatut mille kirjastus ajakirja Estonia seltskond Tabiol ja Cornelius Hašelblattil, kes Hamburgist Soome elama asunud on mardilaada ajaks ka Estonia ajakirja värske number väljas. Hei, kuhu majutada Pirgu näitetrupp? Liisa-Maria piila teeb lühikese mõtlemise järel otsuse minu juurde lähen ise selleks paariks päevaks sõbranna poole. Kas kunstiteoste nimekiri, mis oksjonile lähevad, on arvutisse löödud ja nii edasi ja nii edasi kuni läheme kohvipausile kööki, seal on üks töörühm juba ametis võileibade määrimisega. Laadal tahetakse kohvikus maha müüa 1000 Eesti kiluvõileiba. Põletan niukene, magus, magus, magushapu ja magushapu. Oi, see on väga hea extra hinnaga laadal. Alati eraldi talla erale, kuidas kost talusse läinud tare talust mööda igaühel. Ütleme niimoodi, et igas talus. Leiba jätkuda ei kuidagi kellelegi välja kukub. Vanaleival juur ka ei põle, värvin täitsa ikka otse paned lõimelisteni krõimekkis hakkab otsast pihta. Lambi mehite võimesse ja mis see tähendama müüme? Ei nagu teed alguses selle juuretise, nagu hakkab teda. Nojah, aga vana juuretist ei ole, ei ole, ei ole. Otse värske, koik Kihnu 48 ja ma lähen vaatan neid juba laulavad. Õpiti Sõru vastulöögi anda ilusad laulud, teil on ju need laulud nii ammu selge. Ella saamise laul, Põlva valda pumbas istun koiva, kaldun aatom vältesse, kallima pea, kes on kaugel siit. Niimoodi kerib ennast üles. Peomeeleolupeoni on jäänud veel üks päev aga valime neid hästi, mõtlikkuja vaikse tempo ja kuulame, mida on öelda teisel eval Eeva niini vääral, Tuglase seltsi auväärseima liikmel, sest tema on Eesti ja Soome kultuurisuhete sümbolkuju. Eeva Lille on muidugi tema õpilane, aga ka Kristiina koski vaara Hannu-Pekka, Palainen, Anja Salokannel kui ainult mõnesid nimetada tegelikult kõik need, kes pärast sõda Helsingi ülikoolis läänemeresoome keeli on õppinud ja paljud teisedki huvilised. Eeva niini vaara saab veel sel jõulukuul 88 aastaseks. Jõgeva lähedal Siimustis Pälluri talus sündinud edumeelse ja haridust hindava vallavanema tütar sai hariduse vastasutatud too eestikeelses tütarlaste gümnaasiumis ja Tartu emakeelses ülikoolis, nii et tema haridustee langeb kokku meie omakeelse haridusega üldse. Õpingute ajal tutvus Eeva Pedriks soome noore keeleteadlase Martin miinivõõraga abieluviis Eeva Soome abikaasa surm äkilise raske haiguse järel oleks võinud noore leinava naise kodumaale tagasi tuua. Aga ajaloo sündmused seadsid ette omad takistused. Oli 1939, saabus 1940. Eevaniini vaara jäi Soome. Peagi võttis ta üle selle töö, mida oli teinud enne teda Villem Grünthal-Ridala eesti keele lektori koha Helsingi Ülikoolis. Sel ajal oli väga palju eesti keele õppijaid ja väga vähe õpetajat, üks ainukene lektor ja praegu on ju kaks või kolm, aga minu töö oli küll terve ööpäeva kestev, sellepärast et ja see sobib mulle. Kui mul ei ole peret rohkem kui üks poeg ja temagi niisugune häälloomuline ja täpne ja korralik, õnneks õnneks siis see õnnestus küll mul olla kõik aia testiasutuses ja korraldada kõik sugus kõigiga ja kõik nii kergest. Mitmesugust tegevust igatahes, aga seda ma ei tohi öelda, kui väga palju ja kui õiges linnad õppisi, sest minu mõte keeleõpetuse õppimise juures slanius keele pikka ja seda oli neil aegadel väga raske saada aastas 45 alates siin oli väga-väga suurel määral kõik veel sõjajärgne aeg ja ühendused Eestis olid ju täiesti olematud. Ka meie õnneks tekkis niisugune kontakt Rootsis olevate eestlastega ja ka lastega ja suvekodudega 15 aasta jooksul suveti soome-ugri kultuurkapitali stipendiaat. Idena käisid palju ka Eva Lille üks esimesi keelepraktikal ja neil tekkis kontakt e-kirjavahetust sealsete eestlastega ja sellepärast nad oskavad nii hästi, et nad on õpingute aegu Kannuka keelepraktikat. Siiski meil oli ka siin pääl mõnesuguseid ja väga palju harrastuslaulukoor ja reede ring ja keegi peaks huvitama huvituma sellest reede ringis. Tõepoolest need protokollid on minu käes, eesti keeli on neid peetud. See oli ainult mõni aeg, mõni aasta, kui me võiksime reede õhtuti koguneda, aga siis muutus see, et me kogunesime silla. Niisiis kui oli võimalik Ja praktiline harjutus keeleõpingutes on täiesti esmajärgus eluliselt tähtis. Ja seda ma õppisin juba Võrus olles direktor Käisi Võru Õpetajate seminaris, teil siis on tänuga meenutada seda kauget, kauget aega kuste Võrus õppisite õpetaja, kus nii väga kauge soli 28 30 ja 30, see hääe, hariduse kolle juba suletigi. Kuna õpetajate ettevalmistus korraldati ümber teistviisi. Evaniiniva rähk, hing ja süda on ikka Tuglase seltsiga. Hämmastav, kuidas ta kõigega kursis on. Meie kodumaise kirjandusega, noorte õppurite tegevusega oma mälestusteraamatule, mis mullu Soomes ilmus ja mida praegu meil eesti keelde tõlgitakse on evaniini määra pannud pealkirjaks aine paista sama aurinko. Seesama päike paistab üha See pealkiri on Betti Alver Ild ja Betti Alveri ühest kirjast. Kusla mäletab vanu aegu, kõneleb, et tema Jõgeval asuv vana oli mind juba sel ajal ka tundnud. Kui ma ikka kodunt tulles kiirustasin oma pakkidega Tartu rongile, et oma kooli minna, jääda uuesti ootama, millal saabub jälle mõni kaksikpüha vähemalt või mõned pikemad pühad kuna on võimalus koju sõita. Sest koju koju alati tahtsin ja ääretult ma olen olnud kiindunud sellesse Pälluris. Aga neid on nii pikki aastaid olnud tee koduks Soome maa ja see maa on olnud teile sõbralik, selles mõttes, et siin te olete leidnud nii vajaliku töö Soome kohta halba öelda, olen Soome kodanik ja olen siia kodunenud. Aga see ei takista mind sugugi olemast kiindunud Eestisse. Mul on kaks maad, Eesti on Isamaa ja Soome on koduma. Ja ongi aeg siirduda peopaigale mida vast eelmisel õhtul hilja kaunistama ja korraldamas eakate reedel, kui koolilapsed läinud. Siin oli vastutajaks meie lavakujunduskunstnik Riina Vanhanen. Tema juhatusel on kõik need Eestist toodud plakatid ja pildid üles pandud. Nooled näitavad, kus peosaal, kus kohvik Koidula, kus lastetuba. Lastetuppa, just suundubki kahe väikese tütre aura marja ja Salmega isa jõuga Vanhanen. See on üks perekondi, kus kõneldakse mõlemat keelt ja elatakse vaheldumisi mõlemal maal. Joogo Vanhanen on eesti kirjanduse Soomendaja ja just veidi aega enne mardilaata ilmustena tõlkes Jaan Krossi uus romaan käsikirjast tõlgitud. Nõnda ilmus Soomes enne kui Eestis. Vanaste pere teeb ka esimese ostu ühes rahvarõivaletis ja pisikesel aura Mariel. On peagi kihnu kört seljas, olgu tal õnne seda kandes, aga peomaja uksed pole veel avatud ja siin sagi Valles oma korraldaja rahvas. Pärnu Koidula kaasa. Samal ja mitu kuud vahet ei ole muu elamute juures. Omadust. Eeva oskab igale inimesele tema ülesannet isuäratavaks teha. Praegu ta juhendab konferensjeed. Ja nüüd ma küsin müssile sea mumeelest, tahtsime seal turvalisus, tundelisemat, rühti, Olüpseismine, mene, Ede silondeerida, Tabak, targi, Johnson röörikas, Nixon, Ravalinen olemas. Cationadki hoidjasse. Vitsata tule üllatusi, mis ju paistab. Okei. Ma käin seejärel ja vaatan, kuidas viimaseid korraldusi herned ja muudkui salvestan. Mitmes kohas tuleb vähe pool pooleni aken, tule raha. Lippa tähendab. See juhtnöör puudutas kõiki vabatahtlikke müüjaid ruttu kassakarpide järele ja k Anu Raual, Krista kaeral ja Maimu Bergil tuleb võõra rahaga harjuda ja võõraste keeltega. Tema on minu sõber Kanadast ja ta ei ole Eesti tagapõhjaga, aga tal on huvi eesti asjade vastu. Ja teie olete, olen Kanadas Vancouveris, minu nimi on Riina Tam. Te olete vanad tuttavad ja kas teie olete temas äratanud niisuguse Eesti huvi või on ta siia tulla midagi õppima? Soomes on praegu minu juures külas on Eesti asjadest huvitatud eriti eesti muusikastuminast ja Arvo Pärt ja siis. Eriti Dublin kõvetes käin Helsingi Farola nõu. Kuidas te teadsite Tuglase seltsi tegevusest, et siia tulla, aga ma tunnen, jäävad siseva kaudu, nii et te olete Eeva külalised? No tegelikult mina õpin siin Helsingis, nii et ma, ma tunnen, jäävad selle tõttu. Ei, Alan, ma inglise keele õpetaja Kanadas, aga ma teadsin eesti ja soome keelt ja rootsi, nii et ka mu ema-isa on Eestis tulnud, aga ma olen ise sündinud Kanadas üles kasvanud nägemist. Me kohtume veel. Jõudu. Ele lõhus, räägime ka paar sõna sellest. Teie siin Soomes neid pikemat aega juba, Teet. Nojah, ma olen siin nüüd juba tõesti kaks kuud olnud ja olen Helsingi ülikoolis tööl, õpetan soome üliõpilastele eesti keelt, nii nagu meie õppejõud on siin aastaid juba Lektariks olnud. Kas Soome üliõpilased on head õpilased ja õpivad hästi? Nii raske on vastata, sest ei taha, ei taha liiga teha, aga tegelikult oma üliõpilastele. Soome üliõpilased on muidugi kenad ja nad on tõepoolest ka, tundub vähemalt suures osas eesti keelest huvitatud. Aga noh, minu meelest siiski ka meie üliõpilased. Mis puutub keele õpilastesse viimastel aegadel, siis on nagu märgatavalt tublimaks muutunud ja kas iga eestlane, kes Helsingisse tööle õppima või õpetama satub, on kohe ka Tuglase seltsi mõju piiripiirkonnas? Nojah, ega sellest ikkagi niikuinii mööda ei saa, kuigi mina nüüd tõepoolest sellel üritusel siin nagu esmakordselt olen küll oma käed külge pannud natukene väga palju, sest minu meelest oli sadu kilusid, mis te olete puhastanud ja seal just kätega väga tõsine töö. Nojah, seekord oli see koha täiesti vahelduseks. Pirkko Huurdu tuleb koos Eha Lättemäe just võileivad algust. Kiluleivad ongi valmis ja küünlad sinised salvrätid kenasti koolilaudadele seatud. Eha Lättemäe on pikki aastaid taotlenud Soome sõiduviisat ikka asjata. Nüüd lõpuks on luuletaja siin ja teda aitab ja juhatab sõbratar Pirko oma rahvarõivais. Tema on alumise korruse kohviku perenaisi. See on Karjala kännas pühe järve ähvari sinu vanematekodu. Mina olen sündinud Karjala käänusel. Ja minul teenegi rahvariese on luuderi son, ingerimaad või ise asukohaliselt või ise oligi sündinud Ingerimaa ja piirkohourdaseled. Ingeri seltsi liige ka olen, ma olen kaua olnud Ingeri Ingeri üüdist üks jäse. No see on ju, see on ju toimunud siin soomes terve aega, aga nüüd on tulnud veel uus ühing. Ja siinne kuulungaja. Raamatuletis on juba ostjaid. Annaqueen andeksi Vige kirja, tema on. Kordab liiva. Olete Paabiskelija? Ja ma olen hoopiski lõhelsinil õpistus selles, et ma olen, võtad Tallinnasse Tallinna pedagoogilises kõrge, aga olusse siis räägigi eesti keelt, räägin küll, niisiis oli päris asjata hakata rääkima soome keeles, aga siin on täna nii, et ei tea kellega rääkida, mis keeles, sest suur osa inimesi, kes siin tegutsevad, oskavad mõlemat ja paistvalt küll jah. Ja ütle palun oma nimi ka, see jäi? Ei nagu Boonen. Väga tore oled sa Tuglase seltsi liige. Liige küll, jagas, tundja on eks Jolgaan. Uksed on nüüd linnarahvale valla ja kes trepist üles jõuab, satub kohe reklaami õnge. Viie marga eest võib osta loosi ja õnnelik käsi võidab Tallinna reisi. Loose ostma kutsuja on aga tuttav mees. Tere hommikust, Toivo Kuldsepp. Teile paistab see ametil sobivat mitte halvemini kui kõik muud välisministrini välja. Arv on igal juhul. Mulle alati meeldib, kui rahvast ja toimub. Midagi peab olema ja, ja siin tõesti Taivo elu on põnev. Mitmendat korda te olete mardilaadal oma elus? Ma arvan, et ma olen olnud kõigil mardilaatadel. Vist ei ole ühtegi vahele jäänud ja, ja seetõttu on muidugi tore olnud näha, kuidas iga korraga asi ikka järjest laieneb, süveneb ja üha enam omandab kindla koha Helsingi kultuurikaardil. Ma ei saagi rohkem praegu küsimusi, asi hakkab lahti minema, aga iga rühmadaadioti päevi. Tere arbu joostuma kauba pääle. Ja äkki tagasi jalutama. Värviline päev sisse juhatatud ja Toivo Kuldsepal tulebki. Peagi minna saali huviliste küsimustele vastama Eesti kohta, mõistagi ei jõua enam korraga olla kõikjal kuulamas intervjuusid Eeva niini võõraga Jutad viljakusega Ivar Ivaski k. Teda usutleb rahva ees kailaidinen, kirjandusprofessor ja Tuglase seltsi esimees. Aga väikene ehk Kihnu Christian seisab koridoris käsitöölaudade ees ja otsib, kus on nende peres tehtud asjad. Kui vana sa oled, Christian? Kaheksa aastal peale Kihnu ja Pärnu ja Tallinna ja Helsingi, kus sa veel oled käinud? Lätis, Leedus ja missugused need teie kindad ja sokid olid, mida sa siit otsid, kes kodus neitsid, ema kodus. Ta tegi sääre vahele 19 tükki. Oot, seda kogu aeg teeb need, kui tal midagi pole teha. Kas sina oskaks teha säärepaela? Oskan, oskate? Ja tahate, kes õpetas ema. Pole siin aega ühtegi kaubaminekut jälgida. Enamus rahvast siirdub peosaali. Kihklaste esimene kontsert algab ja Kristjanil on seal päris oluline osa. Mary ja eelnõuga ja rõõm. Kuiva ta ka üle siis mõõt prootile. Kui ilmneb tormile tuul töölt bla kõrgele. Kus teenime see loodud suur? Teie Helsingi Ülikooli ajaloo õppejõud, sepa Tsetterberg, juhtisite kunstioksjoni. Kuidas see oksjon õnnestus? Ja vabandust, et ma räägin soome keelt, külle see semeni haiga, mugavasti mutta, see laulis voolnud, olla vähene, mängin liigimisi ja me ei lähe noolinud tänavuna, eri tühisem, paljon, virolaystatavaideta, müüdevene, üliviiskümmend, taidete osta. Eesti kuulajale võib-olla ei oleks liigne veel kord seletada, mis on see suur töö, mida toimetavate Tuglase selts Soomale suuden liita ja Svenska folk Sting ühiselt seal eesotsas on üks toimkond, mida teie juhite ja selle kogu suure töö nimi on Viro kereus. Rääkige palun mõni sõna sellest veel kord. Ja külla meelelleni deme Viro kere on meeleollu nüüd Suomessa kärnisse Helmi kuune, alusta lähti. Ja see jätkuvialencivoorem poolele ja kereoksena ikana. Me Keremi haiga suureneb. Oman Jostami moorus tamme viron, kuutuuri rahast on suomen. Argodus hoonetähkumuse rahastuensibuana, mooruste, ta nii siide Ale, ta jagas tipen teie virolaisille Suomessa Olesk ja luua Warden. Ja Me jaaminedes tipen teie juuri, virolaisile kultuuri, hängi, lööle, Dielemmi hil hoopis Kelly joolekooluma esile ta Iideeellyolle, sa veel dail mutta myös Johammadisse olevile, kuden läägarile, Insin rel. Korjandus Eesti fondi loomiseks kestab veel uue aastani ja kogutud kapitalist tahetakse hakata andma stipendiume Eesti kõikvõimalikele inimestele. Kooliõpilasest kirikuõpetajani. Ajaloo õppejõud Seppo setterberg, kes on Balti ja Eesti ajaloo uurija, teab jutustada, et niisugune abistamise vahekord on olnud ajaloos varemgi. Soome rahva soov ja tahe näidata on niivõrd liigutav ja hea, kuid tegelikult teaduslikud kontaktid, kultuurikontaktid on kogu aeg olemas olnud ja, ja püsinud. Ja ma tahaksin kuidagi Ta kinnitust või, või sellele arvamusele siiski eestlaste tung, Soome ei ole paljas, egoistlik materjal, Algne, püüa ennast kuidagi vee peale tõmmata. Vaid selle taga on siiski soov õppida töökultuuri admisi, kõike seda, millega Soome on meist ees ja neil kasutada oma rahva vaimseks tõstmiseks ja materiaalsetest muidugi ka, aga ühesõnaga eestlased ei ole ainult ahned trügijad, vaid nad et neil andaate inimesi Külla külla see on iha selga ja, ja, ja totakaim tädi mustaseta Me Metuybomeeto memme tugeja Virongu tuurja mutta soomlus, meele, üüriliste koska, mida ene Me tunneme Viro syda kautomios muudamineostovi toa tärgi Ämbras on meile niideta, et mina usun, et me oleme kassa. Andavina mutaminessaavina. Suhe saab siiski olla mõlemapoolne, lausub sepassetterberg, kes oma suurele töökoormusele vaatamata nii energiliselt Tuglase seltsis kaasa lööb. Mutasoomia šandoizameelne. Aga saalis on juba lahti läinud Pirgu mälukillu esinemine. Õnnetu oma loomade hulka meid, Loe. Vaata sellest mina lahti, ei sa valuga väriseb töö ta rahutult, Oxoom, minu rin. Hirmus Sorsak saamas. Ta hoones ka, hirmutame. Tere päevast, see laul, mida te kuulsite, on esimese maailmasõjaaegne laul. Pirgu mälusektori põhitegevuseks on inimeste elulugude kogumine. Meie rahvaarv on sedavõrd väike, et meie ei tohi unustada kedagi, kes aitab elada meie rahval ja püsida elus meie keelel. Usun, et vähemalt osakese kuuetunnisest programmist oleme teile nüüd kujuteldavaks teinud. Võtame hoogu. Maha jätame vahele õhtuse korraldajate, oma väikese koosviibimise juba seltsi ruumides, Marian kadul. Jätame vahele pühapäevased sauna ja basseinimõnud kihtlastele mõned linnaekskursioonid ja muud. Ma ei usu, et Eeva Lille või Tapio Mäkeläinen pikalt puhata oleks saanud. Igatahes on need esmaspäeval varakult jälle seltsis, kus töö ei taha lõppeda. Veel tuleb inimesi rahvarõivaid ostma. Just tuli Tiiu Grünthal, Villem Grünthal-Ridala lapselaps, muide jääks peagi algaga külaliste koju saatmise hooled ikka, et kes viib, kes saadab aga natuke on pinge vaibunud ja intervjuu Eeva lillelt ma ometigi neid saan, sest varem oleks olnud nagu sündsusetu teda paluda. Ma olen tõbras jooksnud, põgenenud, kui sa tuled ja aga nüüd on see põhiline päev, mardilaadapäev on möödas ja tänane hommik algas sul tänukõnedega. Kas Soomes alati nii tehakse? Muidugi kõik inimesed, kes, kes mardilaadaga ka seal olid need vabatahtlikud. Ja nad on Tuglas seltsi töökangelased, nagu ma neid kutsun. Nemad, igaüks annavad oma vaba aega ja tulevad rõõmuga tegema. See kuulus selle juurde, me oleme, me täname kõik teineteist. Soomest olid muidugi meie juhtkonna liikmed, kes olid kõige aktiivsemad juhtkonna endine liige Kristiina kovskiwara, kes vastutas küpsetamise eest ja praeguse juhtkonna liige Hannu Lehto, kes organiseeris autoveo, see on väga oluline asi, ise oli igal õhtul sadamas minu meelest ja igal õhtul viis inimesi ööbimiskohtadesse ja siis muretses pärast asjad kohaletoomisest. Kui naised küpsetasid puhas, siis Hanno oli seal vastas, kui helistati nüüd valmis, siis ta tõi asjad kohale, tema käis ka ja võttis vastu neid erinevate firmade kingitusi meie jaoks, ta tõi kohvi ära ja küünlad ära, mis meile oli kingitud. Tema sõitis autoga ringi. Peale selle on väga mitmed eesti keele läänemeresoome keele õppijat löönud kaasa. See samane Tiiu Grünthal, kes siin praegu seda Kihnu kördi endale selga proovib, oli ilusti rahvarõivastest seal ilmas, praeguse tulid siia, et endale Kihnu kört ja osta ja täpselt Uural Muhu rahvariides mul on olemas ma ise õieti tegin aastaks 80 kordi Stockholmis mardilaadal ma olin, möödunud aastal mainiti esimest korda seal nagu teel ja see aasta ma olin ka tööl seal kohvikus, töötasid varem olen, mul on alati sel päeval olnud tavaliselt orkestriproove, siis ma ei ole saanud kunagi üldse Meiegi seal mardilaadal. Nii et muusika on ja mängin viiulit ja klaverit, mängin ka. Käin käin hüvingel orkestris mängimas iga nädal ma olen Helsingis sündinud, aga siis vahepeal ma elasin hüvige mitu aastat, aga nüüd ma teen. Õpin Helsingi ülikoolis, õpin prantsuse keelt ja eesti keelt ka. Ja kirjandust, ma arvan, et peaaegu kõik keeleõppijate erinevate kursuste üliõpilased lõid kaasa. Siis oli eestlasi ka väga palju ja see, mis mind eriti rõõmustas, oli seepärast, kui kõik töö oli tehtud juba. Kui kõik asjad olid pakitud, suur osa inimestest ära läinud, siis ilmusid veel kohale eesti mehed, tuli Rein ruutsoo, tuli, toibub tasa ja hakkasid koristama. Tuli Tago Holsting, kes, kes, nagu ma ütlesin, on koristusbrigadir laudes tegid nad tööd ja pesite koolimaja põrandad. Ma eile kohtusin sadamas kooli rektoriga, tema ütles, et vähemalt põrandad särasid, nii et vahepeal on väga Toivo ja Reini ja tagahoiak, just ta kõik seal olid. Noh, kõigepealt neid on kokkuvõtete tegemine, kas sa arvad, et vajalik summa kokku saadi? Ma arvan küll, ma arvan, et vähemalt seitse stipendiumi võime jagada järgmisel aastal. Aga ma tahan veel ütelda, et ega meie põhieesmärk siiski ei ole see raha korjamine meie põhiees. Marko on kutsuda inimesi kaku, pakkuda nendele kõrgetasemelist eesti kultuuri, seekord Kihnu ansambel, seekord Pirgu, mälukeskused, teater ja, ja ka kutsuda kohale eesti kultuuriinimesi, kellega siis saab Soome publik saavad Tuglase seltsi liikmed kokku. Mul on niisugune tunne emale kuulnud inimeste käest, et nad hea meelega istusid seal tundide kaupa kohvik Koidulas ja tundsid ennast hästi. Mul on niisugune tunne, et see peomeeleolu oli hea. Me ei saa siin niimoodi teha, et ainult dollarite Margat eesmärk tuleb, kui me kutsume, kui me saame palju inimesi kohale, kui nad leiavad, et meie programm on väärt seda väärt, et nad tulevad seda vaatama, teatavad ka sinna siis rahanalt, ostavad kohvikust meie häid sööke ja meil seekord oli Tartust ka Tartu piimakombinaadist neli perenaist, kes tõid söögid kaasa, kes siin kaks päevatekid toitu meie laudadele, ilusat soolased tordid ja magusad tordid, šarlot, et ja, ja küpsis, et ma olen nendele ka väga tänulik, see aitas oluliselt kaasa, aga vahest tulu see jälle ei ole mitte meile niisama kasutamiseks, vaid see on jälle selleks, et meie tegevus võiks edasi jätkuda, et me võiks jälle korraldada seminare ja näitusi ja kokkutulekud, kuhu me saaksime kutsuda eesti külalisi, maksta nende päevarahad ja, ja pakkuda nendele rõõmu. Siin Soomes aga ütle mulle, kuidas on senised stipendiaadid ennast õigustanud või, või oled sa olnud rahul sellega ja need on, oleme igaühega olnud tihedas kontaktis ja mul on niisugune tunne, et igaüks on saanud natuke kasu. Olenevad muidugi väga inimese oma algatuslikkusest ja iseloomust. Üks saab natuke rohkem, kui ta on painduvam ja kui ta suudab rohkem kontakte saada. Aga igaüks on saanud midagi kasv selle soki, noh, üksinda hakkama saada võõral maal, sellepärast meie Tuglase seltsis siin suudame anda ainult korterit, raha kätte. Me läheme sadamasse vastu ja saadame sadamasse, siis meie juurest võib helistada. Me aitame kontaktide leidmisega, aga me ei suuda inimese kõrval kõndida pidevalt. Ma olen öelnud, et et nüüd on teil seesama sokk kui minul. 61. aastal, kui ma esimest korda üksinda Inglismaal ja läksin ja Londonis kargasin politsei sealse Bobby kaela ja ütlesin seal. See oli ainuke sõna, mis mul meelde tuli. Mõtlesin, tehke teie ka. Minge Soome politsei juurde. Nii see läheb, ma loodan, et eestlastest, kes siin neid kaasa löövad, kõik teevad siit teatud järeldused oma edaspidiseks eluks ja tööks, tähendab see on nagu mingi lisakapital, et sa näed, kuidas, kuidas töötatakse teisel moel. Mul on niisugune tunne, et täie mardilaada trupil on niukene koostegemise rõõm. Ja see oleks väga armas, kui, kui see nakaks inimestevahelised suhted on kuidagi eriliselt lahedad ja ma panin tähele, et näiteks te istute, et abi on mägelaisega seal väikeses toas üle laua. Ma imestan, et ei teki mingit niisugust närveerimist või see tohutu koormuse, tohutu pinge läheb nii, nii ladusalt. Siiski käik vist väga hea. Kas abielu on hea iseloom ja seda ma pean ütlema, et ta kannatab mind, kes sisendamine kavandan pidevalt ja nendel teistel ka on. Ma loodan ikka huumorit, et ja oleme õppinud Eestist naermise iseenda üle. See aitab üle kõigest. Meie, võib-olla oleme siin nihukesed, nord, töödistsipliiniga, aga me oleme tihti ka kinnise iseloomuga, kui me oleme nüüd praegu ühendanud eesti oskusi Ta iseenda üle ja Soome töökusest, see on väga hea tulemus. Mida sa, Eeva sooviksid nüüd aasta lõpus endale, oma seltsile, seltsile, me ootame praegu haridusministeeriumist väikeste jõulukingitust, see on seoses Soome riigitud setiga. Ma loodan, et me saame teise palgalise töötaja. Tahaks, et abi saaks päris koha Tuglase selts ja siis ma loodan, et järgmise aasta jooksul me saaksime veel natuke ruumi juurde ka Tuglase seltsile. Sellepärast see üks tuba on lootusetult vähe ja üks telefoniliin endale. Natuke rahu tõlkimiseks, kui kaua sa ei ole saanud neid oma tõlgete kallal istuda? Üks kuu aega ei ole ma üldse suutnud seda teha, ma praegu peaks lõpetama Jaan Krossi vastutuulelaeva. See on küll üks niuke Vastutuulelaev, see raamat, ma olen seda üks neli korda alustanud ikka algusest uuesti ja ikka tulnud mingit teine töö vahel. Suve lõpul tõlkisin Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm Rein ruutsoo raamatu Eesti alustab uuesti ja see on nüüd praegu välja tulnud, see oli üks väga suur töö, 350 lehekülge. Siis ma olin natuke eemal Tuglase seltsist, etappi asendas mind siin. Ja nüüd ma peaks veel enne jõule siis Vastutuulelaevaga tegelema. Tahaksin ikka ilukirjanduse head stiili lihvida. See pakub mulle küll naudingut ja rahuldust. Vaarikus muusika ja kirjutusmasina selle arvutiklõbin. Oi, kui ma saaks selle juurde üks kord ja sul on veel laps, kes on kaugel Tartus praegu. Anna ja ta läks rattalt Georg otsa peale oma uues kihnu kördis. Ja õpib Tartus arstiteaduste, ta on üks neid esimesi, kes nüüd sellel sügisel on alustanud Tartus õppimise. Sellest korrast jäi Eeva Lille mulle meelde niimoodi. Kuidas seisis uksel oma õpetajale Eeva niini väärale. Head teed soovides. Vaata, võta see kassett, siin on eesti jõululaulud, seda kuulake, kui jõuluajal pagi tuleb seppaniini vääran, tuntud kunstiteadlane Eva poeg ja vanadaam ütleb vastu, oh aitäh ja mul ei ole sulle midagi anda. Noore mehe Eva tõstab tema poole oma tumedad silmad ja ütleb kõigest südamest. Aga sina oled ju mulle kõik selle andnud.