Head ja ilusat neljanda advendipühapäeva õhtut. Tänases saates vaatame tagasi lõppema hakkavale 2013.-le aastale kirikuelus. Ja uurime, mis on juhtunud selle aasta jooksul olulisemat kirikujuhtide esmalt luteri kiriku peapiiskopi Andres Põderi ja teiseks Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu presidendi Meego Remmeli arvates. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja hetke pärast kõigest lähemalt. Tänase kiriku saatekülaliseks on Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder, tervist, tervist ja võime soovida ilusat neljandat adventi ja jõulud on kohe-kohe tulemas. Samad sõnad, ikka aastalõpp on selline tagasivaatamise aeg tehakse kokkuvõtteid, valitakse sporditähti aasta arste. Aasta vaimulikke küll valitakse mõnevõrra hiljem, aga sellegipoolest, kui vaadata praegu tagasi sellele lõppema hakkavad aastale, siis mida see 2013 on kirikule toonud? Vaatame meie luteri kiriku tegevust, siis kindlasti on terve rida selliseid toredaid asju, mis sellest aastast meelde jäävad. Mina tooksin kõigepealt välja uute kristlike koolide rajamise. Me ju lõime paari aasta eest või õieti taastasime Tallinna toomkooli, aga tänavu alustas esimesel septembril ööd veel Kaarli kool, Kaarli koguduse kool ja Peetri luterlik kool Tartus. Mõlemad on sündinud kuidagi altpoolt tulevast initsiatiivist lapsevanemate endi huvist ja see näitab ka sellist kristliku kasvatuse edasiminekut. Ka kodudes mõeldakse, mil moel oma lastele anda häid ja õigeid väärtusi ja kasvatada neid keskkonnas kus valitseb siis selline kristlik meelsus. Lisaks luterlikule koolidele avati ju ka veel Püha Johannese kool, mis on õigeusukallakuga. Nii et selline tendents on laiem kui, kui ainult meie kirikus. Nüüd hariduselu vallast võiks nimetada ka veel tänavu aasta tal toimunud täieliku meie bioloogilise Instituudi usuteaduse instituudi ja Tartu teoloogia akadeemia ühendamist. Sügisene vastuvõtt andis väga häid tulemusi. Suur hulk uusi üliõpilasi ja võime öelda, et neid rakenduskõrgkoolina tegutsev meie kiriku teoloogiline õppeasutus on oma kriisi ajal tahad või hetked üle elanud ja vaatab päris lootusrikkalt tulevikku. Nii et see on nüüd hariduse valdkonnast. No nimetaksin veel ka seda, et ka uute kirikute rajamine oli tänavu aktuaalne, on algatatud sihtasutus tus kiriku ehitamiseks Sakus, seal käivad ka juba planeerimistööd ja projekti koostamine. Aga kõige tähtsam vast, et Tallinn eraldas krundi Mustamäe kiriku tarvis toimus ka arhitektuurivõistlus, kuhu laekus koguni 31 tööd milles siis võidud välja valiti ja nüüd loodame siis peagi ka selle kiriku ehituseni jõuda. Ma arvan, et tänavune aasta on olnud kirikut ehituses ka Oikomeeniliselt. Laieme valmis ju ka õigeusu kirik Lasnamäel, mis oli päris suur saavutus. Mitmeid aastaid seda rajati aga õigeusu kirikuid Valvis veel mujalgi nii Türil kui ka Paldiskis. Me võime olla rõõmsad, et kui mujal maailmas sageli räägitakse, et mida teha kirikutega, mida ei kasutata, kuidas neid kinni panna, siis meil Eestis praegu veel ehitatakse juurde ja avatakse uusi. No siinkohal muidugi tuleb öelda, et ehitatakse ju ikkagi Tallinna piirkonda või Harjumaale ja teisipidi need kirikud, mis on maapiirkondades, seal on ikka küsimus, et mis saab, kui kogudus jääb väiksemaks ja väiksemaks, et see kirikute haldusreform, millest on räägitud, seda ei ole ju praegu veel tehtud. No kindlasti demograafilised muudatused mõjutavad ka kirikut ja on tõsiseks küsimuseks mitte ainult ühiskonnale väljaspool kirikut, vaid ka kirikus endas. Aga Eesti on siiski nii väike ja need distantsid pealinna ja niinimetatud ääremaade vahel suhteliselt väikesed paljudki inimesed, kelle juured tegelikult on maal maa kihelkondades on ikkagi jätkuvalt jäänud oma koguduste liikmeteks ja see on iseenesest väga hea, et nad toetavad ka oma kodukirikut korrashoidu. Nii et ma usun, et me suudame vahest veel päris pikka aega hoida oma kirikud avatuna neid kohti, kus elanikkond on täiesti lahkunud. Ehk veel ei ole, aga see oht muidugi on. Ma tuleks tagasi veel selle kristliku hariduse juurde just selle tendentsi juurde, et on avatud, et just viimastel aastatel mitmeid erakoole, kus õpetatakse küll üldhariduskooli õppekavade järgi, aga sinna juurde on toodud siis ka selline võiks öelda, et usuõpetus sellepärast, et need on erakoolid ja erakoolis võib teha ka vastavalt sellele juhtkonnale vajalikke otsuseid õppekavas ja täiendada seda. Aga millele see viitab ka sellele, et, et sellest religiooniõpetusest see on üldhariduskoolis üldiselt puudu. Ja siis tahetakse mingi hulk vanemad soovivad, et nende lapsed siiski saaksid seda haridust. Ilmselt on päris mitmeid põhjusi ja üks on küll see, et konfessionaalset usuõpetust meie täna kehtivat Eesti seaduste kohaselt saabki anda ainult erakoolis. Et üldhariduskoolis, mis on nüüd riiklik või munitsipaalon, võimalik siis usundiõpetust, aga see on niivõrd üldi naine, et ükski konkreetne kirik vaevalt seda päris oma õpetuseks peab. Kuigi ka see on väga hea ja kindlasti tasub, tasub sedagi lastel õppida. Aga paraku on siiski nii, et ka meie tänases situatsioonis on kaunis keeruline ja raske leida tunnile kohta leida õpetajat, leida õpetajale palka. Nii et meie üldhariduskoolides on suhteliselt, et raske sellist haridust ka saada. Ta on võib-olla võrreldav riigikaitseõpetusega ja kuskil võib-olla viis 6000, et kummaski on õpilasi tänases Eestis nii religiooni või usundiõpetuse vallas kui riigikaitse õpetuse vallas. Sest nende staatus sellise valikainena lihtsalt ei soodusta levikut. Ja teine asi, et võib-olla ka peetakse erakoole miskipärast selles mõttes ka paremateks, et seal on klassid väiksemad ja võib-olla personali valik on seal ka kuidagimoodi hoolikam. No kindlasti erakoolid vaatavad üle ka need meetodid, kasutusmeetodid, õppekavaprogrammid ja teevad seal teatud muutusi, mis tunduvad sobivat paremini selle profiiliga, mida lapsevanemad ka ootavad. Nii et selline kooli vaimsus on väga tähtsal kohal, et see kool oleks mõnus, heatahtlik, et, et seal jätkuks aega ja tähelepanu iga lapse jaoks, kas seda alati õnnestub saavutada, aga need on kindlasti ühed põhjused, miks vanemadki eelistavad erakooli. Ja tihtipeale vist ei ole ka tegemiste ilmtingimata selliste iga pühapäev kirikus käivate lastevanematega, mis tähendab seda, et sellel sõnal kristlik või kristlik kool on omamoodi selline nagu ikkagi hea märk küljes või tähendab midagi, midagi head ja kasulikku. No, ega need koolid ei tee ju tegelikult õpilaste vahel vahet ega küsi kelleltki, et, et millisesse kirikusse keegi kuulub või mis usku keegi on. Et lapsed on kõik ühesugused ja teretulnud ainult siis kooliprofiil on veidikene teistsugune. Selline, mida, mida ilmselt siis vanemad on helistanud. Jõulude ajal räägitakse rohkem ka kirikust ja küsitakse, et kui usklik jällegi meie rahvas on, kuidas selle usuga nüüd meil Eestimaal on, et kas te olete tähele pannud seda, kuivõrd sõbralikud on eestlased praegu kiriku suhtes? No niisugust statistikat on ilmselt veel raskem teha kui rahvaloendust läbi viia, sõbralikkuse määra mõõta, selleks meil väga head mõõdupuud ei ole, aga ma arvan, et eks me ju kõik elame meie ühiskonnas ja, ja näeme neid suhtumisi ja hoiakuid. No tegelikult vahest öeldakse, et eestlased on jõulude usku, et kui see aktiivsus, mis on seotud jõuludega, muutub isegi teatud osale inimestele väsitavaks siis võib öelda, et ehk ongi mõnes osas liiga palju sellist oma elu seostamist ühe kirikliku pühaga. Kuigi jah, võib-olla aktsendid rõhuasetused on erinevad, kui seda kirikus oodatakse ja võib-olla kusagil kaubamajas või mingis muus sellises asutuses oodatakse kus jõulud on, on abivahendiks nagu näiteks raamatuletil raamatuid pakkudes. Aga ma olen kuulnud ka seda, et ega kirikut enam nii täis ei ole. Pühade ajal. Ma ei oska öelda, et siin nüüd vaevalt suuri muutusi märgata on, et mina, jõuluõhtutel olen küll nendes kirikutes, kus on rahvast olnud päris piisavalt ja kindlasti on uued võimalused televisiooni jumalateenistus võimalik kodus vaadata ja väga paljud jõulukontserdid erinevad jõuluteenistused mitme päeva jooksul. Nii et eks hajutab ka laiali, et see aeg, kus võib-olla Nõukogude Liidu tingimustes võeti, siis julgus kokku ja mindi ühel õhtul, nimelt jõululaupäeva õhtul on möödas ja õnneks möödas, et nüüd saab inimene rahulikumad jõulupühasid pidada. Aga samas see harjumus on ikka inimestel üldjoontes sees, et kirik, jõulud ja need käivad ikkagi nii lahutamatult kokku ja just nimelt noori inimesi ja perekondi me näeme ikkagi nüüdki jõulude ajal kindlasti väga palju kirikutes. Seda ikka kui rääkida rahvaloendusest, mida siin sai vilksamisi ka mainitud, et jah, kohalikus kiriku suhtes tõepoolest seal ühe küsimusena kirjas ei olnud, aga küll oli see küsimus, et millise uskonnaga ennast siis seostatakse või omaks peetakse. Luterlus näitas seal sellist olulist langustendentsi ja, ja siis rahvaloenduse järgi võiks isegi öelda, et õigeusu kirik on Eesti nii-öelda suurim kirik, et kas see ka tegelikult, mis sel aastal välja tuli, kas see tegi murelikuks kuidagimoodi Luteri kirikuõpetajaid ja. Vaid rahvaloenduse küsimustik jah, kahjuks on koostatud selliselt, et seal on ju ka jäetud võimalus mitte vastata ja see protsent, kes seda võimalust kasutasid, oli päris suur ja me neid ei oska hinnata, mis olid need põhjused, miks jäeti vastamata et küllalt palju on püütud kujundada sellist arvamust, et ühiskonnas, et usk on isiklik asi, et meil ei ole riigikirikut ja siis tekib ka küsimus, et kas ühel riigiametil on põhjust minu usku küsida, et võib-olla just ka selle töö tulemusena osa inimesi loobusid ütlemast ja eriti just eestlaste keskel, kus ka luterliku kiriku traditsiooni järele, kui ei ole üldse evangeelse traditsiooni järele? Usk ongi esmajoones selline personaalne asi ja inimene tunnetab, et võib-olla see, kas ja kuivõrd Ta on kiriku liige, ei peaks rahvaloenduse puhul saamagi presenteeritud. Õigeusu kirikus on muidugi selline kollektiivne aspekt palju tugevam ja iga inimene, kes õigeusu kiriku liige on, ta esmajoones tunnetab, et on ühe kollektiivi leige ühe osaduskonna liige ja sellest tunnistamine kuulub ka rohkendama usu juurde. Nii et selle tõttu nende arvude hindamine on kaunis keeruline. Aga kahtlemata paneb see ka küsima, et kas ja kuivõrd Luteri kirik oskab, et näidata oma liikmetele vajadust kuuluda kirikusse, kuuluda kirikusse, nii et, et seda ka julgetakse tunnistada. Ma mõtlen, et tervikuna kristlaste arv ühiskonnas ju ei muutunud ja, ja selles plaanis me võime kõik rahul olla. Mega luterlastena ei Te siin suuri vahesid, et kas keegi on õigeusuline või papist või neli pühilane ja on tore, kui õigeusklike arv kasvab. Aga võimalik, et tõesti luterlaste arv on tegelikkuses suurem, kui rahvaloendus näitab, aga me ei saa seda kuidagi kinnitada või, või ka ümber lükata. Selleski saates kiriku saates Ringo ringvee, kui ta kommenteeris neid rahvaloenduse tulemusi siis oli, oli üks selline tähelepanek. Sealt vanema põlvkonna hulgast kaob siis need luterlased muudkui vähemaks ja vähemaks ja noort järelkasvu nagu nii palju järele ei tule. Kui olulises fookuses on praegu üldse noorte töö luteri kirikus. Kui selle aasta algul me võtsime kui eelmise aasta andmeid, siis oli päris üllatav näha, et lastetöös osalevate laste ja noorte arv oli kasvanud, et lausa üle 12 protsendi. Ja oli siis võrreldes varasemate aastatega suurem kui eelneval 10-l aastal. Nii et kas see on ka kuidagi sama tendentsi väljendus? Mida me näeme, erakoolide teke puhule? Vanemad hindavad veidi rohkem sellist kristlikku haridust kui varem. Et võimalik, et, et see on see tendents ja selles plaanis me võiksime rahul olla. Et samamoodi on küsimused. Kas need rahvaloenduse andmed peegeldavad ka seda arusaama, et inimene ja seda enam võib-olla noor inimene ei pea oma usku presenteerime väljapoole? Seda ei oska nagu öelda, aga see oht muidugi on. Selle tõttu, et ühiskonnas püütakse tõrjuda religioosseid teemasid privaatsfääri ja siis peab olema päris palju julgust ise oma usku tunnistada. Luteri kirikul seisavad ees praegu sellised muutus ajad, nagu ma aru saan, siis viimasel kirikukogul k te olete andnud teada, et te olete selles ametis peapiiskopina, Andres Põder veel siis nüüd juba vähem kui aasta. Et kas selline uue peapiiskopi otsimine on juba alanud kirikus? Seda ma ei tea, et ametlikult on uute kandidaatide esitamise võimalus Browskondade sinodid koosolekutel, mis algavad need uue aasta esimesel poolel peavad lõppema juunikuuks ja juulikuu lõpuks on siis seatud tähtaeg uute kandidaatide nimetamiseks. Aga ta ise. Tegelikult te saaksite olla edasi peapiiskop, kui te tahaksite. No ma olen öelnud, et meie kirikus on nii palju uusi ja häid kandidaate, et ei ole peapiiskopil, kes on 10 aastat ametis olnud põhjust ega ega vajadust võtta neilt seda võimalust, et kirikuelu peab ka uuenema. Mis on need võtmeküsimused ikkagi luteri kiriku puhul, millele tuleb tähelepanu pöörata? No tegelikult see ei olegi seotud mitte mitte ültse peapiiskopiga, vaid vaid üleüldse, et, et mis on praegu need võtmeküsimused kirikusse mis aitaksid tagada selle, et kirik püsiks. Kirik peab tegema oma põhitööd, see on kuulutama jumala sõna ja, ja kama, sakramente kirik ei saa lähtuda ainult nendest statistilistest näitajatest olla niisugune edu organisatsioon, kes on valmis oma sõnumi nimel ka sõnumit väga devalveerima, nii et ma arvan, et kirikus on kindlasti väga tähtsal kohal laste töö. Koolitusharidus on vaja lahendada majandusprobleeme, et kirikuhooned oleksid korras. Et vaimulikel oleks ka päriline ja piisav töötasu olemas. Ilmselt Ta on tõesti päris keeruline probleem Nende demograafiliste protsesside tulemusel tühjaks jäävate piirkondadega, kuidas saata sinna vaimulikke, kui kogudused on tõesti väiksemaks jäänud. Kuidas liita, kogudusi, majandada, aga teiselt poolt on jällegi uued piirkonnad, nii nagu ma siin ka nimetasin, kuhu siis tekivad kogudused, ehitatakse võib-olla ka uued kirikud, nii et see protsess on kindlasti pidev, aga esmane asi on kirikul oma usku ehedalt tunnistada, edasi anda. Ja siis ma arvan, see kannab ka vilja, see töö, mis tehakse. Jõuluaeg on kätte jõudmas. Mida tähendavad need selle aasta jõulud teile? Jõulurõõm on igal aastal seesama, nii nagu jõulude ajal ütleb, et igal aastal jälle sünnib jõululaps, et meil on põhjust ka tänavusel aastal rõõmustada, et on nii palju jõuludega seotud tegevust Eestimaal, kui me vaatame oma kiriku ja koguduste töökava ja ajakava, siis on täis küll jumalateenistusi, jõulukontsert, et mitmesuguseid palvusi ja, ja üritusi, kus inimestel on võimalik kuulata jumala sõna tulla pühakotta ja seda võimalust ei tohiks keegi kasutamata jätta. Kui me räägime sellest suurest jõulurõõmus, siis ei tohiks jõule niimoodi mööda lasta et jõulude peategelast Jeesust Kristust pole nagu märganud, et see peaks esile tulema jõuludest ja siis on kindlasti väga toredad ja õnnistatud jõulud ka sel aastal. No muidugi võib ka siin öelda selle kaubandusliku poole pealt, et et iseenesest see ju ka mõnes mõttes toetab kiriku tegevusteta, tuletab vähemasti juba aegsasti meelde, et need suured pühad on saabumas. Mina ei ole kunagi alavääristanud või väga kritiseerinud seda poolt, et kus inimesed tahavad üksteisele kingitusi teha, kus nad tahavad kodus oma perega olla kuuse ümber, kus jõulud on selline osa meie rahvuslikust ühiskondlikust traditsioonist ja kindlasti ma arvan, et sellist nii-öelda puhast ideed, puhast usku ilma meie sellise välise elukorralduse muutuseta ongi townis raske ette kujutada, et tahame ikkagi üksteisele rõõmu valmistada ja selleks on ka hästi palju võimalusi. Tänapäeval. Kas peapiiskopil käivad ka päkapikud? No päkapikud käivad nii salaja, et, et need ei ole juhtunud märkama, aga aga lastel ja lastelastel on kingid igatahel kuuse all. Ja kui veel jõuludest rääkida, siis televisioonis on ju ka alati jõuluõhtul teleülekanne muidugi, ja vikerraadio teeb ka raadioülekande ja seekord on raadioülekanne Kose kirikust. Aga kas te juba seda jõulukõnet vaikselt kirjutate, mida me siin paari päeva pärast juba kuuleme? Olen mõelnud ikka, ma olen ikka mõelnud. Aga vara on seda veel avalikustada. Aitäh tulemast stuudiosse, Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ja häid mõtteid jõuluajaks ja teisipidi ka, et oleks seda aega, et mõelda iseendale ja olla ka oma pere keskel seda vajada. Teiegi. Suur tänu ja soovin ka omalt poolt kõigile raadiokuulajatele seda jõulurõõmu ja rahu mis tuleb just siis, kui me ka oma pere jaoks oma sõprade oma lähedaste jaoks aega leiame. Kui jumal on meie jaoks aega leidnud, tulla inimesena maailma meiega suhelnud, siis suhelgem ka üksteisega. Kirikuelu saate järgmine saatekülaline on Meego Remmel, Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu president ja Tartu Salemi koguduse pastor. Ja kui me oleme siin vaadanud tagasi saate esimeses pooles peapiiskop Andres Põderiga siis teise ühe suure kiriku või koguduste liidu juhi käest on ka hea küsida, et mis jääb silma sellest 2013.-st aastast, mis seal ei olnud hästi ja, ja millega võib-olla saaks veel edasi tööd teha. Ma arvan? Et seda saab vastata kindlasti mitmest aspektist, et isikliku elu plaanis on mul olnud rõõm saada sellel aastal aiaks. Mu poeg abiellus ja, ja see on nagu uus faas elus üks laps, sest tal on veel kodusega. Aga poeg on, et kodunt välja läinud ja loonud oma pere ma arvan, koguduse pastorina olen ma tundnud rõõmu sellest, et me kogudus on lisaks noorematele inimestele hakanud liituma ka keskealisi inimesi ja meesterahvaid. Ja sageli on see niimoodi, et kui ma vaatan ka meie koguste liidus võib-olla üldiselt kirikumaastikul ringi, et siis me näeme, et kirikutes on kas vanemaid inimesi, eriti vanemaid naisterahvaid või siis noori inimesi. Aga me oleme näinud, et viimase ja viimaste aastate jooksul on meie koguduses nagu see tasakaal hakanud rohkem paika minema. Ja kui just mehed leiavad tee kirikusse ja koguduse juurde, siis see on mulle hea meel olnud. Koguduste liidu arvandmeid ja statistikat ma ei oska tänaval kokku võtta, selleks on vajuda sest aruandeid. Aga mis on sellest aastast? Võib-olla üks märksõna on olnud mission? Me oleme korraldanud oktoobris ka suure üle-eestilise misjonikonverentsi, meil keskkülas baptistide maailmaliidu peasekretär Nevil kallam ja oleme küsinud nagu uuesti, nii nagu 20 aastat tagasi, kui me Kuuste liidul oli selline noh, uue avanenud Eesti algusaegadel üks suur misjonikonverents. Et milleks me oleme Eestis olemas ja kas ilma meieta midagi muutuks ühiskonnas või kas koos meiega äkki peaks midagi muutuma ühiskonnas. Ja Me mõtestame misjoni just nimelt sõna ja teo ühtsusega, et lihtsalt räägi ühiskonnas vähemalt püüame ka midagi ära teha. Ja ma arvan, et üha rohkem kogudused tunnetavad seda, et me ei ela iseenda jaoks, vaid kogukonna jaoks meie ümber. Et inimeste elud muutuksid. Me oleme isegi öelnud enda liidu kohta, et me tahaksime olla elumuutvate koguduste liikumine et siis mitte mingi staatiline struktuur, lihtsalt kiriku hierarhia, vaid vaid liikumine. Et selle kaudu võiksid elud muutuda. Ma tuleksin selle sama näite juurde, et on just selliseid keskealisi mehi liitunud Tartu Salemi baptistikogudusega. Millest see võib olla tingitud. Ma arvan. Et ega need asjad ei sünni üleöö, vaid et need kasvavad välja teatud elurütmis teatud elukultuurist, mis koguduses kujuneb ja ma nimetaksin võib-olla praegu paari-kolme asja, mis on aidanud kaasa sellele. Üks on see, et me kogus ongi meeste töö olemas. Iga reede hommik on meie kirikus kell seitse, mehed koos, keegi teeb süüa tegelikult tavaliselt paar meest ja siis teised tulevad kella seitsmeks. Me sööme koos, me arutame elu üle, loeme piiblit, palvetame, siis läheb igaüks oma tööde-tegemiste juurde ja, ja sageli leiavad sinna teemehed, kes muidu kirikusse ei astuks. On mehi, kes teenistustel kunagi ei käi, aga, aga sinna meestehommikule Nad tulevad sellepärast, et nad leiavad seal midagi mehe jaoks olevat. Teine, mida me oleme teinud, on arendanud teadlikult ja tõsikindlalt, et väikegrupitööd, kogudus elus ja see ei puuduta ainult meie kogudust, vaid ütlesime Kuuste liitume, ütleme, et kogudused on nagu kahe tiivaga linnud. Et üks tiib on ühel küljel, on see suur teenistus, jumalateenistus üks kord nädalas, võib-olla me saame, kui ja kus me näeme 11 ja kuulame, mida pastor ütleb. Ja teisel tiival on siis see, et meil on üks väiksem grupp, kuhu me kuulume. Kellega me jagame oma elu, igapäevasuhteid, muresid, rõõme ja kellega me saame regulaarselt kokku et tunda ennast tegelikult kuulumas kuhugi, mis on tähenduslik meie enda isiklike suhete jaoks. Ja kolmas kindlasti maa nimetatakse alfa kursust. Et see on praegu maailmas ka kõige populaarsem kristlust tutvustav kursus, seda tehakse erinevates riikides konfessioonidest ja me näeme seda, et ka niisugused kursused sageli just mehi köidavad, et ma tahaks midagi rohkem teada saada, et ma tulen ja kuulan ja nendes suhetes nad leiavad tegelikult, et delt ongi Kristlusel ja, ja usul jumalasse on midagi nendele isiklikult pakkuda. Seal on ka mitu tasandit, et üks on kindlasti see, mida inimesed ise oma elus teevad. Kindlasti on kõigile tähtis perekond ja, ja sageli ka üksikinimesed leiavad koguduse keskel nagu selle oma suure perekonna, kuhu kuuluda. Mul on hea meel selle üle, et ka meie koguduses ja üldiselt on neid inimesi, kes avavad jõulude ajal oma kodud ja ütlevad tulge meile külla. Me tahame teid võõrustada. Teine on kindlasti väljapoole mõtlemine nende peale, kes kas kannatavad puudust või kellel on raske. Oleme oma koguduses korraldanud sellel aastal puudust kannatajatele, pered on mitmed Tartus, vaid ka tegelikult väljaspool mitmetes väiksemates paikades pakkide ja, ja jõulukingituste kogumist. Mõnel pool kirikus korraldatakse ka sündmusi kontserte. Meie kirikus on sel aastal tähelepanu pälvinud üks jõulusõim, mille lasime ekstra teha Tartu loomemajanduskeskuse kunstnikel ja linnapea isegi tuli seda vaatama ja laupäeval, 21. detsembril TV3 isegi tegi temaga intervjuu seal kirikusse ja, ja et on selliseid nagu natukene avatumaid asju ka, aga loomulikult jõulujumalateenistused jõululaupäeval kui esimesel, teisel pühal ja aastavahetusel. Mida te arvate sellest eestlaste usklikkusest, mis kuidagi järsku lööb puhkema või, või lööb õide just vahetult enne jõule või jõuluajal? Ma olen ka ise mõelnud. Et meie oleme jõulusku venekeelsed venemeelsed inimesed, sageli on ülestõusmisusku ja, ja kui me siis vaatame nagu sinna dioloogia sisse ka, et siis me näeme, et võib-olla Jeesus ongi meie jaoks niisugune väike ja armas ja üks kord aastas meenutame teda. Aga kui me vaatame suurt Venemaad näiteks ortodoksi maailmas, me näeme, et et sellel ülestõusnuil on nagu väge muuta Ta elu ja ühiskonda ja nad mõtlevad nagu hoopis realistlikumalt sellele ideoloogiale. Et võib-olla me oleme natukene jõulu poole kaldu selle koha pealt, aga kindlasti jõulude sees lapsega seoses on, on meil perekond tähtis ja see on üks meie suuri väärtusi ja ma arvan, et ka kirikud saavad sellele kaasa aidata, et perekond oleks jätkuvalt tugev. Ja teie enda jõulud, nagu ma alustasin, ütlesin, et mul poega abiellus siis sel aastal nüüd esimest korda, kus me arutame seda, et et millal siis poeg ja minia tulevad meile külla. Ja kuna mu naisel on ka 24. detsembril sünnipäev, siis nad külastame siiski jõuluõhtul, aga hommikupoole nad siis naise vanemate juures, nii et ootame teenistust, kus ma jutlustan ja pärast seda juba perekondliku koosviibimist kodus. Aitäh tulemast saatesse Meego Remmel, Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu president ja Tartu Salemi baptistikoguduse pastor. Kirikuelu tänase saate pani kokku Meelis Süld. Soovin teile kaunist neljanda advendi jätku ja ilusaid saabuvaid jõulupühi. Kirikut ülekanded vikerraadios on jõuluõhtul Teisipäev. Kell 17 Kose kirikust jutlustab Mare Palgi ja laulab Kose kammerkoor ning koguduse lastekoor. Ja esimese jõulupüha jumalateenistus on kell 12. See on siis kolmapäeval ja Tallinna metodisti kirikust, kus jutustab superintendent Taavi Hollman ja laulab koguduse segakoor. Head õhtu jätku ja kui jumal lubab, siis kuuleme, kohtume taas. Ilm on külm ja ime on naermas ja lumi kuid. Sest ootus ja loostumis määrisid kaugest ajast on jälle. Kuigi see lugu mõne aasta eest ja muuseumis on meis