Tere, tänane maailmapilt on pühendatud Itaaliale ja stuudiosse olen kutsunud inimesed, kelle jaoks see maa ei ole pelgalt üks lehekülg turismireisipäevikust, vaid midagi enamat. Nad oskavad ja tahavad nautida nii eilset kui tänast Itaaliat, nii tema minevikku kui tänapäeva, nii kauneid, kunste kui tänavamelu. Minu vestluskaaslased on humanitaarinstituudi diplomand. Italianist Jaanika Sild, literaat entsüklopeedia, toimetaja Haljand Udam ja tõlkija ning itaalia keele õpik jõud Ülar Ploom. Mina olen maris Johannes. Ja milline on itaalia fenomen, mida kujutab endast itaalia kui müü? See on laias laastus meie tänase jutuajamise teema. Aga kõigepealt sellest, millised on olnud meie tänase saatekülaliste endi vahetud kokkupuuted Itaaliaga. Haljand Udam. Mina olen selles valdkonnas see kedagi itaallased nimetavad diletandiks harrastajaks sest ma olen elu jooksul tegelenud väga paljude asjadega ja sealjuures ka Itaaliaga, mis on minu jaoks see eeskätt eksootiline maa. Ma olen kogunud raamatuid lugenud, püüdnud neid lugeda, natuke itaalia keelt õppinud isegi natuke tõlkinud ja üht-teist ka Itaalia kohta kirjutanud. Ja siis, kaks aastat tagasi oli mul ka selline võimalus olla kaks kuud Itaalias. Nii et ma arvan, et ma nüüd päris hästi tead, mis Itaaljon. Aga nüüd annaksin sõna Jaanika sillale, mina ise olen Itaalias viibinud kokku umbes viis kuud, esimene koht kolm ja teinekord kaks, tähendab ma rõhutaksin seda, et ma olen iga ennast kündnud olla mitte turist, vaid ma olen olnud seal just nagu üliõpilasena, see tähendab, ma olen püüdnud olla osa itaalia rahvast ja mul on temaga mingisugune eriline suhe, sest kõik need minu vintsutused seal on olnud väga sellised värvikad ja omapärased ja seetõttu ma arvan, et ma nagu mängin Itaaliat veidi teise kandi pealt. Mind võlub Itaalia juures eritise soojus võisid Eestist sinna minna, siis esimene asi, mis Eesti inimest, nagu üllatab, on see eriline sumedus, need igihaljad taimed, mis on, ütleme, nende väikeste poekest ees ja see suur soojalaine ma ei oska seda väljendada, aga seal on midagi väga ilusat ja minu jaoks nagu erilist. Ja nüüd võib-olla Ülar Ploom, mina hakkasin Itaalia asjadega tegelema 1983 ja ma olen ka diletantide, nagu Haljand Udam juba ütles. Nimelt sellel isegi dile tantlusele on tõesti juba itaalia keele eripära arvestades niisugune hurmav varjund juures, sest see tähendab ju tegelikult see, kes on nautlejandile kui, kui nauding ja dealis olen olnud korduvalt. Alates aastast 1986. Kõige pikem periood on olnud pool aastat, see on olnud siiski seotud eelkõige keele ja kirjandusega, kuna ma tegelen viimasel ajal rohkem kirjandusega. Kahtlemata kuuluvad kõik muud asjad sinna juurde, alates köögist lõpetades daamide tablettidega. Kuivõrd need müüdid või need ettekujutused on need vastanud tegelikkusele, see mida on arvatud ennem, mida on mõeldud ennem Itaaliasse minekut ja siis siis kui seal on juba käidud Muidugi, Itaalia on suurem kõikidest võimalikest müütidest, ma siiski ütleksin. Sest sinna sattudes muidugi kõik vapustab, sest seal on kõik teistmoodi, et nii kultuuriteoreetik, kuna ma tahaksin just öelda, et Itaalia on see maa, kus Euroopa on alguse saanud, me oleme kõik kõik seda koolis õppinud, alustanud ajalooõppimist just rooma peale Kreeka võimetu või kõrvale jätta, aga tegelikult tegelikult Euroopa algab siiski Roomast. Ja see, et Euroopa Roomast algab, see kehtib ka tänapäeval, ta ka praegu ka hakkab Itaalias peale, et Itaalia on siiski kogu selle lääne kultuuri kõige keskmine maa kus kõik kõik asjad alguse saavad. Itaalia meeton olemas, Itaaliasse on algusaegadest kindlasti palverännakutel, aga kultuurirännakutel ikka ja alati käidud. Nüüd on eestlaste kord samuti pikkade bussi rividena sinna liikuda. Rooma on kahtlemata keskus. Samas on Rama midagi niisugust, mis kandub väljaspoole seda keskust. Oma Rooma oli 13. sajandi alguse Sitsiilia kuninga ja, ja Saksa keisri Friedrich või siis Federico teise Hoven Stoffeni õukond Palermos mis oli õiguskeskus, mis oli kultuurikeskus, Kunstikeskus impeeriumile ikke ideede keskus. Oma Rooma on näiteks väike linnriik Siena Toscanas, mille vapimärgil on samuti Rama hunt. Sarnaselt roomaga kirjutas iga Itaalia linn endale oma ajaloo oma imperiaalse jutumärkides ajaloo selles mõttes roomalikus väljendub ka kõige demokraatliku mates institutsioonides, sest linnriikidest on ju tegelikult ka välja kasvanud linna traditsioonid ja vabariiklikud traditsioonid. Aga samas on room, aga see, mis tekitab võib-olla sellel pealiskaudsel tulijad kõige suurema hingelise segaduse, neid sajandeid on kolm sajandit sinna ja 30 20 sajandit tänna, et et samas on selles, selles roomas ka kohutav selline noh, ütleme kultuuride paabel v eklektika või, või. Seda siiski ei öelda, sest seal kõik need kultuurikihid on täiesti loomulikult üksteise peal. Eurooplane peaks olema samamoodi mitmekihiline nagu Itaaliagi ja rooma, eriti kogu kogu kristlik kultuuripaigus. Kogu kristliku kultuuri algus on Soomas. Seal liikudes tulevad kõik need koolis õpitud, sai ka kõik meele ja kui ma näiteks sõitsin sealt Rooma lähedalt linna, siis ma alati sõitsin kohalt läbi bussiga, kus omal ajal selle keiser konstantiinusele ilmus taevasse märk selle silla Ponte Milvi ja juurest. Ja see seik oli mul alati meeles. Ja ma tahaks ka seda toonitada, eestlane tunneb Itaalias kohe ära. Ta on eurooplane, sest ta nagu kohtab seal uuesti seda keskaega, mis on siin, ütleme, et Tallinnas ja Eestis seal ainult palju ehedamal jalgu päevasemal kujul ja mina olen ka nagu alati tundnud suurt lähedust keskaegse kultuuri ja ladina keelega, seal ma tundsin ennast nagu kodus. Mul oli seal tõesti väga hea olla ja ma lähen sinna hea meelega selle pärast tagasi. See kihiti olek on Itaalias tõesti silmapaistvalt toredasti näha. See on juba mitmetes vanades kirikutes. Roomas on üks sanklemente Püha Klementsi kirik, see on lateraanumi ja, ja kolosme vahel. Ja seal on tõesti fantastiliselt, et need erinevad kihid näha ülevalt tundubki, et juba noh, niivõrd vana mingisugune 13. sajandi kirik ja siis seal all varakristlik ja siis, kui lõpuks ikkagi jõutakse veel allapoole välja, et seal selgub, et on ka ortodoksi traditsioonidega tegemistel, jõutakse alla välja mitra kujuni ja siis nähakse seal läbi klaasseina veel kitsaid Rooma tänavaid ja siis selgub, et meis on neid kihte ilmselt kõikides ja kõikides rahvastest nii palju, ainult et kuna puuehitused ei säili nii kaua, siis tuleb minna seda niisugust kihilisust otsima ja ka enda kihilisust võib-olla tuvastama. Itaalias. Mina ainult Roomat tunnen teistes Itaalia linnad, maakohtades ma pole olnud, nii et Roomas on need kihid täiesti silmaga näha, see antiik on kusagil kuni 10 meetrit paiguse praegusest maapinnast allpool ja kohati on need lahti kaevatud, need siis võib ülalt alla vaadata, antiikaega on hooned, on jah niimoodi säilitanud kõik need kihid üksteise peal ja üksteise ümber. Ja, ja kultuuris on niimoodi kultuuris tekib selline niisugune. Kui kõik need kultuurikihid on teis ja teie ümber nii üheaegselt, siis tekib niisugune niisugune iseäralik ajatuse või igaviku tunne meie siin nagu oleme ainult selles kõige ülemises skulptuurikihis, aga vot seal just annab tunda see, et, et see just seesugune igavikuline kõik, kõik need kultuurikihid on nii teie ümber ja ka teie sees läbivad inimesi. Ja samas on veetlev seed, Itaalia ei ole muuseum, mis siis, et seal seda kunsti ja rikkust ja ajalugu on nii palju, kaasaegne maailm seal no nii kärarikkalt jultunult Hormavalt esindajat sealsamas Roomas, teistes Itaalia linnades, ma tahan öelda veel, et, et see ei ole mingisugune muuseum, et see on kirev elu täis kõike seda, mida mida inimene elus enda ümber leiab. Nojah, sest tõesti Eestis tulles võib ju mõeldagi, et, et mis nendel itaallastel muud ongi see, kui see muuseumi vahiroll, et, et noh, et neil on nii palju, mida säilitada, et, et noh, et kas neil jätkub veel seda energiat ja jätkub ka veel ruumi, midagi uut teha. Itaallane ja prantslane on ju mõlemad romaani rahvad ja ometi üks kümmekond aastat tagasi üks ekskursioon, kus grupis olid mõlemad, nii prantslased kui itaallased. Mind rabas see, kui küsiti, kuhu nad tahavad minna siis prantslased tahtsid minna muuseumisse. Itaallased tahtsid süüa pirukaid ja minna mere äärde. Nüüd kuidas seda intervjuud, et ma ei tea, võib-olla oli lihtsalt selle grupi inimesed niisugused, aga samas, ma arvan, Itaalias on seda kunsti ja muuseumlikust kultuuri nii palju, et inimene ei pea selleks minema, ta lihtsalt saab selle kätega tänavatel kusagile kirikusse sisse minnes. Mida iganes teha. Nad on väga vitaalsed ja sellised avatud ja just selline elu külluslikus hämmastab seal kõik väiksed, ütleme igapäeva toimetused nagu ütleme, nagu söögi tegemine ja siis eestlaste jaoks. Nii, nemad võtavad seda suure rõõmuga, pühendavad sellele palju aega ja nad oskavad elu nautida rohkem kui meie nendeks, nagu kadestada, sellepärast. Jah, aga ma kardan siiski, et meie ei jõua nii ühtse itaalia määranguni, sest ta oli niivõrd rikkalik maa, et igaüks, kes seal käib või seal või sellega tutvub, leiab see enda jaoks mida, midagi täiesti teist, mida teine ei leia ja ilmselt on ka itaallased ise, sest nad erinevad elavad kõik omaette maailmades, mis kõik kokku moodustavad Itaalia. Ei ole nihukest ühtset Itaaliat, mida me võiksime nüüd vale, mida kirja panna, sest Itaalia on siiski niivõrd rikkalik ja ta kogu aeg loob uusi maailmu, sest et Itaalia siiski on eriti Põhja-Itaalia, praegu on siiski ka oma see, see piirkond, mis seda praegust, seda Euroopa kõrgkultuuri ja teadust ja tehnikat. Seda mitte mingil juhul ja võib otsida mingisuguseid ajaloolisi põhjendusi, miks Itaalia on võib-olla isegi veel mitmeid külgsem kirevam kõikvõimalikku pakkuvam, kui, kui mõned teised Euroopa maad. On leitud näiteks seda, et seal kusagil 50. sajandi lõpus, kui üks prantsuse kuningas Shal kaheksas tuli Itaaliasse, Salla Naapoli nii välja tuli oma süüfilisehaige armeega tagasi ja nüüd itaallased oleksid võinud selle süüfilis haige armee seal kusagil Kesk-Põhja-Itaalias purustada. Aga üks Itaalia väepealik, kes kes ei suutnud leppida sellega, et niimodi proosaliselt võita. Lagunev armee kavandas hiilgava strateegilise plaani kontsaga oli tema nimi. Aga looduse ebasoosingu tõttu kukkusid tema ratsanikud jõe tulvavetesse ja nii jäigi neil see otsustav lahing andmata ja itaallastel jäi oma suur niisugune absoluutne monarhia. Absoluutne riit moodustamata umbes sellel ajal, kui moodustasid riigid Hispaanias ja Prantsusmaa, selline naelane põhjendus. Aga ma arvan, et see pole ainult see. Ja Itaalia ei ole olnud kunagi üks riik on alati palju riike olnud isegi kui ta on sisuliselt kolm riiki, me teame kõik, et noh, üks asi on seal Lõuna-Itaalia oma maffiaga, teine on Rooma, mis on nii-nii traditsioonilise paavstiriik. Ja siis ka see Itaalia vabariikluse keskus ja kolmas on siis see Põhja-Itaalia, mis ka, nagu me teame, tahab sellest ülejäänud Itaaliast lahku lüües, ta tunneb, et tal ei ole nende nende makaroni sõiatega midagi tegemist. Ja ka oma noh, missugusel ütleme, ühel kultuurilise õitsengu ajal, 15. sajandil. Meeditšitta Firenze ajal, siis olid ka oma kindlat võimukeskused. Ta oli paastlik, Rooma oli, oli Milano hertsogiriik oli, oli Veneetsia olid veel, oli, oli lõunas oli küll ei olnud, siis, ütleme itaalia valitsejate käest tol ajal. Nii et selles mõttes nagu itaallastele on ajalooliselt kuidagi omane mitmekesisus mitte tähenduses kesisus, aga seal see mitme Ja see võib-olla teeb ka itaalia kultuuri eriti rikkalikuks, s on olnud palju pealinnu. Kuidas voolasid, ütleme, teiste riikide targad ilmselt käisid seal õppimas ja tulid Itaalia juba tollal neid sorri, vaatamisväärsus imetlema, nii et kõik andekad inimesed alati tahes. Jah, ja või kui vaadata ülikooli, nii kui Pariis oli filosoofiakeskuseni Polonia, oli tegelikult õigusteaduste keskus Padova arstiteaduse niisugune meka. Veneetsiast ja kena mustreid ja suured need mereteed kõikide omadesse ja selline suur kaubandus ja idamaade kultuur. Ja Genova ja Veneetsia pidasid niisuguseid lahinguid, et Marco Polo oli kena Valaste käes vangis, kus ta dikteeris oma hiina jutud. Ja muidugi noh, nad olid nii suured vihavaenlased, sest Türgit kasutasid nad üksteise vastu. Kui Veneetsia sõdis Türgiga siiski Heino ilmtingimata toetas Türgi. Ja tänapäevalgi on, on võib-olla isegi rahvuste järgi on omad teatud niisugused meelispaigad, kus, kus käiakse näiteks inglaste lemmikkoht on Toskaana ennast ka mitte ainult inglaste, aga seal on väga palju inglaste inglise perekondade poolt ostetud maavaldusi. Sakslased käisid muidugi kindlasti ihalamas. Veneetsiat, Wagner ja teised. Itaalia õpetab meil seal praegu näiteks Polonia Ülikool, Umberto Eco näol õpetab meid veel praegu ka, nii et pärast Lotmannitan nüüd Umberto Eco, Polonia ülikool meile eile kõige suurem autoriteetsid. Kui me nüüd rääkisime nendest kaunitest kunstidest ja pisut ka sellest akadeemilisest elust, aga tuleme nüüd tagasi maa peale ja räägime, milline on see tänase itaallase elu, kui palju keegi on sellega kokku puutunud? Oma kogemusest võin rääkida, ega nad ei erine, inimesed on igal pool ühtemoodi ja igal probleemid on ühtemoodi. Vaestele inimestele omaste inimeste probleemidele kamme, rikkaid inimesi, näe, puutume kokku vaeste inimestega, nii et mina sõitsin ka kusagil, kumma Roomas käisin. Elasin kas nii 45 kilo traumast väljaspool maal ja sõitsime hommikul tööliste bussiga ja õhtul tagasi ja siis seal kuskil linnaäärses bussi ja bussijaamas, kus ma õhtuti bussi ootasin. See, see on muidugi täiesti, isegi Lasnamäe Lasnamägi on sellega võrreldes aed, linnakene sellega, mis seal on. Ma ei saanud aru, kas ma olen Roomas või kuskil Krasnojarski sega, seal paljud vahet ei ole, inimesed on ka samamoodi kuidagimoodi väsinud ja kulunud. Milline noorema inimese pilt? Mina elasin viimati Itaalia üliõpilased leiu pärast, kes oli just äsja vanemad kaotanud ja tema oli väga selline, ütleme, küpsijat, esinejad. Ta õppis õigusteadust ja muudkui rääkis oma eksamitest, nii et ta ei paistnud üldse sellise ütleme nagus. Meie stereotüübi moodi, sellise romantilise itaallanna moodi üliõpilased on igal pool samasugused, neid vaevavad samad probleemid ja ütleme, et võib-olla Itaalia noored on nagu kärarikkamad elavamad kui Eesti. Ja kui poisid seal bussis ütleme, väiksed poisid omavahel madistasid, siis oli küll, imestasid, kuidas oskan hästi Itaalia käinud, sest see oli Stalini Ma kuulata midagi ei saanud aru, sest nad rääkisid oma linna murrakut. Itaalia tänavapilt on kummaline selles mõttes tõepoolest, et et kui minna nendest kunstikeskustest kaugemale, siis tekib niisugune tunne, et noh, et see peaks nagu jätkuma, igal pool see ei jätku, on olemas niisugused industriaalsed tsoonid. Aga siiski ma ütleksin, et minul niisugust Krasnojarski tunnet ei tekkinud siiski mitte kuskil, ma isegi Ka Krasnojarski on ka kena koht, ega ma ei taha seda, öeldakse oht. Soovisuaalselt kui kujundit ja äärelinna mul agul. Aga ma võib-olla minu silmad näevad, teatavad niisugust mängulisust ja niisugust siiski. Niisugustes kohtades oma osa mängib loodus ka seal, kus pressid kõrguvad ka võib-olla uuemate majade vahel, siis ta ikkagi tekitab niisuguse teise pildi, ta helistab. Ta õilistage, teeb nukraks, Cupike presson ühtlasi leinapuu juba surnuaedadel ja truskide ajast. Aeg piin, nii et need on nagu need männilaadsed abine, sellised, mille kroon on, ütleme, nagu laotub laiali puukohal, mis küngastel paistavad ka väga ilus vaade. Ja loodus on muidugi niisugune teema, et, et see, mis on siin nagu õpid ka seda keelt õpid neid sõnu ja siis Itaaliasse tuleb selleks minna, teada saada, mida need ikkagi tähendavad. Noh, ma mäletan kuskilt announce luuletusest tame riski, mul ei olnud aimugi, missugune see on. Osutuski niukseks. Kummaliseks põõsaks ei jäänudki midagi erilist. Nojah, muidugi seal sellises vana kultuuriga maal seal sellised tekstid on sageli kirjanduslikud tekstid ja kunstilised kujundid, need on sageli olulisemad kui see visuaalne reaalsus, mida vahetult silmaga näeme. Sest ja muidugi, et sellest täit mõnu kätte saada, peab neid tekste kõiki teadma. Sest ma kardan, et tavaline tavaline turist, see, mida ta silmaga näeb, see, see, see ei ole suurem asi, võib-olla, aga kui sinna juurde kõiki neid tekste teada ja neid pärimusi ja traditsioon ja siis saab hoopis teise, teise sihukse tähenduse. Ettevalmistus peab olema väga tugev ja tegelikult oli mul väga meeldiv elamus üks kolm aastat tagasi käia Eesti bussiekskursioonijuhina. Ja kui me sõitsime mööda Türreeni mere rannikut, vaatasime aedu, kus olid niuksed, lopsakat, taimestikku, suured vaasid, pseudoantikvaasid ja seal ei olnud niisugust nagu korda, see oli küllaltki kuhu iganes pilk peale sattus ja tundus, et seal nagu pisut korratu. Ja meie turistid, tegite niisugusi, asjalikke märkusi, kuidas peaks asjad olema. Mulle tundus just, et see tuli sellest detaili vaatamist ette nähtud, seda, seda tausta ei nähtud seda tervikut, kuivõrd see pidi niimoodi olema. See ei oleks olnud enam Itaalia kui see. Oleks ära kõbitud ja Klalisused olnud. Siin tuleb ka võib-olla see selline skandinaavia mall, mis on siin põhjakandis nagu domineerima see. Kõik peab olema sihukese sätti napis korras, Eesti elab rohkem vene moodisti, Elo Skandinaavia moodi. Nende tänavad on ikka väga ilusad ja puhtad. Tähendab, muidugi oleneb, oleneb, kas sest äärelinnas, aga enamasti ikkagi on, sest neil ei ole, ütleme niisugust, ütleme lund ja vihma ei ole ka nii palju kassi. Kui nii-öelda selle itaalia argielus natuke ringi vaadata, siis itaalia naine Ülar Ploom, milline on mulje temast talje naine ei ole, Ilus, tal ja naisest on väga paljud naised ilusamad. Skandinaavia naine on ilus eesti naine, ilus. Aga itaalia naine on väga tan, väga kütkestav. Ja tal on raske roll kanda. Italia naine on meestekeskses ühiskonnas ometi tõstetud kõrgele aujärjele. Ta teab, et ta on tegelikult imetletud ja ihaletud ja võib-olla isegi kardetud. Aga kuidas on välismaalasena Itaalias ringi liikuda? Naisena? No kui käid tohid, vaadata, kas asid ribitõbisest, kui sa vaatad otsa vastutulevale meesterahvale, siis ta arvab, et sa oled must huvitatud. Nii et selles mõttes ei pea olema ainult blond ja loll, vaid võib olla ka näiteks brünett, aga sinu näokujust nad taipavad ära, sa oled välismaalane. Aga ma ei ütleks, et eriti raske oleks, kuna väga palju on ikkagi Itaalias turiste ja ütleme, tänaval sind isegi pikali joosta või kuhugi baari vägisi veeta, kui sa ise seda ei taha. Muidugi, ettepanekuid on, nad ikkagi teevad, et et lähme autoga vaatama, võtame näiteks. Sõidame mägedesse. Daalias on palju turiste, kuivõrd nüüd üldse saab pilti sellest itaalia elust või või näed ainult seal turiste ringi sebima? Oleneb linnadest ikka ütleme, kui on väike linn näiteks nagu Siena on, kus on palju välismaalaste ülikool ja mis on täiesti turistidest tulvil, siis sealsed inimesed on ka juba kinnisemad. Nad ei ole nii kontakti aldid, näiteks ma tean, et ma käisin vett küsimas, juua, mis, nagu ütleme, mujal anti siis seinas oli nii, et vaadati väga põlglikult, et ma olen jälle üks üliõpilane ja see oli tõesti turistidest täis linn ja seal ei olnud, ei saanud kergelt kontakti luua, aga näiteks teistes teistes linnades, kus ma olin, oli inimesed hulga sõbralikumad. Ehk siis üldse paljusid paljusid Itaalia linnu, nagu kujundab see turist, kuivõrd seda ehedat Itaaliat seal taga on näiteks luulet Veneetsia on täiesti ainult turistide pärusmaa. Jah, on küll niisugused linnad, Veneetsia on üks seesama seen on teine ja see sõltub ka hooajast, ma olen olnud jaanuaris Veneetsias, kus ma küll noh, jaapanlasi oli küll, aga olidjaapanlased ja Venetslased isegi itaallasi ei olnud. See jah, aga Itaalias on itaallast tänabav, itaallastel on suurem mure, kui need turistid. Migrandid. Itaalia on teatavasti Vahemeremaa, üle Vahemere tuleb Itaaliasse väga palju. Kõigepealt kõigepealt albaanlased kes tulevad Itaaliasse ujutavad üle, siis araablased. Ja siis väga palju liigub indialased Tamiliaid ja neegreid. Ja see on kindlasti Itaalia jaoks praegu palju suurem probleem kui turistid. Itaalia on olnud alati Euroopa aken lõunasse Vahemerele Vitali sadamalinnad 10. 11. sajandil, see oli kristliku maailma avanemine Lähis-Idas Põhja-Aafrikas ja see roll on praegu jäänud Itaaliale, samuti just nende Maroko lasteala albaanlaste vastuvõtul. Ja siin ma ütleksin, on Itaalia eriskummaliselt salliv Itaalia politsei, kes tuleb pealtnäha võimukalt konfiskeerima mustanahaliste või, või siis teist karva inimeste, kas nahkkäsitööd või, või muid nipsasjakesi, mida nad müttavad. Kuskil sildadel tulebki võimuesindaja ja ta ei tule neid kunagi kinni võtma, vaid ta tuleb. Võimuesindaja astub autost välja, päikseprillid ees, jääb niimoodi vaimukalt ümbrust silmitsema, laseb kõikidel oma asjad kokku korjata, ära minna. Nii on kõik korras, võim on ennast näidanud ja samas on see sallivus olemas. Aga ma tahaks veel tulla selle korra ja korrates juurde. No tegelikult on niimoodi, et korraldust ei oleks, isid, ei teataks, mis asi Need on. Need on niisugused mõisted, mis nagu läbivad, et väga paljusid asju ja noh, igapäevaelus tulevad esile ja ometi on seal taga mingisugused laiemad süsteemid. Kooride korrates on ka mõnes mõttes niisugune, just nagu see itaallaste mängulisus ühelt poolt ja teiselt poolt nende teenimisoskus. Ma näiteks teenimise oskus avaldub niisuguses kohas nagu Itaalia paar. See on laitmatult funktsioneeriv aparaat, see on õlitatud, töötab kiiremas korras, teenindab suurel hulgal inimesi nauditavalt ja, ja samuse mängulisus ja sperdab regulaarsus, on see ameti kuskil olemas? Kui palju üldse on Eestis praegu neid inimesi, kes noh, ühte või teistpidi on Itaaliaga tegevad rohkem kui noh, turistitasand. Ütleme, itaalia keelt õpitakse meil humanitaarinstituudis siis Tartu Ülikoolis ja muidugi on palju kerguse siin kindlasti ka. Ja nüüd üritatakse asutada Dante seltsi, mis on uuesti Dantes endiselt ALDE seltsi järel käin ikka päris palju on neid inimesi minu arvates. Ja neid, kes Talerlast tõlkinud aastate jooksul ütleme uuemat kirjandust on ju ka Pathanne kalling, Merike Pau. Eco Roosi nimi Merike Pau tõlkes kuidas ikkagi Eestis kultuurisündmuseks? Nojah, ta nüüd, isegi selle paari kuuga müüdi läbi terve tiraaži, kaan Jolsanga tõlgitud reisi tüper, reaalsus samuti kadusid üpriski kiiresti odaval küll praegu. Eco on siis praegusel hetkel see, see nimi siin. Kultuuripildis noh, mida kõige tihedamini, see aastatoodang on kõige suurema reklaamikampaaniaga saatel. Jah, seda muidugi ja näiteks itaallastel on itta local viino on üks niisugune autor, keda, kellest nemad ise väga palju peavad ja Eestisse on ka teda tõlgitud ja äratanud nagu tähelepanu, aga, aga mitte niimoodi see eco niisugune plahvatuslik tuleks, oli nagu oodatud. Teiselt poolt on see seotud nüüd semiootika. Ala ja selle semiootik, aga seal on rohkem ikka väga suure reklaamiga nende filmid ja kõik need asjad omale ka suure reklaamiga ka, et kui on siiski tegelikult itaalia tausta võrdlemisi tühine nähtusega. Eco ise massikultuuri uurija ja seepärast ta toodab ise ka Niukest, tead täiesti teadlikud massikultuuri, mis massiliselt levib. Ta ei ole elitaristik tegelane. Mul on küll niisugune arvamus, et eco käsitlused keelest ja nüüd sellisest visioonilikkusest keele kujunemisel on siiski päris silmapaistval uurimusel. Aga keda teie jäljendada, tõstaksite esile või no ütleme, kui Eco on manni, kultuuri ilu, no minul on niisugused noh, mõnevõrra erilaadsed, harrastused ja võib-olla isegi ei pruugi, sest korra olen ma nende harrastuste eest juba nii-öelda saanud. Jaan Kaplinski käästvašisti paberit tead. Kes praegu jutt evolas edelast ja ja muidugi paistab väga kummaline, kui lugeda itaallased armastavad Kablankudele või müüridel igasugused kirju kirjutada ja siis tuleb välja ka, et praegu on Itaaliast siiski ka kaks parteid, fašistid ja kommunistid, kes teineteist vastastikku müüri äärde või seina äärde panevad. Aga ma teen seda kuidagi noh, nagu Itaalias enesestmõistetavaks veenvaks, et ehkki kindlasti palju asju nagu varjule on, et vähemalt need peegeldused on ikkagi avalikud ei ole olnud niisugust aega, kus oleks nagu üritatud ära vaikida, et ei ole olnud niisuguste fenomeni nagu fašism ei ole olnud niisugust fenomeni nagu kommunism tavaliselt tal ei ole nagu kompleksi siin väga-väga pikad traditsioonid ja perekonnad kannavad seda edasi. Isegi keskused maakonnad kannavad seda edasi, räägitakse ju punane Emilia Firenze nagu kommunist. Tähendab ta on juba Alphante algusest peale klahvide võimul just nimelt ikkagi vanasid vana fašistid, anterstwashistante saadeti sealt välja ja kellad. Aga tädi surma, aga seda ei häbeneta või, või seda seda ei varjata ajalukku nagu Emaikitama vaikima. Tal ei võtsite ajalugu. Ja seal on võib-olla jah, tõesti, see ajalugu on ehtne, meil on siin iga iga iga valitsusega tuleb uus ajalugu. Aga kui nüüd selle fashismiteema pealt edasi minna, siis kas saab kuidagi jõuda ka sinna juurteni noh, nii pinnapealsed nagu siin raadiosaates olla saab, et et kuidas sai siis selline asi? Itaalia, no miks ei saa, igalt poolt tekib see igal pool on olemas, potentsiaalsed olemas igal maal, meil ka meil nagu kommunism igal pool potentsiaalselt olemas on kõik selle vastand ka olemas. Itaallastel on siin oma varjund, fashion siin kogu see sümboolika, mis läheb ikkagi jälle tagasi oma ideaalid. Noh, see oli kõik väga pinnapealne. See oli niisugune massilise rahvaliikumine nagu kommunistki aguli, inimeste liikumine ja tal ei ole mingisugust reaalset traditsiooni. Aga muidu poolik muidugi noh, sümboolika ja see jah, noh, see oli muidugi selles katoliku kiriku vastane, sest sest nagu see raamat, mis te siin praegu ees, on see taliautoraamat, sest see katoliku kiriku ja eriti kirikuriigiasjad olid võrdlemisi sünged, eriti kui koos reformatsiooniga tekkis katoliku kirikule suur oht itaalia hävitiivse paavstiriik sulges ennast täielikult hermeetiliselt ülejäänud maailmast, et see reformatsiooni ja kõik, mis sellega kaasas käib, need mõjud Itaaliasse ei pääseks ja sellega seoses inglise spioon Jordaania Bruno kera põletati. Katoliku kirik ja Itaalia, need on ka küll niisugused kaks asja, millest ei saa tõesti vaikida ja katoliiklik vastureformatsioon või kontraliforma, nagu nad ütlevad 16. sajandi lõpul. Noh, see oli tõesti niisugune totaalne pööre ühiskonnas, sest enne seda oli, olid mitmed paavstid niisugused noh, ütleme seda, mida me tunneme kultuuri, Loska kui humanistliku liikumist, selle eesotsas sured tiigi uurijad, vanade raamatute korjajad, andikvaarid. Aga siin on ka mõnes mõttes mingisuguse mängulises Itaalias ka tugev Hispaania element, mis juhtub katoliku kirikuga. Ja ma ei ole Hispaania asjatundja, ma ei pea ennast Hispaaniasse, tähendaks aga Hispaania karakter, ehkki see on samuti justkui ladina tüvest arenenud. See on teistsugune karakter, kui, kui ta karakterson erinev. Millest see erinevus siis on, temperament või selles on nagu mingi traagilises hüpoteetilises sündmus. Hispaania elu käsitlus on minu meelest teistsugune kui itaallase elu käsitluses. Selles on surm ja traagika. Pidevalt seal on need pildid, kus kujutatakse seda viimsetavasti. Seal kui nüüd poliitikasse tagasi tulla, siis poliitika traditsioonide juurde ka siis seal noh igasugune surve tekitab vastumõju seal, noh, katoliiklus, paavstivõim, kiriku võimla, sellele tekkis ka väga tugev vabariiklik niisugune liikumine ja mis praegugi muidugi Itaalias seda tugevam ja milleni oluliseks jõuks on oma müürlus Lamossoneerija. Mis on Itaalia ajaloos suurt rolli mänginud, Garibaldi teatavasti. Ja Itaalia vabariigi rajaja, ma rõhutan just vabariigi rajaja oli just üks selle Itaalia vabamüürluse juhte katoliiklus vist Itaalia sõitja poliitiliselt palju rolli ei mängi, ikka rohkem need vabariiklikult massondlusest ja siis massollus nagu kodanluse ideoloogia siis proletariaadi ideoloogia, kommunism ja siis selle. Ja siis teine nii-öelda pahempoolne Proetariaat, pahempoolne rahva rahvaliikumine on kommunism ja siis parempoolne Rahvaliikumine fašism. Ja siis vabariiklik kodanlik traditsioon on sellel kolmandal Kõrvalkirik vahepeal ennast eemaldas täielikult ja avalikult poliitilisest elust ja ja kutsus üles ka katoliiklasi selles mitte osalema, aga seal muidugi. No aga tegelikult noh, see kuulus itaalia anekdoot, noh, see on, fašismi kohta käib, et noh, parteitegelane tuleb vabrikusse laseb peremehed üldiselt üles rivistuda siis küsib, et kuidas on siis teie kollektiivi poliitilised vaated. No ja siis see peremees hakkab näitama, siin on igasugust nii parempoolsed ja pahempuus, kommuniste ja vabariiklasi katoliiklasi ja kuidas see, kus partei juht siis kui tädid nõutu, et aga kuidas aga siis peremees taipab, ütleb, aga tegelikult oleme me kõik fašistid. Poliitilistele vaadetele vaatamata ja umbes niimoodi ka, et itaallased poliitilistele vaadetele vaatamata on kuidagimoodi Kuuga seotud sellele kõrvale ma räägin niisuguse Lomiss, mida ma ise kogesin, mitmed ka ikka 10 aastat tagasi Veneetsias. See oli veel niisugune aeg, kus Itaalia kommunistide pidasite endale pühaks kohuseks tutvustada nõukogudemaalt tulijale oma niisugusi kommunistlikke traditsiooni ja mind viidi ühte gondli meeste ametiühinguklubisse. Ja suur oli minu üllatus, kui ma nägin sellesama klubi seinal Lenini pilti ja krutsifiksi kõrvuti. Ja see on nüüd, need on need tonka Millo lood, kus kommunistlik külapea või linnapea ja, ja katoliku preester on siis niisuguses pidevas poleemika pidevas dialektikas vaid ka öelda, et kommunistid oleme, aga kristlased me oleme niikuinii. Ja muidugi sõna kommunism Itaalias kommuune kommuun, sattunud see sõna pärit vabalinna ümbritseva territooriumiga ja tuleks veel korra sellesama katoliku kiriku juurde tagasi. Katoliiklikus tegelikult ääretult suur sallivus minu meelest, sest ta ei salli võib-olla hereesiaid enda sees, ehkki ma ei ole ka selles sugugi nii kindel. Aga kõik, mis jääb selle kõrvale, selles suhtes ollakse sallivamad, kui me tegelikult võib-olla oskame arvatagi. Ja siiski muidugi torkab silma see, eriti, kui näiteks televisioonis jälgida päevauudiseid, siis Itaalia maailm on siiski Vahemeremaailm ja mis seal seal põhja pool Alpe toimub ja eriti Ida-Euroopas see neist neid üldse ei huvita. Ja nad elavad selles seal, selles Vahemeremaailmas aga väga rõõmsalt. Jah, ja tõepoolest itaallane tunneb asju, mis on seotud Liibüa või Maroko või Türgiga paremini kui see, mis on seotud Põhja-Euroopaga. Prantsusmaal Pariisis on täpselt seesamamoodi, sest Aafrika on siiski oma oma osa Prantsusmaa osa, aga Saksamaa on natuke natuke problemaatiline. Imetlusväärsel kombel tunti Eestit Jasati isegi Riia ja Riia ja Vilnius ja Tallinnat, näiteks Polonias teati ülikool. Sattusid olema satuste haridad. Kuiva titaan on üldse enda arvel, nalja oskab teha? Itaallastel on üks niisugune koomiksitegelane fantotsi, kellega juhtuvad igasugused kõikvõimalikud äpardused, niisugune nagu tüüpiline itaalia ametnik, kui ta läheb nagu puhkusele, siis sõidab lahtise autoga. Aga tal on vihmavari kaasas, sest pilv liigub fantotsiga ühel ajal. Ja siis, kui Garibaldi eelmise sajandi seal. Kuna see Rooma vallutamine oli 1870 või kui nad purustavad tungivad sisse vist läbi selle rooma müüri koha, kus vist ongi praegu Garibaldi värav, võib-olla praegu eksin, siis selle koha peal oli just fantotsi ehitanud endale maja. Ja see tähendab, et see on üks niisugune itaallane, kellega juhtuvad kõik asjad. Koomiksi tegelenud. Kuivõrd salliv on itaallane välismaalase suhtes? Kuivõrd tolerantne ta on? Tal on välismaalase suhtes sellepärast välja võtta enda suhtes salliv. No ja, ja see on muidugi ka välismaalane, on noh, seal on, see turismimajandus on ja see on ka väga oluline majanduslikud huvid, majanduslikud huvid välismaalase vastu. Ja muidugi see asi on ka ju praegu on väga-väga palju, ütleme põhjapoolsed rahvad omandavad Itaalias kinnisvara, et seal soovitada või siis elada. Ja ilmselt Itaalias vist ei ole sellist seadust, mis keelab välismaalasel kinnisvara omandamisel. Ja kõik need välismaalased huvitavad sunnitud rääkima, jaotas itaaliakeelsest itaallane valvuriks. Nojah, see on küllaltki loomulik, Itaaliasse lähete te tal ja kelti tunne. Kui te, kui te sees selle vastu huvi ei tunne. Sama Partsiini, kelle Ramon siin ees on, minu meelest oli see siin, kus on öeldud, et sakslased ütlevad Itaalia kohta tohutult kaunis maa. Aga veel kaunim oleks, kui seal itaallasi ei oleks. Ma ei ole minu teada, ei ole itaallased sakslaste kohta niimoodi öelnud, isegi makkia välja oli tegelikult seadis sakslast eeskujuks itaallasele samuti Luitsipilandello. Tabeli küll ta õppis Saksamaal. Neil oli seal selle Pytaasiad natuke paremini tundma, et sellele küsimusele ilmselt vastata, see on jah ilmselt ja üks asi on ka iga välismaalane ega ei saa tal noh, tema elab ikka oma oma selles kujutluste maailmas, ega ta ei saa päris päris sisse elada sellesse itaallase maailma ei suuda näha maailma itaallase vaatepunktist. Kuid eelnenud antakse võimalus minna Itaaliasse, raha ei ole probleem ja ennäe imet, elan isegi aega siis mis oleks see valdkond või, või ütleme, see ala, kus te tahaksite olla või mis kantsi oleks, mida te teeksite seal? Kui siuksed võimalused nagu kätte mängida? Näiteks. Mina olen elanud Kirde-Itaalias, uudinesson siis pruulimaa. Ja siiski käinud küllaltki palju põhjaosas üldse ja Kesk-Itaalias ja niisugune kõige lõunapoolsem punkt on olnud mul Naapoli. Ma läheksin avastama endale Lõuna-Itaaliat, Sitsiilia Kalambriad, Apuljat. Mind huvitaks see praegu. Mina vastupidi, mina olen viibinud Roomas tegelikult ainult kolm tundi. Tähendab ühest rongist teiseni ja mina läheksin Roomat avastama, aga ma ei tahaks Roomas elada, ma tahaksin eladagi Rooma lähedal mingis väikses linnakeses ja siis ma siis ma sõidaksin roomaja. Eksin. See noh, mina ei ole selline suur reis, ma meeled elaksin seal, kus on nato raamatuid kättesaadaval mind huvitavad eeskätt raamatuid ja Roomas ma käisin ka põhiliselt oma aja saatsin mööda raamatupoodides. Ega võie tänaval muidugi ka. Ega ma ühtegi muuseumi sisse ei hakanud minema, nii et aeg läks mööda raamatupoodides, nii et seal tundide kaupa võimalik leida. Mulle väga meeldivad raamatud, aga ma väga armastan moosipirukaid käia mere ääres. Aga seda, et Itaalias elada, teie, Itaalia inimesed. Ei võib täiesti täiesti või, ja ma saan aru, näiteks mina olin seal sellises, nii soome kanalit mööda ja ma Shan väga aru, et seal on just niimoodi väga paljud soomlased on omandanud endale seal kinnisvara ja siis kui neil suvel aega on, siis nad elavad Itaalias paar kuud ja on ka juba, kui pension on, siis nad jäävadki sinna, ei tulegi enam Soomeda tagasi. Küünis, nägemiseni, neil pole raha nii palju. Võib-olla kunagi, võib-olla siiski mõne siiski on. Võib-olla sellele rahale lisandub ka armastus Itaalia vastu, siis muidugi, miks mitte? Ja seal on muidugi noh, seal, mis Itaalias ja on vähemalt juba sealt Rooma joonelt, võib-olla Firenzes Toskaana lõuna poole, seal on talv, on meeldiv. Seal ei tule lumi maha. Kliima on meeldiv ja. Ma olen itaalias saanud küll suurepäraselt hakkama ka bürokraatiaasutustes mul õnnestunud hankida asju, mida öeldakse, et see ei ole võimalik. Ma mõtlen Italy progratest väga positiivselt ja elulaadi inimesed on mulle väga lähedased, mul on seal väga-väga palju sõpru, kes on mind aidanud ja mina võiksin elada Itaalias, aga Eesti on siiski liiga armas. Mina elaksin ka meelsasti seal, ainult siis ma tahaks, et mu perekond oleks minuga koos, ma võiksin elada seal kaheks, ütleme, aasta või kaks ja siis tulla siia Eestisse muidugi tagasi, kui ma olen kõik endasse imenud. Seal on, ma olen lugenud, suured mehed on öelnud küll, et Itaalias peab natukene ela makstes kuu aega olete elanud, siis seal nagu ei tahaks tagasi ja sa oled juba paar kuud elanud, siis enam tagasi koju ei taha. Oma kokkupuutest Itaalia eluoluga rääkisid literaat Haljand Udam, itaalia keeleõppejõud ja tõlkija Ülar Ploom ja humanitaarinstituudi diplomand Jaanika Sild. Saatejuht oli maris Johannes.