Eesti lugu ja veel ühest keskaegsest ehitisest Niguliste kiriku ja saha kabeli järel tuleb eesti loos juttu. Keskaja lõpul oli Eestis arvatavalt 500 mõisa, üle 50 neist olid välja ehitatud kivist linnusena. Nii rääkis Ain Mäesalu ühes varasemas saates tema võrdlus veel, et Lätis oli selliseid linnu 739. Leedus oli kivilinnuseid keskaja lõpuks 11, Soomes 20 ringis. Meil on olnud Eestis palju erinevaid linnuseid. Põnevamaid on tornlinnus. Tornlinnused koosnevad ühest suurest tornist, mis enamasti kuulub mõne teise ehitise juurde. Paide kaheksakandiline tornlinnus on paljudele teada-tuntud väikesed tornlinnused vao ja Kiiu tornlinnus, kus me oleme täna Ain Mäesalu juhtimisel. Täna me oleme Kiiu tornlinnuse juures see Kiiu tornlinnus on mitmes mõttes üsnagi tähelepanuväärne keskaegne objekt. Tegemist on Vana-Liivimaa kõige väiksema kindlus ehitusega üldse. Ta väliselt ju isegi meenutab sellise hollandi tuuliku kere, mis on alt laiem ja ülevalt on mõnevõrra kitsam. Ja aga samas on ta muidugi mõõtmetelt on äärmiselt tagasihoidlik ta maksimaalne reaalne läbimõõt siit väljast oli vist üheksa ja pool meetrit ja ülevalt on kusagil veidi üle kaheksa meetri, ainult omal ajal võis ta kõrgus olla kusagil 10 10 ja pool meetrit. Seda muidugi me täpselt ei tea. Selle Kiiu tornlinnusega ongi keerulised probleemid, nimelt ei ole keska ajast mitte ühtegi kirjalikku teadet Kiiu tornlinnuse kohta. Ei ole teda üheski dokumendis mainitud, ei ole teda üheski lahingus või mingis piiramiskirjelduses mainitud, on küll korduvalt, jah, dokumentaalselt küll ära märgitud, siis Kiiu mõisa, siis oledki ju mõisnike, esineb siin. Aga tornlinnust ennast ei ole jah kordagi ära märgitud. Ja seetõttu on muidugi näed probleemid keerulised, kuidas me suudame selle nüüd paika panna, mis ajal ehitatud on, mis otstarbel ta ehitatud on, kes on selle ehitanud? Siin on muidugi mitu võimalust, mis aitavad meil seda ajaliselt paika panna. Kõigepealt muidugi need arhitektuuriliselt elemendid, mida me võime selle torni juures märgata. Ja siin ongi meie arhitektuuriajaloolased on ära teinud suure töö. Kuigi ega seda paljud meie linnust uurijad ju üleüldse käsitlenud ei ole. Võiks öelda, et esimesena tõsisemalt vaatas seda Sten Karling omal ajal Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor. Seejärel on paaril leheküljel selle probleeme arutanud ka Armin Tuulse saksakeelses raamatus, mis anti välja sõja ajal, kus ta siis vaatles kõiki Vana-Liivimaa linnuseid nii Eesti kui kui Läti alal olevaid linnuseid ja kõige põhjalikumat tööd on siin teinud meie kõige tuntum arhitektuuri vanem arhitektuuriaja uurija Villem raam, kes siis kuuekümnendatel aastatel, kui tekkisid plaanid selle restaureerimiseks, siis tekkisin põhjalikke väliuuringuid ja tema siis kirjutanud ka omaette artikli, mis ilmus 1969. aastal. Nii et need arhitektuuriajaloolaste andmed on muidugi äärmiselt huvitavad ja neid me muidugi siin järgnevas jutus ma kasutan peale selle, mis Nende keskaegsete linnuste juures on äärmiselt oluline, on oluline vaadata neid kaitseelemente näiteks seda, milliseid relvi on siin kasutatud, mille vastu milliseid relvi on arvestatud ehituste tegemisel, tähendab, on äärmiselt oluline ka teada seda millal, mis sajandil, mis aastakümnel, millised relvad kasutusel olid ja see on mõningatel juhtudel võimaldanud siis ka siin neid realisi piirjooni nii-öelda täpsemalt selgitada. Aga kõigepealt võib-olla sellest kujust veel nimelt on meil Eestis on ta suhteliselt haruldane, et üks selline keskaegne torn on sissehitatud koonusekujuline tavaliselt me ei näe ei seda linnamüüri tornide juures ega ka linnuste tornide juures. Ja omal ajal, kui Sten Karling seda selle üle arutles, siis tema muidugi arvestas olulisel määral ka seda, et mitte eriti kaugel kiust olid siis oyama rooma kloostri valdused olid kolgas, seal oli neil lausa nagu mõis ja küllaltki varakult ja siis tema nüüd nägi seoseid selle tor linnuse ehitamise juures, siis justelda systertslastega siis tsistertslaste ehitusmeistritega ja, ja seoseid siis ka Rootsiga ja, ja üritas siis võrdlusi leida just Rootsi linnustega. Seevastu näiteks siis Armin Tuulse, tema leidis, et, et sellel võib olla sarnaseid jooni Ida-Euroopa kindluse ehitustega ja leidis sarnaseid jooni siis Poola alade linnusetornidega. Villem raam oma selles varasemas 60.-te aastate uurimuses seal tema pööras tähelepanu hoopis vene, õigemini Loode-Venemaalinnus arhitektuurile. Ka seal kohtab ju koonusekujulisi torne kõige varasemal Eestile kõige lähem linnuse Irboska linnus, kus Lukovka tordoni sellise kujuga ka hiljem on siin Loode-Vene aladel veel taolisi torne rajatud, on Pihkvas ja Novgorodis ja, ja veel mõnel pool mujal. Ja kuna siis Villem raam dateeris selle rajamise just siia Neljateistkümnenda sajandi võidad 15. Kuueteistkümnenda sajandi algusesse ja sel ajal oli, oli küllaltki selline aktiivne sõjaline periood, kus tehti siin vastastikuseid sõjakäike. Ühelt poolt venelased käisid siin Eestimaal teiselt poolt ka ordu tegi sinna sõjakäike ja nägi, et võib-olla sealt on siis eeskuju võetud. Hiljem on küll raam leidnud, et tegelikult ei pruugi üleüldse see eeskuju tulla sealt, aga siin võis osaleda ka Tallinna meistrid ja ja nimelt on ka Tallinnas olnud üks sellise kujuga torn, mida küll ei ole tänapäevani säilinud. Nimelt see oli siis Toompea linnuse eelkindlustuste Üksväravatorn mida nimetatud Roosikrantsi tarbiks torniks, aga see on jäänud nüüd hiljem bastionide alla. Nii et võimalik, et ei peagi nii kaugelt otsima, et et seda on Eestis siiski ka mujal varem olnud. Linnusega on muidugi seotud veel vaid selliseid küsimusi, nimelt on ta ju tegemist äärmiselt väikese linnusega, kuhu siis inimesi elama mahub, ju väga vähetõenäoliselt on see olnud kasutusel siis sellise sõjaolukorras hädaolukorras ja mitte pikemat aega, vaid võib-olla lühemad, et aega ja sellega on ilmselt liitunud siis selline suurem suurem ansambel. Ilmselt on siin kõrval olnud kusagil ka siis puidust või palkidest siis mõisa peahoone ja kõrvalhooned ja võimalik, et siin on olnud ka sellised kindlustused, nagu te näete, siin kõrval on selline madalam ala, kus ta on läinud omal ajal olnud ka jõgi või selline jõekene ja, ja siis on siin näha mitmel pool selliseid madalamaid lohkusid, kus võis olla siis see vesi üles paisutatud viskatiike olla. Kuna seda Kiiu torni on sageli nimetada tuntud rahvasuuska mungatorniks, siis tegelikult tal tema rajamise juures võis olla tõesti seoseid sellesama nende, nende tsistertslaste kates kolgas asusid ja miks ka mitte, vaat systertslased nemad tegelesid kalakasvatusega ja ka siin võisid olla need piigid, kus siis kasvatati kala. Nii. Nüüd sel ajal siis, kui Sten Darling ja, ja siis Armin Tuulse üritasid ajaliselt paika panna seda linnust siis nad muidugi suurel määral arvestasid seda üldist ajaloolist situatsiooni ja nemad muidugi paigutasid selle rajamise aja Neljateistkümnenda sajandi teise poole. No ilmselt siin arvestati ka seda jüriööd, et eriti ju siis Harjumaal, kus mõisad põletati, et siis pärast jüriööd üritati rajada selliseid kindlustatud elamuid ja et võib-olla see on ka rajatud peale selle muidugi see Kiiu mõis jookseb ja siis kirjalikes allikates ka 14. sajandi teisel poolel päris mitmel korral läbi. Aga kui Villem raam hakkas selle ajalugu uurima, siis tema juba esimene seisukoht oli, et ta ei saa mitte mingil juhul nii varane olla. Et ta peab igal juhul olema tunduvalt siiski hilisem. Ja siin just peab pöörama tähelepanu nendele sõjalistele elementidele, mis selle torni juures siis märgata võib. Näete, siin torni kõigepealt siin alumisel korrusel, siin on sellised hästi väikesed laskeavad nelinurkset, no nende kõrgus on kusagil 30 sentimeetrit ja laius võib-olla 10 sentimeetri ümber kõigub. Mis relvadest siin oli võimalik lasta? Saka ammust vibust selle läbi lasta? Üsnagi lootusetu, eks ole, kui me nüüd pärast sisse läheme, siis näeme, et tegelikult need laske siis pilud siin taga need kambrid äärmiselt kitsad, tähendab siit on siis saanud tulistada juba korralik käpp püssidega, tähendab selliste pika Raualiste püssidega, mis laevalt meeter pikad, vot nendega on võimalik Sid lasta. Ja kui me vaatame nüüd meie sõjalist arhitektuuri siis varasemast perioodist, siis on alati on nii, et ütleme, kolmeteistkümned 14 10.-ga veel 15. sajandi vähemalt esimesel poolel, mitte kunagi ei ole kõige alumist korrust tornidel siis kasutatud siis sellise laske korrusena seal puuduvad igasugused laskeavad varasemal perioodil on, Teil on siis, kaitsjad on olnud ülemisel korrusel vot ülevalt, sealt on toimunud siis linnuse kaitsmine, no põhiliselt ju kasutada. Neid laskerelvadena Cinambe ja nende hambudega oli ka just ülevalt hea lasta, esiteks juba ammunoolelennu kaugusel nii suurem, teiseks oli võimalik üsnagi hästi sihtida ja siis täpselt just ülevalt lasta. Nii et on arhitektuuriajaloolased ka nimetanud seda siis vertikaalkaitseprintsiibiks, et varasemal perioodil Robertit, Taal, kaitse printsiip märgatav siis nende kaitseehituste juures, aga siis, kui minnakse üle sellistele korralikele püssidele pika Raualistele püssidele, vot siis tuleb juba horisontaalkaitse printsiip, siis tuleb kõige alumisele korrusele see, kui nüüd teil on silme ees pilt ühest Tallinna tuntud siis linnamüüritornist, milleks on paks Margareeta siis vot see on nüüd ehte, selline tulirelvade aegne tarn, selline hästi madal Masajast torn, hästi paksude müüridega ja seal on Paksu Margareeta rajamisaeg on ka täpselt teada, seal 1510 on seda hakatud siis tegema, nii et see on nagu analoog. Tõsi siin selle Kiiu torni juures on muidugi mitu omapära, nimelt on küll need laskeavad on kõige alumisel korrusel. Samas me näeme, et üleval kolmandal korrusel on torni ümber selline välisrõdu. No loomulikult see välisrõdu, see ei ole säilinud originaalkujul, see on nüüd hiljem restaureerimise käigus ehitatud, aga ometi kindlasti on ta olemas olnud, seda näitavad selle koha peal. Müüri sees olevat siis augud, milles on käinud need palgid, mis siis toetasid seda, seda ülemist rõdu, nii et põhimõtteliselt on siin Kiiu tornis veel, et need kaks mõlemat kaitseelement Te olemas olla lasen ja siis on see ühtlasi see uuem olemas. Ta on mitmes mõttes veel omapärane, nimelt kõik need korrused, mis siin on, need on omaette olnud, siis kaitstavad nimelt on nüüdse linnuse kaitsjate kaitse põhikorrus on küll olnud kõige all, see on esimene korrus. Teine korrus on olnud elukorrus. Kolmas ja neljas korrus üleval on olnud ilmselt siis meeskonna korrused, tõsi noh, neljanda korruse kohta see ajalooline informatsioon nagu kõige kasinam, sellepärast et 1960.-te aastateni siis kui seda hakati uurima, seda hakati restaureerima, restaureeriti küll hiljem 70 aastat alguses, alles siis ta oli säilinud ainult kolme korruse ulatuses, nii et see ülemine, neljas on nagu hoopis hiljem siis juurde rekonstrueeritud ja juurde ehitatud. Siis nüüd, kuna me praegu oleme, vaatame seda väljastpoolt siin nüüd peasissekäik, see on nüüd siis lõuna-edelaküljes, noh, mis on nagu siin Põhja-Euroopas, aga väga tüüpiline. Aga nüüd siin tagumise külje peal peaaegu vastasküljes, näete, et tornist igal korrusel tegelikult eelduvad välja mingisuguseid selliseid ärklilaadsed, ehitused, et mis asjad need võiksid olla, see alumine küll ei ole säilinud, aga load olemas, ta on kahjuks katki, aga näete, seal päeval on, nüüd on siin ja näete siin nagu auk on alt üles, need on omaaegsed siis omaaegsed käimlad. Nii et seal see oli nagu veidi välja ulatub, seal oli siis prilllaud, oli nagu olemas ja siis see kõik, mis sealt tuli, see langes siis siia alla. See on muidugi üpriski erandlik selles mõttes, et tavaliselt näiteks need linnusetornides või, või linnamüüritornides korrusel oma ettekäimlat ei ole. Aga siin on tõesti jah, igal korrusel võimalik, et ka sellepärast, et et kuna see iga ruum oli nagu omaette, siis üksus alumisel korrusel, meeskond, kes kaitses, tema kasutas seda kõige alumist, siis oli see ütleme, see omanik või see mõistlik vasall, tema oli oma perega teisel korrusel, kasvatas teise korruse oma, aga kolmandal korrusel oli jälle ilusalt üks mingi kaitsemeeskond olemas ja et mitte nüüd 11 niimoodi, ega ta siis oli kõigil nagu eraldi tehtud. Kusjuures sellel ülemisel on huvitav, et seal on ka märgata, et, et on üks selline kivi põiki kivi, mis ulatub välja, see on ilmselt olnud sellepärast, et et see mustus nagu seina ära ei määriks, lihtsalt langeb jalamile tuleb ja paneb lilled kasvama, võib-olla vaenlasele pähe? Jah, kov kassidega vaenlasele pähe. Kahjuks see nüüd see kõige alumine ei ole säilinud, aga, aga siin omal ajal Villem raam, kui seda uuris siis ja tegi kindlaks, et siin on koguni kolm sellist laskeava. Kui seda alumist korrust vaatame, siis tegelikult on lisaks sellele kolmel laskeavale on siis sellist kaheksa korrapärast laske, avasin olemas, nii et et see oli küllaltki hästi kaitsta. Ja kui me lisame juurde veel selle kolmanda korruse selle väljaulatuva siis sellise puust tehtud ringrõdukorruse või kuidas seda nimetada, siis sealt muidugi seal olid, ilmselt laskeavad olid kahe koha peal olid tigedalt sellel väljaulatuv osa põrandas olid ja siis teiselt poolt olid kus praegugi on need avat näha. Ka seal olid nii, et nendest laskeavadest oli võimalik siis takistada neid vaenlasi, kes on siia müüride lähedusse tunginud ja üritavad siin mingil moel nagu müüral lammutama hakata. Nii et ta igatpidi pakkus nagu head kaitset. See linnus kuulus mõisa juurde, kas see on seal Hiiu mõiste? See on hilisem, jah, see ehitus on nüüd hilisem, Kiiu mõis, aga tõenäoliselt siin varasemal ajal on olnud. Mõisa peahoone on nagu puust olnud. Et seda torni kasutati ainult tõesti sellise hädaohu korral, nii et siin vast pidevat elanikkonda ei olnud, sest ta on seest on ikkagi niivõrd kitsas ja siin ei ole nagu võimalik elada. Sellisel suuremal meeskonnal. Nüüd me astusime siia Kiiu torni sisse ja oleme esimesel korrusel kõigepealt kõven, sisse astume, siis me näeme, et et selle ukse taga on kohe väikene nagu esikulaadne ruum ja siit läheb trepp üles. Tähendab keerdtrepp, mida mööda on siis võimalik tõusta teisele korrusele. Ka siis nüüd sellel esimesel korrusel sellel põhiruumil siin on olnud veel teine uks, kusjuures need siin on jah, tugevasti kindlustatud, nii et see esimene korrus oli siis kaitsta ka sel juhul, kui see välisuks oli maha murtud, oli sisse tungitud ja võib-olla juba teisele korrusele jõutud. Et siis siinsed mehed said ikka edasi ennast kaitsta. Siin on seintes, on näha ka need riivpalki augud, mida siis omal ajal selleks kaitsjaks on kasutatud. Nagu näha, on ta seest muidugi suhteliselt kitsukene ja ega siia palju mehi muidugi. Nende laskeavade puhul tahaks tähelepanu juhtida sellele, et nad on ju küllaltki kitsad liiatetele ammu paar mitte kuidagi ei mahu selle laskekambri sisse, nii et ammuga võimatu last. Siin on võimalik jah pikka-pikka Tarvulise püssiga lasta ja teine, mis on väga omapärane, on siin osa neid lask avasid, need ei lähe mitte otse läbi müüri, vaid nad lähevad poolviltu läbi müüri. No seda, seda tüüpi laskeavasid on, mõnel pool mujal on Eestis olemas, aga sellel täpset selgitust ei ole osatud anda, tavaliselt rõhutatakse seda, et, et nii oli võimalik, Anda flankeerivad tuld ja ütleme, kui on kaks Juske ava siis eri suunast, et siis nagu kahest laskeavast on võimalik, seda ühte punkti, eks ole, tule all hoida. Ma ise olen küll mõelnud, et, et võib-olla annab seda selgitada ka veidi teisiti. Asi on selles, et et 16. sajandi alguses vot siis oli juba küllaltki võimsad suurtükid olid olemas ja taat piirajaid alati teadsid ja tundsid ka ja teadsid, et et enamikul juhtudel see laskeava On läheb siis risti otse läbi müüri ja kui nüüd siis väljaspoolt otse tulistada ja purustada see esine osa ära, siis tegelikult on seal juba see purustas väga suur ja seda on juba raske kasutada. Juba selle läbi saavad, seda kasutavad mehed ju pihta, aga kui see on poolviltu, siis tegelikult ei pruugi need suurtüki kuulid ka selle suudme tabamise korral tegelikult seda nii suurt purustust kaasa tuua, vaid vaid nad lähevad vastu, müüriase pääseb nagu kergemini, nii et seda on võimalik kauem kasutada. No iseenesest kui vaadata neid müüri paksu, siis ega, ega, ega see nüüd päris ehtsate tulirelvade aegne müür küll ei ole. Ta allosas on kõige paksema, kohapeal on müür, poolteist meetrit üleval on isegi kohati jääb alla meetri. No see on jah, muidugi samades mõõtmetes nagu seal ütleme 14. võib-olla ka 15. sajandi alguse kindlustused ja võimsamad muidugi kui näiteks linnakivihoonete Sis müürid. Aga nüüd siis 16. sajandi jaoks on nad nagu mõnevõrra kehvakesed ikkagi. Aga tõenäoliselt muidugi jah, ikkagi seda on sel ajal siis kaitse eesmärgil kasutatud ja mis on nüüd jälle omapära, et tegelikult igal korrusel lisaks sellele niinimetatud siis Danskele või, või käimla on olemas ka kamm. Siin alumise korruse kamin on vist küll veidikene nüüd ümber ehitatud, aga üldiselt on nüüd nendele kaminatele on iseloomulik see, et nad on suhteliselt kitsad, kitsad kaminad, mis on just iseloomulikud 15. sajandi lõpule 16. sajandi algusele, leidub ka meie mõningates teistes linnustes olemas need igal korrusel olevat kaminat, ka need näitavad seda. Tegemist on tulirelvade ajastuga loomulikult Gavin ühtlasi pakub ka sooja, aga samal ajal 16. sajandi alguses, vot siis oli vaja ju tulirelvadest laskmise jaoks pidevalt nagu tuld. Isenesest süütenöör oli leiutatud, aga, aga see süütenööri põles kiiresti ära ja seepärast teda siis lahingolukorras juba pidevalt ei pruukinud ka siis hoiduda põlevana, nii et oli võimalik kasutada siis otse kaminast võetud kas siis hõõguvad rauda või või siis sellega süüdati tahti põlema ja nii edasi, nii et et need kaminad neid on jälle hästi iseloomulikud just tulirelvade aegsele linnusele siin all mingit keldri lastas, sellist ei ole. Siin see on jälle jah, omapära, et mingit keldrit ei ole, tavaliselt on ju niimoodi, et tornidel või torn linnustel varasema perioodi omadel neil on see esimene korrus on selline poolkeldrikorrus. Sageli on niimoodi, et esimesel korrusel üldse sissepääsu ei ole, ta esimest korrust on siis kasutatud nagu teatud laoruumina või, või varustuse hoidmiseks. Teine korrus on olnud elukorruse, siis ütleme, kolmas ja neljas korrus, detanud kaitsekorrused. Kuna siin on see tornlinnus üleüldse sellise väga tagasihoidlike mõõtmetega, siis siin tõenäoliselt ju mingisugust sellist suuremat varustust ei hoitudki. Ja kindlasti oli ka selle ehitajatele ja omanikele teada, et et see ei suuda vastu pidada mingit võimsamat piiramist, kus on suuremal hulgal väge, et see ei suuda vastu vastu panna näiteks ka siin mitmenädalasele piiramisele, nii et noh, et Jakatudki siis mingit sellist hoidlad siia rajama ja peale selle muidugi, kuna esimene korrus oli siis nagu kaitse korrusena, siis oleks pidanud see see siia, seda panipaika ja päris maa sisse tegema. Nii et seda siiski ei ole tehtud. Võimalik ka muidugi, et, et siin mängib teatud rolli see jõe lähedus ja kes teab, võib-olla hakkab siin juba vesi suhteliselt kõrgelt juba sisse tungima, et täpselt muidugi täpsemalt ei julge mõelda. Kui kõrgele põhjavesi võib tõusta ka, igal juhul on see jälle üks selline erandlik tunnus. Nüüd me marssisime sellest kivitrepist üles teisele korrusele, see kivitrepp, mis siin on, ta on küll suhteliselt kitsas, aga mitte muidugi väga kitsas. Ta, kui seal 13. 14. 15. sajandil on, on nende treppide laius ainult kaks jalga, siis see on kolm jalga lai, nii et noh, peaaegu meeter on ta lainetega mõnevõrra laiem, aga seal on muidugi selle vana printsiibi järgi ikkagi trepp on nagu vastupäeva. Mida see tähendab, see tähendab seda, et kui sa tahad üles tulla, siis jääb sul paratamatult nagu parem külg ette. Ka parem külg on see, kus hoiad ründerelva ja kilpi hoiad sa vasakus käes ja vasak külg ees on üsnagi raske seda treppi üles ronida, nii et et ikkagi igal juhul on arvestatud seda teisel korrusel. Muidugi me näeme natukene veidikene teisi elemente ka ette, seal ühes seinas on küllaltki sügavmüüri orv, mille pikkus on kusagil kaks meetrit. See on koht, kus on omal ajal paiknenud voodi, ilmselt ta ulatus ka väljapoole, aga et võimalikult palju seda ruumi ära kasutada, siis on see linnuse omanik ilmselt oma Meiega on siis hädaohu korral siin viibinud siis teises seinas, siin on olnud taas kamin, küllaltki selline piklik kamin, ühelt poolt ta soojendas seda ruumi, aga teiselt poolt ilmselt võidi neid aknaid, mis on siin ju tunduvalt suuremad, kasutada ühtlasi ka siis kaitsmiseks, et siin oli võimalik mitte ainult püssiga lasta, aga isegi on ju, põhimõtteliselt hädaolukorral on väiksemad, suurtüki saab rakendada. Nii et sellel Camino'l muidugi jah, mitu eesmärki olla ja nüüd siin kolmandas nurgas või servas märka ühte ust, vot see uks viibis silla Danskerisse käimas, nii et meil on seal omaette astuda. Siin, millele tahaks tähelepanu juhtida, on see, et näete, need aknaorvad on suhteliselt laiad ja tegelikult see Akla pind on ju tunduvalt väiksem, sest seal välisservas on veel siis raiutud paest nagu aknaraamid nähtavasti et tugevam oleks. Siin on jah iseloomulik see, et kui siis välisakendel on alati siis paest sellised raamid, siis samal ajal näiteks ustel, neil on siis puu laamid, nii et, aga samal ajal muidugi kõik uksed on olnud ka hästi tugevasti siis kindlustatud, niiet et on neid saanud kasutada ka siis vastase tõrjumiseks. Kas siin peale veel korruseid suurust, aga ka sellesse täpsustatakse, siis mis see? Tähendab, kui me nüüd järgmisele korrusele läheme, siis tegelikult trepp Ta viib siit ruumist läbi, tähendab iseenesest, teise korruse puhul sa pidid selle Ruby ära vallutamine sisse järgmisele korrusele edasi. See tulek oli palju keerulisem juba? Jah, ega ta muidugi keeruline ei ole, aga head kõrge trepiastmed olid muidugi mis, mis muidugi aitasid ka kaasa, et ta saaks siis paremini kaitsta, sest mööda kõrge trepiastmeid paratamatult isegi kummarduma ja kui sul on relvad käes, siis seda teha tunduvalt raskem. Siin kolmas korrus, need põhielemendid on muidugi siin samad, mida me kahel esimesel juba nägime, et on ühes servas on olemas kamin ja siis on ka ukse taga jälle see Danske või käimla. Aga kolmanda korruse eripäraks on see, et tegelikult on, kolmandal korrusel on uks olemas ja see uks viib meid siia üles. Siis sellele ring rõdule, mis jääb ta kuisegi müürist väljaspool ja see on olnud siis tehtud puidust, nii et nende ringrõdukande Kalade augud on kõik siin müürises olnud olemas, nii et et sellest nagu kahtlust ei ole, et omal ajal taoline ringrõdu siin ümber on olnud just kaitseotstarbel ringrõdu. Ja iseasi on muidugi see, kuidas ta nüüd täpselt välja nägi, kas ta oli sellisel kujul, nagu ta on taastatud või on ta siin mõnevõrra teistmoodi välja näinud. Esimene asi, mis, mis kindlasti teisiti oli, oli see, et lisaks sind külje peal olevatele laske avadele, mida praegu siis asemel on siis ehitusaknad, eks ole, on sind põrandas olnud laskeavad väga tüüpiline siis sellistele ülaülemistele kaitse, rinnatisteletan saab lasta nii alla kui siis külje peale ja noh, tõsi ta on, et tundub ju, et kas midagi kaitseb, eks ole. Et seda oli võimalik põlema süüdata ja nii edasi, samal ajal ekskaitsjad tegutsesid kogu aeg vähemalt linnuse piiramise esimesel etapil, siis oli üsnagi olulise tähtsusega ja, ja sellest sai päris hästi siis siia linnuse alla tunginud vaenlasele kahju tekkinud. Me oleme jõudnud neljandale korrusele, siin te näete, et on üsnagi pime ja kitsas on siin loomulikult torni läbimõõt on siin nagu kõige väiksem. Samas muidugi see neljas korrus on suures osas siis rekonstrueeritud öelda. Siin me ei tea täpselt, kuidas ta omal ajal võis välja näha, siin on nagu kasutatud neid sellele torn linnusele iseloomulik elemente pidame alumistel korrustel juba oleme näinud ka siin on muidugi siis sellised tehtud suhteliselt kitsad, väikesed laskeavad ja noh, kindlasti muidugi siin sai, selliste püssidest sai suurepäraselt ka lasta, võib isegi väiksemat tüüpi suurtükkidest suurtükke kasutati sel ajal juba väga mitmes mõttes. Muidugi nüüd omaette küsimus on siis, et millisesse ajajärku selle ehitusaja paigutame. Nii nüüd üritame siin siis arutleda veidikene selle üle, mis ajal see ehitatud on. Nagu juba eelnevalt jutustan, läbi kõlanud on, on tegemist siiski suhteliselt hilise linnusega need pikka Raualised püssid, eelnevad näited ka siin või võrdlused siis Paksu Margareeta aga näitavad, et tegemist võiks olla kõige, hiljemalt siis 15. sajandi lõpu või siis 16. sajandi alguse linnusega. Ja siin on nüüd Villem raam pööranud veel tähelepanu omanikuvahetusele nimelt siis 1500 seitsmeteistkümnendal aastal on see linnus saanud uue omaniku tema mittelinnus, vaid tähendab see Kiiu mõis siis nimelt on uueks omanikuks tunud Fabian von Tiesenhausen ja diisel hauserite suguvõsa oli muidugi hästi tuntud suguvõsa, nemad on ka Lõuna-Eestis ja Läti alal midagi Neid väikseid vasalli linnuseid rajanud. Kusjuures see ostu-müügilepingus on väga täpselt kirjas igasugused objektid, mis selle mõisa juurde kuuluvad, on küll mõisa peahoone ja kõrvalhooned ja külad ja vesiveskid ja, ja nii edasi. Aga seda torni kirjas ei ole. Ja siit ongi siis pakutud välja, et tõenäoliselt ongi siis Fabian von Tiesenhausen selle tornlinnuse rajaja. Ja kusjuures tornlinnuse ehituse juures ta märg, kas mitmeid elemente, mis on siis seotud võib-olla kloostritega ja võib-olla tuleb siin seda rahvapärimust ka siis arvestada, et et siin lähedal oli siis tsistertslaste mõiskolgal, tsistertslaste võis semudega Coyama lasuv rooma klooster likvideeris selle siis 1519 ja siin jääb nüüd just ilusasti siis kaks aastat 1517 kuni 1519, kus siis need ilmik vennad võisid siin ka aktiivselt tegevad all olla selle linnuse ehitustööde juures. Ja ta igatpidi tundub üsnagi loogiline olevat. Tõsi, nende restaureerimise uurimistööde juures siin muidugi väljastpoolt ka veidi kaevati ja siitsamast siis torni kõrvalt leiti mõned killud ühest vapist. Kahjuks on ainult väikesed killud seal paekivist vapp. See on ka see 16. sajandi alguses on ka see ajajärk, kus, kus väga paljudele ehitistele taolisi. Ta pandi külge, et siis näidata, kellele ta kuulub. Võimalik, et ka see vapp on siis selle Siis märk olnud, aga noh, kahjuks on ainult üksikud killud ja seda täpselt paika panna ei saa, sest iseenesest tema arhitektuur jah, tõesti, mingisuguseid eeskujusid võib näha ka Tallinnas, aga samas on ta tunduvalt lihtsam ja, ja võib-olla mõnevõrra robusse. Eriti kui me vaatame, ütleme siis 16. sajandi alguse Tallinna neid elamuid, siis seal on ju neid kaunistusi, neid raipeid detail on hästi palju, siin on ainult võib-olla see vapp polnud sees midagi märka. Samas olema muidugi mõeldud, et noh, iseenesest ei ole ka täielikult välistatud, et see on veidi varasem. Nimelt kui vaadata seda tulirelvade arengut, siis taolised sellised pika Raualised püssid nüüd ilmuvad meile mõnevõrra varem, nad on siis 15. sajandi kolmandal veerandil juba siin olemas. Ja Tallinna linn näiteks läheb üle siis ambudelt püssidele juba siis 1490. aasta paiku, nii et seal vahetatakse relvad välja. Kui me vaatame seda Paksu Margaretaat, siis 1510, tähendab, seal oli juba hästi madal vorm, hästi võimsad paksude müüridega, mis muidugi ületavad Kiiu torni paksust ikka päris päris palju. Kohe samas siin on märgata ka seda nii-öelda vertikaalkaitseprintsiipi üleval on veel puust rõdu ja tõenäoliselt on seal siis kasutatud ka veel amme ja absoluutselt kindel ei saa olla, et see nüüd 16. sajandi algus või õigemini 1517 kuni 19 on, pole muidugi välistatud, midagi on siin ka varem tehtud, aga aga ega kahjuks ei ole seda võimalik tõestada. Siis mis on veel huvitav, nende väliuurimistööde käigus siis Villem raam, tema pani tähele ka siis erinevat müüriladu ja erinevaid siis mört, aitäh, ja siin ta tegi huvitava avastuse, mida me praegu tänapäeval ei näe. Nimelt on selle ukse parempoolne osa. Siin on siis mördiladu, oli mürtali veidi teine, ladu oli veidi teine ja ühtlasi olid siin jalamil need vapitükikesed, see viitab võimalusele, et siia on ilmselt suurtükiga mõnedki paugud pandud ja, ja see on ka täiesti loomulik, et millalgi, kui linnust piirati, tähendab, et siis seda peasissekäiku püriteeriviga purustada, et sealt saaks linnusesse tungida. Muuseas, täpselt sama sadama voodi on olnud siis purustatud ka kolmanda korruse siis ka kolmanda kui kaitsekorruse Se ukseavakoht, kust pääses siin väljas oleva ringrõdu peale, et ka seal see kohtunud, purustatud, mida on hiljem natukene võib-olla parandatud. Tõsi, me ei tea, kui kaua see nüüd eksisteeris, millal ta maha jäeti. Villem ravi arvamus oli, et tõenäoliselt on need purustused pärit siis Liivi sõja ajast, et võib-olla on siiski mingit madinat siin peetud ja ärada purustatud. Hilisemal ajal oli ta mahajäetud tõesti, jah, üritati seda erinevatel perioodidel erineval otstarbel kasutada, küll on siin olnud mingil ajal sepipada sees ja on olnud mingil ajal heinaküüni ja nii edasi, mingi vihi oligi sealauta üritatud sealauda, helitut kasutada, aga noh, need on kõik sellised teisejärgulised kasutamisel, nii et hea on muidugi see. Ta vähemalt kolm korrust olid suhteliselt hästi säilinud paremini kui võib-olla ühelgi teisel meie tolleaegsel keskaegsel linnusel ja ja tore on ka see, et see on nüüd tänapäevaks uuesti üles ehitatud. Siin peab muidugi ütlema võib-olla tunnustus sõnuga omaaegsele Kuusalu kolhoosile, Kuusalu kolhoos oli küllaltki jõukas majand ja tema direktor ka hoolitses teatud objektide eest, nii et, et see 1970.-te aastate alguses ta restaureeriti ja anti ka eelnevalt võimalusi siis arhitektuuriajaloolastel siin siin põhjalikke uurimistöid läbi viia ka juba selle restaureerimise kohta on. Olen kuulnud, et kohapeal on omad legendid olemas. Nimelt kui seda siin ehitanud, vastati, siis maksti nendele Resto röövijatele head Balkani. Tallinnas olevat neitsitorni restaureerimine selle peale nagu pooleldi nagu seisma jäänud. Mehed tulid siia haltuurat tegema. Aga siis, kui see valmis sai, siis ta olevat muidugi muutunud üsnagi üsnagi populaarseks kohaks. Kohalikud küll arvasid, et nüüd on hea õhtuti siin istumas käia, aga aga ega neid esialgu suurt sisse ei lastudki, nakesid nagu ministrid ja igasugused parteitegelased käima ja Leidakatasid vastu võtma. No need on muidugi kuulujutud ja nii täpselt nii nii uut aega ei teagi. Põrutaks yhe mõnusa mats aegsest, suur tegi ka praegu, et kas akest läbiks täiesti seda seina või seina paksus, ütleme niisugune 16. sajandi suur deklas. Et või jõuaks poole peale või? Tähendab need 16. sajandil oli muidugi suurtükk oli väga erineva suurusega, erineva võimsusega, lasid väga erinevaid kive, tähendab, ma kujutan ette, et et ühe pauguga vistik läbi ei lase. Tähendab, aga, aga nad suurtükimehed olid osavamad, Need olid hästi laskma õppinud mitu pauku järjest. Ja siis muidugi jah, tegi augu sisse. Aga no muidugi siin kohe kerkib küsimus, eks ole, et noh, ega ta nüüd võimsatele suurt tere vastu ei pea, et miks ta üldse ehitati, eks ole. Aga vaat siin tõenäoliselt peab arvestama ka selleaegset olukorda, tähendab 16. õigemini juba 15-l sajandil 16. sajandi algus, tähendab siis juba Moskva riik ju kõvasti ähvardas ja peeti, siin tehti siin, venelased tegid siin röövsõjakäike, aga need sõjakäigud, mis siin tehti, tähendab, need ei olnud ju pikaajalised ja tõid lühiajalised. Ja kui nad kohe sisse pannud, sistad ühte linnusti mitu nädalat piirama ei hakanud, vaid neil oli vaja edasi liikuda, sellepärast sest et oleks siin kohalikud jõud koondatud ja kui nad ühele paigale jääksid, siis muidugi jah, oleks oleks vägi kohe vastu tulnud ja seepärast olid suhteliselt kiired. Teine muidugi võimalus on, et, et ei ole, ei ole välistatud seega et nad on mingil määral arvestatud seda üldist situatsiooni, eksin tol ajal võistleid, röövlijõuk rohkem ringi liikuda ja peale selle talurahvas oliga rahutu. Vaata huvitav, et 1507 tähendab siis keerat keelati talupoegadel ju relvade kandmine ära. Nii et ka see, see võib vihjata millelegi. Millega seda seostada, et iga mõisa juurde ei kuulu nagu selline kindlus, et kas äkki midagi varjata või karta? Ilmselt tal oli midagi mingit paremat varandust olemas, mida ta nähte näiteks selles linnuses hoidis. Jah, ei, vaevalt ta tegevusti. Ah, edevusest võib muidugi edevuse asi olla, aga samal ajal ma usun, et kui edevusest, tähendab, siis oleksin igasuguseid kaunistusi olemas. Mis oli tol ajal kombeks tol ajal 16. sajandil selliseid luksuslikku elustiili juba noh, linnades on see eriti hästi märgatav, eks ole. Šansi ajastu, see on jah, ikka väga luksuslikku siin need kõik igasugused kaunistused puuduvad, nii et pigem on ikka siin nagu mingi vajadus olnud. Aga see 15. sajandi lõpp, 16. sajandi algus, tegelikult on tõenäoliselt teisigi analoogilisi analoogilisi linnuseid püstitatud, noh, neid on siin just rohkem siin Põhja-Eestis on tõenäoliselt võib siia järve ja Edise need kindlustatud hoonet panna ja ja võib-olla veelgi enam, nii et see on mingisugune periood olnud, kus on ilmselt olnud ka praktiline vajadus. Salu Tartu Ülikooli arheoloog rääkis ühest põnevamast keskaegsest kindlustusehitisest Eestis Kiiu Torn linnusest, mida rahvasuus kutsutakse ka Kiiu mungatorniks ja kus lisaks ajaloo hõngule nautida ka tassi head kohvi, mida tegid ka Tallinna reaalkooli õpilased Heleri Abjatel, Karola Sisask, Rahel Park, Gustav Kalm, Ragnar Rage ja Tanel Jüris. Ain Mäesalu ja saate toimetaja Piret Kriivan.