Keskaegsete ehitusmälestiste seas kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad skulptuurid, kõik valmistada tutter kotast, see on põletatud savist. Ehkki aegade jooksul on suur osa neist hävinud, on Taninigi neid aukartust äratavalt hulgal säilinud. Just nende skulptuuride tõttu on Tartu Jaani kirik arvestanud tav kultuuriväärtus kogu Euroopa mõõtudes. Ehitis pärineb 12. sajandi teisest poolest või hiljemalt 13. sajandi algusest. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati terve eelmise sajandi teise poole. Kui väljaspoolt Lübecki ja Jaani tänava nurga pealt näiteks vaadata, siis hakkab kohe silma kiriku läänetorn oma ehisviiluga, millel paiknevad terrakotafiguurid. Hoone lõunaküljel Lübecki tänava poolsel küljel paikneb Lübecki kabel ajast, kui hansalinn Tartu vahendas Lübecki ja Venemaakaubandust. Sellest rääkis kunsti loolane Kaur Alttoa eelmises saates nädal tagasi tänases saates räägi Kaur Alttoa lähemalt, mida me kiriku sees võime praegu näha. Ja ka sellest on juttu, mida me tänasel päeval enam või veel mitte näha ei saa. Ja konservaator Eve Alttoa selgitab, kuidas hoolitsetakse terrakotaskulptuuride eest. Saate toimetaja on Piret Kriivan ja nüüd nüüd võime siseneda Tartu Jaani kirikusse. Ei, Me oleme kirikus sees ja me seisame praegu kirikusaalis, võib nii öelda ravimeid ja, ja see oli kirikus keskne koht keskajal. Keskne koht on alati altar, vabandust ja, ja, ja alati võite võid. Noh. Siin on võib-olla seal natuke Oll, põrdlusega tsentriks lava ja publik, aga põhimõttelist kese on altareid. Ja ülejäänud eks on kogu asja suhtes sekundaarne. Me olime ka see, kus masteri kohtus. Jaani kirik on punastest tellistest, ka altariruum on valge. Nii, siin peaks rääkima väga pikka juttu. Kõigepealt on, kuidas ta on keskajal. Ja see oli mul endal vist üks esimesi selliseid asju, mida ma lisasin niimoodi senistele uurijatele. Nimelt kirikut alustatakse, kavandatakse, ta jääb puhas vuuk müüritis. Ja siis ollakse kuskil umbes poole peal. Ja siis teie muutuvad ehitusplaanid, tehakse palju, märksa paraatsevad pikki jooned, basiilika keskkõrge. Ja siis tõenäoliselt just et siin peab midagi muutma, midagi, Ta laduma, midagi raiuma ja siis minnakse sujuvalt üle juba keskajal minna, kas see siis krohvitud väga õhukese krohviga kaetud seintele. See on üks, teine oli väga tõsine teema, mida ja kuidas nüüd eksponeerida siin restaureeritud kirikus ja siin on paljus veidi katse-eksituse meetodil ka esialgu, mida kavandad siis mõtted ümber. Ja mis on, on see, et ühelt poolt, kui on suhtelised hästi säilinud keskaegne substants, peame silmas kasvõi näiteks kiriku lõunaseina hetkel teie selja taga samuti siin ka piilarid, suunakülje piilarid siis seda, kus on keskaegne väär, ilusti nähtav, seda nagu mõtlesin, kinni katta. Seetõttu ta on vähemalt esialgu selline sellisena ehedalt, aga teie ütleme päris ausalt seal nagu toorikiks sellise ekspone eksponeeritud. Ja veel on alati, vot sellise asja tegemisel on alati, et ükski riik, üks mõisus ei tohi olla nagu mingi anatoomiaõpikus, eks ole. Me võime planeerida vee kenamad, mis jaga, siis lõikame kuskil kuskil põrna kohalt äikeseklapi naha täita väe veel seda ja seda ja seda. Ja selline na päike, dissonantsi olin natuke natukene ohus. Samuti on sõlmed, mis on täiesti uued, näiteks põhja kõrgseik. See varises 50.-te aastate alguses, kui millal Jaani kiriku varemeid kasutati üle tee asuva vangla puu hoovil. Mis juhtus, ei tea, aga igal juhul kõrgsein läks põhjalöövi, võlvid samuti ja see on nüüd nüüd täiesti uus, aga olid olemas joonised, olid fotod analoogne siis lahendus on lõunaküljel ja vaat seda nagu kinni katta ei tahtnud, nüüd aga just kaks tsooni, ühelt poolt on kooriruum teine põhjusi siis pikihoone põhjasein, kus telliste seisund oli väga sant. Ja teistpidi me ei saa ju ka seda, et kasvõi on pühapäeval jumalateenistus ja siis kogu koguduse ja, ja pastori riided, ankroo lähevad keemilisse puhastusse, sest nii kui vastu seina toetada, on kõik rebasekarva. Ja siis seinad katta sellise õhukese viimistluskihiga. Ma ei tea siiamaani Ani, kas ta on õige nimetada paksuks, lubivärviks või väga vedelaks krahviks. Aga idee oli, et selle viimistluskihi all on seinafaktuur isustine ja, ja ma usun, et see ongi päris kenasti näha. Eriti eriti kenasti on siis, kui, kui tolmu pühitakse arvaga, siin tehakse seda suhtes tihtiks ja ma arvan, et lahendus ei ole tagant. Ja veel üks detail, et me peame minema teise kohta. Ja veel üks teema vanade müüride ja nende säilitamisega on sellistele müüridele kõige ohtlikumad on igasugus soolad mis on paratamatult müüri sees ja sõltuvat niiskusest temperatuurist vahega, millal nad on tahked, millal nad nad veelduvad ja, ja need lõhuvad muuhulgas seinad kõige rohkem. Ning olevat ladestuvad just seina välispinna. Ning eriti neid sakslased, ma tean, on kasutanud võtet, kus sein kaetakse ajutisi krohvikihiga nimetavad seda ohver krohvid, operputs arvestusega, et mingisugune n aasta pärast see, kui ta täielikult sooldunud raiutakse maha, saame selle sellest portsust lahti, vaatame, mis edasi saab. Ja siin põhjaküljel jääme, sellesama ilusal viimistluskihil näeme ka päris palju seist tugevaid soolalaike. Ja kui te seda vaatate, siis ärge ärge mõelge, et vot siin on nüüd nüüd restauraatorid oma töö halvasti teinud, enne kui me alustasime, me teadsime, et see tulemus peab, saab olema, seda me ei saa seda vältida. Aga võimalik, et seesama õhuke viimistluskiht muidugi. Muidugi ta on piisavalt tõuke, aga äkki, aga mõnevõrra ikka töötab sellise soolakogujana ja täiesti normaalne, kui ühel heal päeval mingisugused tsoonid raiutakse maha, kraabitakse maha uus asemele. Vaat see on, see on nagu ma ei tea, meditsiinis võib olla juhtus, et, et inimene läheb arsti juurde ja ja nüüd on kuus tundi aega, tehke mind täielikult terveks, eks ole. Restaureerimisja, see on väga palju protsessi, mis seal pikalt realised, aeglased ja ei saa homseks tulemusi tahta. Praegugi kuulevad siin kirikus muusikut, mis toimuma hakkab. Eesti ma ei tea, aga ühte asja, mis ma küll julgen öelda. Et Jaani kirik tegutseb väga ilusti väga kena-kontsertsaalina ja oleme ausad, see on tema peamine roll praegu Tartu linnas ilmselt siis valmistutaksegi kontserdiks. Nojah, nendel on, vastus on lihtne saada, kui te vaatate, mis kuulutused seina peal on, siis kindlasti leia. Aga kui me sinna altari poole vaatame, siis krutsifiksi on väga väike, kas see on ajutine? Tähendab, ühesõnaga see on altarikrutsifiksi. See nüüd omaette. Igal kirikul on Mikko krutsifiksi, tähendab, viibi tarvitseb, aga kui me räägime krutsifiksi, sest kui me neid keegi mehhanigi kui perekonnas kultuuridest, siis kõige monumentaalseid. Ja ma julgen öelda, kogu õhtumaa keskaja kõige monumentaalsem terrakotaskulptuurigrupp oli siin võidukaare kohal. Kristus ristil Maarja ja Johannes, usk avaldust, kus on võidukaar. Võiduga haar, triumfikaar, see on see ava, mis eraldab, või ühendab altariruumi ja kogudus, ruut. Nii, ja selle kohal me praegu näeme sellist krohvimate suurt nishi, sealse grupp paikness, plokid on kõik ilusti hoidlas teemas ootavad konservjueerimist ja ja paika panemist. Aga jälle üks teema on see, et kirikusine, tinglik ruumijaotus on ristilöömine, vat altaritsoon, see on see maal, kuhu jõuti, jõutakse pärast risti. Et see ei ole samuti mingi juhuslik ega selline tinglik asukoht. Ja kui me niimoodi üles vaatame, siis me näemegi, et kiriku lagi on puust on ja enda on muidugi natuke bluffi on ka, et me näeme, näeme, et kuidas need suured kalad, need on selliste puit meist nagu kahepoolne linnu saba puitnaabritega ühendatud seambuda, Four ausalt, leidsin midagi ei pea, aga põhimõttest jah, on siit lagi on püütud hästi neutraalselt teha tehtud selle sellisena, et ei tekiks illusiooni, et küllap see keskajal sellisena oli. Me praegu nii altariruumis kui ka keskröövis ilusti neid võlvi kontuure. Me nimetame neid kilp kaarteks, et siin on täitsa selgeid võlvid. Ja ka neid fantaseerima ei hakanud. Jaani kirik on tüüpiline gooti kirik. Indrek keskaja puhul on, sellist tüüpilisusest on raske rääkida, võib tekkida kuskil piirkonnas mingil ajajärgul, selliseid noh, karakterjooned muuhulgas näiteks Tallinna puhul. Alati ma olen nõus rääkima Tallinna kohalike meistrite 15. sajandi koolkonnast ja käekirjast. Reeglina kuni enne hiliskeskaega on ehitajaks, on sellised, rändavad meisterkonnad, sageli jätame saksa keeles tõlkimata selline pahuhütt, inglise pildingiaat, mingi punt ehitab ühe kiriku valmis, osa mehi jääb maha, kes lüüakse, maagia sureb ära, kes koduväiks lähevad, teise kohta tulevad uued mehed ja selle natuke amorfne, aga just selline rändbrigaadi teema ja vaat siin on just, et ka sellest kombinatoorikast sõltub, sõltub ka, mis neutrid järgmist väljundit, kui miuke, kiviraidur ja kuidas on. Aga veel kord, kordan, Jaani kiriku puhul on tegemist on ju tegi lihtpõhimõttelist ühe Tartu koguduse kirikuga on ju suuremad linnad, võib-olla olla mitu linna kihelkonda, mitu kogudust Tallinnas, Oleviste, Niguliste kõige vee Klaskel püha vaimus on ka oma oma kogudus ja Tartus on kaks põhilist Maarja kirik. See, mis asus praeguse ülikooli peahoone kohal ja Jaani kirik ja siin ongi omamoodi kummaline, et selle nii-öelda rea rea linna koguduse kirik äkki selline Ena andis isegi haiglane priiskamine kogu sellise Skulpturaalse dekooriga. Teil on oma teooria ka, et millest see tulla võis? Omad teooriad on ühest poolest ma küll räägiksin. Ma arvan, ma ei tea, kust tulid, seal rahva sellisteks on väga kallis lõbu. Ja sai vist juba nimetatud, et tartu on mingi aegse vahendaja, hansakaubanduse, just Pihkva Novgorodi iga. Ajaloost siis on, on, see moodustab sellise suure nutulaulu, et siis läks halvasti ja siis põletati esisega kõik ja nii edasi ja nii edasi. Aga Tartu ajaloos on olnud ka mõned ilusad sündmused ja üks väga ilus on olnud aastal 1361. Nimelt siis rüüstati Visby linn Gotlandil. Ma ei ole mitte ainult selles, et noh, alati on hea meel, kui naaber peksa saab, siis pidu. Visby oli kaua aega põhilinemis, vahendas kogu Läänemere hansakaubandust ja ikka päris suure koore riisus pealt ära, aga eriti just pärast seda hakkab just tartu roll kasvama ja viis eks ole, hakka mõtlema, ega, ega maailmas midagi muutu. Sisuliselt, mille peal tartu elasid, elas, oli Venemaa transiit, eks rebis mis teine tänini valus teema iga päev päevauudistes, eks ole. Ja usun, et see on üks, kust tulevad, kõigepealt on mingi linnas väga plahvatada suslik, see noh, ütleme siis linna rahakott. See kasvab plahvatuslikult. Ja siis on ka võib-olla, võib-olla just siit tuleb ka teemia äikene, midagi suurt ja nii edasi, aga siin on ka oma mingist ideoloogia asja taga. Kui need mõtted veel natuke haprad, haprad. Et jätame selle teiseks korraks. Kas see Jaani kirik oli kõige suurem kirik Tartus keskajal? Jaani kirik oli Tartus paremal juhul kolmandal kohal, suuruselt toomkirik on igal juhul kõige suurem. Maarja kiriku oli palju suurem kui Jaani kirik. Ma ei julge öelda, aga vist on. Tartus on olnud ju ka neli kloostrikirikut. Neist dominiiklased, praeguse vene õigeusu kiriku kohal. Ta, see oli vist väiksem kui Jaani kirik ja lisada suur ei olnud. Aga mis juhtus Maarja kirikuga? Maarja kiriku kirik oli veel kuni põhjasõjani kasutusel Tai või isegi paremas seisus, kui Jaanigi liike teame, üksikuid episoodis küll on. Kui poolajal jesuiidid, siis poolakad kasutad just seda ülikooli siis akadeemia Gustav Yana on seotud EEG Maarja kirik kui ka niisiis Põhjasõjaväest varemetes ja varemed seisid kuni siis 18. sajandi lõpuni ja kui hakata võtakse, taasavatakse Tartus ülikool, siis Maarja kiriku varemed jäävad ette peahooneid ja siis lammutataks ja see on toona, on täiesti enesestmõistetav. Tänud toona siis selline, noh, keskaja tähtsus ei olnud veel, muinsusvõtame veel siin Jaani kirikus ringi. Sest lisaks kõigele on ka huvilisi siin kirikus päris palju, kes jalutavad kiriku aknad olid keskajal missugused, kas siin Jaani kirikus on teada ka, et kas oli vitraaže palju ja kas oma roosaken keebelt esimene asi roosaken akna kohta mina praegu küll ei tea. On akna palendi kivide põhjal, selge on, et sina on sellised klassikalised keskajale omased see laager on üksikutest tükkidest tinaraamide vahel mingisugust väga väikesed fragmendid, vitraaž ja ka väga üksikud killud, mis on kaevamistel nüüd pärast teist maailmast leitud. Aga kuni hävim hävinguni oli siin päris palju 20. sajandi algusest põhiliselt just Riiast väga populaarne Toode töökoda sealt pärinevad vitraaž, aga neid on, need on ja selgeks sai, 44, purunesid, linnamuuseumis on mõned kastid, ei kilde. Aga see on jah, sineedki siis ikka keegi kokku panna neid kildusid. Maailmas on kõik võimalik, aga, aga jagane, tähendab, ma usun, et üks päev nendest kasvõi ütleme sellise museaal soe objektina mingisuguste argumenti, et aasta mitte et me teeme kümnete ruutmeetrite kaupa, aga lihtsalt, mida ta on olnud siis on, on ikka midagi võimalik teha ja muuhulgas oli ka ühe variandina arutatud, et et kas peaks püüdma neid möödunud sajandi, olgu see vitraaži nagu rekonstrueerida. Aga ise ma väga hästi põhimõttelist selle vastu. Ja miks on see, et ehkki see, missugune on, oli 20. sajandi alguses kiriku interjöör, Tui seni olnud ühtki kujukest kõiki ja nii edasi, nii edasi ja täitsa selge, et äkki leitakse, et on vaja vormi värvi, midagi juurde. On see, et meie, Eesti kirikud, enamik on ju olude sunnil jäänud küllaltki vaeva Essex ja mõned ainult, vaat mis on, eksole, Tallinna toom oma oma vappidega Tallinna pühavaimu väga rikkaliku sisustusega. Ja praegu ma arvan, et Jaani kirik siin kõrval rahulikult koguma skulptuuriga, mis kohapeal on, mida saame siia veel veel saame eksponeerida, näete, siin põhjaküljele on, on meetrite kaupa riiulitel veel tühjad ja siia, et kas on veel mingisuguseid figuure, värvilisi figuure, värvist valgust, arvan, et see praegi sibula. Ja need ongi needsamad kuulsad terrakotaskulptuurid siin siin riiulite peal ja üleval võidukaare kohal ja, ja sammaste peal keskel sedasamast need piinlariks nüüd on, siin on ühelt poolt osa skulptuure, mis olid, on kogu aeg oma koha peal olnud, nad olid vahepeal kinni müüritud, välja puhastatud ja siin näeme just neid lõuna kõrgseinal kenasti välja valgustatud ja samuti ka kesklejevi lääneseinal. Nüüd edasi panimetasime põhja kõrgsein. Siis viiekümnendatel aastatel varises pärit kapiteedil plokid, mingisugune osa, umbes pooled säilus. Ja siis need on konserveeritud. Veel üks jänkide fond finantseeris seda tööd. Need on nüüd paigutatud oma algsetele asukohtadele, samuti on Pealt demonteeritud poolfiguurid paigutatud sinna originaalid, nad on hästi katkised, sinna võidukaare kohal. Eks need see on jällegi, kui me teame, kuskohas on, mis skulptuur olnud, siis paneme sinna, kus ta on. Kui me ei tea, siis on see pigem eksponeeriti ta ird leiuna ükskõik kuskil kas mõnes muus ruumis võisin kirikusaalis edasi, aga ka sellest rääkisime fassaadidel, originaalid on nad poolfiguurid olla, pead, on portaali skulptuurid, need asendame koodi peatega ja siis siin on algus, on tehtud kiriku pikihoone põhjaseinal seest riiulid, arvestatud ka modelleerib algust ja siin on nüüd mingi väike vali. Nii, kuidas jõuab, on siis osa selliseid originaale on sinna välja patut. Kas teil on teada ka nimeliselt, kes seal üleval on? Ei ole. Kui me näoga oleme altari poole ja vaatame nüüd selja taha mis ruum on siin selja taga? See on tornialune ruum. Ja on olnud ka mingi rõduseis ja see on üks selliseid traditsioonilisemaid, kuhu hakati paigutama oreleid, teame muidugi orelite kaua aega, orel on ju väike, kes on see positiidol kuskil altari läheduses. Aga mis on praegu võib-olla üks kõige olulisemaid, on ka siin näeme skulptuure, eriti keskmine, tema seisund on all. Tal pole nägu ja ma ei tea ta nägu mingi viiekümnendatel aastatel vähemalt kaks kild oli olemas, ma olen ise seda pildistanud. Midagi 70.-te või kaheksakümnendatel, äkki need killud kadusid ära, ei tea. Ja veel tal käes selline noh, kuidas öelda maakera või siis mida praegugi ei näe, aga see on ilusti skulptuurihoidlas olemas. Veel üks kohtumõistja selles klassikele käsi ülalt, teises käes maailmamuna ja siit hakkas inimesed kaardnema veel üks suur kohtumismõistmise tee. Vaatame. Lähme, otsime kontserdikuulutuse üles. Keskpäeva muusika veerandtund igal teisipäeval ja reedel 12 15 aga abistaja. Sotseerivad Tõnu Sepa juhatusel Tallinna vaikuse muusika stuudio õpilased sisama õpetajaga. Enne kui kuulame Tõnu Sepa ansamblit, käime ka kiriku kõrvalmajas olevas töötoas, kus Kunstiteadlane Eve Alttoa restaureerib noid kuulsaid terrakotaskulptuure. Tegelikult peaks täpsustama terminoloogiat, et et kui me niimoodi tavamõistes räägime restaureerimisest kui üldse protsessist, siis Tartu Jaani kiriku puhul neid skulptuure tegelikult ainult konserveeritakse. Selles mõttes midagi juurde ei panda, midagi ei taastata, ainult käib protsessis selleks, et need skulptuuride edaspidi säiliksid ja seda siis ainult nihukest säilitamist. Seda Me nimetame konserveerimiseks. Nüüd kõige suurem probleem Tartu Jaani kirikuskulptuuride puhul on tegelikult nüüd vees lahustuvate soolade suur konsentratsioon skulptuurides. Mida see tähendab hästi lihtsas keeles öeldud tähendab seda, et need vees lahustuvad soolad on sellised, mis oma olekut muudavad siis lahusest kristalli ja vastupidi. Ja seda protsessi võib siis ette kujutada nagu veegagise toimub, et kui vesi kristalliseerub või jäätub, siis siis tema ruumala muutub. Ja täpselt samamoodi toimub see protsess ka siis soolade puhul, aga nüüd need soolad on läbinisti skulptuuri sees ja ja kui need soolad, siis temperatuur, kuri või õhuniiskuse muutudes kristalliseeruvad siis nad lõhuvad seda skulptuuri just oma selle kristalli ruumala suurenemise tõttu. Mis tähendab seda, et kogu probleem hakkabki sellest peale, et kõigepealt tuleb need soolad skulptuuri seest kätte saada sest siis alles saab see skulptuur nagu nihukese stabiilse seisundi, et ta saab edasi kesta ja, ja säilida. Ja selleks tuli siis tegelikult nüüd kirikufassaadidel või välisseintel olnud skulptuurid tegelikult kiriku restaureerimise käigus kõik maha võtta või demonteerida sest ka kirikuseinad on neid soolasid täis. Ja see kestis tegelikult kogusel kiriku restaureerimise aja üle 300 skulptuuri tuli meil sealt välisseintelt maha võtta. Ja edasi käib seal protsessis niimoodi, et, et me teeme siin konserveerimistoas selliseid soolatustamis komprisse. Et pannakse see skulptuur siis veevanni ja hirmutatakse siis kuni kuni sinna sisse enam seda vett ei mahu. Niimoodi jätan täiesti veega küllastunud ja siis pannakse selle skulptuuri peale Nuud nagu naised kosmeetiku juures panevad niukesed, maskid paneme meie katame nihukese paberi massiga, selles kultuuri. Ja need edasi toimub tegelikult täiesti niuke füüsikaline protsess, et nüüd vesi aurustudes transpordib siis need soolad sinna, eks ole, ja, ja niimoodi me saame need soolad selle skulptuuri seest kätte, et noh, sõltuvalt nüüd siin selle skulptuuri suurusest ja kaalust ja materjale seal ei, tihedusest on siis hästi erinev arv, mis me neid komplisse peame tegema ja kui kaua siis protsess kestab, et, et siin on kahest kuust kuni nelja kuuni võib sisse üks kompressi protseduur kesta. Kas te teete seda ühekaupa, iga skulptuuriga eraldi? Ei ka skulptuuriga eraldi ühekaupa, sest paraku on niimoodi, et need Jaani kirikuskulptuurid on, kuna nad on niimoodi tehtud, et igaüks on eraldi välja lõigatud, siis igaüks omamoodi unikaalne. Igaühe positsioon kiriku seintes on olnud erinev. Saastekiht peale on erinev dema, soolade kontsentratsioon on erinev, põletustugevus on erinev, kahjustused on erinevad. Tegelikult noh, kuigi kõik skulptuurid on ühest materjalist, ühest ajastust ja ühe kiriku küljest siis tegelikult on igaüks ise ooperist või isemoodi looga, et, et me teame kõike tegelikult niimoodi vaatama neid unikaalseid skulptuure niimoodi, et igale ühele on nagu vaja oma konserveerimisplaan koostada ja igatühte eraldi töödelda. Kas see skulptuur, mis teil laua peal on, see on juba vannis ära käinud? Selle skulptuuriga on tegelikult omamoodi lugu, et tema ei ole välisseinas olnud, et tema on leitud tegelikult hoopiski müüri seest selles mõttes, et teda on kasutatud kui sekundaarset müüri täitematerjali sattunud sinna müüri sisse on ta 18. sajandil, kui nüüd kirik põhjasõjas kannatas ja pärast seda restaureeriti sisse osa skulptuure läks katki ja neid tükke kasutati niimoodi müüritäitena. Ja nüüd selles kultuuril on selles mõttes lihtsalt peal hästi palju seda müüri täites kasutatud, eriti et siin tuleb teda sellest puhastada, aga muidu tema pealispind ja ja kõik see soolade hulk on nii minimaalne, et kui me ta häda edasi kiriku sees säilitame, siis seda soolatustama, mis kompressi sellel juhul nüüd vaja teha ei ole. Et siin on noh, hästi suur töö, on see selle mördist nüüd teda puhtaks saada, et et ta on suhteliselt peenelt lõigatud ja, ja, ja siin on neid uurtäid hästi palju ja siin laua peal on näha ka, et põhilise hambaarstiriistad põhiliselt tööriistad on jah, niimoodi hambaarsti tööriistad, et igasugused väikesed kraabitsad ja lausa nõelad vahel on vajalikud, et, et, et päris päris sügavikest pääseda. Mis asi, selle kujud on, näiteks ülearu on, mida te siit kraapima praegu hakkaksite? No see on suures osas juba puhastatud, aga noh, siin on näha neid valgeid, pakse mördi jälgi veel, et noh, neid on veel vaja puhastada. Aga samas tuleb seda ettevaatlikult tehasest. Siin on ka kohati värvi jälgi veel alles, et siin on kollast natukene tõesti milli grammikesed. Tõeline milli grammikene, see on isegi väiksem ju on pisikene killukene punast siin ja et noh, et siin peab nagu selles mõttes hästi ettevaatlikult seda tegema, et, et et neid värvi jälgi jah, et kunagi olid need skulptuurid ju jõuka värvitud kiriku sees ja, ja hästi värvilised ja jäästi korduvalt värvi, et selles mõttes, et kui nad keskajast nüüd võib-olla nii värvilised ei olnud, et siis siis baroki ajal said nad ikka mitu kihti ja erinevaid uhkeid värve peale. Aga noh, neid on kõik ajalooline materjal ja neid tuleb nagu säilitada. Riiulites on teil hulganisti neid skulptuure, need ootavad ülespanemist või puhastamist. Kontserveerimist. Neid ootavad jahi juba seda kõige viimast protsessi konserveerimist, et me oleme nagu, kuna neid skulptuure nii suurel hulgal sai maha võetud ja need soolad on Need on kui nad niimoodi edasi tegutsevad, seal kristalliseeruvad ja lahustuvad ja kristalliseeruvad. Et siis on kõige esimene staadium tegelikult likvideerida see avariioht, et nad edasi laguneksid. Seetõttu me oleme hästi palju just teinud ära neid soolatustamis komprisse. Ja siis need skulptuurid jäävad nagu ootama, et et siis nagu viimast seda konserveerimistet, kus siis kõik need pudenevad kohad, et sinna süstitakse siis nagu nendesse pudelitesse kohtadesse Niukest noor restaureerimisel kasutatakse Niukest liimi või kunstvaiku, et mis siis moodustab seal sees nagu selles pudedas kohas nihukese võrgustikku, et seob siis need kudeda tükid omavahel jälle jälle kokku, et, et siis peale puhudes puhudes tolm laiali ei lenda nii-öelda. Et, et enamik jah, nendest skulptuuridest siin riiulis ootavad siis nüüd seda viimast konserveerimist viimast süsti süstlaga viimast Sistid täiesti süstlaga. Küllap tuntakse Tarts apteekides juba tuntakse küll jah, selles mõttes, et me ostame sealt ikka destilleeritud vett ja, ja süstlaid. Kunstiteadlane Eve Alttoa rääkis terrakotakujude konserveerimisest ja kunsti ajaloolane Kaur Alttoa Jaani kirikust mille suurimaks väärtuseks ongi noot, terrakotaskulptuurid, mida igaüks võib ka ise oma silmaga näha. Kahjuks ei olnud meil võimalik jääda kuulama Tõnu Sepa vaikuse muusika, ansamblit, raadio fonoteegist. Leidsime varajase muusika ansambli Viljandi linna kapelli kontserdilindistuse aastast 1982. Kapelli dirigent oli muusikaõpetaja ja pillimeister Tõnu Sepp.