Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Pärast aastavahetust on maailm, ei teatud mõttes uimane. Osasid inimesi rassib pisikese puhkuse põhjustatud päeva, õigemini siis rütmi. Teised ongi võtnud puhkuse kusagil päikesepaistelisel saarel, mis on eelmised raamiga saanud statistilise katastroofi vaba usalduskrediidi lootuses et välk samasse kohta kaks korda ei löö. Ja kolmas rühm pakib lahti kingitusi. Püüdes osa neist siis poodi tagastada, kuna oleks tahtnud ju mitte allahinnatud vana mudelit, eks neid variante teisigi. Ning uudist. Tekitajad kuuluvad ilmselt igasse loetletud kategooriasse. Ehk teiste sõnadega uudiseid hetkel eriti ei ole. Aga mida sellises olukorras siis teha? Loomulikult aitab meid hädast välja Edward Snowdeni valikuline uudisvoog, mida ta juhib tiitši kombel, asetades plaadimängijasse just õigel hetkel uinuma hakkavat rahvast erutama mõeldud torm hakkab ala. Saksa päevalehes Der Spiegel ilmus hirmulugu sülearvuti ostuplaneerijatele. Õigemini, mis siin keerutada. Kartma peavad kõikele. Taoline seade on olemas, see tähendab siis enamust. Statistika järgi moodustas eelmisel tal lauaarvutite müük umbes veerandi sülearvutid, kolmandikku jam tahvelarvutit, kaks viiendikku kogu arvutimüügist. Theržpeegeli käsutuses olevate materjalide põhjal sätib USA julgeolekuteenistus rahvusvahelises kaubatransiidis olevatesse sülearvutitesse nuuskurwara. Selleks juhitakse sülearvutisaadetis salajasse töökotta, kus vabriku pakend avatakse, istutatakse arvutisse spetsiaalne pealtkuulamislahendus. Jällegi teatakse back näiliselt pidevalt transpordiorganisatsiooni valvel olnuna tellija teni needabavad uhiuue arvuti teadmises, et tegemist on värskelt vabrikust saabunud neitsiliku seadmega ning ehitavad selle peale kogu järgneva turvalisus ja usalduskeskkonna. Kuigi ajalehe vahendatud materjalist ei selgu taolise programmi ulatuslik. Kus võib spekuleerida onlain-kaubandusest ostetud seadmega, mille puhul vanasti näiteks teada seejuures ei pea seisik pakkuma muud huvi kui organisatsiooni, milles ta töötab. Et siis oma ahju arvutiga sattuda ühel heal hetkel selle sisevõrku, aidates luua. Uue kanali näiteks sõbraliku riigi ametiasutuses terroristide otsimiseks. Analoogselt sihtmärgiks võtta suvalise partii riigiasutustes ja ettevõtetes populaarsemate sülearvutitega või siis arvutid, mida tarnitakse näiteks mõnele riigihanke võitnud ettevõttele ja nii edasi, see tähendab, et mängustrateegiaid on mitmeid. Oluline pole sellisel juhul seejuures huvitavaks muudetud arvutita arv. Vaid tehtud töö kvaliteet sest suure organisatsiooni sisevõrgu nõrgestamisega piisab mõnest üksikust salajasest juurdepääsuteest. Maailma juhtiva demokraatia julgeolekuteenistusel on väidetavalt samasugune kontroll ka ülejäänud info ja kommunikatsiooniseadmete üle. Sealhulgas siis mobiiltelefonide üle. Võimalikked tahvelarvutite kasutegur on siin väiksem, kuna need on ettevõtluses ja riigiasutustes töötavatel potentsiaalsetel jutumärkides, siis terroristidel vähem töise infosüsteemiga seotud. Eriti huvitavaks võib aga pidada Der Spiegel väited sisevõrkude elu korraldavate ruuterite suhtes. Kerge pilkaga tsiteeritakse Jonyepernet, voeksin reklaami materjale, suurimat turvalisust, tagavratast võrguseadmetest kui vaid nad peaksid seda loomulikult siis koos klientidega. NSA-l on õnnestunud luua. Omapoolne kontroll, lahendus suuremat andmeturvalisust tagavate võrguseadmete juhtimiseks, millest ei saa lahti isegi tarkvara uuendustega. Analoogset libaturvalisust pakkuvat praktiliselt kõik populaarses kasutuses olevad võrguseadmed sest kui sage komme on, võta lahtivabriku pakendist vabastatud seade. Ja teha siis sellele nõndanimetatud tehase tasemel raudvara kontroll. Enamusel juhtudel õnnestuks vaid tehasest. Ja transpordiahelas tehtud musta maagia eest on ju raske füüsilist kaitset leida. Oma riigi turvalisuse egiidi nimel tegutsedes sünnitab NSA ema riigiettevõtlusele majanduslikku kahju tänu maailma eemale peletamisele. Pole siis ime, miks julges Microsoft nimetada NSA-d oluliseks püsivaks ohuks. Ja sinna loomulikult. Karda midagi, sest sina pole ju terrorist. See on raadio kaks.