Tere eetris on portaal tehnoloogiaga tarisitab Kristjan Port. Iroo on oodan, olid teise maailmasõjaaegse jaapani luuresõdur töö postiga Filipiinide saarestikus lubangi saarel koos kolme kaaslasega, teostuse leitnant on oodab kohalike elanike ja loomakarja mahalaskmist kuna pidas seda sõjaolukorras teenistuses oleva sõduri kohustuseks. Kohalike ja kogu maailma õnneks lõppes sõda 1945. aastal ära koos jaapani kapituleerumisega. Paraku unustati tuumapommidega purustustega riigis saarekesele luurepostile kohustusi täitma jäänud sõdurid ära ja nad ei saanud sõjale. Me oleme sellest ühtegi ametlikku signaali välja arvatud kohalikelt, kes püüdsid jätta mägedes peitvatele agressiivsetele sõduritele sõja lõppu kinnitavaid lend, lehekesi. Näiteks, et üks selline rahule üleskutsuv kiri jaapanlaste poolt maha lastud lehma korjuse juurde. Mõneti mõistetavalt pidasid sõdurid neid sõnumeid aga provokatsioonideks ja muutusid kohalike suhtes veelgi vihasemateks. Olukorrale ei aidanud kaasa ka kohaliku politseireid, mis lõppes tõsise tulevajadusega ning jättis õnnetutele sõduritele endisest sügava veendumuse. Sõja jätkamisest nii möödus aasta on puhuti sõjategevusega hoolimata viimaseks puudus juba ammu igasugune põhjus. Lõpuks võeti appi jaapani armee kindrali allkirjastatud lendlehed mida puistati lennukilt meeste arvatava asukohad territooriumile. Nagu hiljem selgus, uurisid jaapanlased lendlehte suure Tähelepanuga ning otsustasid lõpuks, et tegemist on ikkagi valepaberiga. Kulus veel viis aastat, kui üks kurnatud sõduritest lahkus kaaslaste juurest ja andis vastaste kätte vangi. Alleisenud tõlgendasid olukorda turvariskina ja kui neile visati lennukilt koduste pereliikmete saadetud kirju, pidasid nad sedagi vastaste julmaks manöövriks, mis motiveeris endisest olema vapralt omal postil. Pealsed pisemad relvastatud konfliktid röövisid üheksa aastat pärast sõja lõppu veel ühe kaaslase elu. 1972 langes eelviimane kohusetäitja, kui ta oli koos leitnant Onodoga süütamas kohalike põllumeeste viljasaaki, sest seda nõudis sõjaline taktika. Ning siis, 1974. aastal reisisid saarel rahumeelne jaapanlane, keda huvitas legend ammu surnuks kuulutatud hiroo onu dast aga ka pandadest ja lumeinimestest. Ta kohtas neist siiski leitnant, kellega sa ei peagi hea kontakti ja püüdis sõjameest Omalt poolt veenda sõda lõpetama leitnant keeldusega alla pandumast ja nõudis sõjaväelt ametlikku käsku. Tänu seiklushimulise kaasmaalase abile jõudiski vastava sõnum lõpuks armee juhtkonna. Nii jah, see käsk anti sõdurile antis käsk post maha jätta ja esimese ameerika ohvitseriga Vangi anda seda mees ka tegi, loovutas oma mõõga püssi, koos 500 padruni ja paari käsigranaadiga leidunud Shiro on ooda sõdalast. Umbes aastal 1974 praktiliselt 30 aastat pärast sõja lõppu kodumaal suure tunnustuse osaliseks saanud 91 aastane mees elab tänaseni pühendades end noorte jaapanlaste kasvatamisele kuid ta annetas lubangi saare koolile, mida oli siis omal ajal hirmu all hoidnud. Selle loo rääkimist võiks tõlgendada kui katset vihjata kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnika vedelen, mis hoiaksid taolised inimloomuse pingule tõmbamise katsed ära. Aga põhjus ei ole selles. Lugu on väärt kasvõi kordamiseks, kuna jutustab midagi inimese loomusest ja teeb seda, läbib pahelise prisma, kuid täidab hinge positiivse elamusega. Aga tegelik põhjus. Kordseiski soovis osutada ühele uudisele mehest, keda hirmutas 14 aastat tagasi levinud. Sajandivahetuse aegu hulluks minevatest arvutisüsteemidest sel määral, et ta põgenes tsivilisatsiooni eest ellujäämist. Krisse tänaseks 58 aastaseks saanud normantfeller otsustas hiljuti tsiviilmaailmaga tagasi tulla, põhjustades sellega märkimisväärse meediasündmuse. Loodet haledaks aga asjaolu, et vait okei ehk arvutisüsteemile kuupäeva, formaadi umbejooksmise kriisi ei toimunudki. Kuid veelgi haledam on asjaolu, et see lugu võeti. Tõe pähe, kuigi tegemist oli satiiriga ja see räägib midagi kaasaegsest kriitilisest mõtlemisest, õigemini siis selle puudumisest. Leitnant Hiro on oodal, oli aga seda liiga palju ja ka see polnud hea. Loodetavasti hoiad sina oma jao mõistlikkuse piirides.