Tänan ettekandjat. Järgmiseks all informaks, järgmiseks informatsiooniks saab sõna EKP Tallinna linnakomitee teine sekretär Pavel fanfilov. Palun. Lugupeetud rahvasaadikud Kõigi jal kõikidel aegadel, kõikidel rahvastel on austusega suhtutud nendesse, kes on valdavalt kahte või rohkemat keelt. Imelik, eks neid inimesi peeti, aga lollideks ei peetud kunagi. Kaasaja maailmas on mitme keele valdamine muutunud normiks. Palju rahva teises riigis aga omandab see erilise tähtsuse demokraatlikus riigis. Rahvusliku eneseteadvuse tõus on tõstnud selle küsimuse esiridadesse. Meie vabariik püüab lahendada seda probleemi. Võttes vastu keeleseaduse keeleseaduse projekt on arutatud parteikoosolekutel mitmesugustel koosolekutel, ideoloogia aktiivi koosolekutel, töötajate koosolekutel, mida need arutelud näitasid. Näiteks Tallinna linna mererajoonis, kus enamus kollektiivides on venekeelsed 37 partei algorganisatsiooni. Olid selle poolt, et võtta selle lükata selle keeleseaduse vastuvõtmine edasi enne, kui ta keskkomitee rahvusküsimuste pleenumil mõni kaheksa olid selle seadusemuudatustele vastu muudatusette vastavate poolt. Teistes rajoonides oli arvamus, et vastupidised näiteks Eesti merelaevanduse ja teiste kollektiivide resolutsioon seal kirjas meile on arusaadav Eesti põhielanikkonna püüd olla oma maal peremees. Nad mure ana Rahvuskultuuri ja keele arengu pärast. Tallinna vineerimööblikombinaadi aruande valimiskonverents nõudis ametiühingukomitee ettevõttes suuremate võimaluste loomises. Eks eesti keele valdamiseks tundmaõppimiseks ja tänapäeval venekeelsetes kooli kollektiivides toimub aktiivne eesti keele õppimine. Enam kui 3000 tallinlased õpib vene eesti keelt keelekursustel ja veel 10 kooperatiivi abistab neid selles. Aktiivselt õpivad parteiaparaadi venekeelsed töötajad linnakomitees. Meil linnakomitees on hakatud õppustel juba eesti laule laulma. Eestikeelseid laule laulma, milles siis asi on? Mispärast on niivõrd vastandlikud arvamused eesti keeleseaduse kohta? Põhjuseid on siin väga palju, teada on vaid mõningatel neist üks nendest on tõsine. Umbusaldas eestlaste umbusaldas venelaste vastu ja vastupidi. See on ebanormaalne nähtus ongi ilmunud igasugused kuuldused venekeelne elanikkond nõuab, et vene keel kulutataks rahvastevahelise suhtlemise keeleks. See võib eesti keele nii-öelda okka saata, arvavad eestlased. Ja nii edasi. Kaks ja poolajalehte on meil venekeelsed vabariigis ja üks väike Vene teater, kas nad siis võivad hävitada ära eesti kultuuri? Igasugune selline sõnade tegemine vaid igasuguse hea ettevõtmise nurjata. Sellepärast on tarvis välja öelda keeleseaduses probleemi olemus, mis oleks arusaadav nii koristajale kui akadeemikule. Teadus on olemas, formuleeringuid olemas, aga mõttest aru ei saa. Keele teadmise tase. Ajalooliselt on asi niisugune, et eestlastele, selleks, et jõuda vene keele valdamiseni, on, oli vaja 40 aastat. Räägiti Moskva diktaadist ja nii edasi. Nüüd on meil demokraatia, poliitiline kultuur, liigume õigusriigi suunas. Sellepärast on ka tähtaega antud neli aastat. Kas ei ole jälle nii-öelda pind umbusalduseks arvestada reaalset tegelikkust selleks, et meie soovid langeksid kokku meie võimalustega? Näitama enda perekonnast? Mul on kolm Eestis sündinud poega. Vanem on sõjaväes. Keskmine lõpetab ka sel aastal keskkooli noorem nooremates. Aga keele valdamine on halb sellepärast, et keegi seda eriti ei nõudnud. Teiseks on. Veerida see nii-öelda maha jäämas 34 aastaga. On tarvis, et tema, minu lapsed ja nendetaolised võiksid rahulikult õppida eesti keelt ja et millised tingimused. Me elame noorele põlvkonnale jaoks, sellised tulemused me saavutame. Sellepärast tahaks pöörduda Ministrite nõukogu poole ja hariduskomitee. Selles mõttes, et valmistatakse ette õppejõud ja aktiivselt organiseeritakse õpet eesti keele õpetamise süsteemi. Sellepärast parteikoosolekut Oresolutsioonides enamuses venekeelsetes ettevõttes Dvigateli Balteetsesse, Balti manufaktuuris, mujal tehakse selliseid järeldusi tänapäeval, paljudel inimestel pole kindlust homses päevas, nad on väsinud pinge nii-öelda ladestamisest. Rahvas tahab stabiilsust ja kindlust tuleviku suhtes. Enam kui 20 ülemnõukogu saadiku arvates sellele aitaks kaasa 34. Eesti NSV konstitutsiooni kolm neljanda artikli muutmine. Nad tegid ettepaneku muuta artikkel järgmises redaktsioonis. Ükskõik milline diskriminatsioon või õiguste ahendamine mingite kodanike eeliste esileseadmine rahvuslikega rassiliste tundemärkide põhjal Eesti NSV-s on keelatud ja on karistatav seadusega. Ma arvan, et sellise konstitutsiooni sätte vastuvõtmine ei võimaldaks mineerida kodanike, veel ka keelelisel põhimatel. Seoses sellega te ettepaneku selle saadikute grupi arvamust teatavaks Avaldada see nende ettepanek, kui te ajakirjanduses üleüldiseks arutamiseks ja viia ülemnõukogu istungjärgule avaldamiseks elu, on mees targem ja paneb kõik oma kohtadele. Pane annab hinnangu meie praegusele tegevusel, kui kõrgel tasemel nad ka vastu ei võetaks. Kui oleks teisiti, siis meil teiega oleks juba välja kommunismi materiaaltehniline baas. Kui vaadelda üleüldist ülemaailmset tendentsi hallide keelte arengus siis on siin tendents unifitseerida. Rahvusvahelise arengukeeled näiteks on inglise keel, kell on omandanud sellise tähtsuse. Paljudel inimestel, kellele see polnud emakeel, on ta saanud emakeeleks näiteks USA-s. Inglise keel, emakeel, aga mis juhtub eesti keelega kui 10 15 aasta pärast selles keeles räägivad 600000 eestlast näiteks maailma. Arengutendentse arvestades. Võib ka ütelda, et see keele nii-öelda Maa-ala muutub, väiksemaks jäi, ei ole seda tarvis, et me meid süüdistatakse selles, et me oleme selle eesti keele maa-ala nii-öelda. Karu ja tõepoolest, kee situatsiooni vabariigis on tarvis muuta. Ja partei linnakomitee korraldaski meil siin keelekursused ja eesti kultuuri õppimise kursused. Ja on tarvis luua spetsiaalsed kursused keelte intensiivomandamiseks. Saidlejatega pane, kas veteranidest lähtudes teen ettepaneku vabariigi sotsiaalse majandusliku arenguplaanides, mida me iga aasta läbi arutanud, siin istungjärkudel viia spetsiaalne lõik siis eesti keele õpetamisest, kus detailselt ära märkida, kuidas. See on ette nähtud pika aja astmelise programmiga. Lugupeetud seltsimehed. Elu näitab, et mõned eriti tähtsad arengud saatuse suhtes tähtsaid küsimusi ei saa lugeda lõplikult lahendatuks, kui nad puudutavad kõiki meid. See on see juhtum, kus vorm ei vasta sisule ja selle vormi kallal tuleb niivõrd kaua töötada, et see rahuldaks absoluutset enamust meie valijaid. Muidu meie otsused ei tule meile kasuks, vaid kahjuks. Ja ka saadikute südametunnistus oleks puhas. Ja on tarvis sinust saaksid aru valijad ja töökaaslased. Ja et siin kellelgi ei tekiks erakordne mõte üldse, keelduda hääletamisest ja lahkuda saalist. Teen ettepaneku selle saadikute grupi ettepanek arutada läbi istungjärgul. Tänan, konfilov. Järgmiseks informatsiooniks saab sõna Eesti NSV teenindusminister Valter Hallmägi valutsemis halv. Siin lugupeetud rahvasaadikud on tullut siin ülemnõukogu juhatajale, järgmine märkus, et kas Villu või sõnavõttu on avatud läbirääkimised, kui siis palume ka kohe sõna ei ole Sestsimis Palfilovi sõnavõtt oli mõeldud informatsiooniga, mitu informatsioon ja nii nagu ma välja kuulutasin, valusin Salmegi. Keeleseaduse projekt ja selle arutamine on kutsunud esile elava mõttevahetusega kõiges teenindusettevõtete kollektiivides. Koos üldise heakskiitva hoiakuga on aktiviseerinud tegevus seaduse elluviimise tingimuste loomiseks ja seda veel enne seaduse vastuvõtmist meie tänasel istungjärgul. Eesti NSV teenindusministeeriumi kollektiiv, arutades möödunud aasta oktoobris avaldatud keeleseaduseprojekti tegi omapoolseid märkusi ja parandusettepanekuid ning pöördus kõigi vabariigi teenindustöötajate poole ja ka ajalehe noortel vahendusena üleskutsega. Eelkõige tauni ta igasuguseid rahvustevahelise vaenu ilminguid, rahvustunnete mis tahes solvamist tagama teenindatavate keele valikuõiguse kasutamise võimalusi. Austada teenindus ja käitumiskultuurinõudeid suhtlemisel eranditult kõigi tellijatega ja kaaskodanikega. Nii tööl kui olmes. Organiseerida tellijatega suhtlevatele töötajatele eesti või vene keele õppimise intensiivkursused maks ametialaseks suhtlemiseks kutseoskuse nõuete ulatuses vähemalt nende keelte oskusi. Keeleseadusest tulenev nõue teenindustöötaja oskaks vähemalt eesti ja vene keelt. Kutseoskuste piires ei ole meie jaoks uus nähtus. Taolised nõuded on seisnud kogu aeg tellijatega otseselt suhtlevat teenindajate ees elades üha avaramaks maailmas, kus keel pole üksnes suhtlemise vahend vaid ka inimeste vastastikuse lugupidamise märk. Teeninduskultuuri tähtsaim komponent on teenindajate keele ja suhtlemiskunsti valdamine olnud alati tähelepanu keskmes, mõnedel kutsealadel ka määravaks kaadrivalikus. Eriti teenindussfääris ei ole küsimus ainult keelte valdamises. Palju tõsisem probleem on suhtlemis- ja käitumiskultuuris, mida ei saa üle kanda ei keeleoskuse ega rahvuspinnale. Puudused suhtlemiskultuuris käitumise eetikas kutsuvad pahatihti esile konflikte ning kui need tekivad erinevatest rahvustest inimeste vahel siis lõpptulemusena taanduvad nad ikka rahvussuhete pinnale. Lähtudes sellest oleme korraldavatet korraldatavatel professionaalse kvalifikatsiooni tõstmise kursustel tööliskaadri ettevalmistamisel ja keelte õpetamisel pööranud suhtlemisoskuste ja käitumiseetika õpetamisele suurt tähelepanu. Arvan, et nendele küsimustele peaksid pöörama senisest rohkem tähelepanu kõik teenindussfääri ametkonnad ja mitte ainult teenindus. Vaid kogu meie poliitilises kasvatustöös peaks igapäevase inimestevaheliste suhete käitumiseetikaküsimused leidma väärilise koha. Mis siin salata. Juba 1982. aastal saavutasime tolleaegse kutsehariduse komiteega kokkulepe õppeprogrammide täiendamiseks Tallinna üheksateistkümnendas ja neljandas kutsekeskkoolis, kes valmistavad teenindusettevõtjatele tööliskaadrit. Eesti õppekeelega rühmades sai sisse viidud vene keeles fakutatiivne õpetamine ja paar aastat tagasi vene õppekeelega rühmades eesti keele õpetamine. Programmis on erialaterminoloogia ja tellijaga suhtlemise õpetamine suhtlemisoskus. Õppitoas keeles kontrollitakse arvestustel. Aastaid kestnud töö tulemuseks on see, et valdav enamus, eriti aga eesti emakeelega tellimuste vastuvõtja-ist ja teistest tellijatega otseselt suhtlevad töötajaist on võimelised suhtlema eesti või vene keeles. Tellijatega suhtlevaid töötajaid on meil vabariigis tasuliste teenuste sfääris kokku meie arvestuste kohaselt ligi 100000 inimest. Neist elutarbelise teenindamise ettevõtete töötajaid koos teenindus kooperatiividega üle 10000. Tehes järeldusi meie süsteemi teenindustöötajate keelteoskuse üle, arvan, et ka teistes teenindussfäärides see kontingent on võimeline suhtlema juba täna nii eesti kui ka vene keeles oma klientuuri eraldi muidugi moodustavad siin Kirde-Eesti teenindustöötajad kus neist enamus valdab ainult vene keelt. Kuid selle piirkonna teenindustöötajate hulgas on tekkinud suur aktiivsus, hea mõistmine ja tahtmine õppida eesti keelt. Kohtla-Järve teenindus tootmisvalitsuses töötab juba eesti keele õppegrupp. Sillamäel ja Narvas on õppegrupid organiseerimisel. Ka teiste linnade ja rajoonide teenindusettevõtted on leidnud võimalusi oma töötajate õpetamiseks antud territooriumil korraldatavate kursuste baasil. Üldreeglina õpetamise kulud kannavad ettevõtet täielikult. Kahjuks tuleb märkida, et Kirde-Eestis raskendab keeltekursuste organiseerimist keele õpetajate kaadri vähese keeleõppijate abistamiseks on juba meie poolt varem välja antud lühike eesti ja venekeelne. Teeninduse oskussõnastik on välja töötatud ja kinnitatud vabariiklik standard elutarbelise, teeninduse, põhiterminite ja määratluste kohta. Möödunud aasta lõpul valmis koostöös kõigi liiduvabariikide teenindusministeeriumidega venekeelne elutarbelise teenindamise põhi, terminite ja määratluste teatmik sõnastik. Nüüd peale mõningast ühtlustamiseks vajaliku kooskõlastamist lisame sellele eestikeelsed vastsed. Anname välja ja ettevõtetele kasutamiseks õppevahendina keelte õppimise kursustel. Käsil on ka 1980. aastal koostatud Eesti Vene teenindusalase Westmiku läbivaatamine, selle täiustamine ja uuesti väljaandmine nüüd juba ka vene-eesti interpretatsioonis. Ministeeriumi projekteerimise ja tehnoloogiainstituut on praegu reorganiseerimisel arendus- ja koolituskeskuseks. Käimas on oma õppebaasi väljaarendamine. Paari kuu pärast peab koolituskeskus valmis olema ka keeltekursuste läbiviimiseks, kus teenindustöötajail on keelte ja käitumiseetika suhtlemisoskusi õppimine võimalik tootmistööd katkestamata. Koostöös ettevõtetega on meil väljatöötamisel veel täiendavad abinõud. Täna vastu võetava keeleseaduse ellurakendamiseks. Arvamust keeleseaduse projekti kohta käivast diskussioonist ja seda just vastuvõtuseaduse vastuvõtu venitamisest, kompromissidest ja muust sellisest. Ma olen isiklikult veendunud, et keeleseaduse vastuvõtmisega kiirustamine, mida tungivalt nõuti, ei oleks tulnud kasuks eesti rahvale. Sellele viitab ka asjaolu, et senine seaduseelnõu arutamine on toonud tõsiseid ja vajalikke parandusi tänaseks arutamiseks esitatud seaduseelnõuks. Ma arvan, et ilmselt tekib vajadus, et Eesti NSV ülemnõukogu presiidium ja Eesti NSV Ministrite nõukogu annavad välja veel oma pädevuse piires täiendavaid akte vastuvõetava keeleseaduse rakendamise meetmete kohta. Vastuvõtmisega võetakse maha veel tänapäevakorras olevad vaidlusalused küsimused. Pahatihti pannakse kahtluse alla, kas keeleseadus kaitseb eesti keelt. Ma arvan, et eesti keele kaitseks viimastel kuudel on rohkem ära tehtud kui 48 aasta jooksul. Ja selle tagatiseks on ilmselt eelkõige konstitutsiooni meie põhiseaduse säte, mis tunnistab eesti keele riigikeeleks. Selleks on ka arutluse all oleval keeles. Ja ärgem unustagem Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee 11 10. pleenumi poolt välja öeldud ja praktilise tegevusega elluviidavat kurssi eesti keele kaitseks, mille seltsimees Rüütel oma ettekandes juba rääkis mis on diametraalselt vastupidine endisel EKP Keskkomitee ja selle aparaadi kursile eesti keeles juhtis. Praegune kurss välistab teiste keelte disklennineerimisi. Ma tahaksin avaldada oma valijate ning väljendada teenindustöötajate arvamust tänase keeleseaduse toetuse kohta ning teen ettepaneku kõigil rahvasaadikutel võtte käesoleval istungjärgul meile esitatud antud seaduseelnõu vastu. Tänasin saimegi. Meil on kodukorra järgi nagu ette nähtud praevu Rae, lubage informeerida veidi olukorrast informatsioonideks. Keeleseaduse rakendamise küsimustes on veel sõna palunud. Tervishoiuminister laul, karu informatsioonis, keeleõpetuse ja oskus olukorras tervishoiusüsteemis siis on, palub informatsiooniks sõnana jess ülemnõu haridus- ja kultuurikomisjoni volitusel Kalev Tammistu, et ütelda välja haridus- ja kultuurikomisjoni seisukoht ja siis on palunud sõna Kirjanike Liidu seisukoha väljaütlemiseks rahvasaadik Arvisiis. Nii. Nüüd on selline arvamine, et mitte praegu lõunavõitu vaevu vaheaega teha, et informatsioonid ära kuulata ja siis minna juba pikale vaheajale, ma tahaks rääkida, kuidas lubage, lubage rääkida, kuidas meil on mõeldud ja siis otsustame, oli niimoodi kavandatud, et teha redaktsioonikomisjoni tööks vajalik vaheaeg, võrk oli küllalt pikk. Et lõpetad ka need informatsioonid, siis kuulutada välja vahe aeg kuni kella 16-ni. Et sellel ajal oleks võimalik redaktsioonikomisjonilt vaadata läbi kõik täiendused ja ettepanekud nii ja siis tulla uuesti istungile juba kell 16. Nii oli kavandatud, kui te otsustate teisiti, siis otsustasime nii, nagu siin enamus arvab, on ettepanek pead pidada kinni sellest kas, nagu oli siiski esialgu kavandatud ja veel veidi kannatate informatsiooni täna kuulata ja paluda, et informeerijat siiski võrdlemisi konstruktiivselt esitaksid oma informatsiooni. Nii, ma saan aru, et ollakse nõus ja jätkame ei ole vastu, ei ole. Siis järgmiseks on sõna seltsimees Laur kariharul Eesti NSV, Eesti NSV haridus, tervishoiuministrit, valusin sellest aru. Kuni viis kuni viis minutit palun keegi ta mikrofon, on vaja seal keegi soovi personal selles küsimuses. Üks moment, palun, palun vabandusi, miks karu seal keegi rahvast. Ma ei hakka jätkama seda arutelu, siis mul on ettepanek kõigile saadikutele, kes on oma sõnavõtud ette valmistanud, siis anda see ülejuhatajatele, et see tahab tibutada. Täiendusi parandusi, ettepanekuid, palun anda siia ülemnõukogu juhatajale võis redaktsioonikomisjoni, no niikuinii me oleme edasi fraktsiooni komisjonile, ma arvan, et see ettepanek on vastu võetud. Ollakse nõus sellega, nõus, ettepanek on vastu võetud, palun, seltsimees. Lugupeetavad rahvasaadikud. Eesti meditsiin on osa meie rahvuslikust kultuurist. Meie meditsiinisüsteemis töötab praegust 30 rahvuse ehitajad. Tervishoiurahvuslik koosseis Eestis on erinevates linnades ja rajoonides erinev. Keskmiselt on põhirahvuslikust arste meil 68 protsenti ja 60 protsenti keskmeditsiinitöötajaid. Nii on Tartu linnas ja enamuses rajoonides põhirahvusest arste 85 kuni 96 protsenti ja keskmeditsiinitöötajaid 80 90 protsenti. Samal ajal on põhirahvusest arste Narvas 6,3 protsenti, Kohtla-Järvel 21,3, Tallinnas 58 ja kes meditsiinitöötajaid vastavalt 3,6 22 ja 47 protsenti. Võrdlema kahtlemata rahvuslik koosseis ei väljenda keeleoskust. Võrdleme rahvuslikku koosseisu ja meditsiinitöötajate kooselu suhteid siis kõige tõsisemad probleemid tekivad meil ja linnas, eriti selle teatud rajoonides. Võttes meditsiinitöötajate keeleoskust, on see kvaliteetse arstiabi osutamise üheks eeltingimuseks nii diagnoosi püstitamisel, inimeste aitamisel kui ka inimlikul suhtlemisel arsti, õe ja patsiendi vahel. Kui me võime tänase päeva seisuga väita, et eesti keel keele eestikeelse elanikkonna vene keele oskus on enamasti Maarja tasemel siis me peame konstateerima, et teistest rahvustest meditsiinitöötajate eesti keele oskus jätab tugevasti soovida. Seega meie põhiline probleem on praegust eesti keele oskuse õpeta õpetamine ja selle viimine meditsiinitöötajate kvalifikatsiooni normatiividesse mida nõuavad nii töökollektiivid Eesti arstide liit kui ka Eesti meditsiini selts. Mida selles osas tehakse? Kõigepealt koos ülikooli arstiteaduskonna nõukoguga on otsustatud ja toimub juba eesti keele õpetamine Ülikooli arstiteaduskonnas mitte pakulatiiv ainena, vaid õppeplaani siledat, samuti toimuv töö keskeriõppeasutustes, kuid siin õpetajate vähesuse tõttu jääb eesti keeleoskusel väga parandamine veel palju soovida. Teiseks eesti keele õpetamine toimub kõigis haiglates ja paljude aastate jooksul kuid kuni seni pole olnud seaduslikku alust lülitada keele oskust kvalifikatsiooni normatiividesse, siis selle efektiivsus on tänaseks jäänud väheseks. Kolmandaks sisse viinud ja täpsustavad peale keeleseaduse vastuvõtmist eesti keele oskuse teistest rahvusest arstidele, õdedele ja vene keele oskuse eesti rahvusest meditsiinitöötajatele. Oleme seadnud selle ja seame sellele sõltuvusse Eestis elamise ajast ja leiame, et lähema kolme aasta jooksul peale keeras seaduse vastuvõtmist peab olema keeleprobleem kvalifikatsiooni normatiivid vähendatud. Neljandaks, koos hariduskomiteega on lõpetatud väljastpoolt vabariiki tulnud inimeste vastuvõtt keskmeditsiini õppeasutustesse, kes üldreeglina ei kohanenud vabariigis ei omanda eesti keelt ning peale sundaja lõpu hülgeiner lahtiseid vabariigist. Viiendaks. Vajalik on lisaks eesti ja vene keeleoskustele meil praegust laiendada, arvestades rahvusvahelist läbikäimist, võõrkeele oskust nii arstidele-õdedele, et iga arst omandaks mitte ainult eestivene keele vaid ka ühe võõrkeele. Seega me näeme keelde osas, et õppimist ja õpetamist vajavad kõik nii põhirahvusest arstid kui õed kui ka teist teisest rahvusest arstid. Lähtudes eeltoodust peab ENSV tervishoiuministeerium, Eesti arstide Liit, Eesti meditsiini selts eesti keele keeleseaduse vastuvõtmist tänasel istungjärgul hädavajalikuks kui põhilist alust ja kvaliteedi kvaliteetse arstiabi andmisel ja kodanikuõiguse täitmisel õiguse omakeelse asjaajamisel patsientide poolel, rahvasaadikutele õiguste ja õiglaste otsustamist. Järgmiseks saab sõna rahvasaadik Tammistu informatsiooniks. Nii valus riis Tammistu. Ja palume Kazis hästi konstruktiivselt kuni viis minutit. Lugupeetavad rahvasaadikud, lugupeetavad külalised. Juba pikemat aega möllavad kired meie keeleseadus ümber, seepärast oleks huvitav ja kasulik heita pilk pisut minevikku. Rahvas, see on oma maa, rahvas, eestlased. Ma arvan, et isegi aastatuhandeid võidelnud enda ja oma keeleeesõiguse eksistentsi eest vaikides ainult äärmise häda sunnil on ta rusika püsti ajanud või käe millegi toekam energia sirutanud ja sedagi enamasti sõnatult. Selle võitluse Vokaste paljud etapid on veel läbi uurimata. Ajaloolasena peatun vaid suhtelise lähimineviku mõnedel mõtlemapanevate Lepisoodidel ja printsipiaalselt seisukohtadel mis näitab, kuivõrd lugu on ajalugu. Maarahvas haaras kinni igast väiksematki võimalusest vabastada endi oma keelt ahelatest. Nii oli see paljude ülestõusude mässude ja 1905. seitsmenda aasta revolutsiooni ajal. Nii oli see ka veebruaris 1917 pärast ise valitsusega kukutamist kui pealesunnitud riigikeel asendati koosolekutel paljudes ühiskondlikes ja omavalitsusasutustes stiihiliselt kohe varem keelatud eesti keelega. Eestlased tundsid heameelt ajutise valitsuse seitsmeteistkümnenda aasta märtsi otsuses, millega Eestimaa kubermangu ajutiseks komissariks nimetati Tallinna linnapea Poska. Loodeti, et esimene eestlastest Eestimaavalitseja aitab oma rahwar ellu viia tema võõrandamatud õigust kõike rääkida ja ajada asju emakeeles. Aga peagi järgnes pettumus kõrgesti ametisse määratud suguvenna. Üks esimesi läkitusi oli ringkiri, kes keelas eesti keeli omavolilise kasutamise ja kohustas asjaajamist jätkama endiselt vene keeles. Isegi kubermangu enda kubermangu komissari enda käskkirjad, teadaanded ja muud pöördumist rahva poole trükiti üksnes riigikeeles. Kubermanguvalitsuse saadetud või toodud eestikeelset Poska sõnana teate kohaselt eesti murrakut, dokumente, avaldusi ja kirju ignoreeriti. Isegi Päevaleht väljendas selle puhul nördimust. Eesti bolševikud mõistsite algusest peale hukka Poska ja tema toetajate jalga kraap Sava alandlikkuse ajutise valitsuse ees ning nõudsid eesti keele viivitamatult tunnistamist ametlikuks keeleks ja üleminekut eesti õppekeelele koolides. Ja et meie ülddiskussiooni ei pea ja te palusite sõna- informatsiooniks hariduse kultuurikomisjoni seisukohtade suhtes. Ma palun siiski pidanud, peame sellest kinni. Lubage vabandada küll, aga ma pean selle märkuse tegema, sest muidu ei ole asi asi õiglane. Palun ütelge oma oma tähendab informatsiooni lihtsalt küsimusele, mis te tahtsite haridus-kultuurikomisjoni poolt öelda, palun? Ma ütlen ainult ühe mõte sellest, et minna siis üle. Seal seitsmeteistkümnendal aastal tekkis kaks, kaks leeri. Ühel pool olid bolševikud, kõik revolutsioonilised jõugud. Vastastikku seisid kaks rinnet ette näha, et seal eestlik ja intrašovinistlik. Ja ma, ma tulen kohe ja hakkan kohe ainult seda. Üleeile oli koos Eesti NSV ülemnõukogu haridus- ja kultuurikomisjon, kes volitas mind teatama, et ta teeb rahvasaadikutele ettepaneku Meie eelmisel istungjärgul põhimõtteliselt heaks kiidetud peale keeleseaduse eelnõu pärast mõningaid mõistlikke pisiparandusi, millest täna ette kanti vastu võtta. Ühtlasi soovitab rahva ta rahvasaadikute, selgita oma valijatele ausalt ja avameelselt, et keeleseaduse vastuvõtmine toob kaasa tõsiseid muutusi keelepoliitikas, mis vastab NLKP üleliidulisele 19.-le üleliidulisele, konverentsi revolutsioonile, rahvussuhetest tasandile. Ma tahan öelda, et Maaravas on koos hea tahte inimestega ulatanud oma usaldava käe kõigile Eestimaa elanikele asudes täna siin külma, see tähendab selge pea ja kuuma südamega hääletama väljendades enda ja oma valijate tahet käte käe tõstmisega. Ärgu keegi lõivu selle vastu surunud käe pihta. Tänan tähelepanu eest. Informatsiooniks on sõna rahvasaadik Arvis igal talul ka ikkagi pidada kinni juba veel lepitud kokkuleppest, et palun, kui on midagi teile öelda Kirjanike liidu poolt informatsioonile, informatsioonile, ülddiskussioon on koht olema oma arvamuse ütelnud. Lugupeetud rahvasaadikud, Kirjanike liit oli üks esimesi, kes pöördus ülemnõukogu presiidiumi poole 88. aasta algul taotlusega teha konstitutsioonis keele paranduskeele säte. Praegune Kirjanike Liidu seisukoht, mida ta volitas mulle edasi edastama, teil on selline. Praegu mõistan Eestimaal selgesti eesti keele kui Eesti NSV ainsa riigikeele staatuse seadusandliku tagamise tingimatut vajalikuks. Keeleseadusega viivitamine 1988. aastal on eesti keele kaitsmise küsimuste formeerinud pahupidiselt politiseerunud rajal teise esile stagnatsioonijõudude, ilmselt Hiiu ajada nüüd ja ka tulevikus just niisugust poliitikat, kus iseennast oleval eesti rahval ei oleks enam igakülgset suveräänset asendit omaenese ajaloolisel territooriumil. Sellega ei saa eestlased oma kodus kuidagi leppida. Eesti Kirjanike liit, kui et nii hästi vastutavad riigiametnikud kui ka partei ja teised ühiskondlikud organisatsioonid ning liikumise ühiste jõupingutustega lõpetaksid poliitilise mängu keeleseaduse ümber soovime, astuksime kõik ühiselt selle ainumõeldava sammud. Tagaksime seadusandlikult eesti keele eluõiguse Eestis Kirjanike Liidu partei algorganisatsiooni ja Kirjanike Liidu juhatuse presiidium. Oma valijate poolt lisaksin nii palju põhja kõrgepingevõrkude töötajate konverentsi otsusest seitsmeteistkümnendast jaanuarist meie põhja kõrgepingevõrkude töötajate konverentsi delegaadid väljendades Eestimaa territooriumi ühel kolmandikul elava ja töötava 952 energeetiku tahet. Nõuame NSVL ülemnõukogu istungjärgul 18. jaanuaril 1980 90. aastal Eesti NSV keeleseaduse vastuvõtmist 10. detsembril 1988 aasta ajakirjanduses avaldatud redaktsioonis ilma ühegi sisuliselt muudatusette. Tänan tähelepanu eest. Nüüd kõik seltsimehed, kes palusid informatsiooni, sõna on sõna saanud. Lüüte arvamine siis nii, praegu kõigepealt mõned teadaanded On arva veel, nagu ma juba alguses, et või noh, ma siin vahepeal juba ütlesin, et on vaja anda redaktsioonikomisjoni aega täienduste ja paranduste ja ettepanekute sisseviimiseks. Selle peale arst ja samuti kõigil rahvasaadikutel, kellel on ettepanekud, täiendusi, parandusi palun need anda redaktsioonikomisjonilt või siia ülemnõukogu juhtkonnale. Samuti meil seda, et ESS ülemnõukogu, keeleseaduse, keeleseadus, elude komisjoni ettekandes märgitud ettepanekut on saabunud mitmeid ettepanekuid veel keeleseaduse kohta näiteks Narva linnarahva saadikutelt siis grupi rahvasaadik grupi poolt Tallinnast mitmete teiste rahvasaadikute poolt. Samuti tehti keeleseaduse kohta ettepanekuid eelmisel istungjärgul, vot kõik need ettepanekud antakse üle redaktsiooni komisjonile ja redaktsioonikomisjon vaatab läbi ja ütleb siis juba oma ettekandes annab vastava informatsiooni. Nii. Nii sellepärast oleks siis meil niisugune arvamine et meie nagu praegu lõpetaksime sõnavus rahvuslikult powski palustana, palun mikrofoni, palun võtke, võtke mikrofon. Kuraditki. Matrioolise istungjärgu läbimise reglementi vaatlesime me täna. Paljud saadikud aga nähtavasti on valmistanud ette oma sõnavõtud sellele istungjärgule. Sellepärast on ettepanek need, kellel on sõnavõtud valmis, anda nad üle presiidium ja lisada protokollile. Mitte ettepanekute kujul redaktsioonikomisjoni ja jaoks, vaid kui on konkreetselt sõnastatud, mis peaksid minema tänase istungjärgu protokolli. Watson, seitsmes rahvasaadikud ettepaneku kohta mingisuguseid küsimusi ei ole. Palun. Tahaksin lisada märkovski ettepanekule kõik need sõnavõtud avaldada ka ajakirjanduses. Vaks selle ettepaneku kohta need rahvasaadik malkovski ettepanekusse. Ma arvan, et see ettepanek on vastuvõetav. Niisiis palun, hääletame, kes on selle poolt? Rahvuslik malkovski ettepanek vastu võtta valudega hääletata? Tänan, kas on keegi rahvasaadik malkovski ettepaneku vastu? Ei ole, jääb keegi erapooletuks ei jää nii. Nüüd avaldamise koht ajakirjanduses, ma ei tea, kes on pädev volitatud selle kohta andma vastavat informatsiooni, kas see on reaalselt reaalselt reaalselt võimalik? Ma ei nii-ütelda valutimis, Leito rahvas oli Kletto palub sõna palutasimis. Leito, palun võtke mikrofon. Ma pean õigeks avaldada stenogrammis, aga mitte ajakirjanduses, see pole siin ette kantud. Kas see on rahvasaadikud, seltsimees Leito informatsiooni kohta mingeid küsimusi ollakse päri sellega päri, nii et me jääme selle juurde, et kõik sõnavõtud, kui nad ka ei esitatud siit vait, anti kirjalikult. Nad avaldatakse stenogrammis. Stenogramm ilmub raamat, oli ettepanek samuti kõik sõnavõtte saada. Tänan kas on keegi vastu sellele või jääb keegi erapooletuks? Ei jää. Nii seganud ja ettepanek vastu võetud. Nii, nüüd veel ja tal ennem kui kuulutan välja vaheaja Kui on veel saadikuid, kes ei ole välja võtnud väetamismandaate, siis valuta teha registreerimisel õhtust istungit. Nüüd ma kuulutan välja ja veel jadana redaktsioonikomisjoni palutakse kohe, kui on vaheaeg välja kuulutatud, aga siia saali esimesele istungile siia saali istungitesaali ootan välja vaheaja kella 16-ni. Toompea ülemnõukogu istungitesaal ja meie mikrofoni ees on EKP keskkomitee sekretär Mikk tütma Moskvas toimunud pressikonverentsil huvitavate seal ka kele küsimusest. Keeleküsimus oli muidugi peamine, milleks me olime ette valmistatud aga tegelikult huvitati enam isegi meie poliitilistest initsiatiivi, et mõista, miks me ikkagi nii aktiivsed oleme ja mis eesmärk meil on. See oli kindlasti väliskorrespondentide jaoks põhiprobleem ja me püüdsime anda sellele vastuse. Ühtlasi olime valmis ka konkreetseteks küsimusteks keele osas. Need küsimused paraku oli ta ka väliskorrespondentide poolt üsna üldist laadi. Küll aga meie enda maa korrespondendid üsna konkreetsete küsimustega nii kohal. Nii et isegi kirjalikult oli, esitad Ness Pravda poolt neil kuus küsimust kohe. Kusjuures osa küsimusi oli peaaegu lehekülje pikkused. Kas nendes. Siin teatud aktid, redaktsioonikomisjon jätkab oma tööd, ma vabandan segamise pärast, aga kuulajatele informatsiooniks, et antakse teada, et redaktsioonikomisjon jätkab oma tööd, meie jätkame siin ütlema intervjuuga. Kas nendes küsimustes, mida seal esitati ravda poolt, näiteks oli tunda mingisugust hinnanguil hinnanguliselt lähenemist meil toimuvasse? Kindlasti ja see on ka mõistetav. Ma ütleksin nii, ütleme nii nagu suur rahvuslik ka on ju vene rahvusharjunud sellega, et keel ei ole ju probleem, ülds, kõik ju räägivad vene keelt. Ja selles mõttes see on norm normaalne. Ja kui nüüd järsku tekib olukord, kus hakatakse ütlema, et vaja on rääkida mingit teist keelt siis see on ebanormaalne algus. Ja alles hiljem jõuab see mõistmine ju, et kui me suurema keeles püstitame vene keele kui rahvustevahelise suhtlemise keele siis konkreetse liiduvabariigi territooriumil peaks selleks rahvustevahelise suhtlemise keeleks olema selle liiduvabariigi põhirahvuse keelt. See on ju normaalne olukord, sest tegelikult me ei tee ju muud midagi, kui kanname üleliidulise mudeli üle vabariigi tasandil. Sellest ei taha paljud siia meile elama asunud Arusaadav. Vaat see arusaamine hakkab pikkamööda ju tulema, ega siis nemad on ju asunud meie põlisaladel elanud. Ja siit ka nende kohustus, kui nad tahavad meiega suhelda siin, siis nemad peavad ikka õppima ära meiegi. Ja kui meie läheme Moskvasse või me tahame teiste liidu rahvastega suhelda, siis me õpime ära vene keele ei saa olla nii, eks ole, et internatsionalist on see, kes oskab ühte keelt, kuulutab ennast suureks internatsionalismi eestvõitlejaks ja see, kes oskab kahte keelt, tuleb välja, on natsionalism. Eelmisel ülemnõukogu istungjärgul anti keeleseaduse projekt pigem siis selgitamiseks tutvustamiseks. Kuidas nüüd möödunud aja jooksul see töö on nüüd EKP keskkomiteest vaadatuna toimunud, millised probleemid on seal ilmnenud ega millised saavutused võib-olla on ka inimesi, keda võiks eriti esile tõsta, kes on kõige tõsisemate teinud? Kindlasti mina kuulun tagasihoidlikult tööd antud suunas tööd teinud inimeste hulka, sest ma tulin, kui keeleseadusel praktiliselt tehtud sinna ja suurin, noh, töö on ju tehtud Põldroosi Sindi saari. Nende poolt, kes on tõesti spetsialistid. Nüüd, milles on meie poliitikute töö olnud? Iga seadus võetakse vastu teatud poliitilises kontekstis. Meie kohustus oli püüda kindlustada poliitilised pinged, mis olid seaduse ümber ja mis võivad tekkida, et need maha võtta. Kõige, esiteks meil oli vaja pinged võtta Moskva ja meie vahel. See töö oli üsna keeruline ja see töö on praegu ütlema, et ülemnõukogu siin Allmanni eeskätt on teinud suure töö ära Kornel suheldes Moskva aparaadid, sest me ei saa seda aparaat ju ignoreerida. Edasi loomulikult Tööpartei keskkomitee, siin on ju täna kohal ka keskkomitee vastutav töötaja Jartšak. See juba näitab, et keskkomitee aparaat osutab antud küsimusele üsna suurt tähelepanu. Aga samal ajal dramaatilisust, nagu on eelmiste ülemnõukogu istungi teel olnud, ei ole enam. Sest me oleme nendega üsna rahulikult diskuteerinud. Näiteks, no oli seisukoht, et me ei võtaks seda vastu, et lükkaks selle kuni üleliidulise rahvustajate pleenumi nii edasi Keskkomitee sekretäriaat eesotsas seltsimees väljas ega siis kindlalt seisukohal, et me võtame selle vastu ja et niisugust küsimuse püstitust üldse ei saa olla. Kas me võime öelda, et see on meie poolt ka omamoodi panus sellesse pleenum ettevalmistamise kui näidis ühe erakordselt keerulise probleemi lahendama, sest julgen öelda küll, et see on palun ja mitte midagi ei juhtu, kui näiteks seal pleenumil minnakse edasi. Ka mina oma esimeses Moskvas ütlesin, et nukravda küsimus oli niisugune, et kas me jälle ei jookse rongi ees. Veduri ees tähendab. Ma siis püüdsin selgitada Te kujud, et üleliiduline rahvussuhete pleenum võiks töötada väljamallid, mille järgi rahvusküsimust lahendada. Kõigis liiduvabariigis on äärmiselt naiivne elukauge sest kõigis liiduvabariikides on rahvusküsimust täiesti individuaalne. On olemas liiduvabariigid, kus on mitu põhirahvust ajalooliselt, kes seal on elanud tuhandeid aastaid ja on olukord Eestis, kus kõik tulnukad viimase 50 aasta isegi vähema 40 aasta jooksul tulnud. Täiesti teine situatsioon ja on olemas armeenia situatsioon, kus praktiliselt tulnukaid ei olegi. On ainult üks rahvust praktilist. Nii et töötada välja kõigi nende juhtude jaoks ühine mall on ju absurdne, täiesti erinevad situatsioonid. Selles mõttes ma kujutan ette, et kui individuaalne olukorra lahendamise näidis on kindlasti meie tegevus üsna hea praktika selleks, et hakata lahendama asju teistmoodi kui näiteks Armeenia Aserbaidžaani konfliktis. Kui sotsiolooge, kui parteitöötaja peatada praegu mõtlema ka mitut sammu ette. Kas need pinged ja probleemid, mis on nüüd keeleseadusega üles kerkinud, kas on oodata Ta nende teatud maha lahtumest pärast seda, kui see seadus on vastu võetud. Nii on korduvalt öeldud, et kui seadus võetakse vastu, siis paljud asjad kaovad iseenesest lihtsalt elu käigus ära või on siin tegemist niisuguse nähtusega, et need pinged siiski vajavad veel tõsist analüüsi, tõsist tööd, et need maha võtta, nad ei lähe iseenesest maha. Kumb variant oleks tõesem? No prognoosida mõjuldeks, et kogu asja edasine kulg sõltub ära sellest, kuidas hakkavad erinevad ametkonnad ja ka valitsus parteis nõukogud lahendama konkreetselt, andes antud seadust, tagavaid meetmeid, see sõltub kõik ära. Kui need tulevad, asjatundlikud, konkreetsed ja tõesti võimaldavad inimestel omandada kaks keelt, tähendab peale vene keel eesti keelega on olemas võimalused, ressursid, kõik siis me saame üsna kiiresti edasi liikuda. Kui aga nüüd Neid tegelikke meetmeid ei rakendata, jagatakse lihtsalt seadusele aptaaelleerima, ilma teda tagamata, siis muidugi võib, pingestub olukordsest, tegelikult puudutab ju kogu asi ametnikkond mitte elanikkonda tervikuna. Nii et põhiliselt on tegemist ikkagi intelligentsi ametkonnasisese probleemiga, suurest on avaldatud arvamust oma mõju on avaldanud vene loomeintelligentsi nappus vabariigis, et kui teda oleks rohkem, tema elu oleks aktiivsem, siis võib-olla oleks ka keeleseadusel meie venekeelse elanikkonna seas tugev toetajaskond, kes oleks tema eest rohkem võidelda suutnud kui praegune suhteliselt väikesearvuline grupp, kes on ju kõik tegelikult või noh, kõik on see, palju teda, aga kellest paljud on siiski andnud oma panuse. Meenutame siin Lotmanni saatesõna esimesele keeleseaduse projektil ja ka teiste tõesti tuntud ja kõigiti austatud inimeste väljastamisega. Nii võib öelda, aga teisest küljest see, et meil vene loomeintelligentsi on vähe, see on ka loomulik resultaat, sest sisuliselt on ju toimunud mehhaaniline migratsioon eeskätt tööstuse arendamise kaudu meil ei ole ju tegemist kohapealse ennast ise taastootva kooslus, ka meil on plahvatuslikult tekkinud noh, meie jaoks suhteliselt suur teist keelt kõnelev elanikkond, kus orgaaniline sisemine ühtsus puudubki. Kas nüüd see elanikkond siiski teatud suurust kaotanuna peaks olema juba suuteline ka organiseeruma vastavalt? Võib-olla see sõna ei ole kõige õigem, kuid et siin hakkaks koha pealt välja kasvama, see intelligents võib-olla selleks aitaks kaasa näiteks vene kultuurilehe loomine võib olla vene kultuuri erialade loomine pedagoogilises instituudis või siin on mitmeid variante kalodavast kultuuri instituudis meil ümber siin Jaak Allik suurt tööd on teinud, kuidas te arvate? Tundub nii, et edaspidi, kui hakkab põlvkondade taastootmine, kindlasti tekib ka sisemine ühtsus, tekib omanäoline kultuur, mis on vene kultuuriteisend, mitte see ei tähenda venelaste assimileerumist eesti kultuuri. Need on kaks ise asja ja kindlasti siis muutub meie suhte suhtlemine märksa stabiilsemaks ja kooselu ka vaimne kooselu sisukamaks. Eesti NSV Ministrite nõukogu on siin ette valmistamas omapoolseid otsuseid. Nende otsuste alussätted on siin ka saadikutele laiali jagatud. Kas on oodata ka EKP keskkomitee poolt mingit ideoloogilise toetusega kindlustamise programmi väljatöötamist, päris konkreetse programmi, ma pean silmas. Julgen siin öelda, et näe, mingid propagandistlikud kampaaniat tegema ei hakka. Me näeme ideoloogilist tööd eeskätt konkreetsete võimaluste, konkreetsete nõuete, asjaliku õhkkonna loomises keeleseaduse elluviimisel. See on ideoloogiaga, mitte mahulöömist. Ütleme selle üritas end, need on kaks ise asja, vaat seda vana malli, kus tehti sõnavahtu. Seda me küll ei taha teha ja selles mõttes me püüame abiks olla konkreetsete programmide väljatöötamisel nende tabamisel. See on meie panus. Keskkomitee on vaieldamatult see asutus, mille järgi väga paljus kujuneb välja keele kasutamise praktika. Kui üks kiri läheb sealt välja ja alla välja jõuab, siis on ta jõudnud mitmel pool juba nii-öelda laieneda uute eksemplaride nii ja jõuda uute adressaatidena. Nii et vist väga palju sõltub ka siin sellest, millised otsused tulevad keskkomiteest välja, millises keeles nemad lähevad. Me oleme juba keskkomitees läinud praktiliselt üle eesti keelele kui põhitöökeelena. Ja praegune keskkomitees oleme asetanud eesti keele õppimise aparaadis töötamise tingimuseks. Iga aparaaditöötaja omandab teist keelt, nii nagu eestlased kõik oskavad vene keelt, peavad venelased oskama kõiki eesti keelt teisiti Me aparaadis töötamist enam mine. Esialgu muidugi valitud Teid töötajad ja parteikomiteede liikmed nähtavasti saavad olema ka ainult vene keelt kõnelevad aga ka tulevikus peaks kujunema normaalseks, et ka valimistel üheks Sparteiliseks kriteeriumiks just nimelt parteilise teerimiseks kujuneb see, kas inimene austab teist meie kultuurikonteksti nõnda palju, et ta on endale selgeks teinud teise keele. Nii eestlase puhul. Ja üks küsimus oleks mul siin veel, mis juba läheks veidi väljapoole seda eesti ja vene keele suhtevaatamist. Me oleme tänastes intervjuudes korduvalt märg linnud ära ka probleemi Keld õpetamise seisundist tervikuna. Ja ka siin ei ole olukord kuigi hea ka võõrkeelte osas. Kas need probleemid omaette vaadatuna tulevad ka kõne alla, me ju teame, et siin Tartus riikliku ülikooli klassikalise klassikaliste keelte kateedri küsimused ja paljud muud ma selle korduvalt üles tõstetud ja tundub, et ka siin nüüd keeleseaduse elluviimise ajal on vaja asju täiesti uue pilguga ja uue hooga tegelema hakata, mitte ainult siis vene keele ja eesti keeleküsimus. Ma asetaks selle küsimuse pisut teisiti. Kui me avame enda jaoks maailma, tekivad suhted, tekib sisuline vajadus keelde. Pole vaja, et igal pool oleks taolised vahendid, võimalused nagu seitsmendas keskkoolis. Ja ikkagi noored õpivad ära inglise keele. Nii et suuresti ma näen reservi praegu selles et meie noored hakkaksid mõistma, et praegu me oleme avanud maailma ja tulevikus avaneb ta veelgi enam. Ja selles maailmas sisukalt osalemine nõuab peale eesti keele oskuse vene keele oskuse kindlasti inglise keele oskust. Kui sotsioloogia, professor Mektitma meenutab sotsioloogiliste uurimuste tulemusi. Millises väärtuses on meie noorte seas? Vähe vaja läinud siis ega keelte niisugune üldine omandamine eriti kõrgelt väärtustatud ei ole. On olemas teatud grupp, kes võõrkeeltele orient. D-Lux on väga väike grupp noori aga tervikuna oleme me ikka üsna kehvas seisus soomlastega, meil ei maksa ennast üldse võrrelda. Paraku meie keeleoskus on isegi suurusjärgu võrra maas nende omast. Ja ilmus presiidium esse hetkeks ka Indrek Toome, Indrek Toome häitis väga laia naerul pilgu saalis olevate saadikute poole. Jääb loota, et see oli väga hea märk, kuid esialgu veel ootame istung. Siin Toompea Eesti NSV ülemnõukogu istungite saal. Taas on oma kohtadel saadikud istungjärgu juhataja, veel viimased nõupidamised Vaino väljasega. Valderoose tõused püsti ning lugupeetavad rahvas jätkab. Jätkame istungjärgu tööd aval istungjärgu õhkus istungist. Ja kõigepealt annan sõna redaktsioonikomisjoni esimehele, rahvasaadik Gennaro Sillarile. Palun teid. Redaktsioonikomisjon nelja tunni jooksul märkasite ilma vaheta tegi tööd ja vaatas läbi kõik kirjalikult saabunud ettepanekud saadikutel, mis saabusid meile ja ettepanekut kamis. Valem oli saabunud ja samuti redaktsioonikomisjoni liikmete poolt esitatud ette. Selle põhjal teen Inflatsiooni kommid komisjoni nimel ettepaneku võtta teile väljajagatud Eesti NSV keeleseaduse projekt aluseks. Täna aga siiski ma küsin, kas on teisi arvamusi? Ei ole, siis lubage ma naeran selle poolt, et teile väljajagatud projekt võtta aluseks palun mandaadidena hääletata häältelugemiskomisjoni palun ka asuda tööle, palun hääletata. Poolt. Täna on saadikutele jagatud laiali punased mandaadid meile siis hääletavad, sest nagu teada ei ole siin Toompeal veel hääletamismasinad, seda lubatakse käesoleva aasta teisel poolel. Ja need mandaadid saate selleks ka siis sisse. Tähtsamate hääletuste eel oleks võimalik selgeks teha, kui palju üldse saadikuid on saalis. Igal saadikul on võimalus siis olla poolt vastu erapooletu või hääletamisest mitte. Aga ta on olnud meil siin näiteks eelmisel istungjärgul hääletusi, kus paarkümmend saadikud ei ole osalenud hääletuses ja on omaette küsimus, mida niisugusest teguviisist arvavad nende valijad, kui saadik üldsegi ei avaldama arvamust. Häältelugemiskomisjon töötab, seda juhib Hillar Eller, Hiiumaa partei juht ja rahvasaadik ja meeldivad märkida, et juba kolmas kord järjest on raske komisjoni esimehe amet usaldatud rattalt pärit mehe kätte. Tema juurde viivad komisjoni liikmed oma sektoritest kokku loetud häälte tulemused. Nüüd käib siis kokkulugemine nagu kuulata isegi. Ei ole, jää. Paluks palun. Üks vastu, eks kes jääb erapooletuks? Eesti NSV ülemnõukogus on 285 saadikut, kuid tavaliselt kohalolijate hulk on kuskil 260 265 vahel aga vahetavalganud isegi jala, 260 erapooletuid. Erapooletult, Angolm. Nii ja istungjärgule registreeritud registreerimise järgi võtab osa umbes 254 saadikut. Hääletas 254 saadikut, seega on meil siis projekt aluseks võetud. Palun siis nüüd tahtsid tegelased ettevõtjad, aga see oli komisjonilt. Vastavalt seaduseelnõude komisjoni ettepanekutele on need siin projektis arvestatud on, et ma kandsin, et ma tahan nüüd öelda, mis tegi puhtalt fraktsiooni komisjon, täiendused ja parandused. Eestikeelne tekst. Paragrahv 10. Teine lõige. Peale koma võivad järele kirjalikul suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu riivalis asutused kasutada vene keelt kirjalikult. Juurde tulnud. Venekeelsel järgmine parandus. Venekeelsel tekstil paragrahv 17 on v Tuzza. Ettepanek on siin täpsustada venelast tõlget, pretav lääts sarnanes Donskumiseke. Edasi. Paragrahv 18. Anda niisuguses redaktsioonis kohtumenetluses toimub muude keelte kasutamine vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvile 158. Venekeelne tekst. Paragrahv 19 täpsustati tõlget sõnapaari koorigionambroshivania asendada saatvetstviis rassiline. Paragrahv 26 sealt alustada uut lõiku ja pealkirjastada see koosolekud. Koosolekud ja siis tuleb paragrahv 26. Pealkiri. Pealkiri panna koosolekud ja selle alla ka paragrahv 26. Seni oli koosolekute punkt hariduse teada, seda tuuri osas. Siin puuduv lause sisse kirjutada, nii. Ma ütleksin, see on, tähendab kolmas lõige, esimene lause. Eesti NSV-s müüdavate kaupade kasutamise juhendid peavad olema ka eesti keeles. Vene keeles, et täpsustus oleks, tähendab järgmine lause selles samas lõikes. Tavavee pris Vedjon pestonskesseri, Prada vaeva ja Res Publica taosmeetnaimelevaniakati ab ennast oskame seke. Sisustus on ka venekeelne. Tõlke täpsustus. Statiaatriitsotsid maaja. Teine lõige. Alt teise teine lause, teine rida peale komaposokowassovanju skamisse. Need oleksid redaktsioonikomisjonipoolsed ettepanekud paranduste kohta. Ma tahaks öelda, et redaktsioonikomisjon vaatles iga paragrahvi läbi. Oli eriarvamusi, me hääletasime, kuid lõpptulemusena jõudsime konsensuseni. Ja mul on ettepanek saadikutele et hääletamine Eesti NSV keeleseaduse projekti kohta toimuks peatükkide kaupa. Preambula üksikisik, riigivõimu, riigi valitsusasutused ja nii edasi. Ja lõpuks terviklik projekt. See oleks redaktsioonikomisjoni poolt. Fraktsioonikomisjoni esimehele küsimusi. Ei ole selle ettepaneku kohta, et seaduseelnõu hääletamine viia läbi peatükkide kaupa, kas ollakse sellega nõus? Esimese lugemisega sain kokku 11 annetustel juhul korraga. Siin on raevu ettepanekud. On ettepanek, mida pakkus välja redaktsioonikomisjon et viia läbi paragrahve läbi peatükile viisid ja teie seast tuleb massiliselt ettepanek, et viia läbi tervikuna koos koos kõigist Liibanonist. Peale selle panen need kaks ettepanekut hääletusele. Oli arusaadav, esimene ettepanek. Peatüki Lewis ja teine ettepanek twitteri koos. Esiteks. Ja väga ja see esimene. Muidugi lubage teha Kalteesilmarcus redaktsioonikomisjoni ettepanekuid pärast, meil on niikuinii vaja seadusi ellu. Läätsede redaktsiooni, võtke see teadmiseks ja kõigepealt Väätsal redaktsioonikomisjoni ettepaneku hääletamine viia läbi peatükkide viisi palun häältelugemiskomisjonil hakata hääli lugema ja kõigepealt siis panen ette majanduse, kes on selle poolt, et hääletame läbi viia peatükkide viisi, palun hääletada. Ja pärast tervikuna palun hääletada 11 osa ja siis lõpphääletus või üks hääletuspump. Praegu on väga raske siit tagant öelda, milline on jõudude vahekord. Sellepärast et niisugust seisu, kus võiks öelda täiesti ühtne on siit alt meile nähtav osa ei ole. Hääletustulemused siis näitavad. Minul isiklikult on küll omamoodi küsimus, mis siis ikkagi saab, kui ütleme näiteks viiendat peatükki vastu ei võeta. Milline siis oleks edasine sellise seaduse saatus, kui ta näiteks üks peatükk vastu ei võeta, kas nad siis selle peatüki vastu olnud hääletavad ka seaduse kui terviku vastu? Siin tekib niisugune omamoodi loogika, igatahes selles asjas Pealegi veel arvestame, et seadus sisaldab suure hulga viiteid oma sees ühelt paragrahve teisele. Nii esimese ettepaneku poolt hääletas 131 rahvasaadikud. Nüüd ma panen hääletusele teise ettepaneku, kes on selle poolt, et viia läbi siis kohe hääletamine? Korraga tervikuna. Nii, palun, sellel vaesel eTrokaalse palun lugeda. Kuna kohal oli 254 saadikut, siis 131 on napilt üle poole kohalolijate arvust, mitte üle poole saadikute üldarvust, mis on siis 285, oleks pidanud olema 143, aga siin on nüüd tegemist küll protseduuri küsimusega ja kui kõik saadikud hääletavad nüüd, kes ei olnud esimese poolt vastu, siis oleks, tähendab, hääletavad selle teise variandi poolt, siis on 123. Aga siin on võimalikud ka veel erapooletuks jänesed, nii et 131 254-st oli selle suure hulga hääletuste variandi poolt. Kuna siin saalis on ka rõdu ja saadikud on ka rõdul, siis andmete kogumine võtab päris pikka aega ja siit kaaned balangused selles. Häältelugemises. Ja paragrahvide kaupa ja õige kapi ka teise ettepaneku poolt hääletas 123 rahvasaadikud. Seega meil hääletamine toimub peatükkide viisi. See ettepanek sai suurema häälteenamuse. 131 hääletamine toimub peatükile viis. Ja siis pärast tervikuna. Nii nüüd siis alustame siis. Keeleseaduse vastuvõtmist. Valu kas pere ambula kohta esimese osa kohta on taksonikomisjonil midagi ütelda. Larry, kas te tahate midagi ütelda? Panen hääletusele selle, kes on selle poolt, et võtta vastu sissejuhatav osa Rambula. Palun hääletata. Palun häältelugemiskomisjon ka lugeda. Küsimused. Ja. 143 poolthäält on vaja saada 143. See on siis lihthäälte enamust mitte kohal olevate saadikute arvustuvaid saadikute üldarvust, mis on 285, sellest. Tuleb siis lihtsalt ära. 143 häält. Kes on vastu? Palun? Tähelepanelik kuulaja kuulistest numbrid 234 poolt Hillar Elleri suust ja see tähendab seda, et sissejuhatav osa preambula on võimsa häälteenamusega vastu võetud. Uus, kes jääb erapooletuks? Kummaline lugu küll, kui on 234 26, siis tuleb juba 260 saadikut kokku. Siis lausa need 254, erapooletuid ei olnud. 200 234. Vastu summa. Kuskilt on kuus saadikute juurde ilmunud ja iga nädal kaks korda summa suurem, kui oli juttu, et on 254. Rõhuv enamus on vastu võetud. Nõutakse uuesti, hääletamist ei nõuta. Loeme rahula vastu võetud. Järgmine peatükk üksikisikkassal rahvasaadikutel märkusi. Taksokomisjoni märksa, kas rahvasaadikud selle peatüki suhtes märkusi või ettepanek ei ole kasvava hääletusele selle peatüki. Siis panen hääletusele, kes on selle poolt, et peades üksikisik vastu võtta. Palun hääletata. Kahjuks me istume siin rõdu all ja rõdul ei näe häälte vahekorda. Ma julgen siit alt arvata, et ka see peatükk on vastava. Muuseas, need punased mandaadid veidigi täna selleks siis nende järgi kokku lugeda, kui palju hääletuses osalejaid on, kuid juba esimese siis peatüki või esimese osa hääletamisel selgusse kuue saadikuline vahe. Kes on vastu? 214 poolt- ja vastuhääli on, kuid noppis. Vastus oli igatahes, kes seal erapooletuks. Ei ole. Ja erapaeluv ei saa olla, sest täpselt poolt ja vastuhäälte summa vastab saadik vastab registreeritud saadiku karule. Ei vastanud siis rohkem. See arvamus oli nüüd küll väga kummaline, sest siin summa oli 255 ja mul on tunne, et eesistuja arvutamistes mingite era eravõetud. Seletuses kuuris vastu 41. Erapooletuks jäi üks leet, kas lõhutakse uuesti ajatamist? Ei, need on vastu võetud. Peatükke üksikisik. Nii muidugi rahvasaadikud saavad hääletata muidugi üks kord iga selle paragraafid iga peatüki kohta ja no võib-olla võib juhtuda, et et mingisugune ebatäpsus on häälte lugemisel, ei tea praegu ütelda, milles küsimus olla. Nii, lähme edasi. Järgmine peatükk riigi ja riigi valitsusasutused, kas rahvasaadikutel selle peatüki suhtes on mingisuguseid märkusi või parandusi või täiendusi? Ei ole, kas ma võin panna hääletusele? Siis panen hääletusele, kes on selle peatüki vastuvõtmise poolt, palun mastaapidega hääleta. Need on siis paragrahvid kaheksa kuni 11 ja siit alt vaadates võib küll öelda, et siingi peaks olema vajalik häälte arv. Et peatükk riigivõimu ja eriti valitsusasutused oleks vastu võetud 143, on see miinimumhäälte arv, mida on vaja? Kes on vastu, palun tõsta mandaat. 223 poolt, seega siis vastuhääli saab jälle mõnikümmend alla. Kas keegi rahvasaadikutest jäi erapooletuks, siis palun tõsta muna. Kuus. Kuus eramu. Siin oli siis 205, kaheksa osalejat ei, alanudki vastuvõtmise poolt hääletas 223, vastu 26 29,29, erapooletuks. Poolthäälte järgi on vastu võetud lee seltsimees, mul on üks järgmine ettepanekud on vastuvõetav. Kas me ei teeks selgeks, võibolla registreerimisandmed ei ole äkki täpselt, et me teeksime selgeks, aga kui palju on siis need? Ei ole vaja. Ei ole tegelikult põhimõtteliselt meie ülemnõukogu praegu kehtiv rebenenud heina ette, et boot vastu ja erapooletut summa. Peaks täpselt võrduma saadikute arvuga, sest seda ei ole teatud mitmesugustel põhjustel võimalik tagada. Ülemnõukogu reglement nõuab, et seaduse vastuvõtmise poolt peab olema enamus häältest. Nii seda meie oleme praegu kogu aeg taganud. Ollakse nõus, siis samuti, siis lähen samasuguse protseduuri kohaselt edasi. Nii. Järgmine peatükk, asutused, ettevõtted ja organisatsioonid, kes on kõigepealt kasson saadikutel märkusi, täiendusi, parandusi selle peatüki suhtes. Palun VII plussil, rammikusin, palun. Kõnetooli läheb Narva Kreenholmi vabriku direktor, rahvasaadik Luž. Mul on kaks märkust selle peatüki osas. Artikkel 12. Ma leian, et seadus ei tohi nii jäigalt kindlaks määrama sisemise asjaajamise keelt. Kui lähtuda demokraatia printsiipidest, siis seda otsustagu töökollektiivi. Teiseks paragrahv 13 teine lõige. Eesti NSV asutused ja ettevõtted võivad välja anda mitte eestikeelset Väljastada mitte eestikeelset tehnilist dokumentatsiooni ainult tellija soovil. No meil on väga palju tehnilist dokumentatsiooni ja kui nüüd jäigalt järgida seda artiklit, siis me iga uue toote puhul peame kõigepealt kirjutama seitsme tuhandetele saajale. Mitte eestikeelset dokumentatsiooni. Või ainult eestikeelset dokumentatsiooni, ma arvan, et see ei ole õige. Peab olema dokumentatsioon kohe nii eesti kui vene keeles. Palun redaktsioonikomisjoni see küsimus redaktsioonikomisjonis palulisemis Hillary, selle kohta anda informatsiooni. Siin on mõeldud põhimõtteliselt dokumentatsiooni mis puudutab vabariigisisest küsimus, ma tean Kreenholmi struktuur väga palju dokumentatsiooni saab. Teistest instituutidest, liidu instituutides ja kuskil ei ole nõutud ja ma seda ütlesin ka, kui ma esinesin, et siin mitte aru ei saadaks, et me peaksime ümber tõlkima. Eesti keelde vaid dokumentatsioon, mis saabub, see võib olla säärane, see originaalkeeles. Ja samuti vabariigisisene dokumentatsioon, mis vabariigisiseselt käib. Tähendab, siin on olemas vabariigi sisedokumentatsioon, mõtteni. Kellel oleks eesti keeles Eesti NSV asutused, ettevõtted, organisatsioonid, väljasta mitte-eestilisest tehnilist dokumentatsiooni, ainult tellija soovi. Ma olen absoluutselt veendunud, et kõik tellijad, kes teil on väljaspool vabariiki soovivad ainult venekeelset dokumentatsioon. Siin vist ei ole üldse küsimust. Ja teiseks see need tellijad, kes on vabariigis, kes tahavad venekeelset dokumentatsiooni, need pöördub teie poole, ütlevad nad. Soovivad Elkeni kirjutatud, mõtlesin venekeelset dokumentatsioon. Ma usun, ainult nii saab seda tõlgendada, nii see ongi tõlgendatud. No muidu me võime viia selle muidugi absurdini, tähendab, me ootame, aga väljaspool vabariigi tellijate vastav Järna, nii Res Publica paistvas Winston, enamik tellijaid väljastpoolt vabariiki. Ma pakkusin välja, et olgu dokumentatsioon tehtud nii eesti kui vene keeles ja nii peakski siin kirjas olema. Polegi vaja hotelli panna? No mina jälle leian, et tellija soov on seadus. Nii et vabariigis ise ma arvan, et seinas siin probleemi tegi. Kes ja mõtlen, ma seda ütlesin, oleksid 12, oli. Rahvasaadik plussi, kas te olete selle seletusega rahul või ei ole või ta Corenetamatesteerimi lilled?