Tere, hea vikerraadio, kuulaja on laupäev on rahvateenrite aega ja täna on siin rahvateenrite stuudios kohad sisse võtnud Sulev Vedler Eesti ekspressist. Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar raadiost. Ja tänases saates räägime taas kord dopingust, aga juttu tuleb ka kaitseminister Reinsalu nõndanimetatud kaitsedoktriinist või siis väljaütlemisest USA-s. Räägime ka eurovoliniku leidmise raskusest ja raskustest ja sellega seoses paralleelselt jooksvatest poliitilistest protsessidest. Nii kui aega üle jääb, siis ka sellest, et Läti saab endale esimese naispeaministri. Aga alustame sellest. On sellel nädalal ka ajakirjandus kõige rohkem rääkinud ka eelmisel nädalal, muuseas. Ja hakkame rääkima rongiliikluse teemadel. Aasta algusest on meie meeli ärevil hoidnud siis rongiettevõte Elron, endise nimega elekter, super. Mis siis aasta algusest võttis üle seni Edelaraudtee teenindatavad liinid ja see on tekitanud laia arutelu reisirongiliikluse tänase taseme lubatu ja reaalse vahel. Ja kui hakata nüüd otsast seda seda segadust, mis Elroniga seoses lahkama, siis ronile heidetakse ette planeerimise kommunikatsioonivigu. Et kui suured need teie meelest siis on, et mina ei ole nende uute rongidega siiamaani sõitnud ka mitte endise elektriga rotte rongidega aga aga nagu ajakirjanduse vahendusel oleme lugenud, siis siis võrreldes poole aasta tagusega on nüüd diiselrongide liinile tulekule oluliselt rohkem etteheiteid, kui, kui olid toona. Tervist, mina olen sulle, ma arvan, et need probleemid on ja need on sellised, nad puudutavad igat inimest isemoodi. Minul on neljaliikmeline pere, nendest kaks tarvitavad rongi päris tihedalt. Mu naine käib iga päev rongiga tööle, ta on väga rahul. Rong on kõige kiirem liiklemisviis Tallinna siis sõites. Poeg käib rongiga trennis, ta tahtis minna kohe sellel päeval kuued, rongid tulid rongiga sõitma, see oli siis eelmise aasta suvel esimese rongi peale ei läinud, sest trenni minnes sa ei pea lihtsalt sellel ajal ta ei pidanud minema, aga tal läks siis rong number kaks pidin minema. Seal just see õige aeg seda rongi lihtsalt ei tulnud, tol ajal ei saanud trenni minna. Seejärel ja siis, kui mina tahtsin sinna rongi peale minna, see oli mõned nädalad hiljem siis ka seda rongi tulnud jätta. Tükk aega otsisin infot, et miks seda ei tulnud ja siis oli väga-väga imelikult kuskilt lõpuks leidsin koduleheküljelt, et rong number ja siis oli mingi kolmekohaline arv see täna välja, saad aru, et see ei ole see liin? Aasta alguses üritasin aru saada, et kus ma olen, infot leian kuhu saama rongiga sõita, siis seal olid mingid imelikud kagu ja idasuunad ja ma ei saanud aru, et noh, kus kohas võetada need kagu suund nagu Tallinnasse Tartust vaadates on ikka kagu kuueks ühe poole, aga, aga mulle näis, et need vist on Tallinnast vaadates need suunad, et kui ma lähen internetti näiteks Pärnus või Viljandis, et kas seal ka need muutuvad, ei muutu, jäi mulje, nagu arusaamatuks, kus need suunad on võetud siis ma ei suutnud üles leida. Kui sa ei tee, kui inimene ei tea, missuguse noh, ta teab ainult seda, et kuhu poole ta saab sõita ka, kus need jaamad asuvad. Kaarti oli võimatu leida, nad, kuhu sõita, seal on hästi palju infovigu oli. Neid arvan, et probleem on päris palju, aga nad loksuvad lõpuks paika. No ma arvan ka, et need paljud paljud asjad on juba tänaseks lahenenud, et selles mõttes, kui me praegult raadiouudistes kuulsime Jüri Ratase avaldust, et et see on natukene selline, kuidas ma ütlen juba lahkunud rongile peale hüppamise stiilis, et et mitmed need põhiprobleemid, mis olid, et ei töötanud, kodulehekülg korralikult, sealt ei olnud võimalik informatsiooni saada, et ise proovisin, eile õhtul vaatasin ja igale poole sai nagu ilusti info kätte, et kuhu, kuhu, kuhu rongid väljuvad ja teine asi, et et need sõidugraafikud rongide puhul, mis, mis algul olid, olid nagu valed või noh, muudatuna selliseks, mis ei pidanud sellist koormust vastu. Et neid on kolvid, valdo valdavalt Rapla suund ühe lisarongi juurde saanud ja ja ei ole olnud kuulda, nüüd, pärast seda oleks need probleemid seal nii teravad olnud. Aga mõistagi Elron tegi vigu. Aga mulle natukene tundub, et noh, see on selline klassikaline kriisiolukord, kus kus asjad hakkavad kuhjuma, et kus iga väiksem asi võimendub palju suuremaks kus kindlasti ka tublid lobistid ja, ja üks suhtekorraldaja, kes on harjunud sellistele riigidotatsioonil elavatele ärimeestele PRi tegema, no suunas ka mingil hetkel seda agendat päris hästi ja, ja nõnda edasi ja taustaks siis ka mõned, võib-olla ka sisepoliitiline, võitusin. Mille soov nagu Juhan Partsil nagu ära teha ja nõnda edasi et kõik need asjad nagu kerisid seda asja natukene suuremaks, kui see tegelikult oli, et mina ei ole nende uute rongidega sõitnud ka minu abikaasa on olnud viimased 10 aastat sõitnud Tartu vahet peaaegu iga nädal ja ja tema kogemus, võrdlus senistest rongidest ja seal pakutu kvaliteedist ja võrreldes sellega, mis Elron teeb, on ikkagi väga selgelt Elroni kasuks. Et nende kümnekonna aasta jooksul, millal siis vist oli see Johannasele rong, mis tulijat ei olnud, ei teinud Edelaraudtee sinna mitte ühtegi investeeringut, et kõik need, kes täna nutavad taga Puhvetid, mis seal oli, et jah, seal töötasid väga toredad inimesed, aga andke andeks, kohvi oli lihtsalt, mis seal pakuti, jube. Toit oli suhteliselt pehmelt öeldes. Õudne. Aga puhvet oli olemas. Ta oli olemas ja see on nagu inimõigus, on ju. Et natukene, võib-olla mulle tundub, et see üldine meediapilt on natukene nagu, nagu sirbi skandaali puhul. No teater öeldlased ministeeriumile. No aga teeme ühe asja selgeks, et kas on siis uute rongide istmed liiga liiga kõvad, et ei kannata tartlane sõita kaks tonni. Mina ei ole oma abikaasa, küll tuli tagasi, ei kurtnud seda, et oleks kõvad olnud. Noh, olid vanasti sellised diiselrongid, mis toodetud Ungarisse, nüüd puitistmed nendega võrreldes on nad kindlasti paremad. Mina olen nende uute rongidega sõitnud. Ma ei ole küll uute rongidega sõitnud, ma olen edela raudtee rongidega sõitnud ja ma pean ütlema, et, et pooled alla käivatest istmetest ei käinud alla. Aga toona ajakirjandus sellest küll täna ei pidanud seda oluliseks ja ma mäletan ka seda, et kui Elronile oli mitte Elroni, vaid Edelaraudteel olid probleemid, siis ka sellest ei kirjutatud ajakirjanduses hüsteeriliselt, ehk siis mingil hetkel ei peetud seda niivõrd oluliseks, praegu on Elroni iga käik loomulikult tähelepanu all, aga nüüd, kui ikkagi vaadata, et millised planeerimisvigu on tehtud, et siis siis kui eelmise aastaga keskel tulid liinile elektriraudtee uued rongid, siis siis siis ei olnud niivõrd suuri liini ümberkorraldusi, lihtsalt uued rongid asendasid vanad ja läksid liinile. Tõsi, tehnilisi probleeme olid need lahendate ära, rongid sõidavad ilusasti, kõik on korras. Uute rongide puhul diiselrongide puhul me näeme seda, et, et on liinigraafikuid muudetud on lähenemist muudetud ja, ja see on tekitanud omajagu segadust. Ja siin on ilmselgelt, et on näha, et tegu on olnud keerimis vigadega ja, ja üks väga oluline viga, mida Elron on teinud, on ikkagi reisijate arvu kasvuprognoosiga puusse panemine. Ehk siis kasv, reisijate arvu kasv. Aasta esimese kahe nädalaga on olnud 30 protsenti. Sellepärast, et asi veel ei, vastupidi, varem rongiga sõitjate arv vähenes. Kui vaadata probleeme, siis elektriraudteel oli päris palju probleeme. Need olid seotud mitterongidega vaid elektriautot remonditi ja see remont toimuks nüüd paar aastat tagasi ja siis oli tõesti selliseid muresid, kus rongid järjesti väljunud olid olemas, asendusbussid, need asendusbussid sõitsid kuidagi kummaliselt, mõnikord tuli, mõnikord ei tulnud, et siis oli nagu palju häda, kui raudtee sai ära remonditud. Asjad lahenesid. Mina tahaks kiita siinjuures Tallinna linna tikkida sellel kiidangida sellepärast et Tallinna linn oleks eelmisel aastal üle tasuta ühistranspordile ja Tallinna linn suutis selleks täitsa korralikult ette valmistada. Et Tallinna linnale arvestades, et reisijate arv võib kasvada 20 protsenti tegelikult kassas ütleme 10 protsenti natukene rohkem. Et linn oli valmistunud sellise jõuvaruga ei tekkinud kordagi sellist momenti, et keegi mahu bussidesse ära või midagi taolist. Suur jama jäi ära. Elroni puhul oli häda selles, et varu ei olnud olemas, kogu aeg oli puudujääk. Ühest küljest rongiliiklus võib olla osade inimeste jaoks ongi natukene uus. Teisest küljest jällegi ka Tallinna linna sees on nüüd rongisõit tasuta sai ka natukene mõjutab ikkagi liitlast. Vaat et see planeerimise assilisele puudutiks defitsiit. Jah, aga samas, kui vaadata, et millised on siis liinilt lahkunud vedaja ja, ja riigi vahelised suhted, et siis tõenäoliselt oleks olnud ka väga keeruline hakata nüüd Edelaraudtee ronge küsima, mis, mis siin on siin jutuks olnud. Ma lihtsalt vaatasin nendele numbritele otsa, mida eelmisel aastal maksid, maksti siis raudtee dotatsioonideks. Ja eelmisel aastal on näiteks Edelaraudtee saanud dotatsiooniks 15 miljonit eurot ja elektriraudtee viis miljonit eurot ehk siis kokku 20 miljonit eurot on eelmisel mustal meil makstud raudteeliikluse doteerimiseks. Täna saab Elron 21,4 miljonit eurot, mis on ligilähedane summa ja, ja selle puhul on elektriraud dotatsioon vähenenud kahe koma üheksale miljonile eurole meenutama, et see oli siis eelmisel aastal veel viis ja diiselrongidele antud dotatsioon on 10,8 miljonit eurot ja, ja diiselrongide rendimaks või, või kapitalirendi maksan siis 7,6 miljonit eurot ehk siis oluliselt ja kusjuures samas on veel välja toodud ka see oluline nüanss, et, et Elroni sõidugraafikud on muutunud tihedamaks, rongkilomeetrid on juurde tulnud ja need on kasvanud siis ühe koma 85-lt 2,7 miljoni rongkilomeetrini ehk siis riik nende summade raames osutab praegu efektiivsemat teenust, kui seda osutas Edelaraud. Vot siin ongi nagu kommunikatsioonis, nagu kapp ma räägingi, et paljuski on see nagu kommunikatsiooni, nagu probleem on ju, et et esiteks, et kui, kui oli siin eelmisel aastal väga tõsised vaidlused selle üle, et et kes siis nagu jätkab esimesest jaanuarist reisijate vedu senistel Edelaraudtee liinidel, siis ju ju riigi poolt tuli väga sõnum, et et need uued rongid on palju mugavamad, suuremad, nendega see kvaliteet tõuseb. Inimeste ootused tegelikult olid ju väga kõrged, äärmiselt kõrged ja kindlasti need rongid sõidavad paremini kiiremini, mitte küll väga palju, aga ikkagi. Ja kindlasti on nagu selles mõttes nagu tehnoloogilises mõttes on asi paremuse poole. Aga aga noh, needsamad needsamad olmeprobleemid, need valed graafikud kohe vagunilised, need koosseisud, kui oleks nõnda olema kolm või neli, et kõik rongid jälle kohale ja nõnda edasi, et, et noh, need on need, mis, nagu inimesed pahandasid. Teine probleem, mis ma näen, on see, et ega et kui sina praegu räägid sellest, et see tuleb nagu maksumaksjale nagu summa summaarum ka ka soodsam. Et ega, ega riik ei ole suutnud seda avalikkusele kommunikeerida, et et, et see nii on. Viimasega summa on enam-vähem sama ja ka rongkilomeetreid on tulnud ikkagi üle miljoni kilomeetri või ligi miljon kilo juurde, et on soodsam. Järelikult on soodsam. Et vist alles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil tegi Juhan Parts sellise ootamatu lükke ja tõi sinna ühe tahvli ja kas neid arve, mis on aasta-aastalt olnud dotatsioonita edelaraudteele nagu üles kirjutama et. Ei, ma arvan, et ta kirjutas midagi muud üles, ta kirjutas mida Edelaraudtee on, on mingisuguste läbirääkimiste käigus küsinud riigi eest. Ja, ja need summad erinesid oluliselt sellest, mida praegu maksta, et samas ma esitan küsimused, on ettevõtja ja mul on võimalus küsida oma oma teenuse eest raha, siis, siis ma lähen ja küsin, aga nüüd on küsimus selles, et kas riik on piisavalt tugev ja jõuline, et seda olukorda lahendada. Antud juhul on küsimus selles, et, et milline on see riigi ja monopoolse ettevõtja suhe, sellepärast et antud juhul Edelaraudtee oli ainukene siin tegutsev ronge omav ettevõte, kes siis kehtestas justkui riigile oma hinnakirja ja jälle väga keeruliste läbirääkimiste tulemusena jõuti lõpuks dotatsiooni summadeni. Aga, aga, aga siin on see kõige olulisem koht on ikkagi selles, et, et kuidas riik peaks toimuma toimima monopoolses seisus olevate ettevõtetega, mille puhul ta ta doteerib veel ka seda liini. Et siin siin lisandub kohe kohe see diskussioon, mis puudutab ka Saaremaa laevakompaniid, millele riik maksab oluliselt peale ja nii edasi, et siin on see, see, see pilt on, see pilt on laiem ja tõenäoliselt, ega siin väga head lahendust ei olegi. Kui, kui me arvestame, et, et see, see praegune situatsioon annab alati võimaluse vedajale riiki survestada ja öelda, et, et kui te ei maksa, siis me ühel hetkel ei, ei vea. Ma küll ei tea, kas see Saaremaa laevakompanii Tal on monopol, on Antadel võib-olla võin eksida, aga keegi teine ju ka panna praamid käimata. Et noh, raudteega natukene raskem, et sa ei saa väljaspool raudtee ronge käivitada ka meri on suhteliselt vaba. Lihtsalt õige küsimus iseenesest. Et kui palju peab riik ettevõtluses osalema, mida ta võib ettevõtjatele andma? Ma kuulsin eile huvitavat mõttekäiku. Näiteks krediidipangas on selline suuremat sorti omanike vaheline sõda, aja siis finantsinspektsioon üritab. Kompromissi tekitada omanike, vaadanud kas omavahel lepiksid kokku või müüsid selle panga üldse maha, aga nende kõneluste käigus on tekkinud uitmõte, et nad põhimõtteliselt on võimalus ka see riigil saba pärast, seda ei ole võimalik, täitsa seadus lubab. Tõsi küll, see seadus on mõeldud natukene teisel otstarbel kasutamiseks, et pigem võtab riik panga üle siis kui pangal tekivad raskused. Eelkõige võtame üle, mitte väikese panga, mida krediidipank Meil on vaid suure panga, millest sõltuks kogu kogu, on selline rahvamajanduse tervishoid. Nii et vaevalt kunagi Eesti riik hakkab Krediidipank ostnud, sellist ohtu ei ole. Aga noh, need mõttearendused, et kui palju riik võiks ettevõtluses osaleda, jõuavad siis välja ka pangandus, oli seal hästi keeruline küsimus, selline tunnetuslik küsimus. Mõned ütlevad, et see on riigikapitalismi näide, teised ütlevad, et kuulge, see ei ole riigikapitalismi. Me pigem püüame erakapitalismi ahnust maha suruda. Ja igaüks võtab seda oma mätta otsast. Mõni ütleb, mis on õige ja mõni ütleb, et see on totaalselt vale. Et ma arvan ka, et, et see see, mis praegult jutus Vaidud, mis on praegult Edelaraudtee versus siis nagu Elroni ja riik on ju, et see on alles selline väike asi, mis juhtub siis, kui minnakse. Saarte vahelise praamiliikluse peale, et et seal on ju ka ju majandusminister on, on selgelt öelnud, et miks ta, miks ta tahaks nagu praamid riigi riigi kätte nii-öelda võtta, on siis lihtne põhjus on see, et see summa praegu riik maksab dotatsioonideks ja mis jõuab siis lõpuks nii-öelda sinna konkreetsele siis nagu Sa oled, selle vahel on väga palju lülisid kus siis need iga lüli puhul see nii-öelda summa muutub nagu järjest nagu suuremaks või läheb nagunii-öelda siis nagu sa keri nagu suuremaks, kui riik oleks otse nii-öelda ise laevalaevade omanikelt, siis asi tuleks lõppkokkuvõttes riigile odavam. Kas see nii on või ei ole, aga mulle tundub, et et praegu ka selle Elroni edelaraudtee puhul juba kaude peetakse ka seda lahingut mida hakatakse tõenäoliselt selle parvlaevade üle pidama. Et võib-olla Ants, no eriti kuna, kuna sigade lobist või suhtekorraldaja seal taga on, on nii Leedul kui vihmeline olnud üks ja sama kogu aeg. Et, et võib olla ja näidata, et juba praegu ära, et selle sellise asja ümbertegemine muutub väga nagu ebamugav. No meenutama, et parvlaevadega seoses on üks majandusminister ametist lahkunud Meelis Atonen aastaid tagasi. Atonen ka muideks Juhan Partsi väga selgelt selles küsimuses toetas ja sai siis väga naljaka või minu meelest kummalise süüdistuse osaliseks Marcel Vihmanni poolt. Marcel Vihmann ütles, et Meelis Atonen teenis majanduskriisi ajal tänu sellele. Noh, ta hoidis siis, et ta oskas, tal oli otseliin peaministriga ja ta teadis, et krooniaid evalveeritud. Et selline süüdistus oli siis Marcel Vihmannilt, kõlas Meelis Atoneni suhtes, et see on ikka minu meelest üks jaburamaid süüdistusi, et et kas Marcel Vihmann tõesti siis noh, oli seal see, kes oli veendunud, et kroon devalveerida. Saaremaa laevakompaniiga seoses ma juhiks tähelepanu kahele olulisele nüansile, et kui Saaremaa laevakompanii tõi uued laevad Norras valmistatud laevad liinile sisse ka toona alguses olid mahutu, oli kisa, inimesed ei mahu ära, lastel ei ole kuskile. Õde, koerte hotell ei ole kuskile, siis oli, siis oli veel üks oluline nüanss, ainult üks kauplus, kuhu see kõlbab. Miks ei ole kahte kauple või kuidas see asi laheneb? Asi lahenes põhimõtteliselt samamoodi nagu praegu Heldur lahendama. Graafikut ühendati. Jah, aga, aga samas, ütleme, teenus on läinud oluliselt parem, kui ta oli varem loomulikult ja, ja, ja see on, see on oluline erinevus Edelaraudtee ja ja saartevahelise praamiühendusega seoses, sellepärast et Edelaraudtee sõitis vanade rongidega edasi võttis dotatsioonisummad, vedas täpselt nii palju investeerinud sinna noh tõenäoliselt veeremi koosseisu remontimist see ikkagi noh, ütleme sõitjate seisukohalt ei muutunud asi selle kümnekonna aasta jooksul mitte grammigi paremaks, vaid mõnel liinil võib-olla kiirused natukene kasvasid, et seda tuleb öelda, aga see on ka investeeringud infrastruktuuri ja osa sellest oli ju Eesti raudtee infrastruktuur, aga aga samas jah, see saarte puhul on oluline see, et see, see teenus on läinud oluliselt paremaks ja pärast seda, kui see teenus on nii palju paremaks läinud, on hakatud oluliselt vähem rääkima ka Saaremaa silla ehitust. Ma tahtsin siiski siia lisada juurde just et see silla küsimus muidugi võtaks praamidensoteerimise kindlasti maha. Silla küsimus on veninud ja veninud nagu ja muudkui venib. Nüüd tulles tagasi rongide juurde. Mina sõitsin eelmisel aastal rongiga viies erinevas riigis, sõitsin, pikkasid, otsasid, sõitsin, lühikesi otsasid. Tunnistan, et et selliseid Tallinn Tartu vahelisi reise püsti ja väga ei tahaks sõita. Ja uute rongide puhul räägiti, et nad sinna mahub palju inimesi, siis me tegelikult ei mõelnud selle peale, et seal on märkimisväärselt palju ja seisukohti. Samasugused rongid sõidavad ka paljudes teistes riikides Soomes Talsi kirjani ja nad on mõeldud sellisteks regionaalseteks sõitudeks. Eks nad on suurlinna ümbruses, on natukene, see Tartu on juba seal natukene liialt kaugel. Et see enam ei mahu, minu meelest. Raske on võimalik ümber ehitada, et on võimalik istmed istmed välja vahetada, puhvet ehitada, siis mida muidugi, aga mina igatseda. Puhvetist ongi seal nagu natukene keerukas sisse ehitada, ma olen aru saanud, aga mida siis ka üks senti välja ja saab küll midagi transsiseneda, kohti, vähem, oluliselt midagi. Transpordiekspert Hannes Luts on öelnud, et istmed võiksid olla kõik nagu ühes suunas. Et see oluliselt nagu annaks võimaluse juurde panna istekohti. Et seda oleks võinud ju kohe tellida, et seal on erinevaid konfiguratsioone, on täiesti võimalik, et on selgelt, sellega ei arvestatud. Ja, ja nüüd on siin veel üks võidu võidumees olemas, et need on need bussifirmad. Tallinnast, Tartusse sõidavad bussid Tallinnast Pärnusse, sõidad bussi Tallinnast Viljandis, igal pool sõidab meil bussid. Et Eestisse on ka väga-väga mugavaid, uusi püsse ostetud. Ja mis neil siis muud üle jääb, kui praegu pidu pidada. Kui tuleb sõnum, et sa ei mahu rongi ära, siis läheb bussi peale. Ma küsin ühe küsimuse, mida me oleme siin alatihti saates kasinad ja just selle Elroni näitel, et kas riik on hea või halb peremees. Eks me ise ole riigi peremehele, et sõltub sellest, kas sa austad oma riiki, kas sa mõtled riiki, võib varastada või ei tohi. Kas maksudega petmine on auasi? Ei, sa tunned, et see on kodanikukohustus. Kõik sõltub sinu enda südametunnistusest. Ma olen ka mõelnud jah, et riigi osalusega äriettevõtete puhul, et mida võiks, mida võiks teha teistmoodi või mida võiks teha paremini või efektiivsemalt. Ja, ja mitmete riikide näide ütleb seda, et kuigi enamusosalus on riigi käes, siis vähemusosalus on, on börsil. Ja, ja mitmete selliste firmade näite põhjal võib öelda, et need firmad on olnud väga edukad, nad on, neil on nii-öelda see kolmas silm väikeaktsionäride näol juures ja seetõttu selliseid läbimõeldud otsuseid on, on natuke rohkem ja, ja võib-olla ka kulutamist on vähe. Et seda võib tuua näiteks Soome Fortumi puhul välja ka muuseas Deutsche Paan. Euroopa kõige suurem raudteefirma on börsil ja Toyczybani puhul kvaliteet on lihvitud briljant, eks, et tantsupannile on väga vähe ette heita selle selle kvaliteedi osas minema. Pagana liitlase Toyczybani kohta lihtsalt selle eelnevalt nagu Sulev Vedu kõrvalpõikena, et ma olen Toyczybani ska sõitnud rohkem kui 500 kilomeetrit püsti seistes, nii et või noh, istudes kuskil põrandanurgas Noh, siin on eemal jälle inimeste arvus Jah, aga see on Saksamaa omapära, sellepärast et Saksamaal puudub busside linnadevahelised, bussiliinid puuduvad Saksamaal. Seal sõidetakse ühest linnast teise kas autoga või rongiga, isegi buss liinil on ikkagi olemas, väga-väga vähe. Seal näiteks asid, aga kui tulla selle juurde, et kas riigifirma peavad olema börsil, siis kodanik on, tekib küsimus, aga miks peaks nagu ühest ettevõttest osa ära andma kellelegi teisele? See on üks küsimus, teiseks, börsifirmad ikkagi väga palju sõltuvad kvartaalsetest tulemustest. Iga kolme kuu tagant peab teatama, et teenisid kasumit ja investorid ootad tennisetilga hulga rohkem kasumit. Ja juhul kui sa ei saa väga pikki plaane hästi pidada. Sa hakkad kogu aeg aetakse majandustulemusi. Meeletu aruandlus, ikkagi väga palju ettevõtteid ka lahkub börsilt, et ei tule siin naeralt. Samas jäävad börsifirma puhul ära mitmed arusaamatud tegevused, üsna üsna kummalised PR-kampaaniad ja, ja võib-olla ka pisut pisut mõistetamatu investeeringud, et, et sageli börsifirma puhul on need otsused siiski nii-öelda kolmanda osapoole poolt kontrollitud ja seetõttu on nad efektiivsemad. Mina töötan börsi, et ma tahtsingi, küsige Sulevi käest, et kas sellest, et pärast seda, kui ekstras rublast läks börsile, on sinu jaoks nagu midagi, nagu muutunud ei ole. Aga see on täielikult eraettevõte, aga kui me räägime siin riigi vähemusosaluse börsile minekust, siis mis vahet seal Et reeglid, börsireeglid, Ja ühe küsimuse, kui me räägime riigifirmadest, siis riigifirmade puhul kontrollib ja alati valitsuskoalitsioon, kui valdavalt valitsuskoalitsioon ehk siis opositsioonil on väga vähe öelda, ehk siis ehk siis seda nii-öelda kontrollimehhanismi on, on täpselt nii palju, kui seda on, on, on nende valitsuskoalitsiooni liikmete poolt ette nähtud, et et aga kui on siinjuures veel ka ja veel ka väikeaktsionärid, siis on ikkagi mingisugune kolmas silm juures. Noh, võtame näiteks Swedpangast seda seda võib nimetada kolhoosiks põhimõtteliselt nagu keegi, kontrollige seal minu meelest veelgi hullem olukord. Aga vahetame siinkohal teemat ja hakkame rääkima dopingust, sellepärast et olümpia läheneb. Maailmas hakatakse rääkima dopingust ja eelmisel aastal lahvatanud dopinguskandaali tõttu on hakatud rääkima rohkem ka dopingust Eesti spordis. Põhjuseks loomulikult siis Tartu dopinguarst Vitali Bernatski ja tema ülestunnistus kõigepealt Eesti Päevalehele. Nüüd ka Eesti antidopingu agentuurile ja Vitali Bernatski on avanud veelgi oma kaart ja sellel nädalal on toodud sisse siis ka endise tippsuusataja Raul Olle nimi. Ja nädala on tulnud uudis ka selle kohta, et veel enne olümpiat valideeritakse kasvuhormooni test ja liigub ringiga kumu, et vahepealsetel testimistel on kasvuhormooni testiga vahele jäänud kümneid sportlasi. Et kui nüüd seda Bernatski juhtumit pisut analüüsida, siis tuleb öelda, et see on läinud laiemaks. Kui algselt räägiti kergejõustik, lastest, siis nüüd on sisse toodud ka suusataja nimi ja ta natukene on esitanud tõendeid selle kohta, et Raul Olle on talle 10 aastat tagasi kandnud raha üle. Ja Bernatski väidab. Raha on kantud üle kasvuhormooni eest. Olle eitab seda, aga esialgu ei meenu talle, mille eest ta on raha Bernatski üle kandnud ja mingil hetkel olle. Mälu on siiski paranenud ja ta on öelnud, et, et see oli laen Bernatski pojale. Üks üksnes täpsustumas, nii et jah, et Raul Olle, kes algul ei mäleta mitte midagi üldse, et ta oleks kunagi üldse nagu laenu andnud. Ma nii palju, kui tean, et et see ei olnud päris nii, et ajakirjanik helistas talle hops, et kas andsid ja kohe meenunud, et tal oli võimalus ka kontrollida oma oma asju, et see esimene vastus oli ikkagi nagu selgelt, nagu eitus. Loonud Bernatski laenu, mitte üks kord. Drameenus päev hiljem, et andis tegelikult kolm korda jääd Neist Bernatski pojale kes oli tol hetkel seitsmeteistkümne aastane, miks pidi andma üks täiskasvanud tippsuusataja seitsmeteistkümneaastasele poisile mitu 1000 krooni laenu, see on absurd. Ja Bernatski väidab, et tegelikult oli neid laene juba nii vabandust laenult neid rahamakseid neli juba. Nii et ka seal päikene massimine. Ja, ja kui siis olelt küsiti, et mis sest ainult sai, et siis, et et olla, vastab siis, et et sulas maksi tagasi, et tal ei ole nagu otseselt ühtegi nägu nagu tõestust, vaid tähendab tema sõna on selle peale, et maksta tagasi. Et kuju kogu see, kui sa vaadata seda, seda sõnastust, mis, mis oli selle kahe päeva jooksul siis see on nagu pehmedalist piinlik natukene. Ja, ja, ja seal on üks väga kõnekas ennem kui Raul Ollel meenus see et on laenu võtnud või, või laenu andnud Bernatski tema pojal 17 aastasele pojale. Meenus hoopis, üllatus-üllatus, Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaverile. Jah, mina lugesin seda usutlust alguses, mulle tundus nagu olla jutt, väga-väga loogiline. Kõlab ajakirjanik küsib, et mul ei ole meeles. Okei, ma saan sellest aru, siis hakkab mälu meeldida, aga kõik, mis edasi juhtus? Sellega? Algul andis ajakirjanik talle võimaluse kontrollida selle üle, et see ei olnud niimoodi, et helistan mulle, ei meenu. Panen selle lehte, vaid tal oli võimalus seda kontrollida ja talle ikka ei meenunud, see jah, nad said ju ka reaalselt kokku, on just iga inimene, võiks ka lehes pilti näha, et Kärt Anvelt, Raul Olle kohtasid algusesse, lugu tundus olla poolt täiesti loogiline. Edasi hakkas midagi kummalist tajuma. Mis tehingud need on? Ma ei oska öelda, ma ei tea. Seal taga on aga hoopis midagi muud, aga on täiesti selge, et sportlased on tavaliselt inimesed, kes pigem nagu küsivad raha, mitte ei anna raha. Kui sa ei ole just väga-väga edukas selline, kes, kes on tippu jõudnud maailma tipus, kes teenib väga suuri summasid. Sest üldiselt suusatajad siiski käivad raha küsimas, mitte seda välja laenamas. Jätaks kõrvale Bernatski motiivi, milleks on väljapressimine või siis kasu Turtre korteri eest raha tagasisaamine siis siis ma olen nõus, et, et tõepoolest need põhjendused, mida me Raul Olle suust oleme kuulnud, ei mõju täna enam veenvatena, aga samal ajal jätkab uurimist ka Eesti antidopingu agentuur. Tõenäoliselt ka Eesti päevalehte tegeleb sellega põhjalikumalt ja me kuuleme uudiseid nendel teemadel veel edasi, aga aga eilne päev on toonud uudisega selle kohta, et, Mainin enne kui me läheme selle nii-öelda üldise asja juurde, on see, et et kuid meediaväljaanded ja on kindlasti nagu püüdnud saada seda salapärast Margus kaad, kes siis osutus margus kübaraksimiseks odaviske jaoks kätte ja, ja rahvusringhääling on ka pikka aega püüdnud kätte saada ja eile õhtul kella 10 paiku laekusid tema kirjalikud vastused. Margus oli siis Bernatski väitel siis väidetavalt see nii-öelda võtmeisik suhetes kergejõustik lastega. Ja avaldame tänase Margus Kübar vastused. Kuna need on nagu kirjalikud vastused, siis täismahus rahvusringhäälingu uudisteportaalis. Ilmselt siis hilisel pärastlõunal, et jaa. Noh, tõenäoliselt ma olen põgusalt nagu lugenud, et, Kumab kumab selline asi, võtab veelgi suuremaid nagu sihukseid lausa isegi vandenõuteooriaid juurde, et ka Neinar Seli nimi käib seal väga palju nagu läbi, et et eks igaühel ole võimalik nagu otsustada, et nüüd on üks inimene, kes on olnud väidetud, võtmeisik ka siis oma nagu suunaga põhjalikumalt nagu lahti teinud. Ja meenutame siis veel seda, et Bernatski oma esimestes ütlustes on öelnud, et, et ta on dopinguaineid vahendanud kergejõustik lastele, et ka seda on Bernatski öelnud ajakirjanduse vahendusel. Ja kuigi ma tean, et siis, kui ma olen aru saanud, et kui, kui Eesti Päevaleht läks seda lugu tegema, siis läksid lugu tegema teadmisega, et need olid suusatajad. Aga siis lihtsalt algselt otsustasime natuke rääkida, kergejõustiklased. Jah, aga nüüd meenutame ka eilse päeva uudis selle kohta, et me hakkame kasvuhormoonidest kuulma, sest WADA ehk rahvusvaheline dopinguagentuur on vahepeal kasvuhormooni testi valideerinud ja on liikumas ka kõmu selle kohta, et on tehtud väga palju teste ning on ka palju vahelejääjaid. Ja kui tuleb välja see kasvuhormooni uus valideeritud pest, siis tõenäoliselt võib olla võimalik ehk et vaadatakse üle ka vanu teste, aga, aga selle diskussiooni käigus on välja toodud ka see, et Andrus Veerpalu Otepäält võetud proovi keegi enam uuesti kontrollima ega selle üle arutlema ei hakka, sellepärast et selle osas on rahvusvaheline spordiarbitraažikohus, on otsuse, langetas. Noh, üldiselt on selline põhimõte õiguses, et ühe asja eest kaks korda karistada ei saa jagu sel korral juba õigeks mõistetud sama asja hästi enam ei saa koht Hollande olge kõik. Nii olümpiaid on olümpiamänge, on siis meil ka uudiseid oodata, aga me Lähme üha aktiivsemalt aruteluga Eesti eurovoliniku kandidaadi ümber seal ühes pajas, Reformierakonna uue esimehe kandidaadi, reformierakonna europarlamendi kandideerimise kandideeriva esinumbrina ja, ja ka koalitsioonisiseste suhetega, et üsna selline lai teemadering on, on kõik selle eurovoliniku ametikoha ümber lahti rullunud ja esmaspäevane avaleht kirjutab Postimees vabandust Postimehes kirjutab siis sellest, et Andrus Ansip võib jätkata partei esimehena kuni valimisteni, et siin vahepeal olid juba üsna kõlavad vandenõuteooriad. Et esimeheks tuuakse tagasi Siim Kallas, siis on räägitud tema tütrest Kaja Kallasest, kellele võiks erakonna juhtimise usaldada ja siis on räägitud loomulikult ka välisminister Urmas Paetist, aga nüüd järjest rohkem on räägitud, et Andrus Ansip jätkab kuni valimisteni. Nojah, et see pusle on väga-väga palju, tutte on seal, et noh, mis, mis on minu minu meelest seal oluliselt nagu nagu etapid, mida tasuks nagu jälgida, on see, et kas Siim Kallas kandideerib Euroopa Parlamendi kui ta seda teeb, siis oled mina nii palju aru saanud, et ta peaks Barrosole Euroopa Komisjoni presidendile sellest teatama hiljemalt jaanuari lõpuks hetk paroosuna kõikidele komisjoni liikmetele, kes soovivad Euroopa parlamenti kandideerida teada, et jaanuari lõpuks peaks see noh, nagu valik olema langenud suure tõenäosusega Siim Kallas, Euroopa Parlamendi kandideerib. Ja Reformierakonda tõenäoliselt saadab. Üsnagi suur edu seal. Julgen küll öelda, et kui Kallas kandideerib, siis kaks kohta on kindlasti kindlustatud. Järgmine küsimus on see, et kui Kallas kandideerib ja otsustab minna Euroopa parlamenti siis esimeseks juuliks peab Eesti nimetama asendusvoliniku Kallasele. Hea tava näeb ette seda, et asendusvolinikuks nimetatakse see kes nimetatakse hilissügisel, novembris ka päris volinikuks. Ehk et kui Andrus Ansip tahab saada Euroopa Komisjoni volinikuks milleks on tal väga head eeldused olemas hoolimata sellest. Rahvaliit on tähtsuselt kolmas fraktsioon. Võib juhtuda see, et ta tuleks nimetada juba asendusvolinikuks esimesest juulist mis tooks kaasa juba selle, et valitsus peaks tagasi astuma. Kui peaminister lahkub. Et see on nagu üks võimalik. Et. Et. Ja nüüd on siis IRL-i poolt antud mõista, et nemad vana kokkuleppe alusel, millega siis ütleme järgmine volinikukoht peaks tulema IRL-ile ja Mart Laarile mille loogika on siis see, et noh, koalitsioonis ka vahetatakse. Ja kindlasti on ka konservatiivid konservatiivid võitlevad sotsialistide Ida-Euroopas ju ikkagi sellest, et kes, kes need valimised võidab ja pigem on konservatiividel väike eelis on kindlasti märksa suurem nagu mõju. Et see loogika nagu ütleks, et kui eesti saadaks konservatiivist voliniku, siis on tal noh, nagu šansse saada komisjonis kõvem portfell kui saada liberaalid, kes on tähtsuselt kolmandal kohal ja kelle tõenäoliselt esindatus uues Euroopa parlamendis saab olema veel väiksem. Samas ei saa jätta ka seda tausta mainimata, et Euroopa komisjonis pigem nagu oodatakse ka, et väga tugevad poliitikutele, et kes on olnud väga tugevad tegevpoliitikud ja kindlasti peaministri kohalt sinna minna on, on samuti väga suur pluss hoolimata sellest, et sa oled natukene vähem tähtsamast perekonnast pärit. Aga kogu selle vaidluse juures noh, mis praegu nagu Eestis toimuva minu meelest üks fundamentaalne viga. Et ehkki ma vaatasin natukene IRL-i poole pojalt retoorikat, arvatakse või räägitakse sellest, et, et nagu volinik läheks sinna esindama Eestit ei lähe. Volinik ei saa esindada seal ühte liikmesriiki, ta esindab mingit valdkonda. Ja see on nagu küll olemusliku igavene minu minu meelest nagu praegu siin nagu sisemistest vaidlust. Sama olemuslik viga tehakse muuseas ka europarlamendiga seoses. Arvatakse, et Europarlamendi saadikud lähevad esindama ainult Eestit, aga aga Moldova ära, et nad ikka saavad. Kas Siim Kallas oleks Rail Balticu eest nii võimsalt võidelnud ja selle suure raha nagu välja ajanud kui ta ei oleks Eestis? Aga europarlamendiga seoses me näeme, et europarlamenti pakutakse ainult, et see, et see, kes sinna läheb, peab olema välispoliitika ekspert, ehk siis välispoliitika üldpoliitilistes küsimustes peab olema tegu väga kompetentse inimesega. Mina esitan vastuküsimuse, et kui meil oleks vaja hoopis oma esindajad põllumajanduskomisjoni, kas ei oleks hea, kui meid esindaks Euroopa Parlamendis väga suure põllumajandusliku kogemusega saadik samamoodi majandusega seoses ja nii edasi, et see meil on ekslik kujutlus, et europarlamendis peaksid olema ainult välispoliitika eksperdid. Kas meil ei ole mitte endine põllumajandusminister Ivari Padar, kes kandideerib ka uuesti, et minu meelest meil on põllumajandusekspert selle eest? Ja transpordivolinikuks on meil siin. Me ei saa nüüd öelda, et meil on, aga on Siim Kallas, kas, kas varasema sellesse panganduse ajakirjandusega? Aga ma rääkisin just sellest hoiakust, mis seoses europarlamendiga on, on mõneti tekkinud, et, et mingites ringkondades arvatakse, et tuleb saata täiesti kindlalt välispoliitika ekspert ei pea see võib-olla hoopis teise valdkonna. See need, need ringkonnad, poliitilised ringkonnad, valijaga mõtlen natukene teistmoodi. Mõtlemine. Aga kui siin juba peaministri toolist juttu tehti, siis siis ma olen kuulnud ka juttu selle kohta, et algaval aastal vähemalt mingi ring poliitikuid üritab just uusi noori tegijaid tõsta senisest kõrgemale ja ja räägitud on siis ka pisut sellest Kallasest võiks saada Reformierakonna peaministrikandidaat. Ja ma olen kuulnud juttu ka selle kohta, et Jevgeni Ossinovski siiski võiks sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtimisel vahetada välja Sven Mikseri ja et see oleks ka justkui selline värske vastukäik, siis siis näiteks Reformierakonna muutustele ja arutletud on siis ka selle üle, et kas ka teised erakonnad on valmis muutusi läbi viima ja noori noori tulevikutegijaid edutama, et kas, kas te seda uute tulijate võimalust seoses eelseisvate valimistega ja seoses ka ka muutustega erakonnas, kas ta, seda sellele, ma arvan, noosite või ma arvan? Et me seda ei näe sel aastal ma arvan, et sellisteks muutusteks muutused tekivad sellisel juhul pärast riigikogu valimisi 2015 märtsis kui mujal lagunenud läheb oluliselt halvemini, kui nad arvavad. Ma arvan, et enne valimisi tega selliseid põhimõttelisi muudatusi me ei näe. Et Kaja Kallasel on väga tugevat poolehoidjad erakonna sees, aga tal on ka just sellise Reformierakonna noh, võib-olla vanem generatsioon on nagu raske öelda või ülepingutatud, aga tal on väga selgelt ka vastaseid. Ja mis puudub Jevgeni Ossinovskit, siis. Siis Sven Mikser on öelnud, et et et kui tema peaministriks ei saa, siis ta loovutab selle erakonna esimese koha ehk ka sidunud seda selgelt nagu järgmiste riigikogu valimiste tulemustega. Ma ei usu, sellepärast et me näeme sel aastal, et, et sotsid või, või reformierakond vahendaks oma esimeest ei paneks mõne noorema inimese. No mina usun, et Reformierakond mäletad oma esimest siiski väga põhjusel, et tegin Andrus Ansipiga intervjuu aasta lõpus, kus ta ütles, et tema tema arusaamise kohaselt ekspeaminister ja partei esimesele on üks ja sama inimene. Ja kui juhtub variante, ta läheb näiteks asendusliikmena ära, siis see koht jääb vabaks ka sellisel juhul, jah, tehniliselt tuleb soonide kohe nagu uus. Ja ta teise asjana ütles ka välja, et just nende euro eurovalimiste ajal võiks siis ka erakond välja öelda, kes on järgmine peaministrikandidaat. Täielikult. Kas see nüüd tuleb noor inimene kui noor inimene ja kas see on just Kaja Kallas? Sõna on omaette küsimus. See on vägagi parteisisene asi. Samamoodi me võime vaadata IRL-i. Et Urmas Reinsalu on ja IRL-i esimees. Aga Eerik-Niiles Kross on rahva seas kindlasti populaarsem inimene. Reinsalu. Kogu Eesti teab Krossi Krossile läks niivõrd justkui oleks väga lihtne võtta selles parteis võim enda kätte. Aga samas partei sees ei ole ta sugugi yldiselt nii populaarne kui ta rahva seas. Et alati ei ole see, mida, nagu valijad arvavad. See on täpselt seesama, mida arvavad üle partei liikmed. Ühe eelmisel aastal kõlama jäänud väite üle ma pisut tänases saates ka vaidleks, nimelt eelmisel aastal pärast kohalikke valimisi öeldi, et et praegused parlamendiparteid võitsid võrreldes 2009. aasta valimistega oluliselt hääli juurde ja, ja protsent paranes neil võrreldes 2009. aasta valimistega ja on välja toodud siis puhtstatistiliselt numbrid, et et kui 2009. aastal hääletas nende nelja erakonna poolt 69,7 protsenti valijatest, siis sellel korral juba 75,3 protsenti, siis tooksin siin välja siiski numbreid, mis ütlevad, et väikeparteid ja valimisliidud ei kaotanud nii palju ja, ja seda ühele ühel ühe näite põhjal, aga tõenäoliselt neid näiteid on rohkem. Nimelt 2009. aastal kohtlejaid järvel kandideeris keskerakondlik valimisliit ühtsus, mis sai toona täiesti absoluutse häälteenamuse, 16000 häält, et ja valitsuses neli aastat Kohtla-Järvet, aga aga sellel korral kandideerisin järvel Keskerakond oma nimekirjaga, needsamad inimesed, kes olid toona ühtsuse nimekirjas, kandideerisid nüüd Keskerakonna nimekirjas ja hääled liideti seekord siis partei häältega, ehk siis, kui me nüüd eelmisele korrale lisame veel Kohtla-Järve keskerakondliku valimisliidu, et siis me saame protsendi suhte pisut teiseks, et ehk siis eelmisel korral hääletas tugevalt erakondlike kandidaatide poolt 72 protsenti ja sellel korral 75 protsenti, et see, see vahe on, on oluliselt väiksem kui siiani ajakirjanduses välja toodud ja, ja kui nüüd veel lisada eelmisele korrale veel Keskerakonna 208-le 1000-le häälele need 16000 Kohtla-Järvelt, siis me saame Keskerakonna häälte arvuks 2009. aastal ligi 25000. Seekord koos Kohtla-Järve häältega oli see tulemus 199000. Jah, aga see on niisugune arvud. Ütlevad ikka, et mis sellest nüüd nii põhjapanevaid järeldusi sellest tegema. Jaa, aga me võime selle põhjal öelda, et praegused parlamendierakonnad ei ole nii palju juurde võitnud hääli ja tõenäoliselt neid juhtumeid on veel, kus, kus erakonnad on mingil hetkel tulnud välja oma nimekirjaga, aga samal ajal eelmisel korral on nad valimisliitudes need hääled kokku korjanud, sellepärast et et erakonnad olid sellel korral väljas rekordilise nimekirjade arvuga. Seda küll, aga teistpidi oli ka neid kohti, mida jagati seekord vähem, sellepärast et Osada omavalitsuses, aga muuseas liidetud valimisaktiiv marginaalne arv väga vähe. Jah, aga noh, ega me ka ei rääkinud väga suur asjam väga suures arvus tegelikult, mida sa välja tõid, sealt ka mingi meeletu arv. Valimisaktiivsus on vähem olnud muuseas ka Euroopa Liidu Euroopa Liidu kui parlamendivalimistega seoses on, oodatakse, et valimisaktiivsus on väiksem, ta on üle Euroopa kogu aeg kukkunud. Et vaatasin instriste tabelit enne saadet vastandatakse 70 90 62 protsenti valimisõiguslikest käis valimas siis Euroopa liidus ja viimane kord oli see kukkunud 43 protsendi peal, iga kord on üha vähem inimesi käinud Europarlamendivalimisteni. See, see on ka tegelikult põhjus, miks nagu Euroopas ja eks seda nagu tunnetatakse ka ja tegelikult on Euroopa Parlamendi roll kasvõi näiteks suhetes Euroopa komisjoniga viimase aasta jooksul ja kindlasti lähiaastatel veel oluliselt nagu kasvamas. Et selline selline rohkem nagu noh, ütleme niimoodi, et Eesti poliitikas on varastanud kummitempli roll on nagu nagu oluliselt nagu kahanenud tegelikult parlamendi roll, Euroopa Parlamendi roll märkimisväärselt nagu kosmos. Ja kui siin veel pisut kandidaatidest rääkida, siis noh, tõenäoliselt sotsiaaldemokraatliku osakonnas tahaks tagasi saada europarlamenti Marianne Mikko, aga ma olen kuulnud, et IRL-is on Ene Ergma all tõsine huvi kandideerida esinumbrina europarlamenti ja ja kui siin veel tuua neid kandidaate välja, siis Keskerakonna puhul on on räägitud Jüri Ratasest keelest võiks siis järgmine Keskerakonna üks esindajatest saada Europarlament. Kõik nad on väärikad nimed. Alati nagu ka rõhutada, millistes perekondade juurde Nato maanduvad, et et Keskerakond ja Reformierakond on siis liberite juurde, mis on siis tähtsuselt kolmas, millele ennustatakse natukene nagu kehvemat tulemust. IRL on siis seni kõige kõvem konservatiivide ja sotsiaaldemokraadid mõistagi sotsialistide juures. Ja minu meelest nagu kogunenud Euroopa Parlamendi valimiste puhul on väga huvitav just see, et et kelles saab konservatiivide esinumber Euroopas. Et väga suure tõenäosusega saab temast ka tulevane Euroopa Komisjoni president. Ja, ja kui sotsidel on asi lihtne, see on Martin Sultsist peaks olema siis konservatiivide puhul on see siiamaani lahtine ja väga erinevaid nimesid on sealt välja pakutud. Ja, ja, ja näiteks ühe nimena võimaliku kandidaadina on teinud läbi ka Lätti tagasi astunud peaminister Dombrovskise nimi läbi ja seda mitte ainult nagu mingist meie piirkonna inimeste poolt välja pakutud aeg. Et, kes seal lõpuks saab, ei tea, et ja ei maksa unustada ka palju olulisi ametikohti sellel aastal nagu vahetub või, või tehakse sellel aastal põhimõttelised otsused, kes saavad järgmisel aastal vahetuvate ametikohtade juhtideks, et kui mu mälu ei peta, siis on, on lihtsalt selline vaikiv kokkulepe, et järgmine näiteks ÜRO peasekretär, mis, kes vahet peaks tulema, järgmisel aastal, saab selle koha ka Euroopa. NATO peasekretäri ametiaeg saab läbi. Et neid kohti eriti kuhu valida, olulisi inimesi on Euroopas aga palju. Ja öeldakse ka seda, et kindlasti Kesk-Ida-Euroopa saavad vähemalt ühe ametikohaga. Valdis Dombrovskis enam muidugi juba üks probleem, kuna ta on avaldanud toetust Kataloonia iseseisvusele või iseseisvuspüüdlustele, siis Hispaania ei pruugi Dombrovskis kuidagi toetada, aga, aga lühidalt me jõuame veel rääkida kaitseminister Urmas Reinsalu väljaütlemistest nimelt Reinsalu esines siis esmaspäeval Washingtonis rahvusvahelises strateegiliste uuringute keskuse ees pikema kõnega kus ta käsitles NATO hetkeprobleeme ja ta rõhutas oma esinemises korduvalt, et Balti riigid, ainuke NATO piirkond, kus jõudude tasakaal pole mitte alliansi kasuks vaid teiste riikide kasuks. Viimase all, täpsustas ta, et pidavat silmas meie head sõpra Venemaad. Ja ta ütles veel ka sellise lause, et selgelt oleks kroonijuveel yks USA alaline kohalolek Euroopa pinnal. Ma oleks väga rahul, nähes USA kohalolekut ka oma riigis. Kui saan aru tänastest reaalsustes seal nüüd. Me Reinsalu lauset tsitaat. Ja see on tekitanud päris erava arutelu, et kas nüüd tasub vene karu niimodi ärritada. No kui sa seda nagu kuulad ja kõrvaltvaatajana ja mitte väga täpselt, siis jääb mulje, nagu oleks Vene väed Eestis sees, eks seal mida te kindlasti ei tahtnud öelda ja tema mõte oli see, et siin võiks pigem nagu selliseid õppusi korraldada. Ameeriklased ütleksid välja, et selgelt valmis Eestile häda puhul appi tulema mida ameeriklased on ka alati lubanud. Mitte et see oli selline avaldus nagu Arnold Rüütel, kui ta presidendiks sai, siis esimestel päevadel Deathoosi Saaremaal jah, NATO baasid Saaremaale, seda ju Reinsalu kordagi mõelnud, aga aga ilmselt meil on see kuskil sügaval mälusopis. Arnold Rüütli avaldas meelele, et seda vaid enam-vähem samasuguse naljana. Ja mõned natukene ebaõnnestunud avaldas tõenäoliselt ikkagi oli sellepärast et ta tekitas segadust ja võib-olla ja ega see keeleline esitas ka nüüd kõige-kõige õnnestunum ei olnud, et seda tuleb tunnistada, iseküsimus. Kas ta oli ebaõnnestunud, võib-olla andisse põhjus rongide ja IRL-i majandusministri asemel arutada ka ühel teisel teemal. Kindlasti ta Washingtonis mõtles selle peale, mõtles Elroni peale ja mõtle Smarti peale kindlasti mõelda. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja kanalid rahvateenrite stuudios. Urmet Kook, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.