Loos on asju. Algab 2014. aasta esimene kirjandussaade loos on asju stuudios, saatejuhid Kaus, tere, Jan tere ja Peeter Helme. Täna räägime Hitlerist. Meil on stuudiokülalisena raamatu taan tagasi, mille on kirjutanud siis saksa kirjanik Timur vermes. Tõlkija Piret Pääsuke ja tegu on ühe sellise pärase teosega, mis Saksamaa lõi kõvasti laineid, kui ta juba üle kahe aasta tagasi ilmus. Mina lugesin selle raamatu läbi tänavu sügisel saksa keeles ja avastasin enda üllatuseks, et selle raamatu kirjastaja Aisborn oli ka tänavu Frankfurdi raamatumessil nii-öelda selle raamatu kui väljas. Ka see oli nende riiulitel niimoodi suurelt eksponeeritud, nii nagu seal tavaliselt just hooaja kaupa eksponeeritakse, nii et see raamat on põhimõtteliselt jätkuvalt Saksamaal. Üks väga müüdud raamat, ma ei tea, kas ta enam edetabelite esikümnesse kuulub, aga see ei ole võib-olla ka nii oluline. Igatahes on ta jätkuvalt väga pop, sellest on arvukalt uustrükke tehtud ja selle raamatu tõlkimise õigused on praeguseks müüdud enam kui 30-sse keelde. Samuti on sellest raamatust tehtud ka heliraamat, mis samuti on väga popp. Selles võib igaüks veenduda, kas läheb Youtube'i ja otsib selle raamatu saksa kirjaiirist Wiederi ta järgi selle katkendeid on seal üleval ja neljandana väga palju kuulatud. Nii et meil on siis põhjust täna küsida, et mis on siis selle raamatu fenomen nagu pealkirjast juba võib-olla mõnigi kuulaja Aru sai, ta on tagasi ja kui jutt on Hitlerist, siis et jutt käib justkui sellest, et nagu Hitler oleks jälle meie keskel. Et mil viisil siis mida see raamat öelda tahab? Ta iseenesest on ju Hitler. Ühe teise maailmasõjajärgse popikoonina kogu aeg meie seas olnud tema kohta on ilmunud väga palju nii tõsiteaduslikku kirjandust, kõikvõimalikke vandenõuteooriaid. Tema arvel on nalja tehtud. Temast on kirjutanud kõikvõimalikud inimesed, kes temaga tema elu jooksul kokku puutusid. Ja tema ümber käivad spekulatsioonid ei lõppe vist kunagi, nii et mille poolest siis nüüd käesolev raamat eriline on? No raske öelda, ma arvan, et eelkõige seetõttu, et ta on naljakas raamat ütleme, et võib-olla siis esimese hooga saab öelda, et Hitleri nali ei käi omavahel hästi kokku. Et kindlasti on tegu teosega, kuhu on juba no nii-öelda eos osade lugejate pahameel sisse kirjutatud eksisteerivad ju teemad, millele justkui nalja ei tehtud. Ja isegi nende teemade üle tehakse siin raamatus nalja, et ma võin kohe ühe kohadele ette lugeda, eks teleprodutsent kes kutsub siis Hitleri saadet tegema, ütleb talle manitsevalt. Ja tsiteerin. Me oleme ühel meelel selles, et teema juudid ei ole naljakas. Hitler ütleb selle peale, et selles on teil absoluutselt õigus. Et kui selliste teemadega juba juba nalja tehakse, siis arvatavasti On kuidagi eos juba lugejate huvi huvi garanteeritud, aga noh, loomulikult me võiksime täna arutada selle üle, et millest see raamatu huumor või Nende raamatul naljad ikkagi õieti sünnivad. Et noh, kindlasti on osa sellest seotud sellise süzee põhikäiguga. Eks praeguse Soega satub inimene, kes nägi viimati maailma üle 60 aasta tagasi. See inimene on siis Adolf Hitler. Ja noh, ühesõnaga sellest sellest sünnib väga palju siin raamatus sellist situatsiooni koomikut näiteks siis, kui Hitler vaatab esimest korda Telekat, mida ta nimetab kaugnägemisaparaadiga muuseas, pilet, ma tahtsin küsida, et sina oled ju minu tõlke Sofi Oksase. Kui tuvid kadusid, toimetaja, mäletan, seal oli samasugune probleem, et kuidas seda ühte saksakeelset terminit nimetada, minu arust me jõudsime selle lahenduseni. Panime selleks vasteks kaugnägemisaparaat. Ühesõnaga ta vaatab seda roogu nägemisaparaat ja satub sisse, vabandust saadetele. Tsiteerin siis Hitlerit. Ma nägin kokka, kes hakkis aedvilja, ma ei suutnud oma silmi uskuda, välja oli arendatud niivõrd edumeelne tehnika ja seda kasutatakse mingi naeruväärse koka jälgimiseks. Jumalik ettehoolitsus oli kinkinud saksa rahvale niivõrd imelise grandioosse võimaluse propagandaks ja seda raisata lihtsalt sibularõngaste valmistamiseks. Tsitaadi lõpp ja see on minu arust nagu kahekordselt kõnekas koht või noh, kahekordselt lõbus koht, et ühelt poolt muidugi mõnigi lugeja Hitleriga nõustuda, teised jällegi mõtleb Hitler oma loomulikus või siis noh, ütleme kelle jaoks ebaloomulikus voolusängis vastandades propagandat ja kokandus. Mul tuleb kohe ka hästi eluline seik meelde, mõni päev tagasi öö läbi oli vihma sadanud, hakkasin tööle tulema, kuulen, hoovis käib mingisugune mootor. Ja mis ma näen, keset haljasala mees püüab neid sügisest maha langenud lehti, mis olid märjad ja väga läbiligunenud õhu puhuriga ühe puu alt teise alla kokku puhuda ja jälle mul meenusti sama raamat. Siin mäletatavasti on ka Hitler ühel hommikul ärkab kohutava lärmi peale ja leiab sellise õhupuhuriga mehe tänavalt tegutsemas. Ja siis tõesti-tõesti tuleb temaga nõustuda, töö on ääretult mõttetu, eriti kui on tuuline ilm, nagu seal raamatus oli. Aga mis loogikaga mõtleb siis Hitleri edasi, ta leiab, et näed, inimene teeb küll väga mõttetud tööd, aga ta ei saanud käsu ja ta täidab seda truult nagu korralikest eestlane. Ja just selliseid inimesi on temal vaja, sest Hitler ärkab ju ikkagi selleks, et saada taas võimule. Ja minu meelest see on üks niisugune hästi-hästi kaval konkstin selles raamatus või selle autori poolt, et tegemist oleks nagu fantastilise romaaniga, eks ole. Hitler ärkab tänapäeval üles, see on fantastika, aga tegelikult kõik muu, mis siin toimub, on üsnagi reaalne ja täiesti ettekujuteldav. Tänases ühiskonnas. Võib-olla peaks enne, kui me selle raamatu sisust isegi paar sõna autorist ka rääkima, et ta on ju tegelikult selline üllatus autor üllatusesineja. Midagi varem ta kirjutanud ei ole, oma nime all. Jah, jah, ja minult isegi küsiti, et kas on tõesti tegemist sakslasega, kuna nimi on ju võõrapärane ja siin peab ütlema, et tema isa on jah, ungarlane, kes põgenes siis Ungarist 1956. aastal Saksamaale, abiellus seal ja poeg sündis neil Nürnbergis 1967 ja SAISis nimeks Timur Värmes. Senine Ungari Ungari nimi ja ta on õppinud ajalugu, politoloogiat, töötanud ajakirjanikuna mitme ajakirja juures ja kirjutanud ka neli raamatut, aga variautorina nii et jah, tõesti see, ta on tagasi, on tema esimene oma nime all kirjutatud teos. Olgu siis, ütles mulle mulluste com pseudonüümi või ei ole? Timur Värmesse sobiks ju autorile, kes on kirjutanud. Ma ei tea midagi sellist nagu kuidas karastus teras võinud. Aga jah, et räägiks siis sellest raamatust lähemalt, et ütleme tõesti süžeed, see on väga-väga lihtne kirjeldada, eks Hitler ärkab üles ühel tühermaal aastal 2011 ja nii hakkab tema pihta tema uus tõus. Ja nagu juba öeldud, siis siit raamatust leiab ikkagi omajagu selliseid toredaid või naljakaid möödarääkimisi või möödalugemisi. No selliseid raamat on üsna suur, suurel määral ehitatud üles sellistele semiootilistele või antropoloogilisele hõõrdumistele. No kohe romaani alguses, kui Hitler siis jah, mingil Berliini tühermaal ärkab siis ta peab jalkatähtede särke kandvaid poisse ekslikult Hitler juugendiks, arvates, et nimed särkidel kuuluvad poistele endile. Kutsume ühte neist Hitleri Ungeronaldoks, pöördub tema poole. Sellise nimega lemmikkoht on ikkagi see, kus üks teletäheke räägib siis juba kuulsate saatejuhtide sekka tõusnud Hitlerile, keda kõik peavad väga pühendunud näitlejaks. Räägibki silu operatsioonidest. Arvab, et sellist sarnasust originaaliga ei saanud küll ilma kunstliku sekkumiseta saavutada. Samas ütleb, et olete Kaiu lasknud midagi teha, selline asuseks kogu klik mõistatab juba, kes sellega hakkama sai. Teisisõnu, daam soovib siis Hitlerile teada tema ilukirurgi nime. Hitler vastab, et armuline proua, mul pole aimugi, millest te räägite. Naine muidugi ärritub selle peale, ütleb, et ta räägib operatsioonidest ja ütleb. Ärge tehke nägu, nagu neid poleks olnud. Hitler kostab selle peale, et tsiteerin loomulikult on olnud operatsioone merelõvi Barbarossa sildadel. Tsitaadi lõpp. Hermes suudab selle naljaka dialoogi väga pikaks venitada, sest naine kostab seepeale, et ta pole kuulnud, see tähendab selliste plastilise kirurgiaga tegelevate firmade nimed nagu barbarossa ja nii edasi pole talle tuttavad. Ja siis ta küsib, kas jäite rahule? Hitler vastab, et algul läks kõik korda, kuid siis tekkisid komplikatsioonid. Ja meie saate kuulajatele jätame naise vastus ütlemata, aga see on jätkuvalt naljakas. Ühesõnaga, võimendades sedasi seda möödarääkimiste efekti ja ühelt poolt küll vana ja proovitud naljategemise viis, aga, aga siin minu meelest töötab väga hästi. Siin raamatus on väga palju sellist nii-öelda eksituste komöödiat, aga see on tõesti päris hästi käima pandud ja isegi kui mõnikord seda lugedes on selline tunne, et noh, selle peale võinuks isegi tulla nüüd ikkagi kuidagi väga mõnusalt läbi viidud, aga mis tegelikult meenutab raamatu eestikeelse tõlke puhul väga rõõmustas, ongi see, et kui ma selle raamatu sügisel Saksamaal reisides läbi lugesin, siis ma mõtlesin, et jube lahe küll, aga et kas seda on mõtet mõnda võõrkeelde tõlkida, sest siit raamatus käib läbi terve rida saksa avaliku elu tegelaste ja partei eri parteide juhtide tänapäeva poliitikute nimesid. Ja ma mõtlesin, et noh, et kas need kõnetavad kedagi, aga selle siinkohal ma peangi siis tänama tõlkijat, et väga mõistlik oli, et joonealused viited on pandud nii et ja, ja samal ajal ilmselt on ka nii, et noh, need nimed nimedeks tihti on need situatsioonid palju olulisemad sellest, kas me teame, kes on need inimesed. Sest jah, ega mina üldiselt tõlkijana ei poolda, väga palju joone all seletamist. Ma arvan, et üks ilukirjandusteost on nii-öelda iseenesest arusaadav olema. Aga ma kujutan ette, et mitte ainult siin tänapäeva poliitika, vaid ka kõik need omaaegsed nii-öelda Hitleri kaasaegset ega siis ei ole ka, ma usun sakslaste oma nooremale põlvkonnale enam väga tuntud. Et noh, teatakse, võib olla Robertit ja Himnerit, aga seal neid väiksemaid naasesid ilmselt võib-olla ei olegi enam. Ei suudeta enam nii täpselt paika panna. Et jah, me toimetajaga hinnalustiga, kellele siinkohal ka veel tahaksin tänu avaldada nii mõnegi hea leiu eest. Arutasime seda viitamiste hulka ka ja, ja mõnigi viide sai veel lisaks juurde pandud. Aga mis puutub veel tänapäeva nende poliitikute juurde, siis peab ütlema, et need viited nende kohta on aastast 2011, kus toimub tegevus. Sest vahepeal on teatavasti olnud veel Saksamaal valimised. Mõni poliitik, keda siin on mainitud, noh, esimesena tuleb näiteks Filipp priosler meelde, kes oli siis FTP juht, nüüd astus tagasi, et selles mõttes ja just jaa. No ühesõnaga selle raamatu siis, selle ütleme lõbususe aspekti võiks siis üldiselt võtta kokku kuidagi sellise grandioosse möödarääkimiste sellise võrgustikuna, et üksteise vale tõlgendamise mingi selline tõlgendatakse 11 valesti, et Hitler tõlgendab valesti oma popule poorsust, saamata aru, et teda peetakse üldiselt kellekski teiseks. Samas tõlgendavad, eks ju siis teletegijad omakorda avalikkus ka Hitlerit valesti pidades teda mingiks. No ma ei tea, Saksamaa muide, Daniel Day-Lewis, eks mingiks eriti karmiks metolektingu meheks, kes ei ole nõus oma rollist väljuma. Ja eriti groteskne romaanis see sellel võib hiljem kaob pisut pikemalt peatuda. Natsid Hitleri tuliseid vastaseid, kuna arvavad, et too süürerina esinev kloun mõnitab natsismi. See tähendab, et see iseenesest ei saa sa selle niinimetatud Youtube'i Hitleri, nagu alguses nimetatakse popule reaalsus on ikka ka selline, väga küsitav, et need. Mulle pigem selline mulje, et kogu see meedia klike, kes tahab Hitlerit enda huvides ära kasutada hea meelega mõtleks nii, et ta on lihtsalt üks süütu kloun, eks, aga siin järjest arenedes tuleb välja, et tema seisukohad kõlavad inimeste südametes vastu. Jah, ja no ütleme, et, et siin võikski nüüd vaadata, et mis selle, mis selle nalja all on, eks ju. Mina näiteks ei tea, kas see on enam naljakas, et selline püsiv ja pidev teineteise valestimõistmine ei takista Hitleril tõusta nagu tõeliseks staariks, eks telestaariks, sümptomaatiline on see, kui keegi talle siin raamatus ütleb, et vaadake ette, ühel päeval võtab keegi teid veel tõsiselt. Minust äkki väljendubki, probleem selles, et Hitlerit vähemalt alguses ei võeta tõsiselt. Aga ühesõnaga seda mitte tõsiseltvõtmist, seda mängu kõrgetele panustele nagu võetakse omakorda tõsiselt. Et lastakse tal möllata, lastakse tal nagu mõju avaldada. Ma nüüd vahendangi nii-öelda autori seisukohta, võib-olla siis nimelt tõlkijana, ma sain kaasa ka ligi 50 lehekülge nii-öelda autoripoolseid seletusi mis olid tõlkimisel väga-väga suureks abiks, muidugi. Ja sellepärast julgen, võib olla sellel teemal sõna võtta, tähendab Timur vermesi. Põhiline mõte selle teose kirjutamisel oligi idee, et tema kui sakslasena kasvanud kodanik on lapsest peale kuulnud seda, et Hitler on paha, Hitler on kuri mees peas tegi ja hiljem siis võib-olla lisand tulevad ka sellised sõnad nagu, et ta põdes suurusehullustus, detali, inimtihkajalik on, probleem on selles, et kas me siis peame neid inimesi, kes teda tol ajal valisid riiki juhtima riigi esimeseks meheks kas siis need sakslased olid siis päriselt olid või et inimesed ei toeta ju ikkagi hullemaid toetavaid inimesi, keda nad peavad imetlusväärseks Dio tahteliseks ja võimekaks riiki juhtima. Ja samastistet vermes püüdis näidata, et mil moel on Hitler olnud imetlusväärne ja mil moel võiks siis samasugune mees või samasuguste ambitsioonidega inimene tänapäeval nii-öelda taas võimule saada. Minu meelest natukene kaugem seos on siin raamatul ka selle Hanno Marenti totalitarismi banaalsuse teooriaga, nimelt see Hitler, kes meile siit raamatust vastu vaatab, kellega seda lugu jutustatakse, ei ole iseenesest banaalne, aga siin näidatakse ühte inimest oma tugevuste ja nõrkustega. Ja, ja see on siis selles mõttes seoses selle Hannarreti teooriaga, et kurja teevad täiesti normaalsed inimesed, mitte mingid erilised deemonid, kes on kvalitatiivselt teistsugused kui meie, sest et siin on ju ka tegelane, kes kohati on ta jah, eluvõõras ja ta on vist isegi meile ka eluvõõras. Teinekord ta ei tahagi nende 2011. aasta tegelikkusega leppida ja samal ajal suudab ta olla ju väga võluv ja šarmantne ja karismaatiline ja löögivalmis ja väga vaimukaid kalambuure pilduda ja nii et, et ilmselt, et see vist on see, mida Timur Värmes siis mõelda võis, et see on see Hitleri ligitõmbav aspekt. Ja ma lisaksin ka veel seda, et see Hitler oma oma ütlustest ja väljendustes või isegi teinekord ma ütleksin absuritena tunduvatest, mingites võrdlustes või sõnamängudes et see on üsnagi autentselt konstrueeritud kirjaniku poolt nimetatav kasutastis oma romaani kirjutamisel kolme allikmaterjali Hitleri oma main camp, minu võitlus mis on siis kirjutatud ikkagi üsna üsna sellises büroos Ratliku stiilist, ütleme siis võib-olla niimoodi ehk siis inimese poolt, kes arvab, et niimoodi kirjutatakse kui tahetakse hästi valitult väljenduda. Aga siis on meil 12 raamatut, üks on siis monolooge, Ostan, füürer, haplatiir, monoloogid füüreri peakorterist, mille on kirja pannud nii-öelda Preisiliku asjalikkusega, Heinrich Haim, see oli jurist, oli Martin Pormani adjutant ja protokollis kõik koosolekud omal ajal. Ja kolmas raamat Hitlers diskes pressija, Hitleri lauavestlused ja selle on siis sellised tuntava imetlusega kirja pannud Henri piker, kes oli Kaiurist juriidiline kaastööd ja peakorteris protokollist samuti vestlusi, kuid lisas ka omalt poolt siis kirjeldusi Hitleri isiku, asjade ja harjumuste kohta, nii et selle nende kolme teoste põhjal siis on Timur Värmes oma Hitleri nihalda konstrueerinud. Lauakõnede stiil või mõju on siin küll väga tult näiteks see, kus Hitler arutleb selle üle, et milline koeratõug on juut koerte seas, et see on täpselt see tema lauakõnedes stiil, kus ta kõige erinevamates kahte kõige jaburamaid teemadel põhimõtteliselt lihtsalt sellist teadvusevoogu suust kuuldavale tõi. Ja pidage meeles, ei ole Rebane. Öös on asju. Eetris on kirjandussaade loosun asju stuudios saatejuhid Peeter Helme, ka Jan Kaus ning saatekülaline tõlkija Piret Pääsuke kelle eestindus Timur Vernoshi romaan toon tagasi hiljuti ilmus. Ja me rääkisime saate esimeses osas sellest, et Timur Värmeši raamat on kahtlemata naljakas aga selle varjus ka omajagu tõsine ja, ja selliseid väga, väga põhimõttelisi küsimusi tõstatab. Ja mõtlesin tõesti, et, et üks asi, mida Peetriaaja Piret mõlemad juba saate esimeses pooles mainisid, oleks vaja võib-olla veel kuidagi üle rõhutada või, või üle rääkida ja see on tõesti see, mis teeb ka raamatu omamoodi huvitavaks. Ehk siis selle raamatu peategelase Adolf Hitleri senine sisemine kahetisus Hitleri selge ambivalents. Et tõesti, me oleme ikkagi erinevad arusaamaga, et mingit ambivalentsi tema puhul ei olnud ja pirat viitas sellele, et Timur vermas isegi on, on ühesõnaga seda märganud ja see oli võib-olla üks ajend, miks ta selle raamatu kirjutas. Ühesõnaga on ettekujutus, et Hitler oli üheselt ilma Vorjunditeta negatiivne kuju. Pole ühtegi asja tema meelelaadis maailmavaates, millega me kuidagi, kui ta võiksime. Ja muuseas tuli meelseto Oliver Hirsch Spiegel film allakäik, seda viska kritiseeriti nii-öelda Hitleri nii-öelda inimlikustamise eest. VEFi film näitas, et ta oskas Traudel Jungaga igati kena härrasmehelik olla. Osade vaatajate jaoks ei kõlba selline arusaam kuhugi. Mul tuleb kohe meelde, et ma õppisin sel ajal Berliinis, kui sa kinos oli. Üks mu tuttav käis oma umbes kümneaastase tütrega seda filmi vaatamas ja oli pärast väga nõutu, kui tütar kinost välja tulles oli öelnud. Vaene vanamees. Jah, ja kusjuures romaanist leiab samuti kohti, kus noh, mina näiteks lugejana sain minategelasega, kes Adolf Hitleriga nõustuda. Et okei, puht tehniliselt. Ma mõistan, et see pole Hitler, kes räägib vaid kirjanik Timur vermeš, eks. Nii on võimalik ennast lugejana lohutada ja muidugi pole ju teada, kas Hitler oleks päriselt nii mõelnud. Aga tema reaktsioon on võimalik küll ette kujutada täpselt sellistena nagu vermaš neid sõnastab. Et noh, üks näide lihtsalt et Hitler keerab raadio lahti, jõuab järgmisele järeldusele. Suur-Saksa Ringhäälingu tabad olid pärast 1900 neljakümnendat aastat jahmatavalt muutunud. Kohe pärast aparaadi sisselülitamist kõlas põrgulik lärm, sageli katkestas seda käsitamatu, täiesti arusaamatu loba. Aja möödudes ei muutunud sellest sisuliselt midagi, suurenes ainult lärmi ja loba vaheldumise sagedus. Mäletan, kuidas ma pikki minuteid tegin asjatuid katseid selle tehnilise imevärgi lärmi dešifreerida, siis aga lülitasin ta kohutatult välja. Istusin vastu oma veerand tundi liikumatult, peaaegu shokis kangestunud, enne kui otsustasin Ringhäälinguga katsetamisest esialgu loobuda. Tsitaadi lõpp. Üldiselt noh, mind on tabanud samalaadsed tunnused, kui mõnikord kusagil mõni kommertsraadio üürgama pista. Ja kui Hitler ütleb, et tsiteerin, too joodik Churchill oma kõikehävitavat vihas ei häbenenud lasta süütutest süütumatele elavate tõrvikut tule keeristes haledal kombel söestada tsitaadi lõpp, siis võib tekkida seos, eks ju, just Dresdeni pommitamise, aga mis kindlasti teinud liitlasvägede au. Noh, siin tasub meenutada, et kurt fon nagu nimetas seda pommitamist oma romaanis tapamaja pluss viis suisa suurimateks tapatalguteks Euroopa ajaloos. Samas, seesama tsitaat minust näitab vermese osavust, sest Hitler unustab vajadusel kenasti ära Wehrmachti või gestaapo VSS idioot ja tegutsemise Termesse Hitler pole sugugi mingi paipoiss, eks, vaid ikkagi tõesti ka ikkagi suurusul demagoogia, kes armastab võrrelda jätkuvalt juute rottide ja nagu Peeter juba mainis koertega ning oskab nii-öelda musta valgeks rääkida. Üks hea näide on liitlaste maabumisel, Normandias saabus vaenlane 2600 pommitaja ja 650 hävituslennukiga luht. Tahvel oli vastu panna, kui ma õigesti arvutan, kaks hävituslennukit, nii et jõudude vahekorda võib seal igatahes auväärseks lugeda. Tsitaadi lõpp tõesti, tõesti igati auväärse ja väejuhi jutt on seal muidugi. Ja Värmes näitabki, et Hitler on, oli tegelikult inimene, kes sattus olema isenda karikatuur. Noh, ja see võimendub kas või selles selles juut koertelõigus, kus me saame siis teadet armaka kuulajate ütleme, kes on põhiline jõud, koer üks väga kõnekas koht. Kust on see pärit juskui IMG show biograafiast. Tsiteerin Napoleon kukkus omadega läbi, kuid mina hoidsin üksi rinnet ja kevadel ajasime need kõverjalgsed siberi verekoerad, juskui jäneseid üle tonni Rostovini, Stalingradi nii, ja nii edasi. Ma ei taha praegu tarbetult detailidesse laskuda. Tsitaadi lõpp, minu arust lause viimane lõik on suurepärane autori Estonia oma minategelase suhtes. See, ma ei taha praegu tarbetud detailidesse laskuda. Tõepoolest, ja need detailid muudaksid eelöeldu täiesti väärtusetuks, sest mehel läks tegelikult kehvemini kui Napolemil, kellel oli siis tol hetkel veel ees 100 päeva. Ja sedasi kujutatakse suurepäraselt minu arust seda Hitleri tõsiduse naeruväärsust. Siin kujutatakse seda aga teistpidi. Siin kujutatakse ka seda, kuidas Hitlerit kujutatakse. Selles mõttes, et vermes ju, nagu juba enne sai räägitud, astub siin väga selgelt vastu sellele Hitleri demoniseerimisele selles mõttes, kusjuures ma näeksin seda raamatut. Ta on tagasi ühes sarjas nii-öelda või edasiarendusena, sellest, millega kahe tuhandendatel alustas selline saksa koomiksikunstnik nagu Valter mörs, kes andis välja kokku kolm koomiksiraamatut. Adolf tinatsis au natsisiga Adolfis, kus samuti Hitler, kes küll ei tee mitte aja rändu läbivaid, kes on elanud pool sajandit Berliini kanalisatsioonis ilmub siis välja ja katsub kuidagi toime tulla tänapäevaeluga, aga, aga noh, see ebaõnnestub tal sellepärast, et ta ei, ei suuda üldse mingisugust sidet leida. Tänapäevaga. Koomiksites saab kohutavalt nalja muidugi. Aga kui börsi Hitler on siis selline äpu täiesti abitud ja piilik, kes siis lisas Austria murdes lärmab ainult siis vermesse, astub selles mõttes sammu edasi, et ta katsub luua Hitleri, kellega koos saab naerda, kellega on võimalik identifitseerida. Ja samal ajal TTÜ tõesti väga tugevat kriitikat just sel teemal, kuidas Hitlerit on kujutatud just selle ühe külgse tegelasena ja sellise karikatuursena tegelasena. Ta katsub ikkagi sellist psühholoogiliselt enam-vähem usutavat kuju luua. Ja mainisin võib-olla siinkohal ka seda, et vermasena ennuka mitmetes intervjuudes, et kuidas Saksamaal on väga palju tehtud sellest, et fašismi kuriteod ei ununeks et kuid sellest nii-öelda liikumises või selles ettevõtmises on väga palju formaalsust ja siis õõnsad mälestuspäevade tähistamist. Ja sageli öeldakse, et küll me juba uue Hitleri tõusu õigeaegselt takistame ja noh, kui mõelda, et siis Saksamaal siis paremäärmuslik partei see ei olegi omadega kuhugi eriti kaugele tõusnud. Aga et siis vermesi nagu tahe näidata, oli ikkagi see, et oleks võimalus tänapäeval sellisel inimesel poolehoidu leida, kui ta oskab just nii-öelda tänapäeva siis masti meedia võimalusi ära kasutada. Aitäh just nimelt jah, sest see Hitleri paradoks selles küsimuses, et tal massimeedias hästi läheb, on ju see, et on aus. Ta kordagi ei valeta. Ja selles mõttes on see raamat üldse iga kord, kui ma olen pidanud inimestel nii-öelda lühidalt kokku võtma, millest see raamat on, siis ma alati olen öelnud, et see on meediakriitika ja tänapäeva poliitilise establishmendi kriitika. Siin näidatakse ju väga seda, kuidas meedia enda meelest manipuleerib teistega, tegelikult on ise äärmiselt manipuleeritav ja samamoodi poliitikutega poliitikud, kes arvavad, et nad on tohutud riigimehed, aga tegelikult on nad meedia käes üleskeeratavad nukud ja meedia jookseb ainult reitingute järgi, nii et et selles mõttes on loodud selleks selline väga nukker toiduahel. Absoluutselt no tegelikult minu jaoks on küsimus ka laiemat Jon Pfalzi romaanis maag suse maagi võrdkuju, siis Kontšis ühes kohas ütleb, et küsimus ei olnud kunagi nagu Hitlerist. Sellele sa ennasin, Piret vähekene viitasid kaheks, et küsimus ei olnud selles, et Hitler julges olla kuri vaid selles, et tuhanded kümned tuhanded inimesed ei julgenud olla head. Ühesõnaga, kui väga lihtsustatult kokku võtta. Et sellele minu meelest juhib vermes jah, tõesti väga, väga selgelt tähelepanu. Tsiteerin. Hitler räägib nii. 1933. aastal ei vallutatud ühtki rahvast, propagandaaktsiooniga sai valitud juht viisil, mis isegi tänapäevases mõistes oleks demokraatlik, sai valitud juht, kes avaldas ümberlükkamatu selgusega oma plaanid. Sakslased valisid ta jah, isegi juudid ja võib-olla isegi teie, proua vanaema vanemad partei liikmeid oli toona juba neli miljonit ja nii palju seetõttu kuna alates 1933.-st aastast rohkem liikmeid vastu ei võetud, 1934, oleks neid võinud olla ka kaheksa miljonit, 12 miljonit. Ma ei usu, et ühelgi nüüdisaegsetest parteidest oleks ligilähedaseltki sellist poolehoidu. Tsitaadi lõpp. Nii et jah, sama teemat probleem pole mitte selles, et üks inimene tahab olla kuri, vaid selles, et tuhanded ei tunne kurjust, ora ei astu kurjusele vastu, tüks julgeb olla ebaõiglane, aga tuhandeid ei suuda või ei oska või ei julge olla. Õiglased. Üks suudab valge mustaks rääkida, tuhanded ei suuda siis musta, valgest või maitsvaks siis valget valgest eristada. Minu meelest see on selle raamatu ühest küljest nali, aga selle nalja taga on väga tõsised teemad. Peitubki selles, et tihti jõuab Hitler oma arutluskäikudes väga elementaarsete, tõdeb tänapäeva maailma ja selle toimimise reeglite kohta välja, et just mis puudutab ka sellist meediat ja meedia ja poliitika üldse, ütleme avalikku ruumi, avalikku aruteluvahelisi suhteid. Mul on veel tegelikult üks ka vormiline märkus, et, et ja siin ma pöördun selle naljatasandi juurde tagasi. Et mul tekkisid küll sageli paralleelid siis Timur vermeš Hitleri ja Andrus Kivirähki surematu Ivan Orava vahel. Et noh, kui, kui siin tsiteerida mingeid lauseid, siis minu meelest noh, mingid reaalsus või see ütlemise viis on ikka väga sarnased, näiteks tänapäeva sakslane sorteerib oma jäätmeid põhjalikumalt kui siinseid rasse. Või siis Angela Merkeli iseloomustus maa eesotsas seisis rohmakas naine, kellest kiirgas sama palju lootust kui leinapajust. Või siis nostalgiline lause, eks ju, 2011. aasta Berliinist linnud võtsid oma hommikuse laulu üles, taaskord märkasin, kui palju vaiksem on linn ilma õhutõrjekahurite tuletab. Ja muidugi jah, ma tahaks veel veel sellele asjale ka korraks veel kord tähelepanu juhtida, et eriti osavalt minust timul vermes haigutasin raamatust neonatsidele. Sest Hitler peab neid täielikuks häppudeks. Et kogun Hitler, peab neid häppudeks, ütleb tossikeste kamp. Et korralikul sakslasel pole siit midagi otsida. See on ka tore, mõni lehekülg eespool, kui ta kohtub siis saksa rahvusdemokraatliku partei esimehe Holge rahveliga ütleb nukram, vaatepilt, kui puruks pommitatud Berliin. Ta rääkis nii, nagu oleksid pidevalt vorstivõileib suus ja seda oli lõpeks ta välimusest näha. Ja siia võib veel lisada, et, et Holge rahvel enam kahjuks või õnneks ei ole selle partei esimees, sest et tänavused jõulud tabasid teda väga rängalt. Nimelt lekkis ajakirjandusse gaasiesimehe kohati siis lekkis kirjandusse, et ta ei astunud mitte tagasi tervislikel põhjustel, nagu algul teatatud oli, vaid sellepärast, et ta oli mingisugusel parteiüritusel purjus peaga oma noori kamraadi käperdama kippunud. Ja asi vist läks isegi nii hulluks, et mõned sellised Theo tahtelisemad ja sirgjoonelisema ellusuhtumisega neonatsid soovitasid tal endale kuuli pähe lasta. Nii et jah, ma arvan, et praegu võiks küll kõlama kõlama jääda tõesti see mõte, et see romaan on tagasi noh, võib-olla paljude lugejate jaoks püüab heita õhku küsimust, kuidas rääkida fašismi, st et kas on teema, mis tuleks kuidagimoodi poliitkorrektsuse klaaskop tee kinni panna või on seda võimalik näiteks naljaga käsitleda, mis siis, et tegu on, eks, kümnete miljonite inimeste tropp kõik, aga, või et äkki ikkagi see pole raamatu peamine küsimus, et äkki ei räägigi tegelikult niivõrd Adolf Hitlerist või natsismist, et Hitler pole selle raamatu eesmärk, vaid lihtsalt vahend. Ja nii nagu Peetri ütlused, see romaan tegelikult kritiseeribki meedia igavest janu skandaalide müügi ja vaatajanumbrite järele ja noh, see selline vaatajanumbrite surve sellest ei ole prii Kaiu, meie armas Eesti rahvusringhääling, kus me praegusel hetkel istume. Ja noh, minu meelest on ka, et aga ikkagi eelkõige just tänapäeva ühiskonna ja kahtlemata meediakriitika sest no eelmine aasta täitumist ju 80 aastat fašismi võimuletulekust Saksamaal. Tõesti puhkes tõeline nii öelda Hitlerit viisist ladinaõiguse nimel Hitleritist kus kõikvõimalikke raamatuid ilmus, telesaateid, reportaaže on tõesti tõesti, sellega annab väga palju äri teha ja kriitikud on öelnud ka, et kui omaaegne Hitler siis tänapäeval näeks dist küll ta naeraks, et kuidas on temaga võimalik inimesi ikka veel manipuleerida. Ja on tunnistanud ajakirjanikud ise ka Saksamaal nii-öelda ajakirjanduse lipulaevade Špiegeli omad kui ka siis huumoriajakirja või satiiriajakirja Titanic ajakirjanikud, et nii kui on midagi Hitlerist ajakirjast see Eestisse, selle numbri tiraaž ostetakse kohe 25 protsenti rohkem. Muidugi hitler müüb jah, aga ma arvan, et see raamat siiski noh muidugi ta räägibki suuresti meeliste poliitikast, aga ma arvan, et ta ikkagi näitab ka seda, et ka Hitlerist on võimalik nii-öelda rahulikult rääkida. Ja rääkida ka niimoodi, et et vaadelda teda natukene mitmekülgsemalt, kui seda seni on tihti harjutud tegema. Tahtsin veel öelda seda, et kui keegi on lugenud saksa keeles seda raamatut, siis ta avastab, et sinuni ühe tegelase nimi on tõlgitud teistmoodi teise nime all ja see on siis kooskõlastatud loomulikult autoriga. Nimelt esimene saade, kuhu siste romaani Hitler saab paariks minutiks esinema, üks huumorisaade ja selle juht on originaalist, siis on tema nimi oli vits küll. Ja see on siis nii-öelda kõnelev nimi ehk pits on saksa keeles teatavasti nali ja auto siis tahtis, et see tõlkes seaks ka kuidagi naljakana siis see nimi. Ja siis ma proovisin, oli ja nali läheb kohe hästi, liim, ja siis ma otsisin lihtsalt, kuna tegemist on Türgi päritolud tegelasega, otsisin neid türgi perenimed, selliseid sufikseid, sinna lõppu proovisin isegi mitu tükki ja siis tuli lõpuks välja, oli nali, linn omakorda nali oli see, kui ma panin sellise nime Google'ist ja siis tuli välja, et on olemas ka selline nimi, täiesti. Aga näiteks inglise keeles on see tegelane Alin käkk meest. Ja selle on võtnud inglisepärase variandi, on võtnud ka oma tõlkes näiteks tšehhi ja katalaani tõlkijat, aga seevastu kreeka tõlkes on selle tegelase nimi Aligalambur. Jätkub kirjandussaade loos on asju stuudios saatejuhid Jan Kaus ja Peeter Helme ning külalisena tõlkija Piret Pääsuke. Tänase saate pühendasime Sis Timur Värmessey raamatule taan tagasi, mis räägib sellest, kuidas Adolf Hitler satub 2011. aasta Berliini ja asub seal usinasti tegema karjääri ajakirjanduses. Me oleme jõudnud nüüd saate viimase osa, nii ilus koht, siis leidsime, et kõige sobivam ongi ette lugeda midagi ajaloolisest Hitlerist. Ja võtsin ette vana hea Olavi Paavo laise raamatu külalisena kolmandas klassis, mis on ilmunud eesti keeles 2009. aastal Loomingu raamatukogus Piret Saluri tõlkes. Ja kus siis Soome ajakirjanik, kirjanik, publitsist Olavi Paavo, lainen külastab Hitleri Saksamaad ja tal avaneb ka võimalus käia ära Nürnbergi parteipäeval, kus ta näeb siis ka Hitlerit elusast peast kõnelemas ja mul on nüüd ette ühe lühikese koha sellest, kuidas siis soomlane kirjeldab oma tundeid ja mõtteid seoses sellega, mida ta sellel üritusel näeb. Väga paljud on minult küsinud, kui olen jutustanud Hitleri isikust jäänud muljest, milles peitub siis võlujõud, mis paneb terve suure riigi sellele mehele tõesti jumaldavat austust osutama. Ma ei oska vastata neile küsimustele muudkui isiklik geniaalsus, sõnumi, prohvetlik, hõõgus, tahte ebaharilik jõud. Ka Hitleri kahtlemata rohkem või vähem koomilise välimuse unustad kohe kuidagi rääkima hakkab. Raadio annab muide Hitleri kõnekunstist täiesti eksitava ettekujutuse. Tuleb meeles pidada, et ta kõneleb alati kümnetele tuhandetele inimestele nii et hääl on raadio jaoks liiga, valija kisendab, lisaks on tarvis teda näha. Kuulaja kriitikavõime tuleb tagasi alati alles hiljem ja siis üsna tugevanagi. Kui olin ära kuulanud Hitleri suure kultuurikõne apell Anneuroopa, mõistsin, miks Hugo Wolfi Prometheus oli kava algusesse pandud. Iseenesest tulid meelde küte, sõnad, inimesed saalis olid selle mehe käes nagu vaha. Ja sellega lõpetame siis. Hitleri-teemalise loos on asju. Tänast saadet jääb päriselt lõpetama. Muusikapala, kust täna käsitletud raamat on tagasi oma nime on saanud, selleks on siis 1965. aasta saksa poplugu Marion märtsi esituses iirist viidertaan selle loo originaalpealkiri. Kes raamatut loeb, siis selle raamatu teises pooles tehakse sellest loost ka juttu, sest et sellest loost saab siis raamatus esinema Adolf Hitleri oma telesaates signatuur lugu.