Ründame koos Hendrik Relve. Eelmises saates sai kõneldud Chessellide saarestikku inimajaloost ja kreooli kultuurist. Täna jätkame ikka rännakuid selles India ookeaniavarustes asuvas saarestikus ja täpsemini kõnelejal ma täna Essellide saarest, mille nimi on mina, olin sellel saarel, asub omakorda org ja selle nimeks on Valleede mai. See on siis prantsusekeelne nimi ja selles orus on säilinud üks tükikene täiesti ehedat ürgset sessellide loodust. Ja see Vallede mehi on niivõrd ainulaadse loodusega, et kogu org on praegu võetud looduskaitse alla ja ta on Unesco maailmapärandi nimistus. Ja vot sinna orgu me täna suundumegi Noh, selles lihtsas laulus kõlas need täitsa selgesti see Valleede Mei nimi ja see sellide kohalike kreolide laul ongi pühendatud üleni sellele ühele orule. Ja seal refräänis kostis linnulaulu, sellist kõlavat vilet. Ja lauljanimi oli seal ka kuulda seal Cato Novaar, ehk siis eesti keeles on ta nimi must papagoi ja see must papagoi on üks siis sellide, erilisi haruldusi. Ta on siis sellide nii tähtis lind, et ta on saanud lausa rahvuslinnuks. Ja ma kuulsin teda ka oma kõrvaga laulmas seal valede meie orus. Tema laulu oli hästi lihtne eristada, sest see kõlab hästi kaugele, ta on niisugune hästi kajav vile ja meie teejuht oli nii osav, et taas, kes seda järgi teha matkida ja nii osast, et, et see papagoi vastas tema viledele. Ja noh, see on umbes niimoodi nagu Eestis ju saab matkida kevade paiku seal käo häält. Et kui osavasti teed, siis kägu vastab. Aga selle must papagoi ka oli niimoodi, et teda oli kerge kuulda, aga väga raske näha. Ja ma nägin teda vaid ühe korra vilksamisi ühelt poolt teisele lendamas ja, ja mitte rohkem. Ja see, miks teda nii raske on näha. Seal põhjused on selles, et ta on väga tagasihoidliku välimusega, noh me oleme harjunud mõtlema, et papagoi on niisugune hästi kirev ja, ja tähelepanu äratav lind. Aga, aga ei tarvitse olla see must papagoi on esiteks üsna pisikene no umbes niisugune väikese tuvi suurune. Ja teiseks on tema värv väga ilm, et see on niisugune üleni mustjaspruun. Aga noh, kui pildi peadki vaatad, siis on ta muidugi papagoi, mis papagoi eriliselt jäme nokk, nii nagu papagoi peab olema. Ja must papagoisid leidub tõesti siis kogu maamuna peal ainult ühes paigas on siis bralini saar ja siin just see valede Mei org ja siin elab teda kokku kõigest 300 isendit. Noh, ühe liigi kohta on see ikka väga väike arv. Ja muret teeb just siin kohapeal see, et must papagoi arvukus veel on kogu aeg vähenenud. Nad küll väga pikkamisi, aga ometi ja peamiseks põhjuseks arvavad siis linnu-uurijad, on see ikkagi see, et tema elupaiku kokku on jäänud vähemaks? Ta suudab pesitseda ainult seal, kus on olemas seda sissellide algupärast taimestikku ja metsa. Aga seda on väga vähe. Siin järelejäänud õigupoolest ongi ainult see Vallede, meie org, kus teda suuremal alal leidub. No see must papagoi söömas käib küll ka mujal, kui seal orusta leiab toitu aedades ja põldudel muidugi ka siit orust. Aga tema peamised pesitsuspaigad, vot need on küll ainult siin orus. Ja tema elu on püüdnud inimesed küll siis niimoodi veel aidata, et on tehtud kunstlike pesakaste kunstlik kodusid, pandud neid puude otsa üles. Aga see must papagoi neid hea meelega pole omaks võtnud ja temale ikka meeldivad kõige rohkem just need palmipuud, mille hüvedesse nad siis õõnestavad endale pesi. Aga nende pesadega on jälle niimoodi. Pesi ohustavad igasuguseid võistlejad ja, ja vaenlased. Peamiseks võistlejaks pesa õndsuse pärast on üks võõramaine linnuliik, tema nimi on aina aina, välimus on iseenesest kena, musta peaga ja kollase nokaga ja silmaümbrusega. Ja aina laul on ka niisugune kõlav ja vaheldusrikas. Sellel linnul on ainult üks viga, aina on liiga hea kohane ja ta ei ole üldse pärit sissellides, et ta on pärit Aasiast, inimene on ta kunagi siia toonud nii nagu muide ka väga paljudesse muudesse paikadesse kogu maailma troopikas. Ja igal pool troopikas on ta hakanud väga edukas kalt levima ja nii on see ka siin valede Mei orus ja ta lihtsalt lööb vahetevahel seal must papagoi tema pesaõõnsusi üle. Aga kõige suuremaks ohustajaks must papagoi-le on ikkagi rotid, rotid muidugi, need on ka inimese sisse toodud ja rutt on muide väga osav ronija ronib väga vabalt üles mööda puutüve ja siis on niimoodi, et kui must papagoi, lon, pojad just pesas koorunud, siis nad hakkavad hästi kõva häälega piiksuma et ema rutem toiduga tagasi tuleks. Ja vot see on nüüd siis siin rottidele kohe märguandeks, et et nüüd tasub puule turnima minna. Ja just selle hääle järgi leiab selle pesa üles ja murrab sealt siis kelt pojad. Ja valede meie orus on siis tehtud niimoodi etist rottide vastu kaitseks on tõmmatud puude tüvede ümber traatvõrk. Vot seda mööda roti, et enam ülespoole ei saa. Ja kui mõelda, siis tegelikult olen ma ise oma koduõues see umbes samamoodi lindude pesakaste kaitsnud küll mittevõrguga sihukese plekiribaga, mille ma olen siis tõmmanud ümber puutüve ja, ja mitte küll rottide vastu, vaid kasside vastu ja väga hästi kaitseb pesakasti. Aga siin on siis niimoodi tjah Vallede Mei orus. Neid siin hoitakse ja kaitstakse, aga väljaspool kaitseala piire, kui ta seal katsub näiteks kas või pesitsema kuskil hakata ta siis on üsna tõenäoline, et pojad hävitatakse sellesama roti poolt. Nii et valede meie org on tõesti must papagoi, ainus kindel kindlus ja varjupaik. Nii, aga ikkagi Saarse trale saar siis on ja mis Orgse ballede Mei org on, mis seal laulus kõlasid? See on tegelikult kogu sissellide saarestiku suuruselt teine saar. Aga teisest küljest pole see üldse kuigi suur saar. Kui me näiteks võrdleme siin Eesti saartega, siis pindalalt võiks võrrelda umbes Vormsi saarega aga umbes kaks korda väiksem kui meie Vormsi saar. Ja siin trale saarel elab kokku 6500 inimest kohalikku inimest ja kel võrrelda kasvõi nüüd Vormsi saarega, siis saan ju ilmatu palju meil kogu Vormsi saarel elab noh, nii 10 korda vähem inimesi. Et siin saarel on Pralleel saarel on tiheasustus ja see on ikka niimoodi olnud, sest see maa siin villakas saab hästi teha põldu ja istandikud. Ja meri on kalarikas, toidavad palju suid ära. Ja noh, praegusel ajal muidugi on ta veel väga populaarne turismisaar. Nii et siin on ikka mitu korda rohkem veel turiste, kui on põliselanike. Ja, ja see valede Mei on ometi selline hästi säilinud killuke puhast loodust. Ja põhjus on selles, et et teda kaitstakse väga hoolega, sest see on tõepoolest ainukene algupärase loodusekild üldse kõigil sessellide graniidi saartel. Ja umbes 300 aastat tagasi oli pilt muidugi teine, siis olid peaaegu kõik graniidisaared siin kaheksa umbes samasuguse metsaga nagu praegu on ainult seal orus. Aga kolonistid tegid oma töö, nad ju lõid saare puhtaks, rajasid asemele istandikud ja põlde. Teadlased, kel siis seal ajapikku avastasid ühe haruldase taime- ja loomaliigi teise järel. Aga seda kõike ei võetud tõsiselt. Noh, need kummalised taime- ja loomaliigid neid peeti nii-öelda kohaliku looduse veidrusteks, neid ei kaitstud. Ja siis õieti oligi niimoodi, et mujalt igalt poolt see algupärane loodus kadus. Aga see org, balleede, meie org, see asub seal prale saarel väga erilises kohastan otse saare keskel ja vanasti oli sinna väga ebamugav pääseda, teid sinna viinud, kedagi see ei huvitanud ja seal liikus veel kahe maailmasõja vahel väga harva inimesi ja ühtegi inimest alaliselt ei elanud seal siis veel teise maailmasõja algulgi ühtegi. Aga siis 1940. aastal tuli siia elama üks prantslane. Ja vaat tema panigi siis sellele orule nime. Valle de Mai, see tähendab ju prantsuse keeles May orgu ja, ja ta pani selle nime väga lihtsal põhjusel. Nimelt esimest korda sattus ta siia orgu maikuus ja lihtsalt panigi selle järgi omaenda kogemuse järgi selle nime. No pärast teist maailmasõda siis hakati juba kogusessellidel taipama, et globaalselt, kes ei ole siis sellide suurimaks väärtuseks, need põllud ja istandused ja aiad vaid ikkagi hoopis algupärane ja kummaline elustik ja loodus. Ja siis avastati ka see just valede Mei orus. Et siin on siis kokku koondunud lihtsalt uskumatul hulgal eriti haruldasi taime- ja loomaliike. Ja siis algul tehti sellest kaitseala kohalike lindude jaoks ja siis 1979 sai tast juba rahvuspark, seal kaitsti siis juba kogu elustikku ja vot siis 1983 kant diivaleede Mei org Unesco maailmapärandi nimistusse. Ja see on muidugi väga õigustatud, sest siinne metsakooslus, see on väga ürgne loodusteadlased hindavad, et ta on arenenud tegelikult kunagisest Kondvana hiidmandri-elustikust mis oli olemas kuskil üle 100 miljoni aasta tagasi ja pärast seda arenes siin elustik veel täiesti iseseisvalt omaette muust maailmast isoleeritud tuna, kümneid miljoneid aastaid. Ja see on tõeline vääriskivi maailma looduspaikade seas ja praegu on sellest aru saadud alleed ja meist on saanud vaatajaid sellide üks tähtsamaid tõmbenumbreid ja kõik külalised, kes siia sellidele satuvad. Väga tihti tulevad nad ka siis siia orgu. Ja kui sa siin orus kõnnid, siis jälle vaatamata sellele, et siin käib nii palju inimesi, see loodus on siin püsinud ikka täiesti puutumatuna. Ja põhjus on selles, et, et siin kaitsealal on siis need looduses liikumise reeglid väga täpselt paika pandud ja neid reegleid järgitakse siin hästi rangelt. No ma ise käisin seal Valleede Mei orus päris põhjalikult ja veel koguni kahel korral. Ja iseenesest on see ala noh, suhteliselt väike, öeldakse, et kogu maailma Unesco maailmapärandi paikadest on see üks väiksemaid üldse. Tema läbimõõt on ühtepidi nii üks kilomeeter, ter ja teistpidi umbes nii kaks kilomeetrit, nii et et kui rahulikult kõnnid, siis nii, paari-kolme tunniga saad ikka hea pildi sellest metsast. Ja need rajad, need on siin tõesti vaheldusrikkad ja kordumatud ja kogu seda oru põhja katab siis niisugune hästi lopsakas, kas ja tihe troopiline palmimetsseal on palju vulisevaid ojasid. Olen ma näinud küll ju erinevatel kontinentidel näit troopilisi metsi päris palju ja ja ka palmimetsi, aga vaat sellist nagu siin balleede meis, mitte kusagil siinset palmid on, on just evi nii suurte ja laiade lehtedega. Ja muidugi on need palmiliigid ja ka muu elustik siin ikka väga teistsugune. Ja liikuda on siin kerge. Siin on ju niisugune radade võrgustik, kõik on, viidad on igal pool väljas ära ei eksi. Ja ometi on siin valede Mei orus tark liikuda koos giidiga. Eriti kui see giid palju teab. Nii nagu meil oli siis pool, no see pool, niukene, kohalik mees nooremat kasvu oleks peale vaadates arvanud, et iirlane, niisugune tedretähn, milline ja, ja punase peaga. Aga tegelikult oli ta iga hoopiski prantslane, nii nagu need seischellide põlised valged pered tihti on. Ja ta oskas neile väga kuidagi meeldejäävalt ja naljakalt piltlikult tutvustada seda Valleede Mei erilist elustikku. Noh algul ta seletas siis kõigepealt kohe ära, et siit võib leida kuut erinevat sessellide haruldast palmiliiki, kõiki üheskoos ja veel kümneid muid taimeliike ja sisel haruldasi linnuliike ja väga palju igasuguseid pisemaid loomakesi. Ja et need kõik need linnud ja, ja taimed ja, ja pisi loovad, need on siin kõik omavahel eluliselt seotud, et et see just ongi eriline sellel metsa oled, siin on säilinud terve see metsakooslus tervikuna. Ja sellist ei ole tõesti mitte kusagil mujal maamuna peal. Ja, ja siis me kõndisime mööda rada natukene ja korraga võtab pool maast üles ühe niisuguse pruuni taimeosa, noh, päris suure see nägi välja, noh, kui niimoodi piltlikult kirjeldada, siis umbes nagu niisugune parajalt suur kauss. Ja vot selle loodusliku kausi, selle pani pool endale lihtsalt pähe. No väga hästi sobis talle see pähe, sest tal endal ju olid nihukesed, punakad, juuksed ja, ja see nii-öelda looduslik müts oli ka nihukest punakaspruuni värvi, nii et värvid läksid väga hästi kokku. Ja ta nägi sellega päris lõbus välja. Ja omamoodi ka ekstravagantne, sest ta niisugust mütsi küll poest kusagilt ei saa. Sealt nimelt turitasid igas suunas ülespoole välja niisugused kad, noh umbes nagu, nagu võiks võib-olla olla mingi punase siilinahast murumüts, kui niisugust siili oleks olemas. Ja sissepoole ütles, et saage tuttavaks, see on puu, mille nimi on miljonäri salat. Algul me ei saanud midagi aru, et mis puu, mis miljonäri salat aga siis poolsele ütles et see on tegelikult siis selle puu üks osa ja täpsemini on see siis tema õisiku üks osa ja selle puu õige nimi on Keenia Palm. Ja seal siis ta näitaski kohe üles sinna puu peale, seal oli tõesti niisugune nagu hästi suur pruun ogaline nui ja vot see pidi olema siis õisik enne seda, kui õied puhkevad. Ja see nagu õisikukate kaitseb nagu seda õisikut noh, umbes nagu meil on pajutibud või pajutibude ümber need soomused. Aga siis, kui õied puhkevad, siis pudenevad need, kes tausad maha. Ja vot see siili mütsi moodi asi pooli peas, see oligi siis tegelikult just see üks õisikukesta osa. Ja siis näitas ta ka seal õisi seal puu peal neid puhkenud õisi, need olid ka väga, väga imelikud, niisugused pikad, rohkem kui meetri pikkused palmikud ja neil olid pealne, sellised heledad mügarad ja need heledad mügarad, need pidid olema siis õied. Ja pool ütleb siis niimoodi, et et vaadake, et millised täiuslikkust, palmikud, et need sobivad väga hästi rastapatsid ka tegemiseks. Ja siis ta seletas ka seda, et miks selle palminimi on miljonäri salat selle on pannud siis kohalikud kreoolid ja sellepärast, et tõesti sellelt puult saab salatit. Ja see salat on väga kallis ja seda salatit saab just Keenia palmiladvavõrsetest, noh, et ronitakse siis puulattu TWA ja lõigatakse maha ainult need kõige ülemised ladvapoolsed võrsed. Kohe toorelt tehakse salat valmis, need võrsed on hästi pehmed ja mahlased. Ja see salat on ka hõrgu maitsega. Aga see jutt tuletas mulle küll meelde hoopis ühte minu varasemat rännata, jutt hoopis ühes teises maailma nurgas oli Uus-Guinea saarel ja seal ma olin saanud maitsta ka umbes mingit sellist salatit, et, aga see oli seal küll hoopiski saago palm seal Uus-Guineal saago pall, Musk geniaalse on seal väga tähtis toidutaim. Sealsed hõimud, näiteks korrovaid, langetavad neid saago palme ja ja teevad siis selle säsist niisuguse hästi keerulise menetlusega saago jahu ja saago jahu on nende igapäevane toit. Aga seal uskineaal, kui me nende korrowaidega seal langetatud saagopalmi juures olime, siis mehed läksid kohe sinna maha kukkunud puuladva juurde ja raiusid sealt lihtsalt maha. Ja need nägid välja nagu nisukesed, käevarre suurused, heledad noh, kas võrsed aga hästi jämedad ja, ja nad hakkasid neid kohe närima ja pakkusid mulle ka ja siis ma proovisin. No tõesti nagu niisugune värske salat, no kirjeldada väga raske natukene nakku kapsasalat, et või, või natukene nagu rabarberisalat, kui mõelda, et rabarberisalat oleks täiesti mitte hapu, vaid selline magus ja, ja hästi mahlane. Ja Narva nätseedee Keenia palmi salatsev miljonäri salata, et võib-olla umbes samasuguse maitsega, aga ma ei tea seda, sest praegusel ajal mitte keegi seda miljonäri salatit siinses sellidel endale lubada ei saa. Kreolid panid talle sellise nime omal ajal, kui nad siis sealt ülevalt puu otsast neid võrsed võtsid ja nad teadsid ka alati seda, et kui saade Keenia palmiladvavõrsed ära lõikad, siis puu jääb küll alles, aga tegelikult Ta kindlasti pärast seda sureb, ta ei ela seda üle. Ja kuna seda dekanya palmi oli ju siin väga vähe alles siis iga selline salat maksis ju ikka tõesti hirmus palju, et ainult miljonär saab endale lubada. Ja tegelikult ta maksis veel eriti palju muidugi Keenia Palmile endale, kui niimoodi mõelda, et Keenia Palmile ta maksis ei rohkem ega vähem kui selle puu elu. Ja noh, praegusel ajal see dekanya palm on muidugi range kaitse all. Ja mälestuseks sellest miljonäri salatist on küll see, et, et kui sa lähed siin siis sellidel mõnda kohalikku söögikohta, siis väga kergesti võidakse sulle pakkuda niisugust salatit, mille nimi on miljonäri salata, et noh, see on siis nii-öelda mälestuseks möödunud aegadest on see nimi säilinud, aga ta ei ole mitte kunagi tehtud enam. Keenia Palmist, Vaidika, mõnedest muudest taimedest. Nonii, see oli siis ilus laul tallede Mei orust aga meie liikusime pooliga seal orus, siis ise gaasi ja varsti korjas ta teerajalt üles ühe mahapudenenud õisiku. Lase nägi välja ka väga imelik, umbes nagu hästi lühikese varrega, hästi suurt pintsel. Niisugune tihe helepruun, pintsel ja pool võttis selle kohe kätte ja, ja tõmbas üle põskede, ütles, et vaadake, kui hea vahupintsel väga hea habemeajamispintsel. Ja siis seletused, vot see on nüüd pärit sealt, vaadake üles selle kruvipuu otsast ja seda ma teadsin, et kruvipuu eesti keeles on ta selline nimi. Inglise keeles ja ladina keeles on ta nimi, pannanus. Kruvipuuliik ja on maailma troopikas hästi palju. Aga, aga just seda kruvipuuliiki, mis nüüd meil siin meie juures oli. Et see on ikka tohutu too haruldus, tal on ladinakeelne nimi, pandanus, multispikaat ja eestikeelset nime pole talle veel siiamaani üldse pandudki. Ja ta ei kasva tõesti siis mitte kusagil mujal maailmas kui ainult siin sissellidel. Ja siis läksime edasi ja juba jälle näitas pool ühte imelikku puud vasakul pool raja ääres. No see oli tõesti välimuselt niisugune täiesti fantastiline, kui püüda kirjeldada. No kui suudate kujutleda niisugust ta paarikümne meetri pikkust sajajalgset sest sellel puul oli tüvi oli peaaegu horisontaalasendis maapinnaga nagu paralleelselt ja seda tüvesid, hoidsid üleval sellised okste moodi toed, umbes nagu mingid pukid ja neid oli tõesti palju, no umbes nagu sajajalgse jalad siis pool ütles selle puu kohta niimoodi, et see siin on kõndiv puu kõlas intrigeerivalt. Ja siis ta seletas, et, et kuidas see puu siin siis nüüd kasvab, et toed, need pukid seal tüve all. Et need on tegelikult, et tema õhujuured. Ja kui hoolega vaatasid, siis mõned selle sajajalgse jalad, need olid justkui õhku tõstetud, jalad, nad ei ulatunudki maapinnale, enamik ulatusid, aga mõned olid just üles tõstetud poolel teel, siis maapinnale ja, ja nende jalgade või siis ütleme siis teaduslikult õhujuurte otsas olid nagu niuksed papud noh, niisugused nagu paksendused või, või sellised kübarad. Ja vot need tumedad paksendused nende kohta ütles pool siis niimoodi, et et puu kasvatab neid õhujuuri siis oma tüvest alla ja nii kui need puutuvad siis maapinda, siis ajavad need kohe juured alla ja hakkavad siis tüvele mullast toitu tankima. Ja et see puu siis on kõndiv puu, sellepärast et, et tema, kõige vanem, see tüükapoolne osa, see kõduneb kogu aeg lühemaks ja samal ajal see kõige noorem osa see ladvapoolne osa, see kasvab pikemaks ja need õhujuured need Kaselt tüka poolt kogu aeg kõdunevad ära ja ladva poole kasvab neid nagu juurde ja siis on niimoodi, et puu jalutab kohutavalt aeglaselt muidugi inimesega võrreldes, aga aga pikapeale jõuab üpris kaugele, et, et kui tuled näiteks siia samasse näiteks 20 aasta pärast, siis sa selle koha pealt seda tüve enam ei leia. Et see on rünnanud ikka mitu meetrit edasi pool pakkused tervelt 10 meetrit anda selle ajaga siis kõndinud oma nende õhujuurte peal. Ja tegelikult ka see puukuulus, kruvipuude perekonda. Ja noh, temal oli küll siis niimoodi, et ta, temal kindlasti juba see nimi, ütlasse ladinakeelne nimi ütles, et et ta on kindlasti sessellide haruldus, sest ladina keeles on ta nimi, pandanus seisse Laarum. Temal eestikeelset nimega ei ole. No, ja siis, kui me kõndisime veel seal Vallede meie orus ringi, siis muidugi nägime ka igasuguseid loomakesi, need olid küll siuksed pisikesed, näiteks kaks haruldast sisalikuliiki, üks pruun, teine roheline, mõlemad muidugi tohutud looduse haruldused ja siis oli seal veel puutüve peal üks erakordselt haruldane, tikub nutta. Välimus ei olnud midagi erilist, suurus oli, noh, kui mõelda meie kiri teo peale see meie kõige tavalisem tigu siis sellest oli ta suurem. Aga kui mõelda meie looduse kõige suurema maismaa teo peale, siis viinamäeteo peale siis viinamäeteost oli ta jälle väiksem ja selle sessellide haruldase teo koda oli niisugune kahvatupruun ja lame. Aga muidugi ma kujutan ette, et kogu maailmatigude fännid, kui nad kuulevad juba ainult tema ladinakeelset nime tülodonta tuderjana juba see ajab nende südame kiiremini põksuma. Sest see on tõesti selline teoliik, keda ei ole võimalik leida mitte kusagilt mujalt maailma loodusest, kui ainult siit bralini saarelt valede Mei metsast. Ja meie rännakud, need mõlemad rännakud seal selles orus lõppesid alati siinsel kõige kõrgemal künkal. Sinna tuli ronida siis Lähen nõlva mööda üles, päris järsku rada mööda ja lõpuosa järsk, nii et võttis ikka tõsiselt hingeldama. Ja see künka tippu asub merepinnast 373 meetri kõrgusel, noh kui jälle võrrelda siin Eestimaaga suure munamäega, siis ikka natuke kõrgem kui Suur Munamägi ja seal tipus, seal me siis tutvusime veel. Ühe sessellide haruldusega, sedapuhku oli see linnukene, niisugune uljas võiks öelda lausa ülbe linnuga, ütleme nii, et kui me seal künka tipus maha istusime, natuke jalga puhata, siis oli ta kohe platsis. Selline välimus, kuldnoka suurune, oranž nokk, oranzid, jalad ja peas niisugune väga kelmikas hari. No umbes nagu, nagu karil kohe keksis meie juurde ja hästi lähedale nii meetri kaugusele ja ja Ta peab sulle häbematult pruunide silmadega otsa, et, et noh, et mis sa siin passid, et, et noh, et kas ikka midagi anda ka on või niimoodi võin, noh, nii võis seda tõlgendada, et võib-olla tõesti noh, siin need turistid olid Talle siin aeg-ajalt midagi poetanud. Aga võib-olla oli asi ikkagi hoopis selles, et, et see linnuke on oma loomult selline julge. Ja, ja võib-olla on ka põhjus selles, et see linnuke siin Vallede meie orus on alati kogenud seda, et kui ta näeb niisugust kahejalgset looma, kelle nimi on inimene, siis tema küll mingiks ohuks ei saa olla. Noh, igal juhul saab kindlasti väga ilusaid pilte teha ja ja igal juhul on ta maailmakuulus linnuliik tohutu do haruldus, tema nimi on eesti keeles siis seischelli vill, vill ja ka on jäänud siinses sellidel pidevalt vähemaks. Et varem oli teda mitmetel saartel, aga nüüd on ainult siin bralini saarel. No ja siin oru kõige kõrgema künka tipus avanes muidugi hästi ilus vaade, kogu org oli nagu peopesal eemal, rohelusse upuvad lamedad kad ja, ja kõige kaugemal veel sinetamasse piiritu ookean. Kui niimoodi vaatasid, siit siis võis küll uskuda, et sa oled saarel, kus ei ela ühtegi inimest, et ei olnud siin ühtegi teed, ei olnud siin ühtegi hoonet. Ühtegi inimest ka ei paistnud ja siis võis tõesti mõelda, et ja hea, et et vot, see on nüüd selline loodus, mis oli sessellidel siis, kui inimene ei olnud oma jalga üldse veel sessellidele tõstnud. Ja siis tõesti nagu eedeni aed, nii nagu see kohaliku bändi lauluski öeldakse. Ja muide see eedeni aialugu, see on seotud 1000 ühe persooniga, tema nimi oli Charles George Gordon. Aga see on nii pikk lugu ja nii põnev mees, et sellest räägime järgmises saates ja ja samuti järgmises saates räägime kõige kuulsamast sessellide palmiliigist, selle nimi tegelikult siin laulus ka kõlas see Kokodemeer aga muidugi pärit prantsuse keelest ja see puu on siis tõesti sessellide sümbolpuu. Niisugune sai siis tänane saade ühest väga erilisest orust sessellidel valede mai kus on säilinud ehedamal kujul selline mets, kes on pärit Kondvana hiidmandriaegadest ja mida ei leidu mitte kusagil mujal maamuna peal. Aga järgmises saates läheme tegelikult sellesse samasse põnevasse orgu tagasi. Sest seal ju kasvabki see sessellide kõige kuulsam puu, sesselli Palm. Rändame koos Hendrik Relvega.