Tere õhtust. Tänases keskses stuudios on Pille-Riin Purje ja maris Johannes. Oleme teie seltsis kella üheni selleks rääkida Baltoscandal ristteatrifestivalist, mis lõppes eile ja toimus ühes väikeses Eesti linnas millel seekord oli nimeks Rakvere. See oli üks isepäine festival, mis kehtestas kõigile kestast hoolisid oma päevakava. Mul tuli unustada igapäevane elurütm ja kuus päeva elada reeglite järgi. Mida dikteeris festivali kava. Mängime nüüd sellist mängu, et on hommik. Kell on saamas 12 päeval teatrimägi pole veel ärganud, turg aga küll. Midagi teate, Baltoscandali teatrifestival olete ise käinud, seal? Ei ole, ei ole midagi kuulnud, oletama. Raadiost kuulnud aga te midagi teate Baltoscandal ist noh ja me küll, et hirmus suur pidu on, pidu, pidu, mina tulin bussiga, siis tuli see suur rongkäik, neljapäeval mulle seal laial tänaval vaata Oskeina päästud edasena buss seisis seal ilusti ja seal on väga palju välismaalasi. Seda ma tean. Norralased ja sakslased ja, ja taanlased ja iirlased ja, aga Tiinat ma neid ei ole veel? H ja natuke teistmoodi, rahvas liigub ka linnas ringi, seda alati tähele. Vähe ikka vaata siin turu peal, nagu nad ei liigu nii väga ja, ja aga aga seal parkondi oma Iraani seal pargi taga, seal on rahvast palju võõrast rahvast ja see tulevärk eile nägite. Ma ei käinud? Jah, ei ma nii vana inimene. Lugu nüüd küll see kostis meile kõik, ma elan seal postis meile kõik öösel kella kahe Gigades käis veel suur möll pargis. Vaata siin turu peal, ma ikke veel juht, kodu rääkisin, teise rahvuslik olen näinud, aga, aga hiinlased ei ole näinud, kas nemad väljas. Need on korealased, jaapanlased, Baltoscandali reklaame olen näinud, aga ma ei tea. Rakvere inimene olete, ei ole põhimõtteliselt oluline, aga eile oli tulevärk, sõdade kontserte nägid, kuulsin et anda aega selleks, kuidas rakveres ringi käid, on natuke inimesi 11 nägu ja teist tegu ja, või noh küll mõningad on. Linnapilt on muutunud natuke. Ma olen turul. Linnast, ma ei tea midagi, Baltoscandal ist olete kuulnud Lähen äkki olete ise käinud ka seal? Rohkem ei ole peale selle, mis eile toimus, saksa mingi etendus koos tulevärgiga lihtsalt et niivõrd haruldane asi kodulinnas ja vaja minna ikka vaatama, laps oli ka, meeldis kiljumist kui palju. Aga kuidas te arvate selline festival sellisesse väiksesse linna, kuidas ta mõjub? Väga hästi mõjub üldiselt kõik, kes vähegi ärksamad inimesed on igatahes näha olnud, et on osalised ja kes tahab leiab ikka ülesse. Olgu väike linn. Ja nüüd teatrimaja juurde, tõsi, korraldajaid asjaosalisi liigub siin juba üheksast rikul, kuid publik veel puhkab, sest viimased uljamad on pidutsenud siin kuueni hommikul. Aga aegamööda ärkab teatri Mägigi, ärkab oma surmaunest, koguneb seltskond uusi reipaid, tulijaid ja neid, kellele esimeste päevade väsimus jäljed veel näos. Et paistab päike, esimese seltskond murul kui laisk porilane. Selles seltskonnas on rohkem karvaseid ja sulelisi kui hästi hoolitsetud isendeid. On rohkem noori kui vanu, on rohkem seljakotiga seiklejaid kui diaatrioridik üliga külalisi on näitlejaid Tartust, Viljandist ja Tallinnast, Rakverest rääkimata. Täna näha sai ühte ministrit kahte suurt teatrijuhti. Ja oma kohalolekuga austas ühte festivalipäeva ka eesti draamat turgia grand õudmann ise. Kella kaheks kolmeks on seltskond juba kogunenud. Hommikukohvi on joodud. Esimese etenduseni jääb veel mõni tund. Saab unenäoks peavad luuletajad ja festivalidel viibijad saavad uneks ka need 21 lavastust mis nelja õhtupoolikul Meil õnnestus justkui kiirluubis või hoopis ise äralikult sinna-tänna jõnkslevas peatuvad mööda tuhisevas ajas läbi vaadata kas neist saab üks ühine uni või virguvad mõned hetked uhkelt iseseisvateks nägemusteks. Distantsi festivali suhtes ju veel ei ole. Kui see tekib, võib mõndagi juba lootusetult ununeda. Ega kõik ei väärigi meelespidamist. Terve see Baltoscandal oli nagu üks suur ootuste ja möödumiste tulevärk. Nagu tule ja vee ja tromboonide show südaöisel rakvere vallimäel ootuse kuhjumine, raketi, plahvatus õhus, viiv hiljem on taevas jälle klaar, nagu poleks midagi olnudki. Ja sebimine jätkub kastekannust agaralt piserdatud vesi kustutab leegi lootuse. Keegi turtsatas naerda ja uut ootust hakatakse kruvima. Gregori trupi lavastuses neem, mis oli kui muuseas intermeediumiks, muuseas seal juhtusid kogemata kokku kaks erinevat veidriku, üks kombekas esteet tahtis rahus oma apelsini süüa. Teine agressiivse moega sarviline tüüp taris kaasas õlekubu. Mis neid üldse sidus, juhus ja vist laeva ootus ju nad tahtsid kuhugi ära rännata, arvasid, et sihtkoht on olemas, aga tühja jageledes magasid selle õige äramineku hetke maha ja jäidki maha. Kordamööda üks oimetuks lööduna vedelema, teine kummardama. Sihuke ongi festival, ole aga ärkas ja pea vastu ära miskit maha maga, ära ühe pildi sisse liiga kauaks unelema jää. Vilniuse draamateatri vanamutt, teine üks eredamaid lavastusi ses imelikult haakuvate või haakumatute kildudega kaleidoskoobis poetas Daniil Harmsi võrratu lause. Umbes nii, et mina ei mõtle enam midagi. Ma olen mängur. Justkui festival, kus algul iseteadvalt arvasid, et mängurid elavad ainult laval. Sina saalis vaata jälgi mõtleja mõtesta. Ent mida aeg edasi, seda enam mängurluse mängimise talumatu kergus saaliski külge hakkas. Vahel igatses meel vaikust mängude vahele, harvem söandati vaikust, hoida sel kombel, et ta saaks täidetud. Vaikuse eeldus oli paeluvaim valija Silence teatri etenduses mälestustepaigad koostöös Eesti teatritudengitega, kus inimlapsed said kipskujudeks ja nende valgete olendite tardumised ja liikvele minekud toimusid linnapildis kiviseinte ja iidsete müüride taustal tagahoovides. Aga niipea, kui vaikuseteater kõnelema hakkas, haihtus lummus üle ja ära seletada, lahti ja ümber seletada veel kord ja igaks juhuks natukene seletada ka see sündroom kummitas ja pidurdas mitut lavastust või võimendus valdavamaks nende ühismuljest. Kogunistreinbergi preili süliid, Rakvere teatri erandlikult kammerlikum happe rõhustikuga lavastust rõdu fuajees taheti imelikke mälu sisemonoloogidega tagasi seletada. Üritati streindbergile kummastavat löörismi või meenutavat ebatõelust lisada. Kui teaks, palju on lavastusi, mida tahad hiljem endamisi mälupildiks jäädvustada ja mis stiilis neid mäletada oskad. Valikude aeg. Etendus, millega festival minu jaoks otsa sai, järgnes ärasõit, oli viienda päeva lõpp, Ugala teatri nooruslik otsiv Tuglase nägemus Heilutsiaani. Seda vaadates sai kõik eelnev äkki kuidagi kogemata kokku ja hakkas nii naljakas, et peaaegu liiga aimasin küll, et naerutava pinna all on kusagil üsna ligidal igatsus tõmmata veel üht piiri reaalsuse ja kujutelmade vahele. Kui selle piiri, aga nagu kogemata jooksujalu ummisjalu ületad ei saa enam aru, kummal pool sa pidama jääd, kus parasjagu viibid ja miks miski libises mööda lõplikult ja heledalt nagu jaaniöö. Kui festival algul läks ka enda sees nagu pikaldasemalt käima ja siis hakkas juba muutuma elustiiliks, lõppesid äkki ära ja nüüd päev-kaks hiljem tunnen end umbes nii, nagu see õlekubu ka Juhan veidrik Gregori trupineemes. Panin kandami hetkeks maha, et uurida, kuhu ma välja jõudsin ja kuhu edasi vantsil. Ja praegu pole aimugi, mittu ele kõrk mu pagasis oli. Kas neist annaks midagi püsivamat ehitada, kas mõni on puudu ka? Kui on, siis kuhu ja millal see pudenes. Kes ta näppas, miks ta katki murti? Kuidas jälle mälestusi äratada, tagasi kutsuda neid isemoodi suveõhtupoolikuid. Rakveres Baltoscandali-il juunis 1996. Tennise aplausiga lõppenud Peeter Jalaka lavastatud eesti mängud pulm seal Baltoscandali nüüd sõna lavastajale. Kõik kogu videopilt ja, ja kõik, kogu muusika ja kõik on arvudes, meil ei ole ju ka dekoratsioone, nii et sisuliselt need tippnäpin seal tagataustaks on sisuliselt siis kui dekoratsioonid. Ja osaliselt eks ole, jookseb juhused arvutiliini pidi ka tekst või siis lugu. Ja noh, arvuti kell on, on ka see, mis sisuliselt etendust veab. Et iga kuue sekundiga on sul uus aasta ees. Ja noh, see on nagu selline, kuidas öelda, niuke fataalne sellesse asja mööda, eks, kel käib paratamatult sa pead sinna energiast jõudma, eks. Aga milline on sinu kui mängujuhi roll etenduses sa istud arvuti taga, mida sa teed seal? Natukene mängitud selle dirigendi kujundiga, eks, ja niimoodi et noh siis just nagu dirigent, eks, et mul on ikkagi mingi väike mängumaa seal ka noh, mis hetkel ma ühte või teist asja käivitanud, kuigi oli ikkagi suhteliselt suured raamid dikteerib. Ja, ja ta on nagu siis mängija või dirigent või midagi nende vahepealset. Aga kas sa vahel ka provotseerib neid oma näitlejaid seal noh, teeb mingi ootamatu situatsiooni või see on selles mängus. Ei no absoluutselt kogu aeg see niiviisi, et see programmi muutmine käib väga lihtsalt sisuliselt on, on üks üks selle Microsoft Wordi fail ja selle muutmine on sisuliselt ainult hetke küsimus, ma siiamaani küll praktiliselt iga enne igat etendust natukene jälle mõne muudatuse teinud. Ei, see mäng käib küll sinna juurde. Kuivõrd kergesti meeskond sinuga kaasa tuli, ma pean just silmas näitlejaid. Ja, ja loomulikult ka seda setu kohal. Me oleme vanad sõbrad, ega siis me oleme ju kõigiga ka ennem teinud, Ivoga otseselt lugu teinud, ennem ei ole, aga me oleme lihtsalt lihtsalt sõbradoltega ja naistega kuidagi klapp tuli meil ka väga hea ja noh, niisugune hästi südamlik. See suurepärane setu koor, võta oma lavastusse, on see seotud mingil määral ka sellega, et sa läksid selle looga Ameerikasse. No ta oli ikkagi algusest peale mingil määral sihuke tellimuslugu, et noh, lihtsalt seal oli jälle palju õnnelikke juhuseid, mis nagu asjad kokku viisid sest tegelikult asi algas sellest, et meil oli plaanis teha ühele Krahli teatrietendusele imelikud inglid, mis oli siin paar aastat tagasi sellel üks järg ja noh, umbes seda seda atmosfääri ja, ja loogikat, mis selles loos oli nagu edasi arendada. Ja kui siis tuli juttu sellest, et et me võiksime olla siis Eestit esindamas New Yorgis, siis noh, see oligi nagu see selle mõtte edasiarendus ja setu kooriga ma nüüd ei mäleta, kas oli, oli vist Maarika prosfeldi idee, et, et kas sa neid ei taha kasutada või mulle tundus üsna põnevaks. Nonii, ja siis me sattusime sinna setu leelopäevale ja, ja saime tuttavaks kõik ja ja naised olid sellega kohe väga õhinal sellest huvitatud ja ma ei saa nagu seda ja öelda, et oleks nüüd kuskilt pidi niisugune väga kaalutud ja, ja noh, niimoodi pikalt ette plaanitud asi, aga kuidagi lihtsalt eluviis, need asjad kokku. Me nägime seda Baltoscandali siin ja, ja noh, aplaus oli tõesti skandaalseid suur, ma ütleks, see publik täna siin meeldib ta sulle. Ei, no mõistagi meeldib nende lugude jaoks, mis mina olen siin pusinud või siis noh, siin mõned mu sõbrad, Hussar ja teised on see just nimelt täpselt see publik paremat ei oskaks tahtagi, eks. Noh, see, kes näeb nüansse ja oskab sellest nagu mõnu tunda pisikestest asjadest, mis sinna nüüd on niimoodi sisse pandud ja peidetud või õudsalt meeldisse. Publik. Mida sa ise rohkem hindad, kas seda, seda lavastust või, või, või seda festivali, eks seegi oli üks lavast. No iga töö on niiviisi, et kui sa seda tõsiselt teed, siis ikkagi ega ta niimoodi iseenesest ju ei tule, eks sa pead ikka vaeva nägema. Sisuliselt on ju see festival ka nagu lavastuseks. Et sa paned erinevad tükid kokku ja üritad sellega nagu mingi meeleolu luua või mingit atmosfääri või lihtsalt niimoodi matemaatiliselt asja teha, et nii ja nii mitu esinejat ja need kokku kutsuda ja siis jälle laiali saata. Kohe pärast etendust see mulle eriti huvi ei paku. Aga noh, nii nagu etenduse tegemise puhul on ka festivali tegemise puhul ikkagi minu jaoks oluline rohkem see kohtumine. Nii et noh, ja mõlema puhul on ka üsna oluline see, see protseduur, ise see tegemine, sa pead sellest rõõmu tundma, sa pead, nende inimestega peab olema väga hea klapp, kellega sa kellega töötad, eks. Et noh, see on umbes samavõrra oluline kui see, et see hea tulemus oleks. Mina olen siin nüüd mitu päeva seigelnud koos selle festivaliga ja, ja täna on festivali eelviimane päev, kui me sinuga seda juttu räägime. Ja noh, mina võin omalt poolt öelda, et sa oled tulnud nii-öelda võitjana sellest tegemisest välja ja see festival on olnud tegemist väärt, aga kui sa nüüd tänase seisuga tagasi vaatad, on sul olnud mingeid selliseid üllatusi esinejate suhtes. No vot see festival on olnud nüüd esimene kus ma ikkagi enamusi etendusi ise ei olnud näinud, nii et seetõttu just nimelt oli üsna palju üllatusi ja mõne koha pealt päris sihuke kõhe tunne, et noh, kui sa küll teadsin sõprade jutu järgi Niukest, keda ma üldse ei teadnud, nüüd küll ei kutsunud, oleks, aga aga ikkagi ise näinud ei ole ja aga pigem on olnud niisukesi positiivseid üllatusi sinna. Sasha näiteks kas mulle väga meeldis ja kes veel, kesse lovski siis ka siis sakslastega oleme vanad sõbrad küll juba kunagi Ruto killakonnaga hästi palju sõitsin mööda Euroopat, siis siis meil oli üks ühine tuur nende sakslastega, aga noh, toda etendust muidugi ma näinud ei olnud. Aga kokkuvõte on ikkagi see, et siukseid, mõnusaid üllatusi on endale kui vaatajale. See seltskond. Veider ja kohvi, kuidas teie ennast tunnetasin Baltoscandali õhustikus Rakveres juba neljandat päeva festival kestab. Pisut väsinuna sest see etenduste tulv ja sündmustetulv on meeletu, aga rõõmsana tänulikuna selle ürituse toimumise suhtes Selles etenduste tulvas, kuidas te orienteeruda või üritate võimalikult palju vaadata või teete valiku iseenda jaoks? Ma olen nüüd juba kaval ja tark, sest eelmisel skandril ma tegin endale liilia käisin peaaegu kõik tahtsin näha, siis lihtsalt väsisin nii ära, et see isegi nüüd mõeldes tagasi, see mulje on, on võrdlemisi ebamäe. Aga selles ma juba oskasin teha niisuguse kindlama valiku ja tänu sellele ma olen vastu pidanud. Ma usun, et ma olen hulga rohkem saanud kui need, kes siin aeg härt seal väiksemate kohtade peal tukkuma jäävad ja nii, nii nagu mina muide möödunud kord ka täpselt samuti väsisin nii ära. Aga seekord ma suudan sammu pidada ja ma usun, et no võib-olla mõned asjad tõesti lähevad mööda lihtsalt niisugused, mida oleks pidanud nägema. Aga Peeter Jalakas võtab meil peaaegu kõik videosse, nii et oota, mitte midagi aja jooksul me saame selle kõik niisuguses üle kantud plaanis kätte. Kui võrrelda nüüd eelmist Baltoscandali praegusega kas on midagi oluliselt muutunud või teistmoodi? Peale selle, et külastatavus on nüüd kohutavalt suurenenud või kasvanud, enamus etendusi lähevad nii, et osa inimesi lihtsalt ei mahu saali. Ja see on muidugi väga meeldiv, et see tung nii suur on, aga see näitab ka seda. Mängukohad on liiga väikesed. Aga sisulise poole pealt või selle taseme või valiku poole pealt, mis mulje on festival praegu. Kas üks annab teisele silmad ette või on see enam-vähem ühtlane? Et mul on tunne, et eelmine oli vist rikk kamm niisuguse alapoolest, ta oli rikkam, aga mul on niisugune mulje jäänud, et me ise olime vist kui kurioosne, see näi jõukamad. Me suutsime rohkem maks nendele ja tellida neid kaugelt realisi. Aga praegu paraku on asigi kehvemaks jäänud selles suhtes, kuigi ma ei ütle siiski, siin on nii palju eksootikat, igasuguseid nähtusi, nii et aga mul on isiklikult niisugune tunne, et pisut on jäänud nagu kitsamaks skaala. Aga mis teie jaoks praegu on niisugune tipp või kõige eredam mulje seni? Ma arvan, et kangesti vara niisugustes öelda aga mul jäi väga hea mulje lavakunstikateedri viimase lennu hoidžikist. Väga hea mulje jäi nii lavastaja kui näitlejate töö ja kuna enamus neist või vähemalt pooled tulevad meile siia tööle, siis mul on väga hea meel. Millise tundega te üldse ootate nüüd seda uut hooaega, sest jälle onju muutusi oodata Rakvere teatris? Ma loodan teatrile kõige paremat. Ja ma olen väga rõõmus, et Üllar Saaremäe just, kellega ma natukene on juba tutvunud, tongikate lavastus. Et just tema tuleb siia. Aga töö selgitab muidugi, milliseks kõik kujuneb. Aga ma pean ütlema, et ma olen väga tänulik Peeter Jalaka-le kes on mulle andnud piiramatud võimalused tööd teha siin majas huvitavalt lõputu töövõimega mees ja ta oskab hinnata tööd nii enda kui teiste oma. Baltoscandal neist veel mõeldes, mida see Rakvere linnale või Rakvere teatrile kogu sellele paigale annab. Teie arvates on ta vajalik, et ta siin on. Ma arvan üldse, et Baltoscandali tavaline nähtus on, on vist kõige parem, kui ta toimub üldse väikelinnades mitte suurlinnades, kus ta nagu kaob igasuguste ürituste tulva ära. Ja ma loodan sellelt skanderilt nii nagu eelmiselgi lootsin, et ta toob meile lihtsalt teatrit vaadata oskavad publiku meile juurde või õpetab publikut, eriti noori, just, ma mõtlen, sest vanad ei käi siin ka eriti tihti. Praegu. Aga kas eelmise festivali järel oli tunne, et, et midagi publikus muutus või et see lootus täitus? Ma ei oska öelda, ma ei oska seda öelda, aga mul on tunne, et, et see ei lähe mööda külgi maha igal juhul, sest see on niisugune pisikene kunstikool nii-öelda rahvakunstikool või nii. Aga on muidu väga erinev see festivali õhustik Rakvere teatri argipäevast kas või publikumaltes. Ta on jah, väga erinev. Ta on väga erinev, sellepärast et publik on nii mitmesugune, nii mitmest klassist rassist On inimesi koos, et et nii teatris meil kahjuks käida. Kahjuks ma ütlen sellepärast, et meil on samasugused rassid ja klassid kõik siin Rakveres olemas, võiksid käia, aga kahjuks ei käi, käib üks teatud kontingent ja siis veel noori on tekkinud nüüd juurde. Kas nüüd need festivalipäevad on tekitanud teatrimürgitused, juba tahaks puhata sellest kõigest või vastupidi, uue hooaja ootuse rohkem. Ja ma arvan, pigem jah, uue hooootus, sellepärast et hea töö ongi puhkus närvipuhkus ja kõik. No nüüd see festivalipäev etenduste poolest on lõppenud, aga telgis ilmselt veel mürtsub muusika ja ööelu kestab edasi. On teil veel jaksu ka sinna sukelduda? Ja seal pidi flamenkotantsu esitatama ja see mind huvitab, ma lähen natukene, vaatan seda ja siis kaon koju. Sellel Baltoscandal il möllas Üllar Saaremäe vee Donhozeena. Peagi saab temast aga Rakvere teatri uus kunstiline juht. Üllar Saaremäe, kuidas tänane Karmen läks Don hose jaoks? Nii nagu see, see Aafrika läheb väga raskelt. Siin ei ole mingit lootust, et sul läheks kunagi kergemini. Sest et kaalul on niisugused väärtused nagu armastuskeelu Praegu tundub, et oled oma hääle täiesti ära lausunud lavalt või kähised. Ja no seda küll Carmeni pool etenduse puhul läks ta veel rohkem ära, mulle oli seepärast, et enne seda mängisin hullu ja pakun, et Viljandi lossimägedes, aga asi ei ole mitte selles, et ei oskaks nagu häält kasutada, vaid seal väljas sindrinahk ei tahtnud kurikanget alkoholi ka niimoodi tarvitada, teda tagasi tuua ja, ja nii ta läks ära. Kartsin küll kohutavalt selle jätmise pärast, tõesti, ma ei teadnud üldse, kas ma olen võimeline oma kohutavalt kirglikke sõnu välja. Toomamistonholi temperament minu jaoks kaks korda ruudus. Peab tegema, aga mulle tundub vähemalt enda jaoks hakkama. Nii et sul on olnud hästi töine suvi, siiamaani pole veel suvetunnet tekkinud. Kes ei ole tekkinud, jah, ma olen esimesest augustist. Kuni siis nüüd jaanipäeval olnud Ugala teatriks pidevalt töös selle üle on, mul on kohutavalt hea meel, mõtlesin ka vastsele tööle Andrus Lepikule, kui ta mulle ühe hingetõmbepausi jätab, siis ma lähen tigedaks ja ta ei jätnud. Ja ma olen jah mänginud väga huvitavaid erinevaid ja, ja niisuguseid asju kusjuures, ja nüüd on see siis silmal. Aga kuigi töödel Ugalas palju, tuleb välja, et sa hakkad nüüd Rakvere laseks või. Jah, seda küll, paraku täitsa tugeva tundega kohe hakkan, sest et on see mootor, mis on sõit mulle koju, elasime Kohtla-Nõmmel oma lapsepõlveteater, mille dekoratsioone ma olen tassinud klubisse ja lavale üritanud saada ja koos autojuhiga võileiba. Ja mulle tundub, et tähendab, kui ma eksin, siis muidugi see selgub kohe, aga, aga mulle tundub, et knows on praegu vaja. Nii et seal ei ole mingit hirmu või pelgastet. Reedel läheb, altere ehivad taeva, nüüd on mul olemas. Ja see on tugev. Ei saa aru, mis redelit sa mõtled, aga kui see töö mulle üle jõu käima hakkab, kui ma olen sunnitud otsima Abimaid mingitest muudest vahenditest, ütlema kohe sellest asjast lahtisest, pean ennast eelkõige ikkagi näitlejaks. Lavastajaks, niivõrd-kuivõrd, aga? Teatri mulle tundub hetkel, et ma võiksin natuke chattida siin. Ja siis ma võtsin sellepärast selle redeli kujundi tänasest lavastusest ka natuke haakudes, et see oli efektne, aga ka hirmutav, kuidas ülal turnisid ja redel nagu kadus jälge. Ja see mina olen siin täidan osa temal niuke, hullsaarlane, lihtsalt sinu üles ei aja. Nii et mingit võimuambitsiooni ei ole, selle taga selle Rakveresse tulla. Oi ei, absoluutselt, ja mul pole kunagi prii järgi igatseda marssalikepike paunast. Seal, tõsiselt, ma ei oska, missioon kõlab rumalalt keegi, muuseas ära just nimelt ma tunnen, et ma suudan mingi aeg siin neid asju nagu liigutada. Vähemalt ma kujutan ette, teatri võiks olla. Ma saan aru, et siin, eks etendus aut apelsin Baltoscandali raames ja mul on suisa kaks etendust mängida. Homme õhtul Heillusiaal, Ingomar Vihmar lavastus Kultuurkapitali abiga. Muide, minu meelest äärmiselt huvitav, mine tea, kuidas teie arvate, publiku mõtlen, aga minu jaoks on see täiesti Tuglas. Ja kolmas on taevaredel mille on kirjutanud ja lavastanud Talvo Paabut. Ja mille kohta Viljandis on öeldud väga erinevaid sõnu ikka ei või, ja nii on vaja lood, eks me. Et vedela ees ja taga anti ja ka palju lootust, et ahaa, see vastab ka ühes uues rollis üles, miks see teoks ei saanud? Hea meelega oleks astunud, kui roll oleks ruut vääriline. Nii Kromaturgile, lavastajale kui meile mängijatele aga video joome, hingasime ennast üle. Aga kas see tähendab, et see plaan on maha maetud või on see edasitöös, käib selle don hose sündinud? Baltoscandal sind eelmistel päevadel näha ei olnud, kas ei olnud? Aga Baltoscandal, Rakvere, kuidas nad sinu meelest? Minu meelest täiesti sobivad värgid asjad. Iga nädal neid küll vaja ei oleks, üle kaheaastase on täiesti minu meelest, kui on Bethi olekul jaksu, viitsimist. Ja ma arvan, et ma olen ka aasta pärast veel siin, noh, ma usun, et sellest tuleb veel midagi, mine tea, äkki leiab mõne teise, miks mitte Viljandis? Eks ole, kaks korda Pärnus kasvad Rakveres ja Viljandis Haapsalu võimule siin nii palju. Aga minu jaoks on seda asja vaja. Kui sa ütlesid, et Baltoscandal võiks olla ka Viljandis seal Viljandis on ju tööd ka piisavalt, siis ma saan aru, et sa ikkagi jääd ennast seal kahe linna vahel jagama vä? Ma mängin neid rolle, mis on Ugalas, milles ma olen, ühtegi uut tööd ei võta ja ikkagi põhimõtteliselt, ega ma nüüd nii või teisiti lugema Rakvereks ja ma arvan, et see nii, olen üritanud rääkida auku pähe oma näitlejast abikaasale ja ei ole siiamaani suutnud seda teha. Talle meeldib veel teine teater väga ja Andres Lepik lubas veel rohkem pakkuda. Arvan, et kunst ikkagi olen rohkem nüüd siin ja seal rohkem natsi. On sul mingeid põhjusmõttelisi reformiplaane ka seoses Rakvere Noori puudutavad reformid on küll olemas, otseselt kedagi ei vallanda ega mõned erandid välja jätta. Trutlev enamuses samaks, sest on mu meelest võimeline ja lisaks sellele, et need seitse noort siia nüüd lavakunstikateedris tulevad annavad mulle jõudu. Mulle tundub, et Rakvere teatri või väga huvitavaks kujuneda. Seda enam, et ma tahaks kohutavalt tahaks kutsuda külalislavastajaid tähendab mitte väljastpoolt Eestit, vaid ka Eestis, sest sinul. On olnud juttu, reedan saladuse Kaarin Raidi ja see, mis ta mulle välja pakkunud intrigeerib taga, on juttu olnud veel mõned suhteliselt ja vägagi autoriteetsel aasta aega nii mõnegi näitlejaga, kes huvitaksin mängida. Hiidlased Ta enda teene panuseks, aga mine tea, võib-olla on ka. Ma ei taha su häält rohkem väsitada, aga see päev, kui me juttu ajama ja nüüd on jaanilaupäeva öö. Kas sa loodad sõnajalaõit ka leida? Vist on või? Ma ei tea. Ma vist ei lähe, küladsin mul kurat, külmetan ära seal metsa all. Kui sa just isegi. Muidu mine tea, mis võib kõik olla. Ei lähe kuhugi külma kätte, olen kuskil soojas ja on meil vaja üleval. Alfa rööveretega. Temast ei saa kohe kuidagi jagu. Ta ikka on jube. Mida nüüd, ma tunnen küll, mida arvan ma teda kohtu, seda tervislikum on. Hoiate jaanituld oma südames? Nojah, seal seal ta põleb. Kus siis mujal? Südamasid. Keskprogrammi esimene saatepool hakkab lõppema. Jätkame peale südaöiseid uudiseid, et rääkida Baltoscandali lavastustest ja publikust ja rääkida nendega, kes seda üritust vedasid. Jätkame keskekava. Räägime eile Rakveres lõppenud teatrifestivalist neljandast Baltoscandal ist. Stuudios on Pille-Riin Purje ja maris Johannes. Aga lähme veel hetkeks tagasi, lähme Rakvere teatrisse, lähme puhvetisse Tiina juurde. Mis on olnud festivali lemmiksöök, teie baarid, tatrapuder, lemmikjook, frantivitš ja kui nüüd siis teiselt poolt mari letis rahalt vaadataks sinna, mis te ütlete selle seltskonna kohta? Kuidagi väga palju viisakam kaks aastat tagasi, aga seda tööd ei loonud vist ikka üsna palju ja üsna palju, aga ma ütleks, et vähem kui kaks aastat tagasi. Mida see tähendab? Raamatu vähem? Ma ei tea, kas rahvast vähem on, võib-olla on paare rohkem, võib-olla on rahval raha vä? Ma ei tea, kui kaua sellise tempoga nagu vastu peaks või kao, jaksaks ühte sellist festivali teha ja teenindada tundub, et enam ei jaksa, aga no ma ütleks, et kuus päeva maksimaalne te ise olete ka mingisugust etendust näinud või olete ainult tiin olnud ja mina käisin näiteks hiinlasi vaatamas ja täna käisin kloune vaatama, kas paarid ka etendusi antakse? No tuleb ette, me teemegi etendusi. Tehke programmi ja taustaks kuulete üht publiku reaktsioonist lõikust, tsitaati etenduses nii-öelda. Ja see on lindistatud ühelt Ugala trupp bee etenduselt Heilutsiaani ja Siitme Pillerin purjega tahaksimegi jätkata teemal festivali publik, sest nagu te kuulete, on ta üsna aldis naerma, kaasa elama ja vahel ei saa salata ka etendust omamoodi dikteerima. Ta kuulus sinna minu jaoks küll üsna orgaaniliselt. Ja sellest võivad tulla omad voorused ja omad puudused, aga see festivalimäng hakkab just tänu sellele põnevaks muutuma, et mida siis publik võib ühe etendusega teha. Või kuidas etendus mõjub publikule ja see hakkas ka veel seal mängima naljakalt, mismoodi etendused üksteisele järgnesid või mis ümbrusesse keegi sattus. Küllap isegi see, mis õhtu aega, sest õhtupoole see kõik oli, mis aega minski sattus, kui suur oli vastuvõtuvõime või kui suur oli juba väsimus või, või laokil olek. Ja tähele võis panna ka seda, et see publik, kes võib-olla festivali alguses oli siiski suhteliselt vaoshoitum ja oma reaktsioonides mitte tormiline, siis mida päev edasi, seda temperamentsemad, seda muutus. Ja tundus, et, et rahvas sai iga iga etendusega nagu tuli järjest juurde ja, ja see rahvas muutusse, publik muutus järjest häälekamaks. Ja mingil moel ikkagi see ruumiefekt mõjutas ka, sest teatri suur saal oma mugavate pehmete toolidega ühelt poolt mahutas vähem, aga see õhkkond oli siiski natuke akadeemilisi teatrilikum, et, et seal võib-olla nii suurt eufooriat ei olnud, eksime isegi mõtlesime, et klounide show oleks võinud ju häälekamalt vastu võtta, kui ta oleks olnud väikeses saalis, väike saal, niisugune anarhistlikum, veel poolvalmis, katusealune, see puupinkidel tihedalt kokku lükatud inimesed, et kõik sisse mahuksid. See tekitas juba iseenesest niisuguse natuke elavama ja, ja Ulyama Jufoorilisema tunde, mis võib-olla aeg-ajalt läks üle piiri ja see kolmas kultuurimaja saal seal võib-olla oli raskem, tekib seda, seda sidet publikuga. Noh, kui me vaatasime seda eriti kurva muusika, ansamblit sealt kuskilt tagareast, siis mina tundsin küll puudust, et ma ei ole natuke lähemal ja ei näe, võibolla oli ju ka nii vist, et seal esiridade aplaus kestis kauem elavamalt taga, read olid juba nagu distantseerunud. Et see võib-olla oli natuke tänamatu saal üldse. Ja väga väikese lavakastiga, aga no teatud asjad võisid seal täitsa olla. See jutt võib-olla tundub raadiokuulajale pisut kummaline. Sest tegelikult ju ei ole mitte kunagi mitte kellelgi erilist võimalust vaadata kuuel laval järjest kuut etenduste, et noh, et meil on nüüd see võrdlusvõimalus nagu olemas ja noh, me oleme omal nahal selle kogemuse läbi teinud, et et noh, mis see tähendab ja kas see on, annab muidugi hea võrdlusvõimaluse. Ja see oli muidugi ühelt poolt oli see festivalist hästi kena, et nad ootasid alati iga eelmise etenduse lõpu ära, et miski ei sõitnud millelegi sisse. Teiselt poolt, kui oleks õnnestunud planeerida väikeseid hingetõmbepaus ja siiski etenduste vahel, et nii kui üks lõpeb, sa ei pea tormama kohe järgmisesse saali ja juba mõtlema sellele, et kus sa seal koha saad, et oleks väike seedimishetk jäänud, aga noh, juhuse kuhjumine tekitas mingi omaette sürrealistliku ja, ja kindlasti ka omaette emotsiooni ja siiski on nii väga kosutav näha seda kui ajal, mil räägitakse, et rahvas ei käi teatris ja võib-olla ka sellest, et noh, et Rakvere teater ja tema publik, et noh, et kuidas nende suhted on siis siis näha just nimelt Rakvere linnas Rakvere teatris sellist hulka inimesi ja noh, näha, et see seltskond ei ole tulnud sinna lihtsalt vaid lõbutsema, seda loomulikult vaid neil on ka kõigil mingi huvi trügimine teatriuste taga, see oli nagu üsna imposantne. Siis tahaks loota, et Peeter Jakobi lootus täitub, et see laieneb ka Rakvere teatri tavapärasele hooajale, et publiku huvi äkki ei piirdu ainult Valto skandaaliga? Jah, ja kuigi noh, selge oli see, et praegu oli seal väga palju võõrast rahvast ja ja väga sümpaatne oli ka see festivali poolt, noh, nad olid siiski väga inimsõbralikud ühelt poolt, et kõik, kes olid kohale tulnud, lõpuks ka sinna saali ära mahtusid ja teiseks, et mõeldi ka inimeste transpordile, et oli tulnud bussid Tallinnast Viitnal. Et kõik, kes olid sinna öö peale jäänud ja olid ka natuke pidutsenud, et kõik nagu koju sain, selles mõttes just minu jaoks oli see ühelt poolt nõnda mõnusalt puheemlik seltskond, aga teisalt siiski sellel seltskonnal olid omad huvid, see seltskond ei olnud noh, nii-öelda tühikargajad tega. Jah, ja just publikule jäi see tunne, et temast hoolitakse, temaga arvestatakse võib-olla siit olekski nüüd õige aeg edasi minna etenduste peale, sest sest noh, nagu me ennem ütlesime, on publik üks osa sellest etendusest ja publik andis oma etendusi pidevalt, aga aga noh, ma arvan, et kuigi mindi vaatama ka publikut, oli siiski olulisem see, mida festival pakkus. Kes olid kohale tulnud sinna. Ja noh, mis tasemel nad olid. Minu jaoks olid võib-olla tugevamad mulje just selle festivali alguspäevadest, kui ise olid veel vastu võtmas ja, ja erk noh, lõpupoole hakkasid mõjuma juba võib-olla mitte niivõrd need kunstilised või, või noh, nii-öelda teatri taotluslikud efektid, kui juba oma mingi noh, mingi siseilma hakata rohkem dikteerima, kui, kui see, mida lavalt pakuti. Muidugi, etendusi tuli, seda rohkem hakkasid nad omavahel haakuma kas või tahtmatult ja mingeid imelikke tsitaate hüppama ühest etendusest teise, mida muidu seal ei tajuks, kui sa neid vaataksid eraldi ühel õhtul ja mingeid kummalisi kordamisi, mis võisid üksteisele kahjuks tulla või 11 täiendada. Et see käib ka kõik selle festivali kuhjumis efekti juurde. Jah, ja noh, mõnes mõttes loomulikult see festival oligi nagu kurjast on öelda nüüd et üht laadi etendusi pakkuv, aga siiski noh, selle festivali, sellise põhisuunamäärasid, sellised lavastused, mis nad ei saanud mängida, tekstiil esiteks, sest nad olid tulnud väljastpoolt Eestit, seal ei räägitud eesti keelt. Teisalt noh, nendel oli võib-olla üle paisutatud, selline kujundlik mänd loomulikult ka see vaatemängulisus oli nende etenduste puhul vast tähtsam. Kui see on mingite ütleme siis traditsioonilise teatrilavastuste puhul. Jah, ja noh, nagu öeldakse, et Baltoscandal ega peaks kaasas käima niisugune veidrusi või väike nihestatus väike siis küllap seesama publik oli ka aldis niisugusele kentsakama Labsurdile. Ja ise ju tundsid ka, et raskem oli sellel festivalil vastu võtta. See on muidugi alati raske võtta vastu mingit ülikunstilist ambitsiooni, eriti kui sellel ei ole katet. Jah, ja seda sümpaatsem on järsku seal kõrval mõni teine etteaste, kus minnaksegi lihtsalt niukse lahedale toredale rahvale lõbustamisele ja noh, kus ühelt poolt küll flirditakse publikuga, aga samas ise ka seda nautides ja pretensioone esitamata, nii et selles mõttes kuskil festivali lõpu päeval mõjus väga sümpaatselt Se kloonide sho. Jah, ja see klounide šõu oli veel niisugune tore rahvusvaheline trump, hästi eriilmelised esinejad ja, ja seal oli nii vahvat, eesti keele purssimise vaimukat ja see oli nii armas, kuidas üks väike plikatirts nii südames neid kloune lustis, et veel omaette rosin saalist rosin saalist, kes oli vastu õppinud rääkima ja noh, seda väga nautis ja seda ise kommenteeris, niiet saal, kes muidu võib-olla lärmitses liialt jäi nagu kuulama seda väikest tüdrukut, nii seal toimusid jah, veel mingisugused omad toredad seosed, hakkasite välist truppidest, võib-olla kõige oodatum ja kõige trigeerivam oli Rootsist pärit trupp Inglise keeles mängiv ja noh, ise need näitlejad olidki ka päritud inglased kes sellowskyjafiske, kes mängisid või jutustasid või, või noh, näitasid meile Titanicu hukkumise lugu? Jah, Me jõudsime seda vaatama teisest vaatusest, aga tundub, et sellest piisas, et ka kätte saada, see võti ja stiil ja see minule küll väga istus. Oli ju väike hirm või mõte, et kuidas niisugust katastroofi katastroofi teemat huumoriga käsitleda, aga esiteks olid nad tõesti väga väljendusrikkad ja vaimukad koomikud mõlemad, no see oli juba neil näost ja, ja, ja miimikast ja kõigest näha. Ja teiseks oli selles loos ka ilusasti oma iva, et noh, see ei olnud mingi nali nalja pärast ja tõesti kulminatsioon oli selles, kui saabus rokkooperis mäelaeva kokku põrkamisega ja siis tuli kuidagi ilma mingi realiseerimiseta tuli välja see, kuidas tänases maailmas kõigest püütakse teha äri või kommertsvõi või katastroofist näiteks mingi niisugune müügiartikkel. Ja see lavastus oli selles mõttes väga eetiline, ta seda ju tegelikult taunis, aga läbi niisuguse mõnusa huumori. Ja vot nende välistruppide või nende külalistrupid juurde võib-olla noh, üks probleem, mis tekkis, oli see professionaalsuse küsimus, see viimatimainitu, antud lugu tõesti seal nautisid nende tegijate professionaalsust. Ja mõnel teisel puhul võib-olla noh, idee oli hea, aga teostus ja, ja see, kuidas seda välja pakuti, see nagu takerdus sellise küündimatuse oskamatuse taha. Ma just pean silmas siin halvis Hermanise ühte kas seda nüüd nimetatud etenduseks ühte lugu, mida ta tahtis jutustada ja nimetas seda transiitsüsteem 2000-ks ja ta jutustas seda bussis minule väga sümpatiseerib, kuidas ta oli selle välja pakkunud ja sümpatiseerib ka see muusikaline taust. Aga samas seal, kes tõesti noh, küsimus sellest, et kui sa pakud inimesele sõna, sa pakud seda üle tunni aja ja, ja siis tahad saada juba seda ka professionaalsemas esid ehituses ja siin oli veel küsimus selles, et see materjal oli tõlgitud eesti keelde, oli tõlgitud äärmiselt halvasti. Et just see hea idee ja see vorm, kuidas seda pakutakse, et seda ei tapaks, selline kobakäpp lüps omaette teema sellel festivalil olid teatrikoolide esinesid ju seal ka lapsed nendest Rakvere kooliteatri truppidest, aga aga üks võib-olla noh, oodatumaid ja, ja huviäratavamaid oli Fomenko meistriklass üks kõiki see kursus kes siis pakkus välja oma nägemuse kivist külalisest. Jah, sellega käis kaasas mingi eriline publiku ootus võib-olla veel meie teatrikooli õppejõudude ja inimeste poolt ja seal oli näha ikka publiku hulgas inimesi, kes teistele etendustele olnudki. See oli, ma ei tea, kas sa oled nõus, kus oli võib-olla liiga palju tahetud kujundeid ritta panna? Mind ennast segas, natuke, hakkas täiesti alateadlikult vist segama Nikroosse Don Juani lavastus, seda vaadates. Aga all see algus. Ja noh, üldse kivist külaline läbiva kujundida, kivi oli väga andekas ja algas sellega ju müüdi publikule kive ja siinse publiku veelkordse publiku vastuvõtlikkus või sildsaaliga. See oli jällegi seal väikeses saalis oli ju see, et kui seal tekkis see hetk, kui kui aeti Donsiooni taga või linnast välja või oli ühesõnaga, niiet loobiti talle kive järele, tähendab, lihtsalt lendas üks kivi trupi liikmelt pillimehelt siis kuidas publik tuli sellega kaasa ja niimoodi rütmiliselt täiesti kokku leppimatult need ostetud kivid nii-öelda hakkasid lendama lava. Minu jaoks oli see selle etenduse kõrghetk, et publik, kes on, ju näeb seda lugu esimest korda, et ta mängib kaasa, ta läheb kaasa selle keelega, mida talle pakutakse, et ta vastuvõtlik ja noh, mulle tundub, et see kivi, kui selle etenduse kujund oleks, et nad oleksidki sellega piirdunud, et nende häda oli see, et noh, nad hakkasid pakkuma ühte, teist ja kolmandat ja, ja et nendel oli see soov, et nad ühe sellele lavastusega annaksid kõik, mida nad teavad. Aga paratamatult muutis selle loo väga Eplektiliseks ja ja noh, hakkas juba ületama selliseid vastuvõtupiire ja ei näinud seal ka enam sellist terviklikku, et noh, mis asja nad seal siis ajavad, jah, ja see läbiv võti nagu kadus, eks ole, püüd nii koomikat kui traagikat maksimaalselt anda ühtedes raamides. Aga noh, huvitav oli see kindlasti ja, ja niisuguseid väljendusrikkad huvitavad noored mängisid minu jaoks selle festivali võib-olla kõige omapärasem ja eraldiseisvam. Ja hoopis hoopis teist maailmapakku kõigile oli ma arvan, hiina ooper. Te kuulete ühte väikest katkendit, ühte väikest väljavõtet, lindistatud saalis. See võib küll anda edasi mingil määral seda helikeelt, mis oli noh, meil siin raadios ei saa seda selgeks seletada, seda oleks pidanud tõesti ise kogema, aga väga võluv oli see võõras esteetika ja võluv oli see õieti tundsid ära selle, et tegemist on tõesti millegi ehtsaga, oli ka 13. sajandi ooper oli seal mainitud, et see on ja loomulikult noh, nad olid niivõrd erinevad kogu sellest ülejäänud seltskonnast ja võib-olla see harjumuspäratu peletas ka eemale osa publikust, sest alguses oli ju sellel noh, väga suur seltskond vaatamas. Aga kahtlemata see oli kogemus, mis tekitas sellise tunde, et sa oled käinud kuskil kaugel maal ära paar tundi, mis olid nende seltsis. See oli nagu mingi mingi reis sinna Hiinamaale, mis siis, et millestki aru ei saanud, ei saanud isegi sellest aru, kas ooper on lõppenud või ole lõppenud kujusponud hoolega lugenud seda sisukokkuvõtet. Nii et see oli igatahes üks selline vajalik kogemus ja väga kergelt kätte saadud kogemus siinsamas kodus ei, ei olnud vaja kuhugi kaugele minna, nii et nii et noh, selles mõttes see oli nagu minu jaoks selle festivali üks kõrghetk või vähemalt asi, mis meelest küll ära ei lähe. Jah, ja ta oli tõesti nagu sa ütlesid, ta oli niivõrd omaette suveräänne maailm seal. Et, et teda isegi ei taha nagu paigutada mingisse festivali üldilmes nagu mõnda teist lavastust tahad kohe kõrvuti panna, et tema jäi niimoodi stiilsena ja kordumatuna sinna ja jääb niimoodi mällu, ma arvan, sa juba ütlesid, et festivalilavastused hakkasid nagu mingil määral nagu viitama üksteisele, kui sa neid vaatasid, siis sa tahtsid viidata sellele või teisele, et sa olid juba ühte kujundit kusagil kohanud, ühte mängu olid sa näinud ennem siis sa nägid seda pisut teises variatsioonis kuskil mujal ja kõikides nendes mängudes olid niuksed, omad outsiderid ja olid siis need, kes tõusid esile tänu sellele, et nad olid läbimõeldumalt, et nad olid professionaalsemad. Ja, ja noh, tänu sellele, et need tegijad oskasid rohkem ja selles mõttes minu jaoks nagu setisid kaks sellist etendust, üks oli Peeter Jalakas ka Eesti mängud pulm ja teine oli siis leedukate vanamutt? Jah, Vilniuse draamateatrilavastus tõesti mõjus väga eredalt ja no mitte ainult sellepärast, et tal oli nii intensiivne must-valgetriibuline kujundus mis iseenesest oli efektne, need inimesed siis sellel taustal muutusid ka ebatõeliseks, aga sealse Daniil Harmsi grotesk ja täiesti eriline huumor hakkas väga löövalt mängima ja, ja väga andekaid hetki oli seal ja, ja noh, tervikuna see oli läbikomponeeritud ja, ja tõesti professionaalne lavastus. Ja võib-olla siis selle festivali taustal võiks öelda, et Peeter Jalaka enda tehtud eesti mängud, pulm. Et see oli selle lavastuse esitamiseks väga õige paikse festival. Sest mul on tunne, et kui ma oleks teda näinud siin Krahli teatris ja paigutanud ta üldises eesti teatripildis tema eesti teatrikonteksti, et siis ma nagu ei olekski temaga nii kaasa läinud või jumalik seal leidnud, need, neid kujundeid on liiast ja, ja noh, et näitlejale on liiga tehtud ja et see suur ekraan, Jaan sööb ära näitleja ja süüdistanud seda lavastust veel ühes kui teises asjas, siis, siis kumas nende teiste festivali etenduste taustal seda vaatasin siis ma nagu unustasin ära selle, et on olemas ka mingi traditsiooniline teater, ma olin juba häälestatud õigesti ja sain nagu noh, ma arvan, enda arvates väga õiges võtmes selle sellel aastase kätte ja, ja tunnen praegu, et, et ajakirjandus, Eesti ajakirjandus on nagu põhjendamatult seda ütleme seda nähtust siis nagu tähele panemata jätnud või reeder Jalakas on siiski teinud väga-väga võimsa töö ühelt poolt mängides loogikaelementidega, sest arvutis on ju üsna loogiline ja seda loogikat trotsides tuua sisse niivõrd palju selliseid absurdielemente nii palju igasuguseid tsitaate ja siiski pakkuda ka mingit nihukest terviklikku kujundit, et et selles mõttes noh, mina nautisin seda, seda nautis terve saal ja aplaus oli tõesti kolm minutit pikk ja, ja noh, võib-olla oli see ka noh, mõnes mõttes tänu tänu Peeter Jalaka-le, et ta tegi selle lavastus, aga samas tänu selle eest, et Vegiga Baltoscandali. Aga nüüd ma tahaksin veel rääkida ühest või ärgitada sind rääkima ühest luistlikust loost ja see on tulevärk, nagu ma saate alguses juba kuulsime, seda oli raske tähele panemata jätta ka alllinnas nii-öelda seda, mis toimus üleval vallimäel. Et, et seegi kuulus selle festivali juurte ja seegi oli midagi sellist, mida võib-olla iga päev vene tingimata ja seal ilmselt seal tekkis ka paar erinevat vastuvõtutasandit selles mõttes, et kus see publik paiknes, kes olid all seal otse lava ääres, need said küll nii suitsu kui et ilmselt kaela, aga kuulsid ka paremini neid repliike, mida see paar see oli siis saksa brandenburgi kammerteater ja seal oli büromanist vanamees ja tema tulevaenulik ja veelembene kaasa kahekesi seda väga naljakalt tegid. Et üks lippas kogu aeg tuld süütama ja teine sama agaralt seda kustutama. Aga pilkselt ülalt varemetest alla vaadata, kes oli see võib-olla veel efektsemgi mõnes mõttes ja seal oli ju varuks nii palju Buenta igasuguseid, rääkimata sellest, et siis ehe tuletõrjeauto sõitis kohale, mis oli paljudele ilmselt suur üllatus, lendasid sealt veel õhu pallidki välja ja lõpus jagati publikule säraküünlaid ja see oli niisugune totaalne sõu. Rääkimata sellest, et tulevärk ka alati nagu mõjub meeltele ergutavalt ja seal Rakvereöös oli see hästi kihvt. Seal oli tõesti palju inimesi ja, ja lastega ja ja, ja see oli just üks niisugune asi, mis ilmselt kuulub festivali juurde. Mida sa iial harilikus teatri päevas ei näe. Et ka teater, võib-olla ka tulevärgid. Kui nüüd rääkida eesti teatritest eesti truppidest, siis kõige suurema programmi pakkus välja teater Ugala ju siis nende kahe teatri, kas need vaimsus on lähedane või, või on see seotud ka sellega, et Üllar Saaremäe saab nüüd juba järgmisest hooajast Rakvere teatri uus juht, nii et nii et võib-olla Ugala etendusi oligi kõige rohkem siin ja, ja samas on mul kahju sellest, et Rakvere teatri trid esindas ainult siis väike kammerlik preili žürii jääraja, imelmanni sõlm. See lavastus oleks, ma arvan, väga sobinud sellele festivalile ka oma helistiku poolest ja ma arvan ka ja teisalt võib-olla oleks selles festivaliõhustikus hoopis teistmoodi vastuvõetav ka seda kuskil talvel sügisel esietendunud kurikuulsat jäta mu hing rahule liituja lavastuses ja siis Ugala kõrval esines. Noori lavakunstikateedri seitsmeteistkümnendast lennust, kelle tulevikuplaanid, lähemad tulevikuplaanid paljudel ongi seotud Rakverega ja nemad mängisid muitsekid oma diplomilavastust. Aga selleski lavastuses selle etendusega seal Rakveres toimus minu arvates mingi metamorfoos. Jah, küllap juba lavapildist see algas, et see arvestas nagu selle draamateatri väikse lava sümmeetriat kuidagi lavapilt ja see nagu ma ütlesin, anarhistlik, väike saal, seal oli hoopis midagi muud. Aga jah, mingi osa sellest Vaitšeki lummusest või niisugusest veidi õhus olevast laadist oli seal hajunud küll, aga kuna me olime seda enne näinud. Peeter Jakobi näiteks just kiitis väga Boyczekid, nii et alati mängib ilmselt seega kaaslase esimene mulje ja tõesti see aktsentide muutumine festivaliõhustikus. Sest midagi sarnast juhtus ka Andres Lepiku projektiga Karmel mis kuuldavasti on juba olnud ka eelmisel Baltoscandali, siis ma seda kahjuks ei näinud, seda oli siis mängitud seal vallimäel ja väga põnevalt. Et seesama väike saal võib-olla tegigi Karmeliga mingeid niisuguseid metamorfoos, et rohkem tekkis kontakti publikuga ja mingi ootus või käivitumine oli aeglasem. Meie lummus tekkis raskemini. Et see Carmeni sõltumatus ja vabaduseiha võib-olla selle festivali raamides seekord ei olnud päris päris paigas. Karmen oma vabaduse sooviga võib-olla ei mahtunud festivali raamidesse, seekord. Aga no see on jälle minu väga subjekt, esimene mulje ma seda lavastust nii palju vaadanud, selles mõttes ta nagu siiski sobis oma oma õhustikus või see, mida ta välja pakkus, ta sobis sinna suurepäraselt, seda ütlen mina, kes ma nägin seda seal esimest korda ja see oli minu esimene kohtumine sellesama lavastusega, niiet nii et noh, siin on juba ka väga piltlik näide sellest, et et kuivõrd sõltub see, kas sa oled midagi näinud ja, ja noh, kõik see sinu taust ja kontekst hindajal endal. Nii et tõesti ühte festivali korraldada ja seda kokku panna ja kogu seda repertuaari paari sinna noh otsida, see on ikka tõesti üks suur kunsttükk. Aga kindel on see, et seal festivali öö nagu hea olla, jaagu paljud korraldad, ise ütlesid, nad tahtsid, nad tahtsidki korraldada pidu ja, ja noh, ma arvan, et see pidu tõesti väärispühitsemist jah, ja seal tõesti lehvis niisugune noor ja vaba vaim mida ei kammitsetud mingite tarduvate reeglitega, et selles suhtes oli see tõesti mõnus, oli olla. Ja nüüd tegijate jutule Baltoscandali heli ja valguse mees Mikk Siim. Täna oli see teine etendus ja kokku selle festivali aja jooksul. Koha pealt vaatama peast ei oska öelda, neid on nii palju, kui pikk on olnud, teie tööpäev algab täna näiteks algas kell 12 ja noh, nüüd praeguses faasis läbi ühiskonnas, kui palju see kell on praegu kella kell 11 taamalt õhtul. Jah, aga eile oli niimoodi, et eilne päev algas hommikul kell üheksa ja kestis kuskil kella kolmeni öösel. Sinna seda tööde tegemist nii palju, et ei saa üldse arugi, et kui kell on juba viis või kuus hommikul ja vaatad, et pole magama saanudki veel. Kas teil on sattunud siia head esinejad selles mõttes, et kas nad on kapriissed, kas nad on rahul, kuidas teil nendega töö on laabunud? Kapriissed ei, siin küll keegi ei olnud selles mõttes, et nagu festivalidel ikka andnud seda tehnikat lihtsalt ei ole nii palju ja ta jagama erinevate kohtade vahel siis mõistavad, et kui neil mingid soovid on, mul seda riistapuud ei ole, siis pakun välja, millega asendada ja ta on nagu väga mõistlikud. Tavaliselt sellise suure ürituse puhul inimesed peavad vastu, aga tehnika veab vahel alt. Sest teile on alati parandamist, on ikka igav päev. Üleeile oli näiteks niimoodi, et siin oli samamoodi hästi palju rahvastasinees, kõik lava ees põrandal istusid mitmed inimesed ja see oli tantsuetendus. Seal kas oli teater, too oma teater nelja ühisprojekt ja siis lihtsalt etenduse ajal publikuliige kogemata lülitas helivõimenduse välja ja läks täitsa valguspuldiga välja. Tuli väike vahe sisse teha, mulle teene on ka teinud festivale. Eas olen küll, ma tegin ka eelmise Baltoscandali tegin ja siis oli veel tükk maad pingsa, sellepärast et siis oli valgustaja oli vähem ja mul oli neli, ma ei mäletagi, kas kolm või neli saali ja iga päev oli kuskil kuus, seitse etendust pluss veel proovid. Siis te olete, istun väga paljudes etendustel ja publik on teie selja taga olnud. Kas see publik on hea publik? Siin erineb ta millestki näiteks eelmiste festivalide publikust. No üldiselt festivalide selline meeleolu ja õhkkond on selline, et ühtegi etendust mina küll näinud ilma väga suure aplausi itta. Nii et nägu läbikukkumist kui tellist ei peagi kartma. Läbikukkumist küll ei ole, see et mingid viperused mõnikord tulevad või tehnika veab alt või noh, kõik mõistavad seda sellepärast, et nad saavad siin kõvasti vatiga. Festivali viies päev on lõppenud ja kell on saamas üks öösel ja kontoris lelu käin. Kaua teil tavaliselt siin aega läheb, Marika tavaliselt lähebki nii nagu tänagi vist natukene kauem, teistel päevadel praegu on kell üks, aga tavaliselt ma lahkun siit kahe paiku. Ja hommikul, mis kell. Üheksa, kui ma nüüd selle viie päevapealt tahaksin saada mingit kokkuvõtet, milline on olnud siiani kõige edu, kame, etendus, kui vaadata niimoodi karmilt raha lugedes ja, ja pileteid palju te olete välja müünud, nii et milline on olnud nagu võib-olla kõige nõutame tänane Eesti mängud, pulm Klaunidessioon ja hiina ooper muidugi, aga noh, see sõltub ju sellest, kui suur saal on, et et suure saali etendusele mahub lihtsalt rohkem Nendest kaks viimast olid ka suure saali etendused, tegelikult jah, kas Rakvere teatris on üldse sinu töötamise aja jooksul olnud nii palju publikut, kui nüüd siin huvilisi liigub, seikleb, vaatab, noh, Rakvere teatris ei ole ju kuute etendust päevas selle selles mõttes muidugi ei ole, aga aga võib-olla ma siis ütlen. Ma tean, et mitte kunagi nii palju raha väljast mitte nii palju teatrirahvast kunagi Rakvere rahvast siiski vist on siin rohkem etendustel käinud kui praegu skandel jäänud palju, umbes on neid osavõtjaid, kellele te olete jaganud, ütleme, neid kaelakaarte ja palju on selliseid sõpru ja fänne. Me oleme üldiselt sõprade ja fännide suhtes sunnitud õudselt karmid, sellepärast et me oleme lubanud vaatama lisaks osalejatele ja, ja Eesti teatraalidele, see tähendab teatriliidu liikmetele ka teatriüliõpilased kõigilt teatriga seotud erialadelt, nii et. Ma ei ole nüüd jõudnud kokku lugeda, aga, aga osalejaid on meil juba üle 300 plussis. Pluss siis kõik see muu rahvas, nii et nii et väga palju. Aga kui nüüd seda kassa poolt vaadata ja tahmab küll tungida nendesse kassa saladus tütrega, siiski tähendab olete te nagu oma plaanitud tasemel või kuidas ületanud, kõvasti ületanud ei rehkendanud üldse tegelikult piletirahaga eriti eelarves, sellepärast et üks pilet maksab meil ju 30 krooni. Kui võrrelda seda tõeliste menuetenduste piletihinnaga, noh vaata linnateatri või mis iganes, eks siis see ei ole üldse näitaja. Ja terve festivali kõik etendused sai vaadata ära 300 krooni eest. Me ei arvestanud piletituluga ja me oleme väga rahul sellega, mis saime. Praegu käis praktiliselt tööjõu kolmes saalis. Kas Rakvere teatri oleks nagu teoreetiliselt võimalik korralduse poole pealt vaadata, jätkata umbes kahe saaliga administratsiooni töö poole pealt? Muidugi, aga iseasi, kui publikuga on. Kuidas meelsest? Praegu me mahutasime väiksesse saali 350 inimest rohkem seisijatega kokku, eks. Aga ma küll ei usu, et on võimalik regulaarselt anda niimoodi etendusi mõlemas saalis korraga. Aga see on lihtsalt üks võimalus ka ka tuua välja niisugusi etendusi, mis sobiksid väiksesse saali rohkem ja anda anda näitlejale ka seda tunnet mis seal väikses saalis mängida ja mis on mängida täis saalis väikses saalis kui suures tühjas. Sa oled ise palju nende Uste peal olnud ja paljudel on ka nii-öelda teatrit tehtud selleks, et sinna sisse saada, etendusi vaatama. Ai päris kõvasti igasuguseid variante pakutakse välja, et noh, alates sellest pikkuse järjekorras ja piltidega ja ja lõpetades sellega, et, et noh, arvatakse, et eesti teatri Elvas kõrgetel postidel olevad inimesed, kes enne ei ole jõudnud või tahtnud võib-olla tähele ennast kuidagi registreerida, peaksid kindlasti ette saama tavalisest publikust ja kõigist teistest ja noh, ja igasuguseid asju on tehtud küll jah. Aga nüüd hobusele orgu organiseerimise kõrval olete ise midagi näinud ka? Eile oli siis veel päris kehva, aga täna ma vaatasin kaks etendust, nii et ma kokku olen näinud. Nelja pooled. Ühel me olime niimoodi, et koosseisukohta ei olnud midagi, United ette nähtud ei, ei olegi ehtetete nähtud, tegelikult ma premeerisin ennast ise selles mõttes, et meil on niisugune kord, et see korraldav pool saab kõige viimasena sisse, nii et eesti mängutuld ma vaatasin tõesti niimoodi, et ma panin omale enne kohaks et hea festivali. No ma arvan, et, et keegi ei tee siin seda selleks, et saada rikkaks. Ma millegipärast arvan, et et siin siin peab vist olema mingi muu mehhanism tagamis, paneb kogu selle meeskonnatööle, mis sa arvad, mis on Rõõm teatrist vist või noh, mikspärast üldse teatrit tehakse, miks kõik, miks näitlejad ja lavastajad ja kõik inimesed, teatrid teevad, tihtipeale on ju pidu, kas ta rohkem kulutab rohkem, annab? Rõõm on näha tegijaid, kes tahavad teha ja kes on siia tulnud ja, ja, ja ja teevad kõigest jõust, vangla, näitlejaid ja rõõmu publikust, kes, kes on meile andeks andnud selle, et meil etendused viibivad, et meil on tehnilised apsud ja kes, kes elavad koos meiega siin ja et meile tuuakse lilli näiteks kontorisse ja tänutäheks ja keeksi. Et no hea on olla meil kõigil siin, mul on tunne, aga nüüd selline asi, mis sa arvad ise siit Rakverest pärit olles, et mida selline festival üldse sihukesele väiksele linnale annab. Ja kas tema õige koht on Rakveres, võin ma ju siin nii provotseerivalt veidi küsida? No muidugi on õige koht Rakveres. Selles mõttes ongi õige koht Rakveres, et mulle meeldis õudselt see Peeter Jalaka idee, kui ta siia teatri ühiks tulija ta tahtis teha kujundada seda kompleksi kloostri põhimõttel, et siin on kõik olemas, on see peamaja, kus pühenduda ja on kõik võimalused selleks, et on küllalt eraldatud omaette. Et selles mõttes see festival on ka nagu niisugune koondumine ja pühendumine ühele asjale. Ja Rakveres ei ole nagu teist niisugust asja või ei ole midagi segavat, mis, mis seda pühendumist segaks, tähendab selles mõttes on ta vägagi õige koht, et et kui mõelda esimeste festivalide peale, mis olid Pärnus, et seal on nii palju ahvatlusi ja, ja muid tegemisi, et et noh, mis on ka muidugi omaette tore. Aga mulle meeldib sellepärast just siin, nii et kui nüüd kunagi tekiks selline pakkumine ja võimalus ja Peetri selline plaane teha kehtiva Rakveres süsteem, meeskond tuleks kaasa arvata. Aga muidugi kena ja siin taustal kuulete kõik. Ultima Thulet, kas sina lähed kontserdile? Minu eelmine vestluskaaslane oli Marika tint üks Peeter Jalaka meeskonnakaaslasi Rakverest. Aga kui suur on üldse see seltskond, kellega tehakse taolist festivali, kellega tehakse baldas kandarit. Peeter Jalakas. Ütleme siis nõnna, et see põhituumik on ikkagi toosama, kes on olnud kõikide festivalide juures Pille Katrini, Enar kes on olnud kakraali ja Ruto kylla konna käimajooksmise ja tegemise juures kogu aeg. Ja lisaks Krahli seltskonnale need vastloodud ees DNA sisuliselt seesama osaliselt seesama seltskond, kes nüüd siis keskendub, kus loodetavasti rohkemiseks organiseerimistööle ja Rakvere inimesed, kes on nüüd juba siis teist korda selles asjas juures ja see oli mul eelmise festivali kõige meeldivam elamused, noh kuidagi Rakvere teatriinimesed, seda nii nagu südameasjana võtsid ja, ja mingit niisugust probleemi inimestega ei olnud ja noh, seda enam oli see tänavu aasta. Vähemalt nüüd siis tänase eelviimase päevani küll olnud, nii et igaüks on ise täpselt teadma, teha on vaja ja nii on ja no lisaks on meil alati inimese juures osa nendest on olnud ka päris esimesest festivalist saati kas siis saatmas neid esinejaid, kes on tulnud võsises inimesed paikadega tegelenud või, ja nii edasi ja nii edasi, nii et kokku see seltskond on kusagil 50 inimest, kes eksfestivaliga seotud Aga nüüd need majad, Me oleme siin mitmetes saalides ringi jalutanud, mis, mis saab neist edasi ja mis seal üldse sinust edasi? See on, see on üks kohvik, üks Rakvere teater, eks lihtsalt püüdnud siin nüüd tänavu aasta kasutusele võtta ka mõningaid uusi mängupaiku meie pooleliolev väike saal mis loodetavasti tulevikus ehk võiks kujuneda niisuguseks kohaks, kus on võimalik siis erinevaid projekte ellu viia ja, ja võib-olla mingisuguseid selliseid spetsiifilisemat adi etendusi ette valmistada. Ja kui sa küsid, mis sellest Rakvere teatrist edasi saab, siis minu meelest teatri seis hetkel igal juhul väga lootustandev, et tänu jumalale see aeg, kui mina siin olen toimetanud, on olnud on et ta on läinud nagu ülesmäge, nii noh, need tööd, mis said ette võetud remondikoha peal, nüüd on kõik saanud tehtud ja ja ka publikuhuvi on nagu niisuguseid üsna üsna järsu tõusujoones läinud, et ja nüüd veel eriti kui need on noored mehed siin majas. Ma olen küll väga optimistlik, mõlemad ju ikka ikka päris noored 23 ja 25 vist. Nii et. On meil veel noh, kuidas öelda, sest neil on nagu kõik eeldused on nagu sellel teatril minu meelest praegu olemas, et ta et ta tugevalt jõuliselt edasi areneks. No üldiselt sinu siin töötamise jõuline lõpp on tõesti Baltoscandal, aga mida, mida see kogemus sulle nüüd on andnud see kaks aastat, mis sa oled siin olnud, et uusi sõpru Põhiliselt ma arvan, et tolerantsi erinevate institutsioonide ja võib-olla ka erinevate tööde suhtes, mille suhtes pole ma varem, olin nagu kuidagi resoluutse on. Et lihtsalt ta on õpetanud asju võib-olla nägema mitme nurga alt natuke rohkem, võib-olla kui ma seda varem oskasin näha. Ja kogemust ma ei tea, siin ongi nõnna tavaliselt kuigi on siit ära mindud nagu sihukse riiuga või nii, mina nagu ei näe küll mitte kõige vähematki põhjust. Selleks kõik inimestega on meil väga hea suhe ja ma loodan ka, et edaspidi siis teatrijuhtidega. Ma arvan, et noh, ma võiksin võib-olla seotuks jääda Rakvere teatri kõigega ka edaspidi lihtsalt lootsin kevadel, et ma saan olla rohkem, aga lihtsalt on olude sunnil ikkagi see asi, nii et nii palju siin olla ei saa, nagu ma lootsin, aga aga tolle halduskogu kaudu loodan, ma küll ei võta see jutuks olema ka edaspidi, aga täna ma olen mõelnud jah, et, et see võiks olla üks, üks vorm, kuidas ma võiks äkki sellel majal veel kasulik olla üldse üritan praegu teha, on võimalikult palju niisugust organiseerinud tööd kuidagi enda õlult ära veeretada. Et saada ikkagi oma põhitegevusega tegeleda ja rohkem lavastada. Veel kord Sügav kummardus neile, kes tegi Baltoscandali, kes olid need kuus päeva. Disja tegid selle nimel pikalt tööd juba ammu enne festivali et jätkuks hasarti ja fanatismi, et jätkuks soovi jätkata. Võimalik kohtuda juba kahe aasta pärast. Saates kasutatud muusika on pärit kassetilt, kuhu lindistatud laulud Peeter Jalaka lavastuses Eesti mängud, pulm. Aitäh kuulamast, ütlevad teile siit stuudiost Külliki Valdma, Pille-Riin Purje ja maris Johannes. Meie saadet jääb lõpetama Indrek Kalda, Toomas Lunge. Peeter Jalaka ja setu koor, Leiko ühisloominguna sündinud kassett, Eesti mäng, pull.