Meie tänaseks teemaks psühholoog Tõnu Otsaga on instinktid, õigemini huvitaks selline asi. Tõnu Ots, mis asi on see, mis inimest juhid? Kas need on instinktid, mis meid edasi viivad või mis see on, mis paneb meili? Instinkt on, on meie tarkvara ja mille me saame sündides kaasa, see on nii nagu arvuti. Kui me ostame uue arvuti, siis ükstaskõik, mis on tema number ei hakata muidu tööle, kui tal ei ole sisse laaditud DOS süsteemi alglaadimine. Kui seepärast sinna peale tühja arvutisse mitte midagi laadida ei saa, tähendab arutelu hakkaks tööle, peab tal olema siis alglaadimine ja inimesed on täpselt samuti meie sünnime mingisuguse tarkvaraga. Aga see küll käivitub, aga ta ei käivitu meile kultuurselt ega intelligentselt. Ja jutt jutt saigi alguse kasvatuspsühholoogiast või siis laiemas laastus arengupsühholoogiast. Siis mina pean lähtuma kahest vastandavast arusaamast. On olemas kultuurne ehk inimtekkeline ja metsik ehk ürgne, etenatanud Kaldžeeneja, kunagi olid vastandused täitsa arusaadavalt, sündides kanname endas kõike seda, mis ürgne alge seal on sündides kaasas ja kultuur on inimtekkeline, täitsa selgelt me saami vahetavad, katsun kultuurpark või metsik park, see on kultuurparklana hooldatud. Jätame hooletusse siis metsistuda. Koduloomad on kultuur, loomad, laset loomad vabadusse metsistuvad või surevad ära. Käitumine on kultuurne käitumine, metsik lapsevanemad on vist kõik kasutanud sõna oma laste lapsi korrale kutsuda, et ole ometi inimene, ta on ju inimene, käitub kuidagi valesti, nii on, on ka nende instinktidega, instinktid on meil olemas, ma olen neid lugenud niipalju kui kätte saan instinktidest ja jõudnud selleni, et Neid instinkte, mida me saame nimetada sotsiaalseteks, on ainult kaheksa ütleb, helistada tekstidest, defekt on, on, on reaktsioon mingile ärritajale son, reflektoore, sotsiaalne instinkt on see, mis lõppude lõpuks kujundab meie käitumist nii või naa. Kui need instinktid jäävad koolitamata siis inimene käitub nii, nagu kannab nime arengupsühholoogiast. Mowgli sündroom. Mowgli sündroom on omane nendele inimolenditele, kes on kasvanud. Vanad eriti kaua ei ela, aga praktikat siis lapsepõlve on elanud ilma inimeste toeta. Kunagi oli Rooma linna asutajad, olid, tulite huntide kasvatatud kaksikud ka mina olen näinud filmi Mowgli lastes filmi dokumenti, kus leiti lapsed, kes olid mahajäetud, aga olid mingi vaimuhaige vanaema toel siiski elus. Nendel kõik inimlik oli võõras, absoluutselt argumenti olid elus, nendel polnud emotsioone, nadolid ei naeratanud. Nad ründasid 11, olid vägivaldsed, kuigi tuli toime kasvõi näiteks niukse lihtsa asjaga, et nad olid suletud. Vilma loeta keldris, seal või keldriruumides ja rooja seal ühte nurka, mitte igale poole laiali isegi välja võetud seal nad ei, ei mõista üldse, mis on headus, mis on hoolitsus ja nad käitusid täiesti agressiivselt ja nii juhtub ka inimestega, kui lapsed, kes seovad ilma vanemliku toeta, no muidugi on sotsiaalne mõiste praktiliselt ilma eeskujuta siis laps samuti kasvab metsikult. Ja paraku peame tunnistama, et elus suur osa neid lapsi, keda mul tuleb hiljem ma ei tea, kas aidata või püüda aidata. Nende häda on selles, et selle alglaadimisele ei ole peale laaditud inimlikkust, neid, millest me aasta lõpul rääkis inimlikke omadusi. Noh, me võime oma puuduliku hariduse maha salata. Meil on väga palju hariduseta inimesi, kes praktiliselt teevad targa näo pähe. Põhimõtteliselt andis jumal ameti, annab mõistuse ka, käituvad ninatargana harimata ametnikud, juhivad spetsialisti ja nii edasi ja ei märka seda enne, kui dokumente, juuri Nende hariduse kohta või koolituse kohta või kultuuri või intelligentsi kohta, aga lastetoa puudujäägid neid Jeanette varjata, nii nagu paljude poliitikute juures pealtnäha tark inimene ropendab, vannub kogu aeg segab vahele teistele röögatus. No see on küll suuresti kliendi intelligentsi küsimus, intelligents, erinevalt kultuurist on pinnapealne. Bioloogias on kõige lihtsam seletada, et intelligentsel kohanemisvõime kohaneda selle keskkonnaga ja võtta selle keskkonnaga sobiv käitumismaneer omaks, nii et lastetuba on see oluline koht, kust algab instinktide koolitamine ja neid instinkte on, on meil kaheksa, igast ühest võiks rääkida eraldi piga, saate. Neist räägime, kas need kaheksa on need, mis meil on, ilmtingimata ellujäämiseks vajalikud või ei ole, aga millal nemad tulid juurde lisaks nendele instinktidele, mis ütleb, et kas ründa või-või-põgene? Siis me jõuame tagasi eelmise saate juurde, et ei ole, kes oli meile sisse süstis, tulevad nad loomulikult meie geenide kaudu meie iseloom ja kõik on ju tegelikult geenidesse peidetud. Isegi igasugune käitumisjuhis on meile geenidesse istutatud, aga ürgsel tasandil võib-olla õnnestub tulevikus mõjutada geene ka teistpidi, et korrutustabel muutub geneetiliselt tapp, sünnib ja oskab juba rehkendada või korrutada, aga praegu me seda veel ei tea. Ilmselt on ka instinktid koolitunud aastatuhandete vältel, nad on muutunud siis pärilikeks ja kanduvad edasi. Geeni muundumine toimub veel ju. Rakud ei ole mitte midagi muud kui meie genoomi paljundamise masinad ja paljundamise ta selleks, et ta jõuaks realiseeruda, on seal vahepeal veel mitu etapp DNA RNA ja siis ja seal võib tekkida vigu ja arvatakse, et mutatsioon, mis suudab geeni muuta, toimub just see, see vahe staadiumiseda. Järglastest läheb üle juba veidi moondunud vorm. Sellest algsest ürgsust genoomist. Jon populaarne seletus. Keeruline seletus on, on veel nii, nii keeruline, ma hakkan ta seletadagi ise aru ei saa. Nii ta toimub, nii et kõik need kaheksa peavad neil olema. Aga nemad on sotsiaalsed selles mõttes, et nad aitavad meil. Koosluses olla nad on ka üksikuna vajalikud, aga et olla inimene, see tähendab, et kõigepealt tulla toime endaga üks nendest kõige viimane, mida mööda kõige lõpuks on ja see, mis on kõige noorem, mis on juba inimtekkeline enamus neist on omased ka eestlastele loomariigile, kuni teinekord täitsa võib-olla ka ainuraktseteni välja, on mõni selline instinktiivne käitumine nähtav, tuntav või, või jälje psüühikareeglitele alluv. Aga kui mõni neist on puudu, siis paraku me peame see inimese panema ikkagi diagnoosi, mis ei ole eriti meeldiv, meeldiv kuulda või teada saada. Aga need on kõigis olemas, mis need on, mis need on. Kaheksas tähtsamaid on loomulikult meil soo jätkamise instinkt tähendab meie instinktiivne vajadus oma sugu jätkata, täitsa selge. Ürgne käsk mitte lõpetada endaga maailma eksistents, võid anda elu järgmistele, täitsa selge. Sellega seotud arenguinstinkt. Me areneme muutume juba mitte biogeneetiliselt tekstis liigi arengus, vaid ka Ondugeneetiliselt. Isiksuse arengu seisukohalt muutume keerukamaks ega areneme. Noh, võiks öelda, et sellele tuginebki arengupsühholoogia kasvatus tugineb sellele, et me räägime arengupeetust ja mis kõik tähendab, see, mis on seotud sellega, kuidas meil see keeruline mehhanism, mida me ajuks nimetame, kuidas tema areneb ja meie käitumist juhib juba arenenud inimese kaudu. No üks oluline arengu muutunud homo sapiens enam ei aita tänaval elada. Nüüd on tänapäeval vana, paneb juba arengupsühholoogia inimese nimeks, kes toime tuleb, peab olema homo sapiens. Kunatiivis tähendab tahteline inimene. Loomariigis näiteks tahet ei ole, aga meie olevat inimlikku instinkti arenenud nii kaugele, et me peab olema tingimata ka tahe, psüühiline määratus, tahe, enesealalhoiu instinkt on täitsa selge. Peame ennast kaitsma. Meid nahka ei panda. Sajuala ministrid jaguneb kaheks. Üks on põgenemine, tina ründamine, täpselt nii nagu nagu loomadel niga niga inimesel. Vabaduse instinkt. See ei tähenda mitte sotsiaalset vabadust ja sõltumatust või riiklikku iseseisvust vaid see tähendab, et ma tahan olla teiste mõjutustest vaba. Et ma ei ole teiste poolt mõjutatav. Me peame olema selleks, et me sobiksime, me peame olema piisavalt sarnased. Ja selleks, et me arenesime ja teine üksi vastu huvi tunneks põlema piisavalt erinevad seda määrabki sama vabaduse instinkt. Ja see tähendab, et kui palju mul on ruumi olla siin maakeral, mis on minu personaalne ruum ja see räägib ka suhete loomisest ja noh, võib-olla ka grupiteooriatest midagi mõtlesime tänaval, mis pealegi kui on ehitatud siis on dominant instinkt, see on karjainstinkti teisenenud vorm. Kuidas tekivad meile sotsiaalsetes suhetes dominantsüsteemid, kuidas me ennast kehtestame? Täitsa selgelt kõige instinktiivselt vorm on ennast kehtestada, võideldes jõuga, aga igal instinkti Lundes seepeale ehituslik osa, et me püüamegi lastes saavutada seda, et nad ei kehtestaks ennast häälsele dominaalsus instinkti järgi jõuga vaid kehtest peaksid ennast ka argumenteerides tähendab ette liikumisliidrina ehk isiksusliku eeskujuga. Et domineerida erinevatel ülimalt tsiviliseeritud või kultuursel kombel siis oma identiteediinstinkt tundub, et see on mingi hobide pärast instinkt olemas, aga meid huvitab, kus ma olen tulnud. Me otsime taga oma sugulasi, tava suhtlemison, see, et me samastame meie blondid, meie saarlased, meie hiidlased, meie reaalkoolist reaalikad tähendab, et millega me püüame samastada ja seal identiteedil pole mitte ainult see bioloogiline vaid seal on ka kultuuriline. Sama kultuuritaust seletab religiooni näiteks, et miks mõned religioonid leppimatut, vaenulikud sessioon, samastamise instinkt. Me oleme sellest religioonist ja ja teised on, on teistsugused. Samuti meie poisid, meie tüdrukud ja nii on kõik edasi pereliikmed ja nii edasi siis väga oluline on eneseväärikuse instinkt. See, mida me üldse kasvatuses muuta saame, on inimese hinnang enda kohta enesehinnang. Aga see toetub väärikusele. Lihtsamaks muutub arusaam siis, kui mõtleme, et väärikuse vastandsõna on labasus sellele üritusele inimesele ta käitub labaselt, tema jaoks ei ole, ühiskonna normid ei ole üldse olulised. Ja, ja viimane, mis on juba inimtekkeline on altruismi instinkt ehk siis ennast ohverdamise või heategevusinstinkt. Seal hoolitsemine, kaitsmine ja aitamine. Loomariik tunneb hoolitsemisena ainult hoolitsust oma järglaste eest. Linnuema tormab ennastohverdavalt kassiga võitlusse, kui, kui linnupoeg on pesast välja kukkunud. Aga ühtki lind ei lähe kaitsma oma vanemaid, kui need kassi kätte satuvad, sest et see ei laiene meie eestlastele erandlikult loomadest on see instinkt nii noor oletatavast tekiste kuskil 10000 aastat tagasi, kui me hakkasime põldu pidama siis oli vaja säilitada kuskil tarkust ja tookord oli nende arvutitega häda käes ja raamatuid ka nagu ei osatud lugeda eriti palju siis tarkus säilitati vanade inimeste ajudes. Põllumajandus vajab pikaajalist mälujahipidamine, sõjapidamine vaja seda rändrahvastel, seda näiteks ei ole, niimoodi ei hooli oma vanuritest, nendel on auasi surra ja et need ei püütaks ju elus hoida. Naiste laienes meil siis ka vanuritele ja, ja haigetele ja vigastele. See on oletatavasti siis inimtekkeline instinkt, aga teiste alged ulatuvad väga-väga kaugesse minevikku. Aitäh tänaseks Tõnu Ots ja järgmisel neljapäeval alustame siis esimesest, ma ei tea, kas ka kõige tähtsamast instinktist, aga ühest põnevamast kindlasti.