Keskaegse linna kogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes oli elanud püsivalt linnas ja oli ära maksnud kodaniku maksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, aga linnakodanikel oli ka õigusi ja hüvedest said linnakodanikud osa ameti alastesse ühendustesse, gildidesseiad sulftidesse kuulumise kaudu. Tänases saates jutustab ajaloodoktor Rano mänd gildidest tähtsaimast Suur gildist. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne ühiskond ja iga mees kuulus kuhugi onseni. Janoment. Jah, nii see on, et iga täiskasvanud meesterahvas kuulus reeglina ühte ametialasesse gildi aga peale selle võis ta kuuluda ka veel mõnda usulisse vennaskonda ja Tallinna Killidest, siis kõige olulisem oligi suurgild, mille liikmeskonna tuumiku moodustasid siis suurkaupmehed ja kes kaupmehed. Ja võib-olla, kui siis üldse rääkida paari sõnaga kaupmeeste korporatsioonides siis neid oli keskaegses Tallinnas kaks. Esimene ehk siis kõige tähtsam oligi suurgild ja teine oli Mustpeade vennaskond ja mis oli nende kahe korporatsiooni vahe. Suurgildi kuulusid peamiselt linnakodanikud ehk siis kaupmehed, kes olid linnakodanikud ja abielus. Seevastu Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehe sellid, ehk siis kohalikud kaupmehed, kes alles õppisid nii-öelda kaupmehe ametit olid selliseisuses või siis võõramaalt siia tulnud ja ajutiselt Tallinnas peatuvad kaupmehed. Ja kui mustpea abiellus, siis oli tavaks, et ta lahkub vennaskonnast ja temast saab suurgildi liige. Ja abiellumisega Suurgildi astumisega kaasnes siis ka linnakodaniku staatuse omandamine. Kui tulla jutuga tagasi Suurgildi juurde. Kuigi selle liikmeskonna tuumiku moodustasid mehed, ei olnud siiski tegemist puhtalt kaupmeeste kildiga, et mõnikord võib kirjandusest selline mulje jääda. Aga päris nii see siiski ei olnud. Juba siis, kui Killid tekkisid Tallinna kihtide tekkimise aeg, ei ole küll reeglina teada, aga arvatakse, et vanimad Killid ulatuvad juba 13. sajandi teise pooldama tekkeajast. Suur kild arvatakse olevat tekkinud Neljateistkümnenda sajandi esimesel poolel. Ühesõnaga Kellide tekkimise või Killid eksisteerimise varases arengujärgus kuulusid sinna erinevate seisuste elualade esindajad. Ja alles keskaja jooksul, kui sotsiaalne kihistus süvenes siis hakkasid gildid oma liikmeid vastu võtma ametialasel ja osad siis ka rahvuslikul printsiibil. Aga tegelikult kuni keskaja lõpuni ei koosnenud suurgild mitte ainult kaupmeestest, kes sinna siis veel kuulusid sinna kuulus vähesel määral näiteks vaimulike, mis võib tunduda esmapilgul üllatav kaupmeeste organisatsiooni juures. Aga, aga nii see oli, näiteks on teada, et sinna kuulus üks pühavaimu kirikhärra, samuti ka Niguliste kiriku vikaar. Aga noh, vaimulik oli seal siiski võrdlemisi vähe. Siinsena kuulusid ka üksikud aadlimehed. Ja mitte ainult kodumaise päritoluga, vaid on ka teada, et üks aadlimees Taanist oli Tallinna suurgildi liige. Siis võisid sinna kuuluda ka niinimetatud külalised, kelle all mõisteti reeglina teistest hansalinnadest tulnud mähi ja Kasurgilis klaas on tegelikult punkt, et kui surgili liikmeks tahab saada mõne teise linna kaupmees või laevakapten et siis tuleb ta vastu võtta. Aga kui ta tahab Tallinna kodanikuks saada, siis peab ta esmalt tõendama, et on sündinud vabade vanemate ausast abielust. Ja neid teiste linnade kaupmehi ja laeva kapten, neid tuleb välja ka suurgildi uute liikmete nimekirjadest, nii et neid on tõepoolest vastu võetud. Eriti ohtralt on, on seal olnud laevakaptenid. Ehkki praid siis on suurgildi kuulunud veel ka mõningaid linnaametnikke, näiteks linnakirjutajad. Et väga paljude Tallinna rae teenistuses seisvate kirjutajate kohta on teada, et nad astusid laua keldi või siis suurgildi. Lauakild on suurgildi allorganisatsioon. Selle puhul on tegemist sellise heategevusliku organisatsiooniga, kes siis hoolitses vaeste toitmise eest ja suurgildi lauakild tegutses püha vaimu kiriku juures ehk siis otse üle tee nii-öelda suurgildimajast. Ja lauagildi liikmeks võiski saada ainult suurgildi liige. Mõttes olid need kaks organisatsiooni väga tihedalt omavahel seotud. Siis on veel suurgildi liikmete seast teada üksikuid kunstnikke. Need astuvad sinna küll juba 16. sajandi, ütleme teisel kolmandikul. Siis, kui kunstniku staatus ühiskonnas oli tõusnud ja üks selline nimi, mis võib olla kuulajatele midagi ütleb, on Lambert Klandorf. Kunstnik sealhulgas portreemaalija, kelle nime seotakse Mustpeade epitafiga, mis kuulub Tallinna linnamuuseumile ja mis on maalitud aastal 1561. Ja muidugi loeti teatud mööndustega küll suurgildi liikmeteks ka naisi, ehk siis suurgildi liikmete abikaasasid või nende leski sest paljudes põhikirja, eks kra punktides on räägitud suurgildi, vendadest ja õdedest. Näiteks siis, kui on vaja pidada missasid lahkunut vendade või õdede hingede heaks. Aga naised ei olnud siiski meestega võrreldes samal positsioonil kildis, neid ei kutsutud Gildi koosolekule, nemad ei osalenud Gildi Altermanni valimistel või teiste ametimeeste valimistel, kas ka põhikirja täiendamisel ja ka seltskondlikke koosviibimistel. Ehk siis gildi joodudel kutsuti naised gildi majja ainult teatud päevadel. Nii et kuigi põhikirja nii mõneski punktis seisavad kildi vennad ja õed nagu ühel pulgal, siis tegelikus elus jäid naised siiski tagaplaanile ja Gildi elus aktiivselt ei osalenud. Et nii palju siis suurgildi liikmeskonnast. Missugused on esimesed tõendid Suurgildi olemasolu kohta? Esimene päris kindel tõend on aastast 1363. Tegemist ongi suurgildi laua kildis kraaga, mille esimene punkt ütleb, et lauagildi liikmeks võib saada ainult suurgildi liige. Ehk siis tol ajal nimetati Suurgildi küll veel teise nimega, nimelt laste gildiks. Suur pildi nimetus kui selline tuleb dokumentidesse küllaltki hilja, Tallinnas alles 15. sajandi teisel poolel, 16. sajandi alguses. Seda, et see suurgildi nimetus on teatud määral seotud uue Gildi maja ehitamisega sest see suurgildi ja kus tänapäeval asub Eesti Ajaloomuuseum. Ehk siis pika tänava alguses. See gildi maja ehitati aastatel 1407 kuni 1410, üksikud tööd kestsid ka veel kauem. Ja seda maja hakati allikates kohe nimetama suureks gilditoaks. Ja suurgildi liikmeid nimetati siis ka dokumentides mõnikord suure gildi toavennad. Ja sealt siis toimus tasapisi üleminek suur Kelly nimetusele. Ja see ei olnud Tallinna sugugi erandlik, sest näiteks Riia suurgild mille kohta on andmed veelgi varasemast ajast kui Tallinna suurgildi kohta. Ka see ei kandnud alguse Suurgildi nimetust, vaid seda nimetati nende vanimas Scraas kaupmeeste kompaniks. Aga Riias, eriti suurgildi nimetus kasutusele küll juba varem kui Tallinnas juba 14. sajandi lõpuaastatel. Nii et kõik need nimetused, millega meie oleme harjunud, ei pruugi olla algsed ja gildid areng ei ole ka sageli nii täpselt rekonstrueeritakse, kas seal üsna kummaline selline nimi, lastekild? Jah, see võib meile niimoodi tunduda, et meie mõtted lähevad kohe lastele, et mis on lastel sellega pistmist. Aga tegelikult keskaegses kõnepruugis see lapsed ei, ei tähendanud sugugi mitte lapsi, sisaldavad ealisi vaid sõna lapsed tähendas mingi organisatsiooni liikmeskonda või, või ka meeskonda näiteks ühe laeva meeskonda kutsuti laevalasteks või siis ütleme ühe ühe linna kaup, meeskonda võidi kutsuda ja selle linna kaupmeeste lasteks. Eesti keeles on ka sinna hea väljend nagu ühe maalapsed või, või selle maalapsed mille all mõeldakse ka ju elanikke või inimesi kui selliseid, mitte mitte lapsi, kui, kui alaealisi. Te nimetasite suurgildi Tallinnas ja Riias. Kas niisugused organisatsioonid olid üle Euroopa tavaline nähtus? See vajab nüüd natukene täpsemalt seletamist. Alustame võib-olla kõigepealt lähemalt kodust lisaks Tallinnale ja riiale on teada suur kilt ka Tartus. Ja selline olukord, kus linnas oli, oli mitu gildi no ütleme tavaliselt siis kaks, üks suurem kild kaupmeeste jaoks ja teine käsitööliste jaoks see oli võimalik ainult suurte linnade puhul. Ja keskaegsel Liivimaal oligi see niimoodi ainult Riias, Tallinnas ja Tartus. Väiksemates linnades oli üldse olemas tavaliselt üks ainukene kild. Ja sageli ei ole selle nimi ka teada. Sest allikaid väikelinnadest on lihtsalt väga vähe, on teada, et seal oli kild, aga, aga mis selle nimi on? Ei ole teada. Noh, Suurgild vastandina väike gildile kui, kui käsitööliste kinnile, selliseid on tõepoolest teada ka Saksa linnadest, aga ka seal ei, ei pruukinud kaupmeeste gildi nimetus tingimata olla suurgild. Nimetada võisid olla väga erinevad. Kui näiteks mõelda võib-olla Tallinna seisukohalt kõige tähtsama linnapea, milleks oli Lübeck, mida on sageli ju ka nimetatud kõigi Läänemere linnade ema linnaks. Sis Lübeckis, mis oli võrreldamatult suurem kui Tallinn oli olemas näiteks kolm meeste gildi. Kõige vanem neist oli sirkli vennaskond, sirkel oli nimelt nende sümboliks. Sirkli kujulist märki kandsid vennaskonna liikmed oma mantlitel ja seda maaliti näiteks nende gildi altaritele. No samal põhimõttel, nii nagu Tallinna väikest vappi ehk tarnepruugi on ju maalitud erinevatele Tallinna altaritele või siis Mustpeade profilis neegri pead leiame samuti näiteks Niguliste kiriku peaaltaril. Aga sirkli vennaskond, Lübeckis oli väga eksklusiivne kaupmeeste ühendus, sinna võeti ainult teatud vanadest suguvõsadest pärit liikmeid. Ja ka teatud varandusliku seisuga mehi ja vastandiks sellele tekkisid 15. sajandi lõpus 16. sajandi alguses veel kaks kaupmeeste gildi. Ühe nimi oligi lihtsalt kaupmeestekompanii ja teine sai nime ühe suguvõsa järgi, kes seisidki rajamise eesotsas nimelt kreverade kompanii. Nii et jah, need kaupmeeste Killide nimetused võisid olla väga erinevad. Ja see, et keskaegse Liivimaa linnades sai valdavaks just suurgildi nimetus, see on puhas juhus, jah, või ma ei oskagi seda niimoodi kuidagi seletada. X, endast lugupidav kaupmees, kes endast hästi arvas ja kes tahtis, et tal vähegi mõju oleks, pidi kuuluma suurgildi. Jah, kindlasti meie oma väga individualistlikud ajal ei suuda ette kujutada, kuivõrd ühe keskaegse inimese elu sõltus kollektiivist, kuhu ta kuulus ja just gildid olid selliseks organisatsiooniks või ühenduseks mille kaudu siis üks linnaelanik sai osa linna kogukonda kuulumise hüvedest sai võimaluse osaleda linna haldusküsimuste otsustamisel. Killid pakkusid oma liikmetele ka sotsiaalset turvalisust. Gildid hoolitsesid oma gildi liikmete eest, kui need olid hätta sattunud või vaesusesse langenud või või olid võõral vangi langenud ja nii edasi, nii edasi. Kõigil neil puhkudel võis loota Killi abile. Samuti korraldasid gildid oma liikmete matuseid ja pärast seda ka nende lahkunud hingede eest hoolitsemist tellides siis hinge missasid nende surnud gildivendade ja õdede heaks. Samuti toimusid gildi majas ju ka gildi liikmete pulmad. Nii et ütleme, täiskasvanud inimese elu sellised põhilised pöördepunktid nagu nagu maad ja siis tema matused, need kõik olid tihedalt gildiga seotud. Lisaks hoolitses kild ka oma liikmete hingeõnnistuse eest. Iga kild sõlmis sidemed ühe või mitme kirikuga, rajas sinna oma altari või ka mitu altarit. Kandis hoolt selle altari püstitamise eest ja selle varustamise eest kõige vajalikuga. Noh, sinna hulka kuulusid siis nii liturgilise esemed nagu karikad, basseinid ja nii edasi palveraamatud küünlad, mille varumise eest pidi pidevalt hoolt kandma samuti selle altari juures teenima vaimulikurüü siis altarile osteti ju sageli ka uhke kaabel, kas siis maalitud või, või nikerdatud ja suurgildi kui linna eliit korporatsiooni puhul tuleb esile tuua seda, et et neid altari, Retaableid või siis ka liturgilise jäsemeid ei tellitud mitte kohalike meistrite käest, vaid pöörduti oma tellimustega sageli just Põhja-Saksa või Madalmaade tuntumate kunstikeskuste poole. Et see on jällegi selline prestiiži näitaja ja ka oma jõukuse demonstratsioon üldse suurematele Killidele siis mitte ainult suur gildile, vaid Kanuti Gildi-le ja samuti Mustpeade vennaskonnale oli iseloomulik, et neil ei olnud sidemed mitte Ühe Tallinna kirikuga vaid väga mitmega. Ja suur pildil olid tegelikult sidemed nelja erineva Tallinna pühakojaga. Suurgildi nii-öelda kodukirikuks on, on sageli peetud Nigulistet ja see on teataval määral ka õigustatud, sest selles kirikus kuulus surgildile kaks altarit. Vanem neist, millest on juttu juba 15. sajandi algupoolel oli pühitsetud kolmele mees pühakule, pühale plaasiusele, Victorile ja Jürile. Ja suurgildi arveraamatus on siis palju sissekandeid selle altari jaoks murest muretsetud kaunistuste või siis liturgiliste esemete kohta. Veel kuulus Surdildile Niguliste kirikus püha Kristo fooruse altar aga see on rajatud arvatavasti ligi sajand hiljem, kui, kui plaasius, altar ja samuti Maxi Suurgild Niguliste kiriku pea vaimulikule kirikhärrale arselt missa teest, mida kirikhärra pidi siis pidama surnud vendade ja õdede hingede heaks. Teiseks kirikuks, millega surgildile olid tihedamad sidemed, oli Oleviste kirik. Ka seal oli surgildil kaks altarit. Püha Magnuse altar ja Püha Olavi altar. Ja kolmandaks kirikuks oli pühavaimu kirik. Seal surgildil küll oma altarit ei olnud, aga sinna kogunesid gildi vennad tude lõpul ühisele missale kus jällegi palvetati siis nii elavate kui surnud gildi liikmete eest. Ja tegemist oli siis neitsi Maarja missaga mida viis läbi püha vaimu kirikhärra ja sealtsamast mis sealt mindi siis üheskoos suurgildi majja üldkoosolekut pidama. Ja neljandaks olid surgildil sidemed ka dominiiklaste konvendi Katariina kirikuga. Seal ei olnud suur pildil ka oma altarit, aga dominiklastele maksti samuti hingepalvete pidamise eest. Ja võib oletada, et suurkilt kasutas dominiiklaste kirikus ühist altarit Mustpeade vennaskonnaga. Seda võib oletada sellest, et kui suurgildi liige ja raehärra Kossalkeremmelin kraade laskis Lübecki kaudu läänest ehk Madalmaadelt tuua ühe uhke altari Retaabli siis oli kirjas, et see oli mõeldud nii mustpeadele kui ka suurpildile. Ja kumbki korporatsioon tasus selle kunstiteose transpordikuludest poole. Nii et kokkuvõttes võib siis veel öelda, et et iga kild selleks, et et hoolitseda oma liikmete ja oma surnud liik vaata hingeõnnistuse eest tavatses sõlmida sidemeid võimalikult paljude pühakodadega. Nii palju, kui kui gildi jõukus seda võimaldas. Ja suurgild on jah, selle koha pealt kõige parem näide. Sest nelja erineva pühakojaga sidemeid omades oli ta Tallinna Killide seas küll pretsedenditult kohal, võib niimoodi öelda, et hingeõnnistusega ikka kõik päris kindlasti korras oleks. Jah, mis kindel, sa kindel, ühe kaupmehe jaoks toll seisingi õnnistuse omandamine. Kui niimoodi võib öelda, teataval määral võib siin tuua sarnaseid jooni kuule, mis tegevusega siis ta ju ostis selle hingeõnnistuse raha eest annetades teatud summa teatud kirikule või siis teatud isikule mõnele preestrile või, või kirikhärrale ja sai siis selle eest vastu teatud hulga missasid ja palveid. Aga kõik need altarite rajamised ja, ja missade ostmised, see ei olnud sugugi seotud ainult selle vaimse poolega või selle hingeõnnistuse eest hoolitsemisega vaid sellel kõigel oli alati juures ka selline maitse, prestiiži taotluse, Mike. Sellepärast et oma altaritele lassid Killid ja vennaskonnad sageli maalida kas siis oma vappi või siis lasid iseennast kujutada seal annetajatena. Nii et Need uhked kunstiteosed pidid koguduse liikmetele näitama, kes on selle altari eest maksnud. Kes olid need jõukad inimesed, tänu kellele need uhked kunstiteosed või liturgilise esemed meie kirikutes on. Ja sedasi jäädvustati siis oma mainet ja oma jõukust mitte ainult kaasaegsetele, vaid ka järeltulevatele põlvedele. Missugune oli suurgildi struktuur või ülesehitus oli see keeruline ja, ja olnud seal karmid reeglid, oli see demokraatlik organisatsioon? Rääkides demokraatiast keskajal, siis on küll anakronism, aga ei, väga keerulist, ei olnud seal midagi gildi eesotsas, seisis gildi vanem ehkoldermann. Oldermann valiti aasta tähtsamate pidustuste ehk vastlajuttude lõpul toimuval üldkoosolekul ja ta valiti kolmeks aastaks. Koldermanni abistasid tema kaks nõuandjat, kes kannavad nimetust kaasistujad. Ja kaasistujate ametiaeg kestis vähem aega, nimelt kaks aastat. Ja oli veel kildis selline süsteem, et Uudoldermanni ja uusi kaasistujad ei valitud korraga vaid Oldermann sageli nii-öelda päris ühekaasistuja eelmisel Toldermannilt. Et sellise rotatsiooniga oli siis tagatud võimu ja kogemuste sujuvam üleminek uuele juhatusele. Lisaks nendele kolmele oli siis Killis veel mõningaid ameteid näiteks gildi hoone korrashoiuga või siis ka laiemalt majandusküsimustega tegeles gildi maja eest seisja, teda on hiljem nimetatud ka ehitusmeistriks, kuigi see päris täpselt ei, ei anna tema ülesandeid võib-olla edasi, kui, kui mõelda tänapäeva mõistete järgi. Ja siis oli ka hulk selliseid ameteid, mida peeti lühemat aega. Näiteks iga pidustuste korraldamiseks valiti kaks meest kes vastutasid just nimelt selle ühe konkreetse pidustuse sujuva kordamineku eest. Aga kui tulla veelgi juhtimise juurde, siis keskaegses ühiskonnas oli võimu teostamisel väga oluliseks faktoriks inimese vanus. Ja nii ka gildi Oldermanniks ei saanud sugugi mitte igaüks vaid selleks pidi kildis olemas olnud juba päris pikka aega. Et kui võrrelda omavahel, siis neid andmeid, millal inimene astus gildi ja millal ta sai Oldermanniks siis selline minimaalne vahe on on 12 aastat, aga enamasti oli see vahe kuskil 20 aastat, vahel isegi kauem. Nii et selleks, et saada gildi etteotsa gildi juhiks pidi olema kogenud, pidi olema tõestanud oma administratiivset võimekust. Ja ilmselt ka isikuomadustelt sobima ja olema selline vana ja kogenud mees. Muidugi, Oldermanni amet oli suurgildi raames küll kõige-kõige tähtsam ja kõige prestiižsem positsioon, kuhu võis jõuda. Aga enne ütlemata üks väga tähtis asi, nimelt et suurgildi liikmete seast valiti raehärrasid. Käsitööliste seast raehärrasid ei valitud. Ja see muidugi toonitab veelgi pildi kui linnahelid korporatsiooni tähtsust. Ja on juhtunud edasi, et mõni eriti võimekas Gildi Altermann ei ole saanud oma ametit, aga ehk siis kolme aastate lõpuni olla, vaid ta on valitud raadi ja siis on kild pidanud korraldama erakorralised valimised. Mõnikord venitati välja kuni tavapärase ajani ehk siis vastlajuttude lõpuni kutsudes Raadi läinud inimese asemele mõne varasema Oldermanni või kaasistuja seda ametit jätkama. Aga mõnikord on ka siis kohe korraldatud ebatavalisel ajal need valimised. Et siis saada koheselt Uutoldermanni. Aga selleks pidid ikka olema kõigepealt Toldermann, et saada raadi valituks, mitte lihtsalt suurgildi liige. Ei, see ei tarvitsenud sugugi niimoodi olla. Raehärrasid on valitud ka, kuidas nüüd öelda tavaliste Kelly liikmete seast selle kohta, mis põhimõttel raad endale uusi liikmeid valis selle kohta ei ole palju teada ja me ei tea ka ju eriti palju inimeste isikuomadustest selle kohta, keskaegsed allikad teatavasti vaikivad. Aga, aga jah, see, see ei olnud reegel, et pidi olema olnud suurgildi Oldermann või kaasistuja. Tõsi, väga paljud Oldermanid on valitud raadi pärast Moldermanni aja lõppemist või siis ka siis ka selle ajal, aga nende kahe ameti vahel ei pruukinud olla seost. Raehärra amet ja bürgermeistri amet eriti oli siis kaupmehe unistuste karjääri tipp. Jah, nii võib öelda küll, sest raehärrasid oli ju ikkagi küllalt vähe. No keskajal nende hulk ei olnud veel nii täpselt kindlaks määratud kui hiljem, aga noh, vastavalt vajadusele võis neid siis olla kuskil 20 ringis. Ja sinna raadi kuulumine tähendas tõesti ühe kaupmehe jaoks tema sotsiaalse karjääri tippu. Kõrgemale ei olnud enam võimalik tõusta. Eestlasi ilmselt suurgildi ei mahtunud, kas see oli Scraas kirjas, et ei tohi mitte sakslasi võtta või oli see lihtsalt kujunenud niimoodi välja, et eestlasi lihtsalt ei olnud suuri kaupmehi? Scraas on üks selline, jällegi meie aja inimese oleks võib-olla natukese ebaselge sõnastusega punkt, seal on nimelt kirjas, et eestlasi ei tohi gildi kutsuda, seal ei ole konkreetselt öeldud, et neid ei tohi liikmeks võtta ja nad võivad ise trügida sinna. Ei, seda jah, no seal, selle all võib mõelda mida iganes, kas või seda, et näiteks eestlasi ei tohi pidustuste ajal gildi majja külla kutsuda või mida iganes. Aga seda, et, et üks eestlane oleks vähemasti hiliskeskajal saanud suurgildi liikmeks. Seda võib küll tõenäoliselt välistada, sest suur kild oli ikkagi saksa kaupmeeste organisatsioon. Ja ilmselt ei olnud isegi vajadust Killis kaassellist punkti panna, et, et eestlasi või siis mittesakslasi vastu võtta. Kanuti gild on sellise punkti küll omascrosse kirja pannud. Seda küll suhteliselt hilja, 1508. aastal. Aga jah, ilmselt suurgildi jaoks oli see üpris enesestmõistetav, et üks eestlane sinna ei saanud. Muidugi jällegi kui teha mõningaid oletusi Gildi algusaegade kohta, siis, siis me ju ei tea, kui karmid või kui vabad olid reeglid. Gildi tekkimise algusaegadel. Võib ju oletada, et sel ajal võis eestlaste pääsemine Killidesse, olgu see siis suurgild või, või Kanuti gild olla hõlpsam ja alles sotsiaalse kihistuse süvenedes ja ka ametite täpsemal väljakujunemisel Acatysis tõmbama rangemaid piire. Seisuste jaga rahvuste vahele. Aga seda ei ole ka kuidagiviisi võimalik kindlaks teha, kas suurgildi või siis ka Kanuti Gildi on kuulunud mõni eestlane, sellepärast et kõik need nimed, mis on teada, on ju saksapärased nimed. Aga võib oletada, et kui ka mõni eestlane sinna pääses, siis ainult sel juhul, kui ta, kui ta oligi saksastunud võtnud omaks saksa keele sakslastanud oma nime. Nii et jah, see on selline väga delikaatne teema või sellel ei ole võimalik anda ühest vastust. Ikka on juttu alati sellest, et suurgild hoolitses oma liikmete eest, aga kas suurgild kutsus ka oma liikmeid korrale, kas on selliseid juhtumeid ka teada, kas heideti näiteks suur gildist välja? Ja kedagi korralekutsumise kohta olid jah olemas väga, väga kindlad reeglid. Tegelikult, kui lugeda Gildi põhikirja, eks kraad siis enamiku punktidest moodustavadki tegelikult kõikvõimalikud käitumisreeglid, kuidas ennast gildi majas üleval peab pidama, mida seal ei tohi teha ja millised on karistused, kui siis ühte või teist asja tehakse. Ja enamik selliseid ülesastumisi või eeldatavaid ülesastumisi on sellised teatud käitumisnormide eiramine näiteks ei tohtinud gildi venda solvata. Eriti halvaks tooniks peeti teise mehe au solvamist, näiteks kui öelda talle hoorapoeg või või varas ehk siis mis heidab varju tema ausale, sünnipärale või, või ausale mainele. Samuti oli keelatud kaklemine või siis veel hullem noa välja tõmbamine gildisi, teise noaga haavamine. Kõikide selliste väiksemate ja suuremat sorti ülesastumiste eest oli ette nähtud karistus. Tavaliselt trahvi maksmine kas siis vahas või hiljem rahas. Selleks et Killist välja heidetud saada pidin muidugi tegemist olema üsna tõsise asjaga. Ja selleks peeti näiteks ebaausat kauplemist. Et gildid seisid oma gildi liikmete ja kui terviku maine eest ja sinna hulka kuulu siis muidugi eelkõige aus tegutsemine oma oma erialal. Surgildil oli oma maja, kas see oli ühisomand ja kuidas see mure? Tseptki trahvidest pandi rahad kokku või kuidas? Ei, nii see päris ei olnud. Võib-olla kõigepealt tasuks öelda seda, et suurgildimaja ei ole alati seisnud selle koha peal kus ta tänapäeval on vaid suurgildi, esimene maja millest on andmeid siis 14. sajandi teises pooles ja siis Tallinna suur Tallinnast, jah, Tallinnas ja asus ta umbes tänapäeva maiasmoka kohviku kohal, ehk siis praeguse suurgildi hoone vastas sellele kolmnurksele alal missise. Jah, pika tänava ja siis vaimu tänava vahele. Aga see maja jäi suurgildi vajaduste jaoks üsna pea kitsaks ja siis osteti endale suurem krunt ja lasti vana gildi maja maha lammutada. Sellega tekkis siis ka suurem plats praeguse suure Gildi maja ja siis püha vaimu kiriku vahele. Ja selle uue gildi maja ehitamisega alustati siis kuskil aastal 1407 ja selle finantseerimise kohta väga palju andmeid ei ole. On küll teada, et suurgild võttis laenu selle maja ehitamiseks suuremas summas ja samuti korraldati liikmete hulgas tõenäoliselt korjandus. Sama süsteemi kasutati ka teiste suurte ettevõtmiste puhul, kasvõi näiteks siis, kui oli vaja rajada uut altarit või, või mida iganes. Et ka sellistel puhkudel tehti siis liikmete seas korjandus, et igaüks andis kas kindla summa või siis kellel ei olnud võimalik, andis niipalju kui ta suutis maja omandivormide kohta. Sellega ma ei ole kahjuks nii hästi kursis, aga, aga jah, see see maja kuulus suur gildile oli, oli nende omand. See maja oli gildi liikmed selle aasta ringi avatud üldse keskaegseid gildi maju võib võrrelda teatavas mõttes hilisemate klubidega kuhu igal gildi liikmel oli siis õigus õhtuti sisse istuda, seal müüdi õlut, seal võis mängida täringuid, kaarte ja muid õnnemänge või siis lihtsalt oma liikmetega juttu puhuda. Et teatavas mõttes võib siis võrrelda jah, seda klubiga või siis ka ütleme kõrtsiga, aga sellise teatavas mõttes elitaarse kõrtsiga kuu siis ikkagi oli Sissepääs gildi liikmetel ja mitte igal suvalisel linnakodanikul. Kas Tartu suur gildil oli ka oma maja? Jah, suur oli küll oma maja, selle gildi maja järgi on saanud oma nimega Gildi tänav tartus, nii nagu Mustpeade vennaskonna maja järgi on oma nime saanud Kompanii tänav Tartus. Aga kahjuks jah, nende Tartu Gildi maade kohta on andmeid natukene vähem, sest need ei ole säilinud. Me teame küll vanadelt linna plaanidelt nende asukohti ja, ja natukene ka nende ümberehituse kohta, aga aga jah, kuna Killide arhiivid on säilinud ainult Tallinna kohta, siis siis jah, peamiselt on meil andmeid selle linna Gildi tegevuse eri tahkudest. Ajaloodoktor Anu Mänd rääkis täna suur gildist nädala pärast samal ajal On tähelepanu vallaliste kaupmeesteühingul Mustpeade vennaskonnale. Saate lõpetuseks hetkeks veel tagasi Suurgildi majja Tallinnas kus sajandite vältel aeti palju linna asju. Pattaya peeti palju pidusid, millest tuleb juttu omaette saates. Majast aga, kus on peetud jumalateenistusi, antud teatrietendusi, kus esines jõukatele kaupmeestele ka maailmakuulus Ungari helilooja Fereslist. Aga kes teab, ehk kõlas suurgildi majas Tallinnas ka mõni Ungari rapsoodiatest, nii nagu nüüd Rein Rannapi esituses.