Täna räägime Navitrolla maailmast, kes on Navitrolla. Kaameral on lihtne inimene pärit navi külast natuke natuke trollaga, lastele, natuke Võrumaalt, sõnaga Lõuna-Eestist. Kunstnik kui vana Navitrolla. Navitrolla on täpselt 25 aastat vana. Ja natuke peale. See sinu elulugu ei ole võib-olla veel nii pikk, et ehk mäletad, mis ajast sa võib-olla iseennast nagu kunstnikuna hakkasid välja pakkuma? Välja pakkuma hakkasin kunstnikuna selle sõna tõsises mõttes, et ma hakkasin elama mo piltidest, selle juhtus aastal 91 kuma, nii kuuelu ei peeta. Aga noh, niimoodi, et joonistada ja ja olla natuke selline loov inimene kui võib nii väljenduda. Seal ma olen kogu aeg olnud. Mul on kogu aeg olnud väga terane poiss. Kus sa koolis käinud? Koolis olen käinud erinevates koolides, näiteks Võru esimeses keskkoolis käisin kunagi siis ma käisin veel võru kolmandas kaheksaklassilises koolis, siis ma käisin Võru esimeses kaheksaklassilises Leen kolmani nimelises koolis. Siis ma olen käinud veel võru teises algkoolis või mis kool ta oli, ma ei mäleta, siis ma olen käinud veel Haanja kaheksaklassilises veres juba seitsmeklassiline kool. Selles koolis olen käinud ja ja kõige viimane ametlikult tunnustatud kool, Tartu ülikool, seal ma õppisin ka ühte, teist koma kolmandat, neljandat ja siis nüüd praegu, nagu olen täie hooga õpin elu ülikoolis. Aga pildi tegemist joonistamist, ta ei ole kuskil õppinud. Mul on olnud oma meister, kes on mind õpetanud, tema nimi on Viive Kuks ja tänu Allahile on ta olnud väga hea õpetaja. Miks sa ütled tänu Allahile sihuke komme? Ma ei ole muhameedlane, mulle meeldib Allahhi ideoloogia, sest Allah on suur ja võimas, oh tead, mis teeb. Kas ta sind aitab? Loomulikult, kuidas? Ta lihtsalt, Allahi abiga ma jõudsin siia algse abiga. Loodetavasti kukkumine praeguseni miski logi pähe. Nagu ma ütlesin, Olofon, kõige kindlam meetod. Ta on suur ja vägev, lihtsalt. See on dogma ja siin pole midagi vaielda. Allah tahab, et me siin selle intervjuu õnnelikult lõpetame, siis, nii on, kui ta ei taha, siis siin ei ole, aga miks ta peaks tahtma? Aga mina tahan nüüd hoopis seda teada, et oled sa selline käbe maalija. Ma olen meeletult produktiivne kunstnik, mida rohkem ma teen ja mida rohkem ma müün, seda rohkem ma teen veel seda rohkem. Kas sa joonistad kõik oma pilt ise, töölised, sest ma ei jõua kõiki neid ideid ise teostada, blon, paar aurus maali, et mul on trükija. Ja sellest piisab. Graafika puhul ma saan aru, mis tähendavad abilised, aga kui sa teed neid õlimaale Noh, kujutad ette, kõigepealt võetakse suur lõuend. Nii, mul on idee, ma visandanud selle sinna söepliiatsi või millega iganes peole. Näitan töölisele see single punaseks, see tuleb siin kollaseks, see tuleb roheliseks. Ja see tuleb siin selliseks. Tööline teeb selle ära. Ja siis ma ütlen nii, nüüd on vaja siia, täpsustan, ühesõnaga see koht on vähenenud natuke rohkem, kollasemaks see natuke vähem roheliseks ja nii edasi. Ja nii see asi käib. Ja lõppviimistluse lennu muidugi ise. Kui palju, siis on seal üldse sinu tööd peale selle, et sa oled alla kirjuta. Tähendab, kui mina seda puutuks absoluutselt ja ainult kirjutaks isegi kasvõi ainult nime all, kui ma seal mitte ühtegi viisi tõmmet muidugi teeks, siis võiks ikkagi minu maale, sest mina olen selle idee andnud. Tööline on ainult minu kolmas või neljas käsi. Aga ma julgen väita, et ma siiski teostan sellest maalist maalimisest kui sellisest protsessist teostama siiski tubli pool, kui mitte rohkem. Ja tööline on, ta täidab kõige lihtsamad ülesanded, ma ei saa ju. Saame kokku klopsida, ma ei saanid kruntida seal, sa ei ole üldse minu rida. Seda peavad teised tegema ja kui neil selleks makstakse, miks mitte. On ju inimesi, kes pühivad tänavad, on inimesi, kes puurivad hambaid. Igalühel on oma töö. Kas sina võtad ka seda oma tegevust tööna? Loomulikult, kui ma hommikul ärkan, ma mõtlesin, et hakkan tööle või kui ma vahepeal teen midagi muud, siis on mul, kui peale mõtte meeles peaks, nagu tööle hakkab. Et maalimine on minu jaoks nagu täiesti töine tegevus. Aga ma olen kuulnud räägitavat ka sellisest asjast nagu inspiratsioon. Transpiratsiooni kohta mulle just äsja härra seletas äärmiselt naljaka loo. Talle need kunstnikud eriti peale ei lähe. Kes räägivad siin inspiratsioonist, et vot nüüd kord aastas jõuluajal tulevad, tead, hakkavad pisarad voolama ja siis siis tuleb see inspiratsioon ja tehakse mingi kaks pintsli liigutest ja arvatakse, et ollakse nüüd hirmus suur kunstnik. Vats, inspiratsioon peab ikka kogu aeg peale, inspiratsioon peab olema kunstnikuks, loomulik seisund, mitte oodata kuskilt mingit jumalikku, ma ei tea, mida bestent jõulukell heliseb ja siis on järsku lahinal tunded hakkavad vohama. Ma ei mõista seda ja ma ei saa sellest aru ja ja ma püüan, tean seda mõistab ja aru saada, aga minul endal isiklikult kogu aeg inspiratsioon ka sinuga rääkides siin kogu aeg. Kassa näiteks oma tulevikus aimu ka seda hetke, kui sul ütleme, et seda energiat ja seda jõudu luua enam ei ole. No selle kohta on niimoodi, et Neid hetki esineb praegugi. Ei, ma ei ole mingi üliinimene, ma olen lihtne inimene, ma olen tavaline inimene, tegelikult lihtsalt ma olen kunstnik. See ainult eristab mind teistest, võib-olla ehk. Ja näiteks suvel on mul küll niimoodi, et kõik mingil hetkel kevadel järsku tunnen, et nüüd aitab, siis ma pakin ilusti asjakesed kokku, sulen hotelli ukse ja sõidan kuhugi ära. Üldiselt maa suvel reisisin ja tegelen millegi muuga kui tööga. Suvel nagu küll tõesti, noh, kujutad ette, istuks kogu aeg Molgatud, aga no andke andeks, pole mingi hull. Ja kui juhtub tõesti selline moment kaotanud nii-öelda selle loo momendi oma töödes, siis mul on vähemalt säilib kindlasti hea tehnika ja suudan häid tehnilisi pilte teha, nii et ma elan ära, sellest mind ei huvita, iga inimene tahab ära. Sa oled ka ise nii-öelda oma piltide kaupmees. Suures osas 90 protsenti minna ise. Aga mul on väga vahvaid inimesi abimees, kes ka müüvad ja ja praegu on hakanud toimima see moment, kus need inimesed, kes on juba pildi ostnud, need nende pildid müüvad juba ise mind, et ma ise ei pea varsti oma piltide müümisega tegelema, minu pildid teevad. Sest ma tahan seda ka rõhutada ja olen kogu aeg rõhutanud ja kui nüüd rõhutan, et ma ei müü oma kiita minult ostetakse neid. Aga siiski, kunstnik teab enam-vähem erinevalt kirjanikust, kes ju võib ainult aimata, kes on raamatulugeja. Käiakse sul ju ateljees neid pilte ostmas näituselt, kes ostja. See on naljakas küsimus, seda kogu aeg küsitakse, kõik tahavad nagu mingi imerelv, et teada saada, et, et kes see mõiste on, need siis ongi justkui kõik selge. Et, et noh, et kui siin uuesti on 30 kuni 35 aastane edukas daam, et noh, siis me teame küll, eks ole, siis oled sa sihuke Ma ütlen siis nii. Minu pilt ostavad äärmiselt erinevad inimesed, minu endagi üllatuseks seal on olnud lausa lapsed, sunnivad vanemaid ostma Bovskisema võidule. Naljakas kahju, aga see on mulle kasulik. Teine grupp on täiesti sellised minu endaealised ja kellel on see raha olnud või kes suudab minuga nii hästi läbi saada, kuidas kee sort pilte ja tahavad neid pilte. Ja loomulikult kõige tulutoovam mulle endale on, on siis võimalikud sihukesed rikkamad inimesed, kes on nagu edasijõudnud, kes kogu aeg tegutsevad nagu mina. Ja seal on igasuguseid, on maisi, on mehi, on vanemaid, on noorem, et siis on firmad. Ja noh, ma siiski loodan, et ehk praegu veel ostetuma pilt ainult nime pärast. Et nimi või selline sihuke kuulus nimi, minu pildiga saadakse pealekauba kaasa. Et need inimesed, ma loodan, et ostavad siiski mu pilt rohkem sellepärast et millised pihid tõesti meeldivad. Tema tunneb mu pilte hakatakse ostma ainult nime pärast, et vot et mul on nüüd Navitrolla seinal, mitte et vaata, kui kihvt pilt mu seinal on. Siis ma tunnen, et siis ma pean midagi ette võtma. Sellise nii-öelda puhtakujuliselt toetaja järgi mingit vajadust ei tunne, nagu noh, omal ajal olid õilsad monarhi toetasid kaunid kunstid. See oleks väga kihvt, kui see oleks praegu, kui see toimiks niimoodi, et oleks mingisugunegi kuningas kusagil kutsuks mind õukonda, ütleks, et nonii, nüüd näed, siin on sulle pool lossi, siin elav maali maali, minu ordenid ka kõiki üles, palun väga, ma võin vabalt oma ordenid üles maalida, kui mu samal ajal kõrvalt võin oma tööd teha ja oma elu elada. Miks mitte, aga kahtlemata on see parajalt koormav, kui sul on niinimetatud toetaja, annad sõrme, võtab käe ja nii edasi. Et noh, ma ei tea, sellel asjal on kaks otsa. Nagu kui ma oleks keskajal, siis kindlasti oleksime olnud mingisugusegi kuninga õukonnas maailm või siis oleksin ise kuningas olnud, mul oleks päris head eeldused. Hästi, olen õiglane. Ahaa, aga lähme nüüd natuke nende piltide juurde tagasi ja selle jutuga, et kui tähtis ja kui oluline on sinu elus näiteks näit. Üks huvitav asi, et kuigi ma olen teinud juba ligi 20 näitust üsna lühikese aja jooksul mingi aastaga võib-olla isegi rohkem, võib-olla isegi kahekümnemega, ma ei ole neid lugenud. Ja iga näituse eel on täpselt selline tunne nagu õppimata koolipoisil enne eksamit. Et ei tea siis kas nagu, kas nagu õnnestub, see neid ei õnnestunud natuke tead ise ka, et eks ole, kas sa oled rahul selle näitusega, kuidas sul on see ülesehitus seal? Kas pildid on head? Aga ikkagi noh, väike närv on alati sees ja ma võtan alati näitust väikse sellise nagu mingi väikse etapi lõpetusena ja uue algusena peale näitust nagu kokku võtta mingid ideed need panna kausta riiulisse, et siis nagu edasi minna. See iga näitus paneb, tead perioodi oma loomingust arhiivi. Kunstnikud, kes ei näita ennast ja ei püüagi näidata ja räägivad, et neil on kõik ükskõik, siis nad kas valetavad või on lihtsalt lollid. Aga on ka oluline see, kus sa ennast välja paned. Varem ei olnud, nüüd on. Ma ei hakka ikkagi enam pilte üles panema suvalise tuttava või mõne väikese firmakese koridori kuhugi, et noh, et, et see on sul lõpp ja reklaam ja nii edasi. See ei ole nii, kui mul on praegu internetis galerii avatud, kus on nüüd juba isegi lausa päevane külastatavuse üle 1000 inimese. Miks ma peaksin panema kuhugi firmasse, kus on kaks-kolm töötajat, võib-olla mõni sõber ka käib seal. Aga üle maailma 60 miljonit potentsiaalset klienti, no ma leian, et seal on mõtet On sul tagasiside ka selle interneti kaudu olnud ju iga päev praktiliselt ja on sul ka sõna otseses mõttes ostetud selle kaudu. Veel ei ole, sest vahemaad on suured, sest ostusoovid on Ameerikast, Austraaliast sellistest kaugelt maid paikadelt. Just tänu sellele, et internet on teinud selle asja nii lähedaseks. Noh, ongi võimalikuks saanud üldse, need on konkreetsete ostusoovidega lihtsalt reaalne ostutehing ei ole veel toimunud, sest võtab aega lihtsalt. Aga sina, sa oled siis nagu välja pakkunud oma konkreetsed pildid müügiks või lihtsalt? Mina minu looming, see minu näitus. Sellega tegeleb minul üks härrasmees, kes esindab seda asja seal internetis, tema korraldab kõike tasub need kulutused ja nii edasi, sest ka internetigalerii on selline, et päris igale poole ei saanud riputada seda lehekülge üles sellepärast et see on nagu bensiinijaama bensiinijaama metsa ei ehita, ta võibki tee ääres olema ja samuti ka kunsti riputamisega, nii et noh, ta peab olema mingit noh, üldtunnustatud paigas, kus nagu teatakse, et seal on kunst. Praegu on ta mingi paar kuud üleval olnud ja ja külastatavus on pidevalt nii-öelda kasvutendentsi näidanud, nii et ma usun, et ma teen õiget asja, veendun selles üha enam ja enam. Et noh, alguses alustada Eestis veel näha piltidel on kõlapinda, kas siis negatiivne või positiivne, mida iganes. Hea on ta igal juhul, tähendab, minu jaoks on olulised, paneb inimesi mõtlema, kui tekitab negatiivset, järelikult paneku tekitab positiivse, järelikult paneb ka kui ei tekita üldse mingit emotsiooni, pilt, inimesed püüavad võimalikult ruttu sellel pildil ja minna ja põgeneda ja üldse ei taha. See näitab, et on pahakunst. Ma arvan küll, et on olemas head kunstnikud, halvad kunstnikud, nagu on olemas head arstid, head pankurid, head õpetajad on ju olemas, eks ole, kuigi kõik on justkui õpetajad, kõik on justkui arstid ikkagi nende hulgas on väga häid tegijaid sama kunstnike hulgas, ma arvan iseenda puhul, et minust võib saada väga heategija. Aga mis sa arvad Kriitikutest? Et need inimesed ja kahtlemata on nende hulgas ka väga häid kriitikuid ja, ja on ka väga halbu krid, mida ma tegelikult Eestis kuskil kriitika kui selline asi on nii halvasti arenenud ja nii kehval tasemel, et noh, ma ei räägikski sellest üldse. Ta vilets siin ei, ei lähtuta mitte kunstniku loomingust, vaid lähtutakse sellest, milline on see isik, siis hakatakse siis putkas materdama selle selle järgi kas ta nüüd meeldib ja kas kas ta tegi välja või teinud kõrtsus või siis või siis üldse veel lava samal tasemel. Loll nägu ja üldse lollid pilli ja ma ei hakka üldse öeldakse lihtsalt, ah ei hakka rääkimagi või midagi sellist. Kunstikriitikud on, nad on hea elu peal, neid kuskil mingi fondikene maksab neile elamise raha ja neil on nii hea olla seal ja ja siis, kui mingid sõbrad on vaja kusagil sõprade kohta midagi ajalehes kirjutada, siis kirjutatud, et oi kui tore ja ikka jälle suur samm edasi. Alav, sihuke värk. Aga sa kunagi ei ole selle peale mõelnud, näiteks, et ise õppida, saada akadeemiline kunstiharidus. Ei, mida rohkem ma olen elanud ja vaadanud ringi, ma näen, et et see, minu õppimatus on niivõrd kaalne nähtus, et ma tahan seda absoluutselt täielikult säilitada, sest Allahi abiga ma olen saanud kaasa sellise jumaliku hea maitse või sellise värvitunnetuse, ma arvan. Ja ma ei tahaks hakata solkima mingite muude muude õpetustega ise tasapisi tegelen. Uuetan, uurin, kuidas maalsest madalmaalased vanades galeriides käin ütleme, täidab mujal maailmas, mis nad on, need luugid ja, ja, ja mina ei mäleta nende nimesid. Oled sa käinud seal? Olen käinud Praha kuninglikus muuseumis oli või mis ta jälle tema nimi oli? Mujal maailmas ma lihtsalt ei ole pääsenud juurde. Luuriga on muidugi ise selline asi, et kui vaadata seda inimeste hulka, mis seal iga päev ringi tungliga, siis moonalisurusklõpsutab 50 jaapanlast oma 800 fotoaparaadi ja videokaameraga siis aga peale Mona lisa on ka 1000 muud võimalust ja läheme selle küsimuse alguse juurde tagasi. Ma ei näe vajadust praegu, mida midagi nii väga klassikalist, sest maailm on selline võimaluste kogum on siin praegu maailmas, et selleks ei pea seda omandama, mina konkreetselt keegi teine, palun väga. Kindlasti on tasuv tuleviku ees, kui ta selle kõik omandad, need nipid ja ja kui tal on veel hea selleni ideeline pagasit, kui tal on palju häid mõtteid ja teostaks sellele niimoodi Õulzetail nagu flaamimeistrit. No see oleks kindlasti äärmiselt põnev. Noh, kindlasti on neid tegijaid ka ja. Praegu sa nagu endal mingit eeskuju kuskil ei taha leida, ei näe. Ei vaja seda. Mul on nii hea olla oma loomingusse. Ma olen loonud oma maailma, mul on siin nii hea olla ja ma ja mul on nii palju mõtteid ja kui ma need lõpuks saadik teostanud, võib-olla siis ma hakkan mõtlema selle peale. Aga kas sul seal oma maailmas on olemas ka mingisugune oma sõpruskond inimesed võib-olla, kellega te mõtlete ühtemoodi või nad ei pea olema kunstnikud. Kellega ta arutate midagi või sul nagu selleks pole vajadust, pole aega, pole tahtmist. No mul tuleb kuidagi iseenesest see räägin iseenesest inimestega, kui juhtub, siis me räägime nendel teemadel, kui juhtus meiega. Aga sul ei ole vajadus, et kui sa oled teinud ära noh, ütleme palju tööd ja sa oled lihtsalt tüdinud ja väsinud, et sa saaksid mingist kindlast seltskonnast tuge, kus sul oleks võib-olla hea veini juua või noh, tont teab, mida teha. Mul on väga paljude inimestega hea koos veini juua. No lihtsalt mul on, on mõned sõbrad ja sellest mulle piisab. Ma ei näe vajadust mingisugusegi tohutu tutvusringkonna järele, kellega ma pean pidevalt suhtlema ja ja olema selline nagu mõnus oma mees. Minul seda vaja. Kas sa nende meie suurepäraste etno-fu'd turistidega ei suhtle? Nad on algusest peale, kui ma Tartusse tulin, nad minu head sõbrad. Kas sa mõtled Sven Kivisildniku, Kauksi Ülle ja nii edasi ja nii edasi. Karl Martin Sinijärv. Kahtlemata nad on lihtsalt mu isiklikud sõbrad. Väga hästi, kas sa oled näiteks mõelnud ka kunagi kasutada mingi oma galerii oma muuseum? Ma olen veel liiga vähe maalinud, ma just paar päeva tagasi sirvisin oma neid vanu kaustikus kirjas kõik, milliseid pilte ma olen maalinud, kus nad on, miks nad on ja nii edasi ja vaatasin, et olen alles mingi mingi 300 maali, ainult maalinud ta nii õudsalt vähe sellega veel midagi niimoodi eputama hakata. Tobe. Vara veel, ma tahaks saada natuke rikkamaks, võiksin veel vähem mõelda rahaasjade peale ja siis ma hakkasin veel rohkem maalida, nii nagu ma tahan. Ja, ja võib-olla siis osutada midagi, kas sellel mõtet on, noh, mul on juba ja mul on internetis olemas, seal on iga iga päev metsikult külastajaid, milleks ajad on muutunud, enam pole vaja. Tavaliselt seda, et sul peab olema kuskil Londoni kesklinnas mingisugunegi ülikallis ja uhke mingi majake, kus on siis pildid väljas? Maailm on muutunud, ma võin elada rahulikult Novi külas, omada telefoni arvutisidet ja autot ja olla olla samamoodi ühenduses kogu maailmaga. Mul ei ole vaja seda, kui palju sa mõtled rahaledena? Ma ei mõtle rahale, kui raha on. Raha mul on ja ma ei mõtle, et teda võiks olla rohkem. Raha võiks alati rohkem olla, aga, aga ma ei tunne vajadustele järele. Mul ei ole seda kurnavad mõtet, et need luu, et mul ei ole raha ikka nii palju, nagu ma ikka tahaks ja ja, ja mida nüüd teha kiiresti, äkki saaks veel mõne moodi hästi, suhteliselt nii. Ei vastu pidimest tulebki kellaga maalimise tüdimuseni. Tea, et kas jälle läks hinda tõstma või milles asi on, miks nad ikka ostavad kogu aeg? Tore muidugi, kui nad enam üldse ei ostaks, oleks kurb, aga aga noh, praegu on täpselt parasjagu ja olin siis ma mõtlen peale, sest siis ma saan just rahulikult tegeleda omastega. Mul on selline üks huvitav väljend iseenda jaoks. Et kui saaksime rahulikult maalida. No tõesti kui, kui kõik on korras, siis ma püüdlen ainult selle selle seisundi poole rahulikult maalida tähendab seda tollal vaikuses üksinduses. Pole oluline, kas juua mingit head napsu või süüa mingit head asja või Käia mingeid asju vaatamas, et ei ole küsimused raha saama seisma see asi. Mulle endale meeldib niimoodi ennast maanteed, et ma lihtsalt istun autosse, sõidan kuhugi, vaatan lihtsalt ringi. Ja ongi nii, raha on suurepärane asi. Kunagi oli üks film eesti näivistidest ja tegi selle vist Mark Soosaar ja selle pealkiri oli pühapäevamaalijad. Iseenesest on kohutavalt tore nimi pühapäeva maali, kas sina oled ka hingel see pühapäevamaalija või on see lihtsalt niivõrd ammu unustatud romantism liik, jäänuk? Ei, ma arvan, et kogum, meie eelnev jutt on selle Ivana sadu ja kümneid kordi ümber lükanud, et ma ei ole pühapäevamaania, sest ma töötan iga päev hommikust õhtuni, ma tegelen iga ihurakuga sellega piltidele loomisega oma maailma loomisega. Ja ma ei ole pühapäeva maa ja ma ei ole tolliametnik, russo, ma ei ole ka mingi palgiparved ja ma mingi politseinik, ma olen kunstnik mõjule naivist, mobiilid ei ole nainistlikud ja naivism kui selline. See on ju kunstnikud, kes ei oska maalida ja kes ei oska oma ideid perfektselt teostada. Need on sellised kunstnikud, kes tegelevad vahetevahel Ja see ei ole kaugeltki kadunud, see on väga tore, kui inimesed sellega tegelevad. Igatepidi pooldan seda. Ja ma tean, et on väga laheda fantastilise kunstnikke, kes suudavad vägagi geniaalsed mõtted on primitiivselt lõuendile pannud ja mulle õudselt meeldivad. Aga nad ei ole kunstnikud selle sõna tõsises mõttes, et nad oleksid pühendunud täielikult oma elu ainult kunstil loomisel. Maalinguid teete tellimustöid? Kui tellitakse ja see mulle vastuvõetav on, siis teen. Siin Tallinnas Harju tänaval on näha ka üks sinu sein, on see sinu jaoks tavaline nihukest interjööri teha? See on küllalt tavaline, mu käest küsitakse küllaltki palju selliseid tellimusi, ma täidan neid ainult sellistel tingimustel, kui me kõigepealt muidugi peab olema stiimul. Raha. Ma ei hakka rääkima, kui mul ei maksta nii palju, nagu ma tahan, sest mul pole lihtsalt mõtet. Markus sama rahulikult selle pildil ka kodus valmis nikerdada ja panna omale seina peal on mingi näruse summast kuhugi niisama üles riputada. Ma ei näe vajadust. Ja kui raha külg on korrektne, tellijad on ka korrektsed, nad võimaldavad mul korralikult töötada vahendit, kõik tingimused on tip-top, siis palun väga mida iganes. Muidugi mitte just päris, mida iganes ma tavaliselt esitan omapoolse versiooni, asjad, mis on minu nägemus. Kui sellega rahul ei olda, siis lahkume sõpradena. Räägime nendest nii-öelda nendest õlimaalidest, kuidas nad sul üldse nagu tekivad, nad on üsna sürr, realistlikud. No vaata, siin ma tahaksin juhtida tähelepanu selle peale, et väga oluline on nüüd mul on ilmunud välja raamat, seal on paar väga head artiklit minust kirjutatud ja ma soovitan, kellele asi huvi pakub, soovitamist raamatut lugeda, raamatukogus olnud olemas ei maksa pabistada nüüd, et need poes nii kallid on. Need raamatuid ostavad siiski inimesed, kes on tõelised fännid. Ja see kallis on noh, ta ei olegi mõeldud mingisugunegi põneviku sarjas mingisugunegi käkk, mida loetakse kiirelt läbi ja siis visatakse nurka, unustatakse. Minu raamat on teatmeteos. Seal on konkreetne info, seal on konkreetsed reproduktsioonid. See ei ole mingi suvaline asi, mida visatakse kohe prügihunnikusse. Ja seal on kõik kirjas, mis on minu piltide puhul oluline, mida on kasulik silmas pidada. Ja see, et nad on niisugused fantastilised, naljakad ja ja realistlikud. See on sellest, et kõigepealt muidugi see, et ma ise olen selline aga May rõhuta seda, ma ei püüdle selle poole, kuna maailm ongi selline sürrealistlik, absurdne, naljakas, tobe. Ja ma võtan need kõik need pildid elust enesest, mobiilide õpetavad inimesi, õieti elamu. Julgen väita. Olen õpetlik, kunstnik. Taktiline jah, aga sa juba viisid jutu ise sellele raamatule, režissöör on kalender, siis sul on veel. Minul ei ole ka, see kalender on antud välja kirjastuse poolt, kes lihtsalt ostis need pildid ja ta andis vele kalendrite leidis, et see on hea äriidee. Loomulikult ma arvasin, kas trenn tasustatud ja kõikunud. Kalendri puhul oli kirjastus initsiatiiv, kas sa selle raamatu puhul võid ka ise vaeva nägema, et see tekiks? Raamatu puhul ma aitasin koostada pildivalikut, koostasin ise tegelikult täielikult pildivaliku ja kui kellelgil nende artiklite autoritest tekkis küsimusi, nad tahtsid Neid asju täpsustada seal mingit loominguprotsessi või noh, mida iganes. Siis noh, loomulikult ma ütlesin siis oli veel see asi ka, et ma loomulikult ma tahtsin, et see raamat saaks. Ja ma olin nii-öelda rahaliselt seal oli nagu üks välja andetes tegelikult rahastaja kuidas. Siin nagu mujal kultuurkapital paneb oma raha, siis sel juhul panid sa ise selle rahakassa Eestis. Ütleme, oma põlvkonna seas. Näed ka kedagi sellist kunstnike seas, kelle puhul sa võid öelda, et jah, et ta meeldib mulle. Mulle meeldivad paljud, paljude kunstnike looming, meeldib mulle. Marko Mäetamm on minu jaoks tavakihvt. Mind süüdistatakse selles, et, et ma olen nii labane, et ma teen. Ma teen selliseid magusaid pildikesi, see on juba kõik olnud. Vabandage väga, lööge lahti Ameerika kunstikataloogid, vaadake selliseid, Marko Mäetamme, sarnaseid kunstnikke on seal kümneid. Aga Siim, selles kontekstis Eestis mõjuta väga lahedalt, meelita mina hakkan teda süüdistama, et anna andeks, et kuule, see on juba olnud Patriot pilt. Täpselt sama paljude muude kunstnik, mulle meeldib Toomas Mürk. Tema pildid on tegelikult sellised, noh. Lähme jälle lahti. Kunstiajakirju, vaatame, uurime natuke, maailmas on tehtud väga sarnaseid asju, on olemas kõikide teistega, miski pole siin maailmas uus, aga antud kontekstis siin täna hetkel Eestis on see huvitav, põnev, kihvt ja kui inimesele meeldib seda teha, siis on see parim. Milleks hakata vimma kiskuma välja, et nad, et ma ei vaata põhimõtteliselt sellepärast, et seda on tehtud. Seal on sihuke täiesti tobe inimene lihtsalt noh, ma ei tea, kas ta ei mõtle või milleski muus asi või on ta haige, lihtsalt. Ma ei tea, et see on igal sammul, on see kordusmoment, on maailm, ongi mingi kordamine, kogu aeg toimub ühed ja samad asjad koonduvad ja see, et me praegu istu hobuse, selles sõidame mõnusat autoga ringina. Me oleme ikkagi inimesed endid, ikkagi krohvime Ohmi endale asju iga päev ümbert endale kõhu alla kokku ja siis jõle kurb on ära surra, et näe, nüüd kõik jääb maha ja oleks ikka tahtnud veel elanud. Oleme nii nagu koopast välja astusime, nii oleme siin praegu samasuguseid, lihtsalt meil on igavene asjade orjus, asju on nii palju tekkinud, et me oleme veel rohkem nende asjade orjad ja noh, lähme rohkem edasi ka, nii et jõudu tööle kõigile kõigile inimestele, kes püüavad elus edasi.