Tere kuulama tänases teatrimagasini stuudios on teatritoimetaja, kriitik ret Neymar ja põhjus selles, et, et õige pea on ilmumas Eesti teatri biograafiline leksikon. Selle leksikoni tegemise aeg on olnud pikk ja arvatavasti ka väga põhjalik, aga nüüd enne imet on ta siis tõesti juba ettetellimisel ja vast kevadel ilmumas. Reet Neymar. Kas me võime seda biograafilist leksikoni võrrelda mõne olnud leksikaaniga teatri alal? Sellist materjali muidugi meil võrdluseks võtta ei ole. Ta peaks ilmuma tegelikult sarja matuna selles mõttes, et erialade kaupa nakatud ja neid biograafiaid kirja panema ja kõige rohkem ta vist sarnaneb oma vormilt. Kunstnike kunstnike, arhitektide leksikon, iga kirjanike leksikoni ka ma nii väga täpselt ei võrdleks, põhimõtteliselt muidugi ainult, et kirjanik leksikoni tegi peaasjalikult üks mees, ühe mehe leksikon, Oskar Kruus. Agas teatrimaht on nii meeletu, et see seda on teinud terve suur hulk inimesi. Mina olen siin täna stuudios, nähtavasti, kes ma võiksin olla kui selle väga paksu raamatut esimene lugeja. Sest ametlikult on minu nimetus retsenseerinud toimetaja. Ehk teiste sõnadega, mina sain selle omale ette jaokaupa jupikaupa, nagu ta hakkas tulema. No ikka siis, kui inimesed olid juba suure hulga tööd ära teinud, selle materjali kokku ajanud. Kui olid juba nimelised artiklid ja mina olen see eesti keeles välja öeldes vigade parandaja, nii palju kui ma mõistan, nii palju, kui ma taipasin, võrdlesin, otsisin, et suure töö on teinud ära, teised. Koostajad on tiitellehel kirjas Kalju, Haan, Vilma, Palma ja Heino Aassalu. Ja peatoimetaja staatuses on meil Kalju Haan. Erialatoimetajaid on üksjagu palju korduvad uuesti Vilma Paal, maja, Heino Aassalu nimed, aga ka Mare Põldmäe, Mall Põldmäe. No leksikoni on tehtud nii kaua üle 10 aasta. Et seal on juba toimetajabki jõudnud vahelduda ja kõige huvitavam on see, et kadunud Uno Ussisoo tuntud entsüklopeediast entsüklopeedia toimetuse raudvara, tema oli ka algselt olnud selle asja juures märksõnastiku loomise ja, ja vormi juures, millega teda võrrelda teatrialalt juba juba maris Johannes ütles. Millegagi ei ole võrrelda, see on siis nüüd saavutus selles mõttes, et see on esmakordselt Eesti teatriajaloos elulood, niimoodi siis kokku aetud. Oleks uhke ja vahva öelda. Ta hõlmab äärest ääreni kõike, mis, mis üldse Eesti teatris on olnud võietimine, õigemini kes eks ole, inimestest on jutt, peab siis tegema väikese vabanduse või möönduse kohe. Et seal ei ole personaalelulugusid või üksikasjalikult välja kirjutatud lugu kõige noorematest näitlejatest, kes meil on eesti teatrisse tulnud viimase nelja aasta jooksul, nii et näiteks lavakunstikoolist viimased tulijad, nemad on küll leksikonis sees nimekirjana taga, aga nad ei ole isikuartiklitega. Aga muidu siis mõtleme nüüd eesti teatri peale. Reklaamlehes kusagil me kirjutasime selle uhke sõnastused Koidulast tänapäevani. Ta on tegelikult veelgi varasemast kui Koidula tegelikult on siia haaratud mõningad isikud saksa teatrist, kellel on seos Eestiga ja eestikeelse teatritegemise algusega. Nii et meil on üksikud isikud, on meil isegi 18.-st sajandist läheb elulugu lahti kui enamik siis 19.-st ja ja põhimõtteliselt, et valik on olnud niisugune kõik isikud, kes on vähemalt kolm aastat olnud kutselise teatriga seotud, käinud üle lava või olnud lava kõrval mingil tähtsal positsioonil näitejuhina või arvustajana. No pisut on ka abijõude tahab olla niisugune seinast seina totaalne, see ei eelda hinnangut, et kes on olnud andekas või kes andetu, kes on nüüd tähtsama sügavama jälje jätnud ja, ja kes ainult korraks mööda käinud. Lihtsalt see kolm aastat eluloolist fakti asetab selle inimeseni nende kaante vahel, tähendab ammu-ammu see asja alustanud seltskond loobus igasugustest iseloomustust, igasugustest näitleja koht. Ta sõnastatud ise loomustustest sellistest kirjeldustest, et mis laadi näitleja ta võis olla või on vist tegelikult jumala õige, sest aeg on muutnud isegi sõnastuslaadi terminoloogia tulnud ja ja me loodame, et seda teost läheb vaja edaspidi ka, aga, aga kõige rohkem hakkab aeg vist sööma neid niisugusi omast ajast tuletatud hinnanguid omast ajast teatud sõnavara. Ja pealegi selgus kohe, et kui sa ikka hakkad 2600-le 2700-le inimesele iseloomustusi paremaid, siis paratamatult hakkavad sõnad korduma. Ei ole võimalik tekitada nii palju variatsioone, tekivad kahtlused, kas need on just need kõige õigemad sõnad ja nii edasi ja mille poolest nad siis nii väga erinevad üksteisest. Nii et sellest kõigest on loobutud ja see ruum, mis oleks võinud olla siis nagu niisugune jutt näitleja kohta. See ruum on täidetud ainult faktoloogiaga. See leksikon sisaldab väga pika rea inimese tööde loetelu, lavastusi, rolle, kujundusi teatrikunstnikel ja nii edasi ja see on niimoodi, autor, pealkiri, osa, nimi, aastaarv vot selline faktoloogia, ta läheb kronoloogilises järjekorras. Ja kui sellesse edasi võib anda küllalt ainet mõtisklemiseks inimese tõusudest ja võimetest, inimese kriisiaegadest, suurtest ja väikestest osadest keegi, kui on meie ajanäitlejaga tegemist, keda lugeja mäletab, siis võivad tal tekkida isiklikud assotsiatsioonid, isiklikud mälestused neid pealkirju silmitsedes, et see elukäigu taastamine. Täielik arheoloogi ja, ja ma ei tea luuraja töö kunagi, kui see asi valmis saab ja kõigil on nagu laual. Mina soovitan teha küll kalju Haaniga peatoimetajaga ühe jutuajamise kust ta kõiki andmeid otsimas käinud on vanad kirikuraamatud niikuinii, aga ka, aga ka surnuaial hauatahvlitel surmaaega otsimas ja ja igasuguseid juhuseid, veidraid lugusid, kuidas, kelle kaudu, millisel keerulisel teel ta on hankinud mingeid seni puudunud andmeid. Kui meil on ikka tegemist vanade tegelastega, sealhulgas osa on ju pagulusse läinud inimesed väliseestid. Nii et kõikide nende andmete kokkusaamine on olnud tükk tööd ja vaeva ja närvi. Ja ma arvan seda ka, et tõenäosusteooria järgi. Et võib-olla midagi on siin valesti, sest et me oleme nii meeleheitlikult vigu otsinud ja leidnud. Ja, ja tõenäosusteooria ütleb, et kui sa juba nii palju leidsid, küllap neil jääb sinna sisse ka. Keegi neid tahtlikult pole, siin ei jätnud, aga lihtsalt kõike ei saa teada. Kui on olemas eessõna juures kohe välja pakutud aadress, kuhu peatada kõikidest vigadest ja eriti sellest infost mingeid jälgi, kui kellelgi on, mis on puudu, aga valmiskujul on see siis nii, et üks lõik inimese kohta esimene plokk on tema, kõik tähendab tema sünniaeg, tema teemad, tema õpingud, tema töö, kohati ma teatrit, mis ta on vahetanud ja tema ametit tema mingid aunimetused ja preemiad ja niisugused asjad. Ja, ja edasi on siis tema rollid või tema lavastused, tema lavakujundused, tema teosed. Ma arvan, et et meil lõpuks siis on olemas niisugune teatmeteos sõna otseses mõttes riiulil, kust siis midagi võtta, kui on vaja vaadata, kui on midagi vaja konkreetset kontrollida või, või teada saada kellelegi kohta, et võib-olla siis jääb ka ajalehtedes vigu vähemaks, et see on midagi pöörast, mis meil on viimaste aastatega tekkinud. Ma arvan, et seoses sellega, et eks ole töötempo toimetustes niivõrd kiireks läinud, niisugune meeletu möll, et aega seedida, ise endale meelde tuletada või kuskilt vaadata ei ole. Ja, ja selle tõttu noh, siis on niisugune kiirabimees pakkuda nüüd riiuli peale, mida kiiruga lapata ja saab kätte kohe. Aga siis teine asi, mida mina olen avastanud, millega mina olen nagu seda ülelugemise, rutiini või, või mingisugust tülpimust ravinud, on see Et see annab ainet mõtiskluseks teatrihuvilisele, aga mitte ainult teatrihuvilisele, ma arvan ka niisugust liiki inimestele, kes on lugenud huviga ja peavad lugu nendest Eesti maaelulugudest, mida nakatud korjama. Et kas siin on väga palju elulugusid sees kokku surutud vormis, aga põhimõtteliselt teatriinimeste elu on olnud ikka nii kirju ja nii heitlik ja nad on jäänud siin igasuguste poliitiliste sündmuste jalgu, kuna nad on olnud nähtaval kohal avalikult tuntud inimesed, siis ühest lausest on piisanud et kohvikulauas või mingisugusest kohatust anekdoodis tollel ajal päraspar osutud arreteerituks. Aga siin on ka muidugi sõja jalgu ja sõtta jäänud inimesi ja ja siin on igasuguseid kummalisi juhtumeid. Siin on mõningad väga kummalised, vastuolulised küsimusi tekitavat intrigant keerivad elulood sees, et ei saa aru ajaloo tuultes, kummal poolel see inimene üldse on olnud. Siin on olnud. Kõikvõimalikke aja märk ja me saame siit näiteks teada, et Ants Simm, Juhan Simmi vend, kunagine Tartu teatrijuht ja ja näitleja on olnud Tartu linnapea, mis ei ole seni eriti teada fakte ja igasuguseid selliseid seiku. Aga, aga tuleb niisuguseid kurbi mõtteid peale, mõtled kui vägevaid rollimäng, isegi kui huvitavad näitlejad olid mõned inimesed kodumaal, kes läksid ära. Aga teadupärast sõnalavastusega tegelevad inimesed on ju väga seotud keelekeskkonnaga oma keelega ja kes Rootsis ja Ameerikas ju tegelikult suures mastaabis läbi ei saanud, lüüa mitte ei suutnud, vaid polnud võimalik. Ja kes tegid siis oma eesti pagulasteatreid ja ühest küljest me oleme alati arvanud nendest, et nad on nii tublid, nad on nii vaprat nendeni vahvat küll on, et nad on vastu pidanud ja teinud ja uut põlvkonda sillalt seal peale kasvatanud noori ka. Teisest küljest, kui sa vaatad seda repertuaari, see kitsas ring, milles nad on seal keerelnud kogu aeg, mingid kordused sees ja see poolenisti see omaaegne siit Särevi dramatiseeringus ja nii edasi eesti ajast kaasa võetud, see on ka natukene kurb saatus. Ütleja seisukohast. Nad võivad olla inimestena elanud. Heaoluühiskonnas ja paremini kui meie inimesed, aga, aga näitleja saatused on meil huvitavamad ja rikkalikumad. Ja igasuguseid niisugusi mõtteid tekib, kuna kõrvuti on kõik tähestiku järjekorras ja, ja kõik, kes on ainult kolm aastat vastu pidanud, mõni 30, eks ole, mõni rohkemgi 50 aastat teatris, aga siin ei tehta vahet ja siis hakkad mõtlema, kuidas on anded ja Anne ja, ja andetus kõrvuti piga siis ainult ajalootuulte tõttu neid minema ei pühitud ega siis ainult intriigide tõttu, kuigi Kalju Haan teab pajatada igasuguseid intriigi tasemel lugusid, ka telgitaguseid, lugusid nii-öelda siia juurde mida küll lehekülge veel ei ole, aga, aga tema nii-öelda seda ebafitsiaalset ajalugu tunneb väga hästi, selle koha pealt on tal soont. Et lõppkokkuvõttes tuleb niisugune kummaline panoraam. Esiteks, kui palju teatrist inimesi läbi käib ja, ja kui vähe neid pidama jääb, kui vähe on selle juures selliseid pikki tuumakaid tõsiseid ilulugusid, samal ajal seal, mis põhjustel, kui ise teada midagi sinna juurde, mis põhjustel kõik inimesed on pidanud loobuma alati sugugi mitte jällegi ande puudusest ja aga mis veel naljakas? Meil on siin pandud siis nii palju, kui on võimalik olnud kindlaks teha sugulussidemeid ja selgub, et Eesti teater on ikka juba oma lühikese elu jooksul siiski nii pikk elulugu juba on kogunenud, et meil on ikka olemas täiesti kultuuri dünastiat. Meil meil on olemas need teatriperekonnad, mitte ainult nüüd, ütleme, kui nüüd on hakatud teadvustama värskelt praegu, eks ole, ütleme, et Malmsten ide Toompered vaid, vaid meil on ikka neid perekondi päris palju. Ja on ka niisugusi asju, mida ei teadnudki, mina ka ei teadnud, mida ma leksikonis teada sai. No näiteks, et Kaarel Kilveti vanaisa on Karl kihlefell, et üks eestikeelse teatritegemise rajajaid Eestis vanas Estonias vanas lootuse seltsis enne seda üks esimesi nivelda näitejuhte eestikeelse näitemängu juures. Või et Ooperi solist Pille Lill ja ja teatrikunstnik Lilja bluumenfelt on omavahel sugulased ilmselt ja kuidas Moody leksikon ütleb, et nende mõlema vanaisa on Karl August Hermann. Ja, ja näiteks et väga mõnusa jutuga kõigile tuntud kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa pungipiti kuuski ma lapselaps. Et niisugused asjad tulevad siit ka välja. Aga mis on tõesti aineid mediskluseks? Tähestik paneb kõrvuti nimesid, kellest ei ole mõelnud nagu kunagi koos, kui eesti teatrist ei ole nagu korraga nii-öelda olnud ekraanil, eks ole. Me teadvuse ekraanil näiteks Peeter hakkas ja sealsamas lähedal Janseni Harry ja Eugen Jannsen, kes Koidule koos Harri Beatrit hakkas tegema ja, ja Eugen Jannsen, tema noorem vend, kellest on teinud siis pöördtooli tunni, Jaan Kross. Või siis ütleb Need, on niisugused nimed nagu Angelina Semjonov ja Johannes Semper kõrvuti Semper eestiaegne, väga autoriteetne teatrikriitik. Või siis meie praegu viimane Vargamäe Andres-Hannes Kaljujärv kõrvuti esimese legendaarse Pearuga Johannes kaljulaga või ütleme kõrvuti Mati Klooreni ja meta Kodanipork või ütleme Lydia Koidula ise, Lydia Koidula ja omaaegne balleti prints enne sõda ja veel peale sedagi, Artur, Koit? No ja ütleme nii, Anne Reemann ja Liina Reiman, Jaan Tätte ja Eduard Türk ja Andrus Vaarik ja, ja Els Vaarman, meie kunagine legendaarne Karmen ooperilaulja, kes oli saanud ka muide sõnalavastuse hariduse draamaharidusele ja, ja luule Komissarovi järel tuleb omaalia Konsa omaaegne Viira näitleja ja Menningu näitleja, Vanemuise algusaegade selline emakene. Ja, ja Ivo Uukkivi järel tuleb Heino uuli ilmselt meie kõigi aegade kõige paremaid ooperilavastajaid. Ja siis niisugused read lähestikku nagu ütleme kutsepuu, maailma nimi. Seikles ka ka Eestis ja on oma jälje eestikeelse teatri tegevus, et keelsesi teatri tegevuse jätnud ja ja immigrante ja Tarvo Krall. Või Jüri Krjukov, Grigori Kromanov ja toonik, joon, omaaegne lauljatar, õnnetu saatusega lühikest aega laval olnud. Kes oli aga esimene eesti laulusolist üldse, kes võitis rahvusvahelisel konkursil esimese auhinna omal ajal Viinis 33., kui ma peast mäletan õigesti. Rolandi järel tuleb Sergei Levin sõjajärgne tähtis isik kriitikas ja nii-öelda teatriametnik ametnikkonnas. Need et siin leidub kõike selliseid väikese elulugusid ja suuri ja väikeseid teatrid, suuri. Mõtled tähestiku järjekorras, lapad seda ja mõtled, et Katrin karisma järel juba peaksid tulema tingimata kargid. Aga ei tule. Nende vahel on veel keegi Herta karjamees õppinud Paul Sepa erastuudios mänginud Tallinna töölisteatris kolmekümnendatel aastatel. Või Laur Hugo Laur ja mõtled selle järele, et nüüd tuleb kohe Lauter, aga ei tule, vahel on veel mitu inimest, sealhulgas kunagine Võru Kandle näitleja Arno Lauring näiteks. Ja kes on seal mänginud päris tähtsaid osi, kuni välja näiteks Pisuhenemistmani. Nii et et meil on vististi siin sees ka palju unustatud näitlejaid. Aga nende mingid sugulased, tuttavad, lapselapsed, võivad elada ja ilmselt täiendada seda rida ja ja selles mõttes on siin läbi küntud üks, üks niisugune tükk kultuurilugu. Ja kuna see nüüd esimest korda koos, siis mina alati ütlen, et seda tuleb käsitleda kui andmebaasi. Et kui kunagi antakse välja täiendav trükk, siis saaks juba parandusi sisse viia täiendusi lisaks sellele, et siis tulevad juba uued põlvkonnad või uued nimed sisse. Aga et see nüüd on niisugune põhi, see on tõeline baas. Räägime peatselt ilmuvast Eesti teatri biograafilisest leksikonist, mis stuudios on teatrikriitik reet Neymar ise esimene lugeja, nagu ta äsja siin ennast tituleeris. Kui te nüüd seda materjali toimetasite, siis on kas Eesti teatrilugu, kui pikk või lühike ta on vahel kui siin teha mingit teatriloolist saadet, siis mina olen küll ehmatusega pannud tähele, et jumal, kui lühikese kõik on, need kõik teadsid kõik ja noh, polegi nii keeruline leida, mälestuste mälestus näiteks Paul pinnast või, või Betty Kuuskemaa Ast või, või anomaalia Konsast. Aga, aga noh, kui nüüd selline paks materjal käes on, mis te kostate. Vaat siis tuleb tunne, et on ikka kaunis pikk. Kuigi me teame, et kutseline teater veel ei saa sajandat sünnipäeva tähistada asutajat Eesti esimene kutseline teater või Dino kahes linnas, samal aastal 1906. Nii et varsti tuleb siis juubel. Aga, aga selles mõttes on päris pikk, et noh, meil on olnud nii palju teatreid. Meil on olnud Võrus teater, Valgas, teater, Narvas, teater, Kuressaares, teater. Meil on olnud mingi teater lühendatult maarahvateater niisukese eksootilise daami juhtil juhtimisel nagu Lulu Kitzberg, Pappel kes oli natukene välismaal nuusutanud seda teatritegemist ja tahtis siin kursusi teha ja stuudiot. Ja tegi Võrumaal ühe niisuguse maare teatri, mis on siis maarahvateater. Ja noh, on olnud igasuguseid lühiajalisi töö, kergekaalulisemaks teatrit nagu Apollo teater ja ja Paul Pinna tegi omal ajal rahvateatri ja nii et seda rahvast, kes sealt läbi on käinud, on, on ikka üksjagu palju ja ja see, see ongi huvitav, et, et mõned on päris päris huvitavaid, suuri osi mänginud ja jääb nagu jääb nagu mõtlema, et vaata, kuidas võib niimoodi liiva joosta see töö või et, kui kaduv asi on teater ja mõned on ilmselt episoodilised ehk ehk hetke teatriinimesed olnud ja, ja noh, lühikest aega ja neid on ka igal ajal. Aga Ma arvan, et, et eesti teater Ta on parasjagu nii pikk, et nüüd ikka ja see, see on märgata, et see mälu hakkab kaduma, et seda peab turgutama või peab olema, kust vaadata sellepärast et kõik enam lihtsalt lihtsalt meeles ei seisa ka nendel, kes, kes on natukene seda asja õppinud. Aga no kui me kõik on suhteline siin ilmas, kui me võrdleme prantsuse, prantsuse või, või inglise teatriajalooga või ka vene teatriajalooga, noh siis, siis on meil seal sajandeid eest puudu teatavasti. Aga, aga kui me nüüd mõtleme niipidi, siis kui eraldiseisev Ta oli või näiteks kui loomuliku jätkuna tulis Eesti teater noh, sellele saksa teatrile, mis siin eelnevalt. Oli vat taga lisades on üks teatrite nimekiri. Ja see algab loomulikult Eestimaa pinnal, tähendab pealkiri vist tuleks sinna Eesti teatrid ja siis hakkab kõik saksakeelsete nimetustega pihta. Ta kõik algab saksa teatritega. Aga ühel hetkel saksa teatri kõrvale tuleb eestikeelne teater ja ja loomulikult nad võtsid esialgu eeskuju. No päris kindlasti esiteks pinna ja Altermanni ja need ju käisid Saksamaal õppimas ja need olid võimelised saksa keeles mängima ja Juncholtz käis õppimas. Menning käis õppimas, Reinhardti juures on käidud Saksamaal ja nii edasi, nii et, et sealt on otsene side küll samal ajal Vene teater, mis oli väga tugev teater. Ja kui meil kutseline tekib 1906, siis selleks ajaks uus Stanislavski ronistantsing Moskva kunstiteatris on juba olemas ja, ja seal tulevad omad mõjutuse eelkõige ma arvan, et Paul Sepa kaudu ja siis juba teiste kaudu, kes hakkavad Venemaale sõitma, teatrit vaatama ja et, et ei mingeid sidemeid, eks me oleme oma mõjutustelt ikka siin Saksa ja Vene vahel. Paratamatult, nii ta on. Ka teatritüübid on meil kujunenud tegelikult, et see niinimetatud repertuaariteater, aga ka need linnateatritüübid, kus oli vanasti ju ka paljudes väiketeatrites, oli operett ja isegi kui udu oli vaheloop seal sees. Need, need on ju ka saksa, saksa linnateatritüübid, tüübi järgi tehtud need teated. Nii et siis side ikka on tugev. Te mainisite ennem, et, et selle leksikon ideoloogia on see, et vältida hinnanguid, aga samas teeb see elu jälle raskemaks nendele kellel võib-olla endal see ajalooline taust teadmata või, või ütleme nii see põlvkond, kes on selle ka sedasama nõukogude nagu läbi elanud, et nendele on see oma kogemus ja pagas taga. Aga kui äkki tuleb inimene, tema jaoks on see peaaegu et loetamatu. Ei ole, ma arvan, nii palju haridust on igal inimesel, kes on lõpetanud keskkooli. Et ta vaatab seda osade nimesid. Ta vaatab teoste nimesid, tal tuleb siit nii palju tuttav ette, ta ikka enam-vähem teab, mis asi on pisuhänd ja ja mis asi on vargamäe ja ja, ja mis asi on revident või mis asi on? Ma ei tea, röövlid või Don Carlos või? No nagu ikka, et midagi tuleb tuttav ette de ja tuttava kaudu sa avastad tundmatut. Ma arvan, et siin on palju avastada nii hästi nagu isikuid, keda pole enne kuulnudki ja jääb pilk peale, kes see siis oli kui ka kui ka seda, et ohoo, tuttav näitleja või tuttav nimi, aga, aga mida ta siis kõik mänginud on ja siis avastad, et pooli asju teadja pooli asju ei tea, oi oi, kas niisugune asi on ka olemas, kas, kas Linda Rummo on mänginud Juhan Smuuli Kihnu jännis ja nii edasi, noh, niisugused avastused seisavad ees, siin ei ole midagi teha, aga inimestel on isiklikud teatrikogemused ja vähemalt siis uuemate nimede pealt hakkavad assotsiatsioonid jooksma. Midagi ei ole parata, see on vanaduse eesõigus, et et kes on kauem käinud teatris, sellel on rohkem assotsiatsioone rohkem mälupilte pikib, kui neid nimekirju silmitseda. Oskate nagu määratleda ka, või mõtiskleda sel teemal, et kes siis lugeja on et kes ei peaks seda raamatut nagu maha magama. Ikka suur osa teatrihuvilist publikut, sellist küsi publikut, kes teatri müügigruppide meelest on see see püsipublik, kes käib ütleme. Rohkem kui kord aastas peaks. Kellel on harjumusvajadus teatris käia, siis järgmine kategooria, eks ole, kes vaatab kõik uued tükkidel, neid on juba vähem. Ma arvan, et teatriarmastusega publik või teatris käima harjunud publik ikkagi tahab seda endale. Rääkimata sellest, et noh, teatri inimesi endid on ikka ka üksjagu peale selle nagu teatmeteos ikka, eks teda vajavad raamatukogud ja eks ta peaks olema kõikides ajakirjandusväljaannetes toimetustes ja, ja nii edasi. Kas teil on meeles, mitu märget selles raamatus on, kui sul hulk kirjeid öeldakse nii, mina ei tea, kas ei ole viitsitud kokku lugeda või on see nii veider, arvate, öeldakse nii, et 2000 602700 artikli vahel tähendab, märksõnadega loetakse, eks ole, neid nimesid kusjuures selle materjali on ju kõik kokku kandnud need inimesed, kes on siis artikli all on väikses kirjas nimi. Siis on seda inimest uurinud ja neid autoreid, kes konkreetseid üksikuid neid lõike või, või ühe isikuartiklid on teinud, neid on 71. Ja ülejäänud inimesed on seda siis tellinud, kokku, lennud vormistanud, ühtlustanud, kontrollinud, fakte, täpsustanud ja nii edasi. Nonii see raamat on ilmumas, välja on kuulutatud selle ettetellimine ja nagu ma olen aru saanud, on siis tellimisvõimalused, kas entsüklopeedia toimetusest või Teatriliidust ja oluline on ka see, et kui ET tellid, siis saad paarsada krooni odavam. See raamat ei ole odav. Ei, see raamat ei ole odav. Kuigi, kui nüüd raamatupoos poes käia, siis raamatuid üldse enam ei ole, odavaid odavaid ei olegi peaaegu nagu nüüd on kombeks, kõik paksud raamatud on üle 500. Nii on ka selle hind hiljem kaupluses üle 500 krooni. Ettetellijad saavad 350-ga, nii on kuulutatud ja ette tellida saab. Mitte entsüklopeedia toimetusest, vaid entsüklopeedia toimetuse all on raamatupood, aju. Vaat sinna saab anda tellimusi ja teatrirahvas. Muidugi saab Teatriliidust ja otseselt teada, siiski on need agendid, kes neid neid soove kirja panevad ja koguvad, aga aga ma arvan küll, et, et meie palkade juures on see 200 krooni nüüd suur hõlptulu ehk hästi saadud ettetellimisega, nagu on see vahe tuntav siiski hinnas. Nii aitäh Reet Neymarile täna rääkisime peatselt ilmuvast Eesti teatri biograafilisest leksikonist. Kuulas, küsis maris Johannes kuulmiseni.