Et noored Ja nüüd teie, Eesti lugu. Mustpead pidasid Tallinnas ajaloolise aastakoosoleku niisugust pealkirja võib lugeda tänapäeval lehest Mustpeade vennaskonna keskel. Praegustel Eesti ja Läti aladel on olnud ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Suurgildi kõrval teisest olulisest kaupmeeste gildist, räägib ajaloodoktor Anu Mänd. Saate toimetaja Piret Kriivan. Alustame siis taas sellest, et kes olid mustpead. Mustpeade puhul on asi muidugi keeruline selles mõttes, et kui päris aus olla, siis peaks rääkima kahte sorti mustpeadest. Aga selle saate peategelased oleksid ikkagi siis linna mustpead, Mustpeade vennaskonna ad kui kaupmehesellide korporatsioonid. Aga Liivimaa ajaloost on teada siis kahte sorti mustpäid, ma hästi lühidalt, räägin selle selle ära varem, isegi kui nende linna Mustpeade kohta on teada mustpäid piiskopilinnuses ja ordu linnustes, kes tegutsesid seal vaimeeskonnadena ja tallidendritena ja nende kohta kasutatigi põhiselt nimetus, tallivennad. Ja need olid sellised, ütleme, sõjalise loomuga ühendused. Ja nende kaitsepühakuks oli Püha Mauritius sõdur, pühak, Teeba leegioni juhataja. Ja nendelt lossi mustpeadelt või tallivendadelt on siis tõenäoliselt ja ka pühaku üle võtnud linnades tegutsevad mustpead, kelle puhul oli siis tegemist vallaliste, kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendustega. Selliseid linna mustpead on teada kolmest keskaegse Liivimaa kõige tähtsamast linnast Riiast, Tallinnast ja Tartust. Tõe huvides peab ütlema, et mustpäid on mainitud ka Uus-Pärnus aga kuna nende kohta on olemas ainult paar teadet, siis ei ole Pärnu Mustpeade kohta suurt eriti midagi täpsemat teada. Aga Tallinna Mustpeade vennaskonna kohta on kõige esimesed andmed küllalt varajasest ajast, nimelt aastast 1400. Nii Riia kui ka Tartu mustpäid on mainitud mõnevõrra hiljem. Ja see 1400.-st aastast pärinev dokument kujutab endast lepingut Tallinna Mustpeade vennaskonna ja Tallinna dominiiklaste konvendi vahel. Nimelt mustpead rajavad Tallinna dominiiklaste Katariina kirikusse oma altarit ja siis dokumendis on kirjas, millised varad ja millised annetused kuuluvad siis mustpeadele ja millised saavad endale jutlustaja vennad. Ja kuna mõne kirikuga sidemete sõlmimine kuulus ühe Gildi vennaskonna selliste esmaste ülesannete hulka, siis on varem ka arvatud, et mustpead ei saa olla tekkinud väga palju enne aastat 1400 ja millegipärast on väga palju kirjanduses läbi käinud aastaarv 1399 mis on siis võib-olla õigustatult, aga võib olla ka mitte kujunenud inimeste teadvuses selliseks Mustpeade vennaskonna rajamise ajaks. Aga jah, kindlamat alust sellele ei ole, sest noh, sama hästi võiks selleks ju ka pidada aastat 1398 või 1397 või või mida iganes. Nii et jäägem jah, selle juurde, et esimest korda esinevad Tallinna Mustpead kirjalikes allikates aastal 1400 ja selle Mustpeade vennaskonna põhilise osa moodustasidki siis kohalikud vallalised kaupmehe sellid, kes siis alles õppisid ametit, olid selliseisuses, ei omanud veel iseseisvat äri. Kui üks must pea abiellus ja andis kodanikuvande siis astus ta suurgildi liikmeks. Nii et kohalikud mustpead olid siis valdavalt suurgildi liikmete pojad. Lisaks nendele kuulusid aga Mustpeade vennaskonda ka võõramaised kaupmehed, kes ajutiselt Tallinnas peatusid samuti ka võõramaised ja kohalikud laevakaptenid ehk kiprid. Lisaks leidus Mustpeade hulgas ka üksikuid teiste elualade esindajaid, kes ei olnud siis seotud kauplemise või või laevasõiduga. Aga neid oli jah, kaupmees hellidega võrreldes siiski väga vähe. Nimetada võib näiteks apteekrit või linna veinikeldriülemat 16. sajandi teisest kolmandikust alates ka mõningaid Kunstnike portatiste või ka linnaarsti. Aga jah, põhiliselt oli siis tegemist vallaliste kaupmeeste ühendusega kuna Mustpeade vennaskonda On mainitud allikates ligikaudu 40 aastat hiljem kui suurgildi. Võib siis oletada, et vennaskond tekkiski siis kui oli vajadus tõmmata selgemaid piirjooni ühelt poolt linnakodanike abielus kaupmeeste vahel, kes omasid juba iseseisvat äri olid, olid iseseisvad kaupmehed. Seda siis ühelt poolt ja teiselt poolt siis alles selliseisuses olevate kaupmeeste ja võõramaiste kaupmeeste vahel, kes ei olnud linnakodanikud. Ja mustade teke langeb ka ajaliselt umbes samasse aega, kui Saksamaa linnades tekkisid näiteks käsitöö-sellide ühendused. Nii et see 14. sajandi lõpp 15. sajandi esimene pool oli siis laiemalt saksa aladel selline sellide korporatsioonide tekkimise aeg ja sinna siis langeb ka Mustpeade teke. Võib öelda, et Mustpeade vennaskond oli nagu üks aste, madalam aste kaupmehe karjääriredelil. Jah, seda küll. Nii et suurgildi olles Mustpeade vennaskond oli jah aste madalamal ja kuna nad ei olnud veel kodanikud ja kuna nad ka alles õppisid oma oma kaupmehe elukutset siis loomulikult nad ei olnud võrreldavad linna eliit korporatsiooni kuuluvate Suurgildi liikmetega. Ja samuti eelmises saates oli juttu sellest, et suurgildi liikmete seast valiti raehärrasid siis Mustpeade vennaskonnast raehärrasid loomulikult ei, ei valitud. Tegemist oli jah, selliste noorte inimeste vennaskonnaga kelle kohta siis võib jah, kani naljatoonil öelda, et tegemist oli Tallinna linna kuldse noorusega või nii-öelda noorterikaste ja ilusate meesterahvastega see nime ja pühaku valik, see on ka rohkem nagu noorte meeste naljategemine või miks selline pühak? Jah, see mustpeade nimetus iseenesest juba on tekitanud väga erinevaid arvamusi ja kirjanduses võib isegi kuni tänapäevani leida erinevaid versioone selle kohta, kus siis mustpead oma nime on saanud. Üldiselt siiski tunnustatakse selle nime, tulenemist pühast Mauriidsusest sest Mauritius nimelt oli keskajal ainukene pühak, kes oli mustanahaline. Kui otse öelda, siis neeger ja Mustpeade vapil kujutatakse gaasis seda mauriidsuse, neegri pead või, või mooramehe pead profiilis ja seda vappi, siis võib leida väga-väga mitmelt poolt nii Mustpeade majalt, Ni, Mustpeade kirjalikest allikatest, Mustpeade annetatult, kunsti teostelt ja nii edasi. Aga kui veel lühidalt tulla selle nime juurde tagasi, siis kui rääkida teistest versioonidest. On olnud uurijaid, kes on arvanud, et Mustpeade nimi on tulnud näiteks mõnest mustast peakattest või siis veel naljakam versioon. Et mustpead kui noored mehed, et nendel olid siis mustad juuksed, aga suur need liikmed, kes olid sellised noh, ütleme, kelle hulgas oli vanureid selgelt halb ja et, et noh, see, see oletus on juba üsna üsna üsna humoorikas. Nii et jah, valdavalt tunnistatakse ikka seda Mustpeade nime teket Mauriidsuse moora peast. Miks neil sellist pühakut oli vaja? Mida ta siis oli teinud oma elu? Jah, selle kohta, miks just Mauriitsiust keskaegsel Liivimaal nii kõrgelt austati või ütleme, miks teda just Mustpeade vennaskonnast nii kõrgelt austati. Selle kohta ei saagi päris üheselt vastata. Moritsus ei olnud muidugi ainukene sõdur pühak, keda siin austati ja keda ka just kaupmeesteühenduste poolt lugu peeti. Et sama kõrgel või isegi kõrgemal kohal oli Püha Jüri austus. Nii Riia Must puhul tuleb see eriti hästi esile, aga ka Tallinna, Mustpeade ja suurgildi puhul. Ja lisaks pühale Jürile ja Mauriidsusele oli veel kolmas sõdur pühak, keda, keda siinsed mustpead ja, ja ka suurgildi liikmed austasid nimelt Püha Viktor. Nii et selle pühakukultuse teemaga keskaegsel Liivimaal on muidugi veel kahjuks vähe tegeldud, aga, aga vägisi kisub mõte sinnapoole, et kas, kas nende sõdur pühakute austamisel kaupmeesteühendustes ei ole midagi tegemist selle meie alade vägivaldse risti usustamisega just nende ristisõdade ideaalidega ja rüütlikultuuriga, nii et ma arvan, et just just sealt tuleb otsida neid põhjusi. Riias, Tallinnas ja Tartus ja ehk siis ka uus Pärnus olid mustpead, aga Euroopas. Pojale Euroopas jah, no sellenimelisi vennaskondi on teada äärmiselt vähe ja tegelikult ka kõik need paigad, kus need on teada, on ühel või teisel viisil seotud Liivimaaga. Mustpeade nimelist vennaskonda on nimetatud näiteks straal, sundis Saksamaal. Aga see ei ole ka olnud selle vennaskonda põhiliseks nimetuseks, tegemist oli tegelikult Püha Anna vennaskonnaga, mis ühendas kaupmehi. Aga kuna nende hulgas oli ka palju neid, kes tegelesid liivimaakaubandusega seal oli grupp näiteks Riiga sõitjaid, siis võib oletada, et just seetõttu on siis selle püha Anna vennaskonna liikmeid mõnikord nimetatud allikates ka mustpeadeks. Siis on veel üks teade Wismari linnast ja läks Saksamaalt, kus siis sealse kaupmeeste vennaskonna maja see vennaskond, kants, nime papagoi vennaskond, sellel majal oli aken, kus siis kujutati sarnaste neegripeaga vappi. Aga ei ole teada, kas selle akna kinkijateks ei olnud näiteks jällegi Liivimaalt pärit mustpead või siis mõni fraktsioon selles papagoi vennaskonnast, kes, kes kauples Liivimaaga. Ja kolmas teade tuleb siis Novgorodis. Novgorod oli ju tol ajal väga tähtis kaubakeskus, seal asus ka hansakontor ja seal oli saksa kaupmeestel oma kirik. Nii et võib ulatada, et ka Novgorodi mustpead, keda on allikates mainitud vist vist ühel või paaril korral et ka nende puhul on tegemist siis Liivimaalt pärit kaupmeestega või, või Liivimaaga kauplevate meestega. Kas Mustpeade organisatsioon või Vennaskond oli samasuguse ülesehitusega nagu suur kilt? Ja, ja kui võtta keskaegset Liivimat laiemalt, siis näiteks Riia Mustpeade vennaskond oli täiesti samasuguse ülesehitusega, ehk siis Mustpeade vennaskonna eesotsas seisis Holdermann ja teda abistas kas üks kaasistuja või kaks kaasistujat, kes olid siis Holdermani ehk vanema lähemalt nõuandjad. Aga erinevalt siis suur gildist, mille valiti kolmeks aastaks valiti Mustpeade vanem kõigest üheks aastaks. Ja see on ka mõistetav, kui mõelda selle Mustpeade vennaskonna liikmeskonna ebapüsivusele või mobiilsusele. Et kuna tegemist oli valdavalt sellidega, siis Nad olid väga sageli reisimas või ka rändasid linnast linna. Nii et nad ei jäänud ühte linna pikemaks ajaks peatuma. Ja seetõttu ei olnud ka võimalik valida selliseid püsivamaid juhte sinna etteotsa, et sellest oli tingitud kase, Riia musta Toldermanni lühem amet. Tallinna Mustpeade vennaskonna näiteks ei ole üldse KesK Loldermanni mainitud vennaskonda juhtis nii-öelda vanematekogu kus olid siis sellised kohalikud mustpead, kellest eeldati, et nad viibivad pikemat aega ka linnas paigal ja kes siis olid ka näiteks kauem juba vennaskonna liikmed olnud? Siinkohal võib-olla tasuks ka seda mainida, et keskmiselt jäädigi Mustpeade vennaskonda umbes viieks aastaks ja seejärel siis kas abiellute ja astuti suurgildi ja saadi Tallinna kodanikuks või siis rännati hoopis mujale. Ja rajati oma kaupmehe karjäär, mõnes Saksa linnas saadi sealse linna kodanikuks võrrelda suurgildiga, mille liikmestaatus eluaegne, ehk kui kaupmees astus suurgildi, siis ta jäi sinna kuni surmani siis mustpeades oldi jah lühikest, aga on isegi vendi, kes on olnud mustpead kõigest ühe ainsa talve jooksul ja siis juba läinud mujale või asson suurgildi. Aga muidugi on olnud ka Mustpeade seas selliseid, kes on jäänud elu lõpuni poissmeheks ja seega ka elu lõpuni Mustpeade vennaskonna liikmeks. Ehk siis seal aastat 20 või, või rohkemgi. Et mis põhjusel nad ei ole abiellunud? Noh, seda me ei saa muidugi kunagi kindlaks teha, kas oli oma soovi või, või lihtsalt asjaolud kujunesid selliseks. Ja muidugi, kui enne sai räägitud sellest, et, et mustpead valdavalt ei olnud kodanikud ja ei olnud abielus siis üksikuid erandeid on siiski olnud. Et kui vallaline kaupmees ei ole abiellunud, aga ta on tema äri on olnud nii edukas, et ta on saavutanud iseseisva kaupmehe staatuse siis on ta astunud Tallinna kodanikuks, aga jäänud sellest hoolimata Mustpeade vennaskonna edasi. Nii et erandeid oli alati olemas. Ja ka kui ajad kujunesid selliseks, et mõlemad kaupmeeste ühendused nii suur kilt kui ka mustpead olid kas liikmete nappuses või siis rivaalitsesid omavahel või soovisid endale saada rohkem liikmeid, siis nad on ka teinud oma põhikirjas Landmisi liikmestaatuse küsimuses. Et näiteks mustpead on vastu võtnud otsuse kuskil 1500 neljakümnendatel aastatel, et kui kaupmeest saab kodanik, siis võib ta endiselt Mustpeade vennaskonna edasi jääda. Ja suurgild omakorda on jällegi öelnud, et selle jaa, jaa, vallalisi isikuid võib, võib suurgildi ridadesse võtta. Ja kui me räägime ühe või teise korporatsiooni liikmeskonnast, siis jah, vaata rääkida tüüpilisest ebatüüpilisest ehk millised millised olid siis sellised üldised eeskirjad liikmeskonna kohta ja ja millised olid ka erandid, nende omavahelised suhted, suurgildi ja mustpead, omavahelised suhted ei olnud mitte alati suurepärased saama aru. Konkurents oli jah, eks see, eks see oli nii ja naa, et enamasti paistab, et nad said väga hästi läbi. No juba seetõttu, et nagu öeldud, Mustla vennaskonnast oli väga palju kohalikke suurgildi liikmete poegi ja Mustpeade vennaskond oli ju organisatsiooniks, kus siis suurgild ootas oma liikmeskonnale järelkasvu. Et seda siis ühest küljest teisest küljest kaupmehe seisus kui selline hoidis hoidis kuhja vastandas ennast siis madalamatele, sotsiaalsetele kihtidele, linnas, nii et oli näiteks rida pidustusi, mida peeti ühes kuus näiteks maikrahvi pidu siis kui ka pidustusi ei peetud koos, siis kindlasti pidustuste programm sisaldas külaskäiku teise gildi vennaskonna majja, ühiseid lõbustusi teatud päevadel. Samuti muretseti mõnikord ühiseid altareid kirikusse või siis kanti ühiselt hoolt mõne altari ülalpidamise eest. Nii et need need sidemed olid olemas. Ja ka, kui oli vaja vastu võtta Ta mõningaid tähtsamaid otsuseid linna, siis kogunesid sageli kõigi kolme suurema Gildi ehk siis Suurgildi kanud Olavi, keldi Gildi esindajad ja ka mustpead. Ja siis võtsid ühiselt mõne otsuse vastu. Nii et ka Mustpeade hääl võis mõjutada linnaelu ja otsuseid, mis tehti. Jah, teataval määral küll, aga, aga siiski jah, see hääl ei olnud ei olnud nii tugev, nii otsustav kui suurematel gildidel. Jällegi just seetõttu, et mustpead reeglina ei olnud kodanikud või ei olnud veel kodanikud, ütleme nii. Kui palju oli must peale siin näiteks ütleme ühel aastal ja kui palju oli suur kildis liikmeid? Sellele on raske päris täpselt vastata, sellepärast et ei mustpeadega suurgild ei ole pidanud oma liikmete kohta nimekirju. Mõlemad ühendused kirjutasid üles aasta tähtsamatest pidustustest jõulu- ja vastlajootudest osavõtjad. Ja kuna need aasta tähtsamad joodud olid kohustuslikud, siis võib eeldada enamik liikmeid tõepoolest tuli ka kohale. Nii et seetõttu võiks nende jootudel osalejate nimekirja põhjal järeldada siis vastava killi, vennaskonna liikmeskonna suurust ühel või teisel aastal. Aga kui me mõtleme kaupmehe elukutse peale, siis oli ju kaupmehed reisisid eriti mobiilsed olid mustpead, nagu nagu öeldud. Ja seetõttu me ei saa eeldada, et kõik liikmed olid, olid tingimata kohal ja samuti võis pidustustel puudumist õigustada raske haigus või siis suurgildi liikmete pulga kõrge, iga aga teatava ülevaate siiski nende juhtudel osalejat nime kirjatest saab. Ja mustpäid oli siis 15. sajandi teisel poolel juhtudel keskeltläbi 80 kuni 100 16. sajandi esimesel poolel nende arv tõusis, jäädes kuskile siis 100 120 piiresse. Surgilis oli liikmeid mõnevõrra rohkem kui siis. Liikmeid 16. sajandi esimesel poolel, siis suurgildi liikmete arv võis kohati tõusta koguni 140 meheni. Ja üldse suurgildi jootusest. Osavõtjate hulk oli ka palju stabiilsem kui mustpeadel. Mustpeadel võis olla niimoodi, et talvejoodud, mis siis mõnekuise vahega teineteisele järgnesid jõulu- ja vastlajoodud. Et nendel osalejate hulk võis erineda juba mingi 30 mehe mehe võrra. Nii et jah, see see liikmeskonna täpsem määratlemine on, on natukene, natukene raske ja veelgi raskemaks teeb, seal on muidugi see, et juttudest osavõtjate nimekirja pandi ka külalised ja neid on juba nende väljaselgitamine nõuaks juba väga süstemaatilist tööd nende nimekirjade kallal must peale, siis tal oli ka oma maja väiksem kui suurgildi oma. Jah, no kuidas võtta tegelikult suure osa käest mustpeadel oma maja ei olnud, nad üürisid oma pidustuste ja oma koosviibimiste jaoks maja ja dokumendile, sest on teada, et nad on kasutanud selleks vähemalt kolme erinevat maja. Aga juba 15. sajandi lõpukümnenditel on nad üürinud sedasama maja pikal tänaval mis siis tänapäevani kannab Mustpeade maja nimetatu ja selle maja nad ostsid endale päriseks alles 1531. aastal, et kas ka seal ei olnud see rahaliselt võimalik või, või olid nad rahul selle üürisüsteemiga, seda ei oska nüüd öelda. Aga jah, uhkeks maja omanikeks said nad alles võrdlemisi hilja. Aga varandust oli neil rohkemgi. Jah, ega üks kaupmehe võsu eriti rahapuuduse all ei kannatanud. Ja Mustpeade jõukusest annavad jällegi ühest küljest tunnistust need altarid ja liturgilise esemed, mida nad on muretsenud kirikule. Ja teiseks muidugi ka nende inventaarides loetletud hõbeesemed. Et just väärismetallesemed, nende hulk ja nende nende suurusallikatesse pandi reeglina kirja esemete kaal. Et see on ka üheks näitajaks siis korporatsiooni jõukuse ja, ja tema majanduslike võimaluste ja, ja prestiiži kohta. See hõbe on praegu, seda on võimalik vaadata Niguliste muuseumis ja, aga kus see hõbe siis omal ajal oli seal Mustpeade majas? Jah, täpselt nii. Kahjuks keskaegseid esemeid ei ole mustpeade kogust säilinud rohkem kui üks. Tegemist on uhke hõbedast papagoi ka. Mis oli siis laskevõistluste auhind? Et kõik need kirjalikes allikates mainitud hõbe, peekrid või ka hõbekujud, need on aegade jooksul kaduma läinud. Sest nii gildideks Mustpeade hõbe hõbedakogule said saatuslikuks arukad sõjad, mida siis Tallinna linn uusajal pidi läbi elama alates Liivi sõjast järgnevate sõdadeni. Ja iga kord, et kui oli vajale sõduritele palka maksta, siis nõudis Tallinna raad gildide ja vennaskondade hõbevarad välja, laskis end üles sulatada ja vermist elementideks. Et seetõttu ei ole midagi imestada, et keskajast on säilinud niivõrd vähe hõbesemaid üldse. Aga need hõbeesemed, see ühisvara oli neil siis nende oma oma majas? Jah, seda hoiti oma majas ja võib oletada, et nii nagu hilisematest sajanditest on teada näiteks barokkajast. Et paljud esemed ei olnud ka praktiliseks kasutamiseks. Peeglid, millest, millest pidustustel ja tähtsamatel puhkudel juuakse, on muidugi ka praktiliseks kasutamiseks aga nende kõrval oli kindlasti ka esemeid, mis olid puhtalt sellised uhkus, asjad ja näitamisasjad. Neid ilmselt hoiti ka niimoodi kappides või riiulitel ja ja need pildid siis gildimajja või vennaskonna majja osta, vete hammustama ja näitama, kui, kui jõukad ja toredad on selle vennaskonna liikmed. Mustpeade erinevalt suurgildis tegutsevad tänapäeval Tallinnas. Nad ei tegutse otseselt Tallinnas. Mustpead teatavasti tegutsesid Tallinnas kuni 1940. aastani. Suurem hulk neist olid oli küll juba juba aasta varem lahkunud, baltisakslaste ümberasumise käigus aga pärast teise maailmasõja lõppu mustpead kogunesid taas Saksamaal ja tänapäeval kannabki vennaskond nime Tallinnast pärit Mustpeade vennaskond. Ja nende liikmete hulgas on siis eri maadest pärit mehi. Palju on Saksamaalt, aga, aga on ka mujalt. Ja nende hulgas on ka üks eestlane meilegi hästi tuntud isik, Tallinna linnaarhiivi juhataja Urmas hoolup. Ku surgili saates sai räägitud sellest, et, et surgidel olid sidemed nelja erineva pühakojaga siis ka Mustpeade vennaskond püüdis sõlmida sidemeid erinevate Tallinna kirikutega Mustpeade jaoks kõige tähtsam. Kirik oli dominiiklaste Katariina kirik kuhu nad rahasid kogunisti kaks altarit, mida nad siis üleval pidasid. Esimene oli neitsi Maarja altar, mida on siis nimetatud juba aastal 1400, selles kõige varasemas ürikus, kus kus on ka mustreid endid nimetatud sellel altaril, mis tegelikult pühitseti sisse kolm aastat hiljem, aastal 1403 oli kolm pühakut neitsi Maarja kõrval ka Püha Gertrud ja Püha Dorothea. Aga lisaks sellele rajasid mustpead dominiiklaste kirikusse ka teise altari, mis oli pühitsetud Sis pühale kolm ainsusele Ristija Johannesele, Kristo foorusele. Aga miks mustpead just dominiiklaste kiriku oma nii-öelda kodukirikuks valisid? Selle kohta saab jällegi ainult oletusi teha. Ja põhjus tuleb ilmselt otsida just Mustpeade vennaskonna sellisest suhteliselt ebapüsivast liikmeskonnast. Jutt oli ju sellest, et Mustpeade vennaskonnast veedeti keskmiselt ainult viis aastat ja seal oli väga palju võõramaiseid kaupmehi, kes jäid siia suhteliselt lühikeseks ajaks ja ka kohalikud mustpead reisisid palju. Selleks, et oma liikmete hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Oli nimelt vajalik, et alati oleks siis mõni vaimulik, kes teeniks selle vennaskonna altaritel. Ja kui näiteks suuremad Tallinna gildid Suurgildi kaluti, kild tegid sageli kirikuga sellise lepingu, et see preestri koht, vikaari koht läheb tulevikus mõne gildi liikme pojale siis mustpead, kes olid vallalised, ei saanud sellele loota ja seetõttu oli nende jaoks hästi sobiv just selline mungaordu variant, kus alati oleks ju võtta mõni jutustaja vend, kes nende altarite eest hoolitseks. Ja seal neid missasid lisaks. Ja oma osa võis mängida ka see, et must, kes enamikus ei olnud ju linnakodanikud ei kuulunud seega ka kumbagi linna koguduse ehk siis Niguliste või Oleviste kogudusse. Et Niguliste kirikus Oleviste kirikus olid olemas just gildid, altarid suur gildil ja Kanuti gildil ja Olavi pildil. Aga jah, mustpead, siis valisid endale dominiiklaste kiriku ja kuna dominiiklaste ordu oli ainus mees ordu keskaegses Tallinnas üldse, siis võib öelda, et tegelikult ega mustpeadel suurt triidi valida ei olnudki. Et dominiiklased ei olnud nende jaoks mitte ainult parim variant, vaid võib öelda ka, et ta ju võimalik variant. Dominiiklaste kirik ei olnud sugugi ainus siiski, millega mustpeadel olid sidemed. Et on teada, et mustpeadel oli oma pingistik olemas näiteks Niguliste kirikus. Ja samuti kui vaadata Niguliste kiriku pea altarit Briti Lübeckis Hermen Rode töökojast, siis sinna on maalitud nii mustpeade kui ka suurgildi vapp. Nii et järelikult need kaks kaupmeeste korporatsiooni finantseerisid selle altari muretsemist. Nii et kuigi jah, Mustpeade peamiseks kirikuks või nende kodukirikuks oli dominiiklaste Katariina kirik ei olnud see siiski ainus kirik, millega neil sidemed olid. Aga Niguliste tähtsus võrreldes dominiiklaste ka ilmselt ei olnud, kes ka nii suur kui jah, Katariina kirikul. Kas linnapildis võis suurgildi liikme või Mustpeade vennaskonna liikme ära tunda? Igapäevases elus? Ei ole teada, et liikmetel oleks olnud ühist riietust. Näiteks mõne Saksamaa kaupmeeste korporatsiooni puhul on teada, et nende liikmed kandsid vähemasti teatud üritustel nagu aasta tähtsamad joodud teatud ühist riietust, näiteks ühesugust mantlit või midagi, aga Tallinna puhul ja ka teiste Liivimaa linnade puhul ei ole seda teada. Aga kindlasti tundis ühe kaupmehe seisusesse kuuluva isiku ja nii ehk teisiti sellepärast et inimese seisust väljendasid tema riided mida sai endale lubada üks jõukas kaupmees, seda ei saanud endale lubada käsitööline või rääkimata veel mõnest linna alamrassikuuluvust isikust. Nii et selles mõttes oli nii kaupmehe seisusesse kuuluvat isikut kui ka teistesse seisude seisusesse kuuluvad isikud kergesti äratuntavad just oma oma riietuse järgi. Iga kildi tähtsamate ülesannete hulgas oli ka seltsielu edendamine ja pidustuste korraldamine. Kuidas keskaegse linna, eliitkorporatsioonide suurgildi ja Mustpeade vennaskonna liikmed pidutsesid, sellest räägib Anu Mänd nädala pärast.