Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 14.-st jaanuarist stuudios on Kai Vare. Eesti laste heaolu sõltub paljudest teistest valdkondadest. Nüüd on lapsi puudutanud vad andmed esimest korda ühises kogumikus ja lastele hakatakse edaspidi statistikas rohkem tähelepanu pöörama. Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul on Tallinki vaidlustöötajatega jõudnud sõjaseisundis ning mõlema poole nõudmised on pärast eilset hoiatusstreigi jäigad. Tallinki kinnitusel on nemad valmis palgafondi suurendama 5,5 protsendi jagu. Ainsa nendeni jõudnud ametiühingu ettepaneku kohaselt võiks keskmine palgatõus olla 20 protsenti. Elroni töös on ikka veel probleemiks istekohtade tagamine pikki vahemaid sõitvatele reisidele, samuti piletimüük ja kaardimaksed töökindlus. Tänarutati Elroni tööd riigikogu majanduskomisjonis. Eesti välisministeeriumil pole õnnestunud Indias kinni peetud laevakaitsjate süüdistusmaterjaliga tutvuda, ehkki süüdistus on teadaolevalt esitatud. Egiptuses algas kahepäevane põhiseadus referendum heakskiitmisega orelil keelab uus põhiseadus, usu erakonnad ja annab rohkem võimu sõjaväele. Uuringud näitavad, et vaid kolmandik Eesti elanikest liigub teadlikult ja aktiivselt. Selle aasta jooksul on projektiliikumisena raames plaan veel kolmandik elanikest toast terviseradadele meelitada. Kunstniku vanavara koguja ja muuseumitegelase August Posti sünnist on möödas 125 aastat. Seda tähistatakse mälestusraamatu esitluse ja külapillimeeste ringreisiga Eestis. Spordist Eesti esitennisist Kaia Kanepi kaotas aasta esimesel suure slämmi turniiri l austada Itaalia lahtistel juba avaringis. Ilmateade lubab ööseks kohati lumesadu, öösel rannikul külma viis kuni seitse, sisemaal üheksa kuni 14, pikemate selgimiste korral isegi kuni 18 kraadi. Päeval sajab lund peamiselt põhjarannikul, külma viis kuni 10, kohati 13 kraadi. Riiklik lepitaja Henn Pärn kohtus täna Tallinki esindajatega, lepitaja sõnul on palgavaidlus pärast eilset töötajate hoiatusstreiki senisest oluliselt halvemas seisus. Lähemalt räägib Marta veri, Grauberg. Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul on töötüli mõlemad pooled nõudmisi karmistanud. Ametiühingud ei tagane välja öeldud 15 protsendise palgatõusu nõudest ning ka Tallink pole nõus pakutud viie koma viiest protsendist kõrgemale tulema. Eilsest streigist noppis kumbki pool endale vajalikud sõnumid, ütles Henn Pärn. Seaduslikkusega nagu probleeme ei ole, küsimus on rohkem nii-öelda eetikas, et kuidasmoodi partnerid omavahel suhtlevad. Nüüd ma tajun seda, et on see hea suhe nagu rikutud ja ja just nagu oleks sõjaolu. Tallink on häiritud, et meremeeste ametiühing korraldas streigi enne, kui lepitusprotsessi käigus toimus riikliku lepitaja kohtumine tööandjaga Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees. Seitsmendal jaanuaril kohtus EMSA riikliku lepitaja ja täna, 14. jaanuaril kohtusime meie riikliku lepitaja kuid Emmso tegi enne, kui ta andis meile võimaluse lepitusprotsessis olla, tegi siis hoiatusstreigi 13. jaanuaril ja me oleme omalt poolt väga segadused, miks niimoodi tehti ja see kindlasti pingestas olukorda. Meremeeste sõltumatu ametiühingu juhi Jüri Lemberi sõnul oli kõik korrektne. Ei, see kindlasti korraldatud liiga vara, sellepärast et nagu me oleme ka avaldanud, läbirääkimised algasid kuuendal septembril, pooleteist kuu jooksul oli teisele poolel korduvalt võimalus tulla meile lähemale oma pakkumisega. Kolm osapoolt kohtuvad järgmisel teisipäeval ning riiklik lepitaja on soovitanud Tallinkil ametiühinguga ka enne maha istuda. Tallinki esindaja Vahur Ausmehe sõnul on Tallink avatud kõikidele ametiühingupakkumistele. Ametlikult läbirääkimiste loogikast lähtuvalt on meil laual pakkumine, see on 20 protsenti palgatõus keskmiselt, see tähendab olenevalt ametikohast 15 kuni 27 protsenti. Ja selleks teie ettevõttena ilmselt valmis ei ole. Ei, sest see on täiesti ebamõistlik ja ta ei ole majanduslikult põhjendatud, mitte mingil moel. Me oleme hetkel viie ja poole protsendi juures, aga nagu ma ütlesin, oleme pragmaatilised ja valmis oma töötajate jaoks parimaks. Ja ametiühingu esindaja Jüri Lember Keskeltläbi, kui nad võib-olla arvestavad koos lisatasudega võib see 20 kanti olla, aga halb on see, et meie kahjuks ei oma informatsiooni, kuigi me oleme korduvalt nende käest küsinud, et mis alustel ja kui paljudel ametikohtadel makstakse lisatasusid, ehk meil puudub võimalus tegelikult ka sisuliselt arvutada palju Tallink tegelikult maksab? Henn Pärna sõnul on tema jaoks üllatav, et ametiühing otsustas kollektiivlepingust taganeda. See on pretsedent ka minu meelest seadusandjatele. Jüri Lemberi sõnul oli kollektiivlepingust lahtiütlemine vajalik streigi korraldamiseks. Riigikogu majanduskomisjon arutas täna Elroniga seotud probleeme, Elroni juhid tunnistasid, et alahindasid teavitamise tähtsust. Uku Toom teeb ülevaate. Seepärast arutelu öeldakse, et see oli konstruktiivne ja kasulik, pole midagi uut, aga milliseid küsimusi siis riigikogu liikmed tõstatasid? Komisjoni juht Kaja Kallas. Suurimad etteheited või küsimused puudutasid just eelkõige sõitjate mugavust ja küsimus, sest sellest, et kas riigile raha kokkuhoidmise nimel ei ole tehtud kompromissi sõitjate mugavuse arvelt ja kui palju seda mugavust on võimalik siis parandada siis nii sõidumugavust kui pileti ostmise mugavust ja kõike seda, mis sellega seondub. Mis puutub sõidumugavustes, siis kipuvad need, kes räägivad ebamugavatest istmetest, mis asuvad teineteise vastas, ära unustama või nad lihtsalt ei tea, et ega Edelaraudteel ei sõitnud Tartu vahet ka ainult kiirrongid, kuni viimase ajani oli ikka rohkem neid, mis olidki just sellised puuistmetega ja näost näkku reisijatega. Aga fakt on see, et etteheiteid Elronile on tulnud uksest ja aknast ja esialgu jäi firma nende pareerimisel hätta. Elroni juht Andrus Ossip nendib seda ka ise. No kindlasti üks meie kõige suurem viga oli, oli see kommunikatsioonipool, et ma arvan, et me sisemiselt iga päev ettevõttes sellega töötades ei tunnetanud võib-olla selle muutuse suurust. Reisija jaoks muutus ju tegelikult rongireisija jaoks kõik, et alates nagu sõiduplaanist, piletimüügist, kodulehest sõnaga, et see kindlasti oli tegelikult see, kus me oleks saanud paremini. Selge on ka see, et hulk etteheited on olnud õigustatud. Milliseid probleeme näeb Andrus Ossip praegu? Kõige kriitilisem on loomulikult nende teatud väljumiste täituvuse küsimused, et me selgelt oleme seda meelt, et Tallinnast Tartusse või vastupidi ei ole normaalne, et inimene istekohta endale ei leiad, täpselt samamoodi. Tallinn-Rapla-küsimused saame siin tegelikult täna öeldakse, et, et Raplasse ka üks lisaväljumine juba on tegelikult juurde lisatud aga selgelt piletit ehk mida ma olen ka mitu korda öelnud, et piletimüügistart selles mõttes kindlasti ei olnud selline, nagu me oleksime nagu ise seda tahtnud ja eelkõige tahaksime parandada kaardimaksetöökindlust. Täna räägiti taas ka sellest, millal tulevad juurde uued rongid ja sellest, et esimesed kolm rongi saadakse kätte tunduvalt varem kui plaanitud. Üks nelja paguniline on juba töös. Igal juhul. Majandusminister Juhan Parts näeb olukorda optimistlikult. Praegu asjad liiguvad ja paranevad, on ju? Sotsiaalse? Valminud on esimene statistikakogumik, mis koondab Eesti laste heaolu puudutavaid teemasid. Kui muidu käsitletakse näiteks rahvaloendustele leibkonda ühtse tervikuna, siis kõnealune kogumik läheneb eri teemadele just lapsi arvesse võttes. Edaspidi hakatakse lastele statistikas rohkem tähelepanu pöörama. Piret Preisakab. Täpsemalt on analüüsitud laste olukorda eri keskkondades lähtudes lapse õiguste konventsioonist. See võimaldab tuua lapsed suuremate statistiliste üksuste varjust välja ning teha ka nende hääl kuuldavaks, rääkis kogumiku toimetaja, Tartu Ülikooli dotsent Dagmar Kutsar. Senini on meie statistika ikka pigem olnud leibkonnakeskne, et näiteks nii palju leibkonda Sid on ilma lasteta nii palju ühe kahe või kolme lapsega ja siis igasugused poliitilised mitmedki on ikkagi seotud leibkondade ka näiteks lasterikastele peredele suunatud mingisugused meetmed, aga samas ei ole teada, et kui palju lapsi sellised ettevõtmised puudutavad. Näiteks selgus viimasest rahvaloendusest, et umbes kahel protsendil leibkondadest on vähemalt kolm last. Kui aga vaadata ainult lastele arvestuses eraldi, siis tuleb välja, et tervelt viiendikul kõigist lastest on kaks õde või venda. Kogumikus käsitletakse lapse käekäiku eri valdkondades, olgu neiks näiteks tervis, turvalisus või haridus. Siinkohal tõdes aga Kutsar, et ühest üldistust selle kohta, kui hästi lapsed ennast Eestis tunnevad, siiski teha ei saa, sest kõik valdkonnad on tihedalt omavahel seotud ja lapse heaolu mõjutavad tegurid väga individuaalsed. Näiteks räägitakse meil kooli rõõmuna pusest. Samas tuleb aga tõdeda, et koolirõõm ei sõltu üksnes haridussüsteemist, rääkis haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert Kadi Ilves. Lapserõõm kui lapsel selline emotsionaalne heaolu oleneb hästi palju ka sellest, kuidas tal on olla kodus, millised on tema suhted sõpradega. Kõik see kujundab ka seda, kuidas tal on koolis. Loomulikult on tehtud kriitikat koolide suhteliselt eestik koolis keskendutakse liiga palju tuupimisele liiga palju faktiteadmistele ja lapsed on pinge ja nad on stressis, aga laste stress ei pruugi tuleneda ainult koolist. Üks, mida saaks ilmselt laste üldise heaolu parandamiseks kutsari hinnangul ära teha, on kuulide lastega tegelevaid täiskasvanuid, nii et last koheldakse alati sõbralikult ja hästi. Kõnealune kogumik on oluline lähtekoht edasiste uuringute võrdluste koostamiseks. Kutsari sõnul on juba ka välja töötatud rida mõõdikuid, mis puudutavad just laste heaolu ja mida hakatakse edaspidi regulaarselt kasutama ka peavoolu statistikas. Hakataksegi vaatama järjepidevalt ka laste hea onu teatavaid aspekte mitte lihtsalt jätkata, et, et nii palju leekondasid, elab nii või naa vaid kui palju lapsi. See puudutab. Indias kinni peetud Eesti laevakaitsjate valvamine lähemal ajal on muutunud kahtlaseks. Mall Mälberg küsis välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri bambuse käest, kuidas on laevakaitsjatele esitatud süüdistusega, kas see on ametlikult esitatud või lihtsalt üldjoontes teada. Kõigepealt peab muidugi ütlema, et süüdistus on meile teadaolevalt esitatud, aga süüdistusmaterjalidega ei ole meil õnnestunud nagu tutvuda. Ja, ja viimane kord, kui me ka rääkisime nüüd advokaadiga, kes on võetud seda kaasust uurima Suurbritannias, siis ka temal ei olnud veel ametlikke dokumente süüdistusest esitatud. Aga on teada, et see süüdistusmaterjal on kohtult välja läinud ja see on nüüd üle 2100 lehekülje, mis nüüd edasi saab? Edasi on kindlasti see, et me jätkame suhtlus nii laevafirma endaga kui ka siis laevafirma poolt palgatud advokaatidega aga ka India erinevate ametivõimudega, sealhulgas siis nii keskvõimu kui ka siis Tamil, Nadu provintsivõimudega. Juhul, kui laevafirma läheb pankrotti, siis pole sellest suurt abi loota. Pist. No hetkel on muidugi vara öelda pankrotist ja, ja firma nii-öelda finantsolukorrast teada on tõepoolest, et firmal on praegu raskusi, aga ta on teinud kõik endast sõltuva, et siiski seda konkreetset kaasust lahendada, et tõepoolest mehed saaksid vabaks. Kuidas teie kogemused ütlevad, kas mehed saavad varsti vabaks? Ka seda on praegu väga keeruline öelda, kuna kohtusüsteem ja õigusemõistmine Indias on kindlasti teistsuguse on, kui ta on Euroopas, need teed on väga keerulised, väga aeganõudvad. Kui on süüdistus esitatud, siis kohus võtab asja menetlusse, et langetada siis kohtuotsus. Aga selles osas on muidugi nüüd tõepoolest sõltub väga palju, kui mahukad on need materjalid, kui koormatud on kohtuinstantsid. Siin on need tegurid hästi palju ja loomulikult me jälgime, et kõik protsessuaalsed toimingud oleksid õigeaegselt tehtud. Egiptlased seisavad pikkades järjekordades, et hääletada riigi uue põhiseaduse ülem. Usutavasti kiidetakse see heaks ja pärast aastaid kestnud rahutusi tulevad riigis peatselt parlamendi ja presidendivalimised. Veel kord, Mall Mälberg. Pärast kolme aastat poliitilisi rahutusi, kahe presidendi lahkumist ja sadu tapetud inimesi suundusid egiptlased täna valimisjaoskondades hääletada uue põhiseaduse üle. Uus põhiseadus, kui see heakskiidu saab ja tõenäoliselt saab, keelab usu erakonnad ja annab rohkem võimu sõjaväele ning selle vastuvõtmisele peaksid järgnema valimised. Uus põhiseadus, naistele võrdsed õigused ning kaitseb kristlikku vähemust valimisjaoskondade ja hääletajate kaitsmiseks võimalike rünnakute Eston käivitatud ulatuslik julgeolekuoperatsioon, milles osaleb 160000 sõdurit ja üle 200000 politseiniku. Hommikul enne valimisjaoskondade avamist plahvatas pomm Kairo kohtumaja lähedal. Keegi viga ei saanud, kuid plahvatus oli piisavalt tugev, kahjustamaks hoone fassaadi ja lähedal asuvaid teisi hooneid. Rünnakust hoolimata seisavad. Egiptlane Samira Mohammed usub, et põhiseaduse uued artiklid on väga head naiste ja laste huvide eest väljas, samuti vähemuste eest käimas suus Ashenko Nuunmas. Buaseni ütleme, Al sauna, Samir me ka või ütleb, et ta tuli spetsiaalselt Egiptuse seadusi kaitsma tihti terroristliku moslemi vennaskonna eest, et nende mõjule saak lõpu teha. Eile nad peaksid aru saama, et Egiptus on nende kodu, kus nad on üles kasvanud, ütleb Samir. Referendum jätkub homme ja see on juba teist korda kahe aasta jooksul, kui egiptlased uut põhiseadust hääletavad. 2012 hääletati esimese demokraatlikult valitud presidendi Mohammed Morsi ajal. Kuid kui sõjavägi kindral Assisi juhtimisel Mursi läinud aasta juulis kukutas, kaotas ka põhiseadus kehtivuse. Assisi islamistest. Vaenlased on kindlad, et just tema oli presidendi kukutamise taga ja nende meeles gaasipolitseiriigi. Samas näevad paljud egiptlased temas jõulist figuuri, kes suudab taastada riigi stabiilsuse. Kuuldavasti tahab armee juht saada Egiptuse presidendiks ja referendum peab näitama, kui palju tal šansse on. Üldiselt arvatakse, et kui ta kandideerib, siis ta võidab. Egiptuse välisminister Nabil Fahmi käis. Kuule, hääletamas tähendus küll ma näen. Ma näen välisministri sõnul põhiseaduse edu tähendab elutervele Egiptusele, see tähendab, et poliitilises arengus Kus algab uus etapp ja loodetavasti sellelt tagasiteed ei ole, ütles minister. Alanud aasta on Eestis liikumisaasta, selle mõte on tõsta teadlikkust liikumise olulisusest, et Eesti inimene oleks tervem, aktiivsem ja rõõmsam. Margitta otsmaa jätkab. Uuringud näitavad, et sportlikus mõttes liigub piisavalt vaid kolmandik Eesti elanikest ja umbes kolmandik ei liigu üldse. Just nemad ongi alanud liikumisaasta sihtgrupp. Projektijuht Aivo Normaku sõnul ongi suurim katsumus meelitada Need inimesed kodudest välja. Ka jalutuskäik koeraga või lumerookimine on liikumine. Samas, ma usun, et tegelikult see keskmine Eesti inimene võib-olla natuke rohkem ikka liigub, ta lihtsalt ei tea, mis see liikumine on, kas näiteks pool tundi bussi peale kõndimist, kas kirja ei lähe? Tegelikult läheb, kui inimene teeb seda teadlikult ja siis vastavalt sellele toime, et kui ma mõtlen selle peale, et see on tervisele hea, siis on, selg on sirgem samm on võib-olla natuke pikem ja sellest edasi tulevad juba uued väljakutsed risti, panna tossud jalga ja minna võib-olla teadlikult kohe liikuma ja inimene, kes ei taha teha seda spordivõtmes, on alati võimalik teha seda looduse vaatamise läbi Eestis on üle 90 terviseraja peal on üle 3500 spordirajatise. Et see esimene samm ei pea olema üldse suur. Dotsent Kaarel Zilmer möönab, et ega rajatised ise ei pane inimest liikuma. Taan soodustav tegur, aga kes keelab sul oma maja uksest välja minna, kepid kätte võtta ja lihtsalt kõndida ja rajatis on see Tanhooldatud, ta on valguspeal, et ega päris kottpimedas ei lähe. Ja noh, loodus on piiramatu võimalus, tema, kuidas siis peaks alustama? No kõigepealt tervislik seisund, mis mu tervis on, mida kannatab teha hullu peaga, lolli peaga ei tasu kõike kõike kaasa teha ja siis on juba see tasand, kui juba harjutatakse, minnakse nagu ülepingutusest, ma vaatan praegu, kas rattasarjad ja see on niivõrd tõsiselt pingutada, see, eks sealt tehakse liiga ka pidev jälgimine. Teiseks asjatundjate nõustamine, õige treening pisut nõu saada, tehniliselt, aga enda organismi jälgimine oleks põhiline. Mõnus, karge talveilm oli täna keskpäeval küll hulga inimesi välja meelitanud. Pirita metsas tegid sõdikat prouad oma kepikõnni ringi. Selline kepikõndi tervisesporti vanusest ei küsi. Olete tihe liikuja, kevadel jäin pensionile, ma liitusin selle sotsiaalmajaga ja siin on võimlemisring, on neljas isa kepikõnd ja vabal ajal käime veel kodus ka abikaasaga teeme kepikõndi uisutada, armastan ujuda, armastame siinsamas uisuplatsil olete proovinud? Jah, oleme. Täna tulite selle kepikõnniringilt, kui pikka ringi tegite tavaliselt tulemusega neli, viis kilomeetrit. Selline ring. Liikumisaasta kodulehel liigume, poee on mitmed testid, oma tervise ja vormi hindamiseks saab pidada liikumispäevikut ja valida kalendrist sobiva rahvaspordisündmuse, kus osaleda. Täna möödus 125 aastat kunstniku vanavara koguja ja entusiastlikku muuseumi tegelase August Pusti sünnist. Seda tähistatakse mälestusraamatu äratusmäng uinuvale rahvamuusikale esitlusega Eesti teatri- ja muusikamuuseumis ning ka külamuusikute ringreisiga Eestis. Raamatu August polstist koosta Krista Sildoja. Temaga ajas juttu Piret päevrist. Lao kirjutas 1930.-te aastate lõpul Viljandi ema viiuldajad Juhan rõõmud üles vanavara ja muuseumitegelane August puist. Praegu mängib seda lugu Krista Sildoja, kes on raamatu äratusmäng uinovale rahvamuusikale August polsti mälestusi autor. Raamatu esimene peatükk räägib rahvamuusikute nii-öelda linna lavadele jõudma. Lisaks jätkab Krista Sildoja, esimene kontsert toimuski 1922, mis oli Estonia kontserdisaalis, et see oli midagi enneolematut, nii et see külamuusikud lavadele jõudsid, on suuresti pulsi teene. Teine peatükk raamatust on 40 küla pillimehe isikule just täpselt nii, nagu August Pulsnad kirja pani. Ja see lugemine on juba õige magus. Raamatul on kaasas originaalsalvestustega CD, aga see ei ole ka kõik. Raamat on varustatud QR-koodidega, seal all on pillilugusid ja laule rohkem. Kui sellele CD-le raamatu vahele mahtus, siis on selle raamatu, lisas August Pulsti rahvamuusikaalaste mälestusteregister. Registrist saab iga huviline näpuga järge ajada, kas tema kodukoha või kasvõi suguvõsa pillimees võiks olla August punsti mälestustes kajastatud August pulti. Arhiiv on teatri- ja muusikamuuseumi arhiividest üks sagedamini kasutatav, ütles muuseumi muusikaosakonna juhataja Risto Lehiste. Raamatu esmaesitlus toimuski teatri- ja muusikamuuseumis, kuid seda tutvustatakse ka külapillimeeste ringreisil 15.-st 31. jaanuarini. Kokku üheksas paigas Risto Lehiste. Seal on raamatu esitlus, seal on meie muuseumi poolt kokku pandud rändnäitus polsti elust ja tegemistest näiteks tema kunstnikutegevusest, tema muudest seda raadiosaateid tegi seal palju ka Ringreisid lähevad siis Märjamaalt Torisse ja sealt edasi Karksi-Nuia siis on Värska, Anja ja Mooste ja siis järgnevad Kadrina, Aruküla ja lõpetame Tallinnas Salme kultuurikeskuses. See võiks ütelda seda, et, et lisaks kaasaegsele muusikale, et on olemas ka eesti oma rahvamuusika, mida kirevam see maailm on ja mida mitmekesisem, seda toredam see maailma lõppkokkuvõttes on. Rongirikke tõttu ei välja täna õhtul Tallinna-Riisiperet vahet sõitvad rongid, teatavad Postimees BNS. Ära jäi Tallinna-Riisipere väljumine kell 17 49 ja rongi ei lähe ka kell 20 50 samuti välja. Rong 19 27 Riisiperest Tallinna poole. Firma asendab rongid bussidega, mis peab 1000 asendusbussipeatustes. Nüüd aga ilmast. Merike Merilain. Tere õhtust. Täna öösel on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus üheksa miinus 14 kraadini. Pikemate selgimiste korral võib kohati olla kuni miinus 18 kraadi ja rannikul on miinus viis kuni miinus seitse kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, peamiselt põhjarannikul sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ning õhutemperatuur on miinus viiest miinus 10-ni, kohati võib olla miinus 13 kraadi. Päevakaja lõpetuseks veel spordisõnumid. Kokkuvõtte teeb Alvar Tiisler. Detsembris Eesti korvpalli karikavõitjaks tulnud Tartusse rock peab täna FIBA Euro-challenge'i teise ringi avakohtumise, kui võõrsile mängitakse tugeva Venemaa meeskonnas Samaara Krasnaja krüljaga. Esimene poolaeg on mängus ka äsja lõppenud ning rock kaotas selle 30 38. Tartu meeskonna parimana on Gert Dorbek visanud kuus punkti. Seitsme aastase vahega järel taas eurosarjas mängiv Pärnu võrkpallimeeskond võõrustab homme Euroopa Challenge karikasarja kaheksandikfinaali avakohtumises Itaalia klubi Handriorile Tiinat homse vastase parimaks tulemuseks tugevas Itaalia meistriliigas on 10 aasta tagune kuues koht sel aastal 12-st mängust võidetud vaid kaks. Eelmisel aastal võideti aga Euroopa tugevuselt teises klubisarjas hõbemedali. Pärnu peatreener Urmas Tali. No edu võti meie puhul on võib-olla see, et me, me peame leidma kindlasti sellise mängija, kes parasjagu suudab selliseid, võib-olla meile tekkivaid raskeid olukord mõnevõrra lahenduse väljaku peal, et üldjuhul oleme praegu siin väga, väga mitmekülgselt seda nagu rünnakute üles ehitanud siin läbi tempo ja nurkade ja diagonaali, et homme ma arvan kindlasti, et meil oleks, on nagu küsimus, et keegi kuskil peab nagu rohkem vastutust võtma vajadusel nagu, nagu rohkem tööd saama, et see on nagu selge, teistpidi on meil jälle meie üldine hea mäng hakkab ikkagi väga heast sellisest sellist. See lihtsalt, kui see meil toimiks, siis need kõik ülejäänud asjad tulevad iseenesest kaasa, ma arvan, need on siuksed, kaks võtmesõna homseks. Eesti esitennisist Kaia Kanepi piirdus hooaja esimene suure slämmi turniiril Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ühe mänguga, kaotades avaringis hispaanlane karbiina Mogruusale kaks. Kuus, kuus. Kaks, kaks. Kuus. Aitäh sporditoimetusele ja tänaseks Päevakaja poolt kõik kena õhtut ja kuulmiseni.