Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku laupäeva, 11. jaanuari. Mina olen Mari Rebane. Endise Reformierakonna liikme Kristiina Ojulandi sõnul osaleb järgmistel riigikogu valimistel uus poliitiline jõud. Praegu pannakse paika reformi visioone, millega lähiajal ka avalikkuse ette tullakse. Pärast kaheksat vastselt kestnud koomat suri 85 aasta vanusena Iisraeli endine peaminister Ariel Sharon. Haridusministeerium on jõudnud seisukohale, et õpetajate täiendkoolitus praegusel kujul ei täida oma eesmärki ja seda tuleb uuendada. Õpetajad ootavad, et koolitused oleksid rohkem omavahel seotud ja info oleks paremini kättesaadav. Järgmisel kuul 80 neljandat sünnipäeva tähistav maailmakuulus illustraator Ilon Wikland avas täna Haapsalus Iloni imedemaal enda tööde näituse. Eesti rahvaluule arhiiv ootab seitsmeteistkümnenda jaanuarini kaastöid lastemängude kogumisvõistlusele spordist. Ka Eesti käsipallikoondis lõpetas maailmameistrivõistluste valiksarja võiduga Läti üle. Ilmateade lubab ööseks lörtsi ja lund, külma on kaks kuni kaheksa kraadi. Lõuna-Eestis sajab vihma ja temperatuur on nulli ümber. Homme päeval sajab mitmel pool lund, külma on homme üks kuni seitse kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt täna toimunud läbirääkimistel Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu ja Tallink Grupi vahel kokkuleppele jõutud ning seega toimub esmaspäeval hoiatusstreik, selle ulatus selgub homme. Streigi korraldamise põhjus on palgaläbirääkimised. Endine Reformierakonna liige Kristiina Ojuland arutas Lõuna-Eesti aktivistide ka uue erakonna moodustamist. Tema sõnul arutati reformi visioone, mida lähiajal on kavas ka laiemale avalikkusele tutvustada. Sihikule võetakse 2015. aasta riigikogu valimised. Kai Vare tegi Kristiina Ojulandiga intervjuu. Jah, vastab tõele, et Tartus oli koosolek koos, aga mitte ei arutatud niivõrd Uuer pommist, vaid ikkagi neid põhilisi reformi hoone, mida siis Eestis oleks tarvis läbi viia ja eesmärk oligi just nimelt nende teemade lauale panemine, nii nagu ka Tallinnas Oru hotellis toimunud kohtumistel nad põhimõtteliselt kaardistasime neid teemasid, tänaseks ma võin öelda, on positiivne see, et on välja koorunud selgelt teatud valdkonnad, mis vajavad nüüd juba siis konkreetsemalt läbitöötamist, missuguseid. No alates maksupoliitikast, mis on olnud ka väga aktuaalne siin viimastel kuudel ka kahtlemata Ta kõik see, mis puudutab Eestimaa regionaalarengut alates siis haldusterritoriaalsest reformist ma hea meelega tegelikult neid teemasid nüüd siin üksipulgi ei lahkaks, me praegu alles korjame need teemad lauale ja kui need pidepunktid on valmis selleks, et neid avalikkusega jagada, mis juhtub lähiajal, seda ma võin kindlalt lubada, siis need lähevad meie veebileheküljele ülestamist ka lähiajal, seal saab avatud, nii et ärgem kiirustagem, et ühest küljest ma olen seda meelt, et liiga palju ja liiga pikalt on tõesti sind õnnistatud. Väga suured ootused olid ju eelmisel aastal ka üleval, siin rahvakogu algatustena keldrist või ka nüüd ütleme vikiliikumisest, et on otsitud, otsitud tegelikult konkreetseid samme pole tehtud ja noh, kõik need head ideed ka eelmisel aastal lauale on pandud. Ega neid ideid ei tohi kõrvale jätta, sest vaadakem, eks ole, jääkeldritulemused, ega nad ikka väga kaugele ei ole ju jõudnud ja, ja selleks et reaalselt muudatusi teha, selleks ongi ilmselgelt vaja ikkagi sellist poliitilist jõudu, kes suudab ja tahab need 2015. aastal Riigikogusse kandideerides seal ka reaalselt ellu viia. Ja kui me tahame tõsiselt pakkuda Eestile välja sellist statisti, mis muudaks olukorda igas mõttes taastaks usaldust erakondade vastu või poliitikute vastu, tooks inimestele suurema õiglustunde, tuleb lihtsalt praegu konkreetsete sammudega edasi minna, seda poliitilist jõudu ette valmistada ja olla valmis siis 15. aastal ka tegelikult seda vastutust võtma, sest ühe erakonna tegemine ei ole lihtsalt nii et mõeldud, tehtud sellega kaasneb ka väga, väga suur ja tõsine vastutus. Välismaale täna suri 85 aastaselt Iisraeli endine peaminister Ariel Sharon. Saron viibis alates 2006.-st aastast koomas. Aastakümneid Iisraeli poliitikas tegutsenud Sharon sai peaministriks 2001. aastal. 2005. aastal tabas teda kerge insult, aasta hiljem aga hoopis tõsisema ajurabandus, mille tagajärjel poliitik 2006. aasta neljandal jaanuaril koomasse langes. Enne poliitikukarjääri oli seal on sõjaväelane, osaledes muuhulgas Iisraeli iseseisvussõjas, kus tema juhitud üksustel oli oluline roll Iisraeli võidus. Samas palestiinlased mäletavad Sharoni kui Liibanoni sissetungijat 1982. aastal. Käigus toimus Beiruti lähedal põgenikelaagrit massimõrv. Hilisem uurimine leidis, et Sharon oli isiklikult vastutav selle eest, et massimõrvar lasti toimuda. Poliitikuna oli seal on vastuoluline isiksus, kuigi ta oli palestiinlaste aladele ehitatavate uusasunduste veendunud pooldaja, andis ta 2005. aastal korralduse Iisraeli väed asunikud Gaza sektorist ära tuua. Endisele peaministrile järelehüüdeid saabunud ka maailma liidritele. Näiteks Suurbritannia peaminister David Cameron ütles oma järelehüüdes, et Iisrael on kaotanud ühe oma kõige olulisema isiku ajaloos. Lõuna-Venemaa linnas Nalczykis vahistati viis keelatud sõjalise rühmituse liiget ning tehti kahjutuks omatehtud pomm, teatas Venemaa riikliku antiderrori komitee kõneisik. Maltšik asub olümpiamängude toimumispaigast sotsist 300 kilomeetri kaugusel. Sealsed islamistlikku rühmitused on ähvardanud olümpiamängude toimumist takistada. Ja tagasi Eestisse Eesti õpetajad peavad iga viie aasta jooksul läbima 160 tundi koolitusi, kuigi õpetajad osalevad isegi rohkematel koolitustel. Kui seadus nõuab, selgub värsketest analüüsidest, et õpetajate täiendkoolituse süsteem ei ole piisavalt tulemuslik. Mirko ojakivi jätkab teemaga. Haridusministeerium on asunud seisukohale, et praegusel kujul ei suuda Eesti riik õpetajaid piisavalt hästi täiendkoolitada ja seeläbi võivad kannatada eesti kooliõpilastele antavad teadmised ja oskused. Probleemi põhjuseks pole mitte niivõrd õpetajate täiendkoolitustel osalemise tahe vaid see sinine, täiendõppe- ja motivatsioonipoliitika laiemalt soosivad osalus tundide kogumist ja mitte niivõrd ei lähtu vajaduspõhisusest, selgitab haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Õpetajad on ju Eestis tegelikult väga head, kindlasti on neid erinevaid, aga. Kreem on ka selles, et see on veidi ebaühtlane, võib-olla olnud just nimelt see täiendkoolitused, mõni õpetaja on pidanud, annaks vajalikud rohkem täiendada ja täiendada on vaja, kuna maailm muutub ümberringi, õppekavad muutuvad ka õpilased. Ilmselt igal sügisel tulevad veidi uute lähenemistega kooli ja seda, et seda ühtlustada. Et ikkagi on olemas keskkonnast. Teegia nii ongi haridusministeeriumis koostatud õpetajate uus täiendkoolituse kontseptsioon. Õpetaja ja Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri ütles, et riik ise on paljuski praeguse olukorra põhjustanud, kärpides õpetajate koolituseks mõeldud raha ka on, puudusid täiendkoolitustealase info liikumisega Reemo Voltri. Inimesed ei saanud tegelikult selliseid koolitusi, nagu nad vajasid või nad läksid väga ühte suunda, noh kas siis üldpedagoogika või siis psühholoogia valdkonda oma erialakoolitusi saadi vähem, see on, ma arvan, üks põhiline probleem, et info oleks nagu midagi ühest kohast kättesaadav või kuidagi tsentraliseeritult, oleks koolitused ka omavahel seotud õpetajatele kätte saadav ja ükskõik kuskohas õpetaja elab. Tartu ülikooli tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste ütles, et tulevikus võiksid õpetajad ise ja kool rohkem end hinnata ja niimodi tegeliku koolitamise vajadust välja selgitada. Margus Pedaste. Mure on selles, et tegelikult ei tea keegi täpselt, milline on meie koolijuhtide või õpetajate tänane Tase nendes erinevates aspektides, milles nad tugevad olema peaks. Ja see on see, mis ülikoolide valmistab muret, et kui me kavandame näiteks täiendusõpet, siis me justkui kohati võib-olla liiga umbropsu, ühes ja teises suunas tegutsema, aga ei ole sellist nii-öelda alust, mille alusel ütelda, et seda või teist asja on rohkem vaja. Mirko Ojakivi, Tartu. Kunstnik Ilon Wikland käis täna Haapsalus oma tööde näitust avamas. Kunstnik imestas, et mõni töö tuli talle endalegi üllatusena. Ivar Soopan räägib lähemalt. 10 aastat tagasi kinkis Astrid Lindgreni raamatute illustraatorina kuulsaks saanud Ilon Wikland oma umbes 800 tööd Eesti riigile ja suurt osa neist näeb Haapsalus, kus Wikland oma lapsepõlve veetis. Pole ime, et pika ja äärmiselt viljaka kunstnikukarjääri jooksul mõni tööga kunstnikule endale üllatusena tuleb, jätkab kunstnik Ilon pikland. Ma olen ära unustanud mõned pildid, ma jälle arusaam, et ma olen neid joonistanud, see oli väga huvitav, aga see on ju kaua aega tagasi, kui ma kinkisin kõik Eesti riigile ja siis tuli siia Haapsalu mõned juunis. Ma ei tea, et ma ise olen käinud. Nähtus nimega olen alati siin Ilon on väljapanek, mis on alati värske, ses kunstniku sadu töid ei saa pidevalt koos näidata. Ilon imedemaa meeldib lastele see pole igav ja seisev muuseum, vaid pidevalt tegevust pakkuv teemakeskus, kus saab joonistada, kooki küpsetada ja mängida, jätkab kultuuriminister Urve Tiidus. Ja nagu Ilon Wikland väga õigesti ütles, et, et see, mis meie lapsepõlves kogeme ja mis keskkonnas me elame mõjutab kogu meie edaspidist elu ja Ilona Wikland'i lapsepõlv möödus vanaisa vanaema juures siin Haapsalus ja, ja nende piltide põhjal ja kogu selle järgneva kunstiloomingu põhjal võib öelda, et see lapsepõlv oli helge ja täpselt selline on see muuseum helge. Ilona Wikland'i on väga töökas ja praegugi 83 aastasena joonistab usinasti ja kuigi oma stiil on teil ammu välja kujunenud, ei pelga pikland katsetad uusi nõkse veel üleeile valmistav suurt aiast. Närvid olid, tegin tugevamaks ja heledamaks ja see oli väga huvitav just täpselt nii, nagu sa ütlesid, et midagi uut teha see oli, see oli tähtis, ma katsun edasi teha. Ivar Soopan, Haapsalu. Eesti rahvaluule arhiiv pikendab lastemängude kogumisvõistluse lõpptähtaega seitsmeteistkümnenda jaanuarini. Võistlusele oodatakse ennekõike mängukirjeldusi täiskasvanutelt ja noortelt, kelle lapsepõlve mänguaeg on juba möödas. Oodatud on nii meenutused lapsepõlve mängu võimalustest, kohtadest kui ka seltskondades, aga suisa mängu õpetused pileteerinud reisilugu. Rahvaluule arhiivkogus esimest korda laste mängukirjeldusi möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel. Toona olid üleskirjutajad näiteks koolilapsed üle Eesti, kes küsitlesid selleks oma vanavanemaid ja kirjutasid võrdluseks ka oma mängudest. Ettevõtmisest kogunes ligi 15000 lehekülge üleskirjutusi, joonistusi, mis on tänaseks kättesaadavad ka interneti vahendusel aadressil folklorerree kaldkriips. Ukauka selleks, et vanadele mängudele koguneks võrdlusmaterjali mõnevõrra uuemast ajast, ootabki rahvaluule, arhiiv Tänaste täiskasvanute ja noorte meenutusi oma kunagistest mängudest lähemalt, rääkis mänguuurija ja võistluse koordinaator Astrid Tuisk. Et inimesed kirjeldaks peale konkreetse mängu just seda oma mängusituatsiooni, et kellega nad mängisid, kus nad mängisid palju neil üldse aega mängimiseks, see on toonud just väga huvitavaid vastuseid. Näiteks on üks inimene üles kirjutanud, kuidas küüditamise aeg tema lapse teadvusesse jõudis ja ta oma nukkudega mängis küüditamist. Nii et ta pakkis nad kübarakarpi ja ronis laua alla, kui mõni auto mööda sõitis. Teine värvikas näide pärineb veidi uuemast ajast. Temale meeldis mängida rohkem poistega, kuna ta tüdrukute mängude hulgast välja jäätisest temal polnud barbinukku ja kui ta oma esimese barbinuku sai, siis ta ajas juuksed maha ja pani ta punkari riidesse, et seal oli siis tema vastus sellistele tüdrukute mängudele. Arhivaar Kadri Tamme sõnul on seni laekunud tööde seas mõnevõrra vähem moodsa elektroonikaga seotud Kui on tulnud kaastöid tõesti rohkem hetkel vanematelt inimestelt, kes ei ole neid elektroonilisi mänge veel ise ehk mänginud, eriti ja, ja siis seda materjali praegu on vähe. Küll aga leidub vastavaid kirjeldusi 2007. aastal toimunud koolinoortele suunatud mängu kogumisvõistluse tööde hulgas. Astrid Tuisu sõnul on vanu ja uuemaid mänge kõrvutades võimalik tuua välja ka ajaproovile vastu pidanud lastemänge. Et üks osa mängudest näiteks mädamuna drifaa ehk tänapäevaselt kauka hukka igasugused peituse ja kullimängud ning ka rahvastepall näiteks on juba tolleaegsetes mängukirjeldustes olemas Praegu käivale mängude kogumisvõistlusele võib oma kaastöid saata tuleva reedeni kas elektrooniliselt rahvaluule arhiivi kodulehelt või ka lihtsalt vabas vormis paberil postitades kirjatöö vastava märksõnaga kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiiviposti aadressil Piret Preis Tartu. Soe talv on taliviljadele hästi mõjunud ning põllud on ilusad loomad, linnud saavad sellised all väga hästi hakkama, kinnitasid asjatundjad. Jätkab Kai Vare. Tänavune soe ja lumeta talv on taliviljadele hästi mõjunud, ütles Maaülikooli lektor, taimekasvatuse konsultant Indrek Keres. Praegune talv on ju nagu Lääne-Euroopas kid, talvekahjustused seal maal ju praktiliselt puuduvad. Kerise sõnul külmalaine vilja ei kahjusta, aga raps on siiski ohus. Lubatakse siin kuni 10 12 kraadiseid külmasid, et kui seda lund ei tule, siis taliraps võib saada kahjustada. Siin just lõuna pool on, on näha, et üksikutel põldudel on juba taliraps nagu pikkusesse hakanud kasvama. Need põllud on just sellised, eriti riskialdis. Talveunega harjunud loomad tunnevad ilma külmenemisest rõõmu, aga ka kõik teised saavad hakkama, ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. Need riigid, kes on harjunud siis talvel talveuinakus olla väiksematest näiteks siil või mäger või ka kährik ja suuremates tõesti pruun. Et nendel on see asi selline ebatavaline ja probleemne, tõenäoliselt karuema loomad siiski on endale valmistanud talvitumispaiga ja valmistuvad seal kohe kohe poegima. Sama asi on hüljes tega, näiteks hallhülged ja viigerhülged on traditsioonilised jää peal poegijad. Nende jaoks on siis praegune talv jällegi üle mitme aasta selline ebatavaline. Nädalavahetusel käisin siin Lääne-Saaremaal rannas vaatamas ja traditsiooniline hallhüljeste poegimislaiu ümbrus oli seal hülgeid kümnete kaupa täis. Osa elust või aastaringist tuleb neil läbi teha, ega siis poegimatari jää. Nii-öelda traditsioonilised rändlinnud on läinud, aga hulgaliselt on siin lähirändureid ja hulgu linde, kes karmimate talvedega lahkuvad, ütles Tõnu Talvi. Meil on siin-seal rohkem erinevaid rästa aidaa, kes reeglina suur osa, eriti mandri-Eestis, kus on pikema ja kõvema külmaga ilmad, kes sealt lähevad ära, keda meil praegu seal on, on meil metsvint veel punarindasid, et need, kes lühemaid rändeid teevad või kes nagu passivad, siis neid on rohkem veel jäänud. See, et nüüd pärast pikka sooja külmaks läheb, lugu meie linde ei häiri. Loomad on oma talverasvad talvevarude ikkagi varunud ja talvede suhteline ebastabiilsus ja ettearvamatus on ju meie loodusvööndis on ju täiesti tavaline asi. Mida inimesed loomad ilmast oodata võivad, räägib Helve Meitern. Öösel on pilves sajune ilm, sajab lund ning Lõuna-Eestis võib olla sadu tugevam ja ei saa välistada ka lörtsisadu. Puhub kirde ja põhjatuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi Kirde-Eestis kuni miinus üheksa. Päeval on pilves ilm, sajab lund, esineb pinnatuisku. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, kuid õhtul tugevneb saartel põhja- ja loodetuul puhanguti 15 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus kuus kraadi. Spordiuudised võtab kokku Alvar Tiisler Eesti käsipallikoondis lõpetas maailmameistrivõistluste valikturniiri viimases mängus Läti vastu võiduga, lõunanaabrid alistati tulemusega 30 28. Eesti parimana viskas Dener Jaanimaa üheksa väravat. Enne tänast vaid kaotusi tunnistama pidanud Eesti kogus kuuest mängust kaks punkti, millega jäädi viimaseks ehk neljandaks. Turniiri kahe võiduga alustanud Läti oli nelja punktiga kolmas. Järgmisesse ringi pääses alagrupi võitnud Bosnia-Hertsegoviina, teine koht läks Portugalile. Noorem eestlase jätkuval murdmaasuusatamise maailmakarikasarjas pääses ainsa eestlasena vabatehnikasprindis kvalifikatsioonist edasi veerandfinaali Peeter Kümmel 30 parima hulgas jäi kümmelaga oma veerandfinaalis selgelt viimaseks ning poolfinaali edasi ei pääsenud. Teistest eestlastest lõpetas Siim Sellis võistluse 88 mehe seas 41.-na. Timo Simon Lancer oli 65. ja Anti Saarepuu 81.. Naistest sai Piret Pormeister 69, naise hulgas 57. ning Triin Ojaste 58. koha. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Ruhpoldingis parima eestlasena 54. koha Kalev Ermits võitleks norrakale Emil heegele Svensionile. Ühe möödalasu teinud Ermitsa jaoks oli tegemist teise maailmakarika etapiga. Lisaks Ermits pääses jälitussõitu Roland Lessing, kes sai kirja täna 59. koha. Daniil Steptšenko võistlus ebaõnnestus aga täielikult ning ta sai 102 lõpetaja hulgas alles 95. koha. Kahevõistlejad Karl-August Tiirmaa ja Han Hendrik Piho jäid-Prantsusmaal soo nöövis toimunud maailmakarikaetapil punktideta hüppevõistluse järel kahekümnendat kohta hoidnud Tiirmaa lõpetas murdma etapi järel 35. kohal. Piho langes 30.-lt kohalt 38.-ks. Kolmikvõidu võtsid norrakad. Esimese koha sai Mikko Kokslien. Kuulsite Päevakaja number 19249. Mina olen Mari Rebane ja soovin kena laupäeva õhtu jätku.