Linnateatri pianoola käis Peterburis teatrifestivalil ja selle festivali nimi oli Baltiskii Dom, venelastel on üks ütlemine, Tuulasse samovariga ei minna, siis siis kuidas on mängida endiselt vene laval siiski väga veneliku tüki lavastaja Elmo Nüganen. Ühesõnaga, niimoodi võib öelda, et sexpyriga ei minda Inglismaal, eks ole, ja ometi käiakse sellega, oleme meiegi käinud ja nüüd siis Šveitsiga ehk poolakatega käisime Poola Tšehhopidada Venemaal, jah. Ma arvan, et küsimus on nüüd nimega selles, et sellest Tuulas või, või samovaris, eks ole, küsimus on ikka selles. Kas etenduses inimesena jäävad midagi niisugust, mis pakub neile huvi siin Eestis, eks ole, ja kas leiab midagi, noh, inimene ka, kes ei ela Eestis. Need asjad vist otsustavad ära, mis etendus sobib kuhugi festivalile või mis ei sobi. Mõtlen, et kui ma näeksin mingit ameeriklaste interpretatsiooni Tammsaares, siis ma võib-olla vaataksin teatud niukse etnograafilise pilguga, et mida nad teevad, et, et kas sa seal, nendel oma festivalikogemust raeka pannud tähele, et keegi oleks arutanud seda, et inglane ideeni venelane. Vend ja seda veel arutatud, aga arutatud alati kuidagi selle kandi pealt, et kui me Inglismaal käisime, siis Edinburgh festivalil, siis oli juttu sellest, et nad avastasid eesti keelega, taastasid selle, et enamus inimesi, kellega nakkis tulid rääkima, rääkisid kõik sellest, et esimene positiivne kokkupuude seitsbyriversiga mitte originaalkeeles inglise keeles, et üldse on võimalik mängida mingis muus inglased on ikka pidanud küll, aga hea küll, prantslased ja kõik ütlevad ju teha, aga ikka veematerjal, eks ole, oli ka Poolas oli juttu sellest, et kui me käisime Valga abieluga, et et väga poolapärane või mõlemast niisugust küsimust selle kandi pealt ei tekkinud, et üldiselt, et miks te, miks te seda teete, miks ta mõistesse teeb vaid oli hoopis teise kandi pealt? Ma arvan, põhiküsimus on selles, kui me neid lugusid oleme teinud, me ei ole ju mõelnud selle peale, et et see nüüd tüüpiline inglise lukku või vene lugu või mingi kolmas, neljas lugu küll, aga sellest, et need on niisugused inimlikud lood või noh, arusaadavad. Ja mitte ainult eestlasele, venelasele, poolakale, leedulasel, eks ole. Ravimid, mis, mis puudutavad iga, iga inimest Räägime nüüd lähemalt ka sellest festivalist, mis seekord Peterburis toimus ja mis ju praegu veel seal kestab, mis tasemel festival, see on? See oli festivali eesmärk, nagu kui me rääkisime organiseerijate omavahel sellest et praegu nad püüavad leida sellele festivalile öeldakse oma nägu või tegelikult, kui seda sõnastada, siis see, et ühte niisugust noh, Läti, ühesõnaga, et selle festivali oleks niisugune garantiimärk või firmamärk või noh, et kõik teavad, et ega seal eriti kehvasid lavastusi. Seal festivali sa ei näe. Praeguses festival toimub kuuendat korda ja, ja siiamaani ikka seal sees olnud ka mõni niisugune lavastus, mis ei ole sugugi eriti tugev, aga alati on olnud ka mõni väga-väga tugev lavastus ja neid on vahel isegi erastanud mitu. Ja nüüd nad püüavad siis niisugust taset ühtlustada, mitte ülevalt tippe alla tuues tasumist latti tõsta. Ja kui võrrelda teisend siinkandis oleva festivaliga, mis toimub Poolas, mis on tunduvalt suurem ja palju vanemate traditsioonidega festival, siis seal toimus taseme nii-öelda ühtlustamine aastat vast ehk neli-viis tagasi ja sellel festivalil üldiselt juba on niisugune teatud taseme praktiliselt igal igal festivali etendus, noh, eks juhtub ikka päris möödalaskmisi ka, aga, aga sellest, kas festivali korraldajat, kui tõsiselt nad suhtuvad sellesse, kas on ta või kui palju neil raha võib olla, ka selles on asi. Ehk kas nad kutsuvad nii-öelda külalisi festivalile kuulduste järgi või lihtsalt tutvuse järgi, umbes et meil selle teatrisõpru sideme kutsume veel korra ja veel korra, eks ole. Või videolintide järgi või siis nad käivad mööda ilma ringi ja, ja ise vaatavad ära need oma silm on kuningas ja selle pealses kutsuvad kuna seal on enamuses niimoodi Peterburis nad, kuna neil festival on vist uuem, jaga vene rubla nii nõrk, nagu ta on ja rahalisel vähe. Et siis nemad ei jõua vist nii palju ringi sõita, et nad kasutavad tihti ka kellelegi soovitusi. Aga no meie etendust nadolid näinud. Aga millised olid seal need teatrid selles mõttes nagu äratasid? Suuremat publikuhuvi, see aeg, mis meie seal olime, tekitasime meiega suurt kõmu. Ja ma tean väga palju inimesi ukse taha ja aga ma tean, et oli ka väga suur huvi sel ajal, kui me seal olime, ühe poola teatritrupi vastus oli Daniel nul riskiteatritrupp. See oli kahe inimese lugu ise, ta mängis seal. Aga siin on küsimusest eelkõige selles näitlejas endas, noh, ta on nii hea ja tugev, tugev näitleja ja seal mängisid tema noh, tema nimi ja tema sidemed Venemaaga ja tema kunagine tutus ka. Võssotski kajab Marina plaadiga ja noh, kõik muud niisugused asjad mängivad kaasa. Nii et see oli lihtsalt üks niisugune suur parkida siis noh, publik tahtis, tahab. Ja siinkohal katkestan intervjuu Elmo Nüganeni ka ja pakun teile kuulamiseks helilinti Peterburist. Telefonil on teatrikriitik ja ajakirjanik Boriss tuh, kes ise on festivali žüriis. Poristu palus vabandust. Tal on eesti keel veidi konarlik ja mina pean vabandama viletsa helikvaliteedi pärast. Juhe, mida nad mõtlevad, aga kõik räägivad, et kõige pääseppidena leegitsev dialoog Vaadata kõik ja siis. Nad mõlemad tugevalt näitlejate ja nad on väga erinevad. Aga see oli algul oli kirss ja mida lavastada Leedus eesti juhtida? Vallas lõpu lõbuloojad, nagu ta ütles. See oli niisugune. Lavastatud geeniideed ette, teie, kes on vähem tuntud. Näidendi tegevus toimub Venemaale, Hispaaniasse ja teatrateegist. Tüüpiline totaalne teater, mis omal ajal oli väga moodne, aga praegu, meie ajastul ta on siiski liiga kontseptuaalne ja ta ei saa ja ei taha näidata. Istugu. Ja nüüd jätkame intervjuud Elmo Nüganeni ka, et teada saada, milline oli pianoola lavastuse mänguruum Peterburis. Me käisime seal enne festivali juba pool aastat enne seda vist kohta otsimas. Siis leidsime ühe selle samas teatris, kus festival toimub nii-öelda põhiselles majas ühe proovisaali ja sellesse proovisaali. Meie kunstnikud tegid joonised lähtuvalt sellest proovisaalist ja siis sõlmisime lepingu festivali korraldajatega, nad ehitasid kõik selle üles, tähendab kõik see, mis meil on olemas kõik need tagumised toad ja seinad ja see oli seal kõik ehitatud. Nii et, et ruum oli ikka üsna vaata, hingas täpselt samamoodi ja ta oli, ta oli ikka üsna üsna sama. Mina olen seda ruumine näinud. Sugu Me käisime vaatamas ja siis, kui me aga milleks trupp üks neli-viis päeva varem kohale enne enne põhitruppi kes tegid siis seal valgus- ja heli ja selle areneks, tähendab, valguse lavapoisid ja tegid siis niisuguse suure suure töö. Ja et kui mina sinna ruumi läksin, siis noh, vaid ka päris päris jäin kohe seisma, jäin kohe natuke, ahmisin õhku, see ruum hingas täpselt samamoodi, seda ütlesid ka kõik, noh, näitlejad, kes tulid ja nägid seda ruumi kohesele momentaalselt omaks, võtsid. Ja seda praktiliselt nagu näitlejatega mingid visanud stseenid. Tõsi teinud ei miks? Tegin küll, tegin küll, sest üks asi on mängida siinsele publikule ja ja teine on asja mängida sealsele publikule, ikka tegin proovi, vaatamata sellele, et ruum on sama, ikka tegime mõni stseen isegi tuli juurde küll pisitillukene, aga siiski tuli juurde täiesti, mida varem ei olnud. Mängid eesti keeles, oli tõlge, mängisime eesti keeles. Tõlge otsedalgi oli. Kuivõrd menüüd sa ütlesid, nagu need public on teine ja need reaktsioonid oli seal midagi selles mõttes ka üllatavad. Kui lavastada püha lavastuse valmistust, tihti küsitakse, kellele see on adresseeritud, eks ja nüüd seal alles ma hakkasin mõtlema, et mis adressaat on adressaat, on täpselt need inimesed, kes praegu sel hetkel siin saalis istuvad. See võib ükskõik üle mõtelda, et mina mõtlesin seda lugu tegelikult seal lätlastele või, või naistele, kolmekümneviieses vanuses või 16 aastastele poistele, eks ole, aga kui seal istuvad ühed teised inimesed, siis sa ei saa üle, ega ümber see adressaati, praegu on ta siin, eks ole. Ja siis kuidas leia kõigi oma meeltega ja ihu ja karvadega lisaks veel ka füüsiliselt, eks ole, et noh, ta on tõesti siin ja ta mängib tõesti sellele inimesele või nendele inimestele, kes praegusel hetkel siin saalis istuvad. Kuidas sellise hoiakuga näitlejad teadlikult või alateadlikult ei oma enam tähtsust, kuidas nad kohanevad ja kohandavad ennast ja oma mängu. Vaat just nimelt sellele publikule, kes täna saalis on ta niisuguse näite, näiteks kui on tegemist võõrkeelse publikuga, noh nagu antud juhul meil oli tegemist, eks ole, saalis on vene inimesed siis noh, sõna, millel on iseenesest küllalt suur, tugev niuke energia ja, ja noh, infohulk on väga suur, eks ole, sõna on seal üsna jõuetu ja kuidas nõuta siis kohaneb ja ta hakkab kasutama teisi väljendusvahendeid, tähendab meil väljendusvahendeid, mis on mõistetavad ka keelt. No mitte teadvel inimesena. Seal on küll üks väga-väga noh, niisugune huvitav ja, ja põnevalt ja ma usun, et väga paljud seened või momendid selles lavastuses muutusid palju põnevamaks ja huvitavamaks just nimelt tänu sellele, et Meil on näitaja selles situatsioonis, et et publik saab niikuinii aru, oleme kõige mõjusam, ravimil on sõna, eks ole, siis ma ütlen sulle ära ja kõik ei peagi. Aga seal sa pead kasutama hoopis teisi väljendusvahendeid, näiteks seda, et kas sa sel hetkel vaatad seda inimest või sai, vaata, kuidas sa vaatad. See, kus kohas ruumis asud sel hetkel, kui, kui sina, mida kütter või keegi midagi ütleb, see kõik hakkab siis palju enam tööle, kui ta meil töötab. Nii et see oli üks väga huvitav asi ja muidugi, mis veel huvitav nüüd selle juures on see, et et nüüd, kui meil on järgmine etendus siin ja loomulikult proovi hakka tegema, eks ole, mind huvitab see, et kas me näitlejatena kasutame selle kogemuse ära, tähendab, või siis me lähme jälle vanad saareke tagasi, eks ole, tähendab, et jälle usaldama sõna, sellepärast et RMK, eks ole. Et seal oleks päris huvitav asi, et, et neis, kui järgmine etendus on, et, et kuidas ta läheb. Pianola on ju lugu, mida mängitakse väga väikesele hulgale publikule. Ja maal on selline tunne seal vast istusidki enamuses umbes teatrikriitikud saalis. Ei sugugi mitte ainult oligi, on neid loomulikult oli, aga sugugi mitte ainult seal oli ka lihtsalt teatrihuvilisi ja igasuguseid, kuulsin, et üks üks soome proua seitse peterburi seda vaatama. Seal ma ei tea, kas ta siis kinni panna või ma ei tea, kuidas, kuidas teatriringkondades seotud, aga siia ta ei pääsenud, siis läksin, seal oli üks Euroopa kriitikute assotsiatsiooni esimees, kes noh, kui tuli seal jutuks, et et ta on näinud seal mitut meie teatri lavastust ja, ja, ja siis üllatuseks ütles, et, et Eestis ei ole käinud. Ja selgus, et asi seda Šveitsi valget abielu oli netorullis Poolas, siis nõelad nägi nüüd seal Peterburis ja Roomat Edinburgh. Et, et niisugune naljakas situatsioon, aga kohtade arv meil oli planeeritud ja kokkulepitud organiseerijate 70, aga kui see etendus ära lõppes, siis looti keegi luges meie omadest, ma ei tea, kas seal oli, luges ära inimesele 141 inimest, mäletika seisid püsti ja pris seal terve etenduse rippusid seal ja ma ei tea et vastavat rea inimeseni. Sellistel festivalidel korraldatakse ju ka mingeid kriitikute jututubasid, peale etendust olid seal seal. Jaan on küll, enamus trupist oli seal ja, ja vaata, ega ta nüüd nii jututuba ei olnudki, sest need, kes seal sõna võtavad, need on teatriteadlased, need on haridusega teatrikriitikud, keda, millistes on väga-väga vähe. Ja see, see tase, Nende mõtlemise tase juba, ma ei räägi mingist väljendumise tasemest ja, ja isegi mitte sellest, kuidas nad nende hoiakutest, suhtumise tasemest, eks ole, vaid juba mõtlemise tase on hoopis hoopis midagi muud. Osa nende inimestega saavad ütleme näitlejad ja lavastajad. Isasid peavad seda tegema või tahavad, see on teine küsimus, aga saaksid rääkida nii-öelda nagu võrdne võrdsega selles mõttes, et et noh, väga paljud asjad on, on neile arusaadavad, nad loevad selle välja. Ei loe välja mitte seda, mida nad ise oma peas välja mõelnud või noh, nii-öelda mitte see tomat, pisuhänd, eks ole, vaid see, mis sina oled sellesse pannud. Vaat selle, noh, nad peavad seda, lähevad selle välja. Et selles mõttes seda me panime tähele. Nii palju, kui me oleme seal väljaspool Eestit käinud, kas siis Poolas või seal samaski Peterburis. Seekord ma mäletan, oli jutu peale etendust, et ühesõnaga järgmisel päeval pressiklubis on etendust aruteluga. Ja, ja siis küsisin näitlejate käest, kes tahavad nagu tulla, et noh, tulema ei pea, eks ole, aga noh, kes tahab tulla siis üsna mitu, kes seal käinud sellega kokkupuudet olnud, ütlesid, et ma tahan kindlasti, et see oli nii huvitav, jaa. Ja hea tase, et see, seda ka paljud näitlejad läksid meelsasti ise kuulama. Aga no kas nende retseptsioon erines ka meie kriitikast? Ma arvan, et suhtumisest vast vast mitte, noh, kui me peame silmas näiteks seda, et keegi oleks seal väga seda etendust lammutanud. Kuigi seal oli väga palju, oli juttu Michal kovi filmist ja, ja ilmselt juba selle selle tõttu ka, et millal kovi film on sealses kultuurikontekstis paljut tugevamalt ennast sisse kirjutanud, kui meilsin. Ja, ja noh, nii-öelda seal sellest filmist, kui räägitakse kas siis Michalkowist või üldse tolleaegsest kinorris suulist, eks ole, siis sellest filmist ei pääseta üle ega ümber, ta on väga tugevalt seal seal sees ja kuna meie lugu räägib samal ajal materjali neid või intrigeerid, et ma pole filmi näinud, eks ole, siis üsna palju arutelu sel teemal, et kuivõrd nad on erinevad teosed, siis mis neis on sarnast ja ma mäletan, et seal oli üks, üks härrasmees, kes ütles, et temal oli niisugune tunne, et et see lavastus juba esimesest hetkest peale vaidleb selle filmiga. Või noh, et umbes nagu Nüganen vaidleks Michalkoviga, eks ole, vaatamata sellele nagu sa ütlesid, et kuigi Nüganen väidab, et ta seda filmi ei ole näinudki. Et võib-olla see tuleb ka sellest, et vene inimesed on, on emotsionaalsemad kuidas öelda, mis nüüd emotsionaalsemat? Ma ei usu seda, seda juttu, et Eesti inimene on, on emotsioonitu, küsimus on selles, et, et Eesti inimene hoiab rohkem oma emotsioone vaos, mida talitsema neid või ta ei näita neid nii palju välja. Ütleme siis niimoodi, et vene inimesel on rohkem emane emotsioonide väljanäitamine, nende mitte vaoshoitud, tähendab, et kui meeldib, siis meeldib, eks ole, ta hakkab seda kiitma ja kui keegi julgeb öelda vastupidist, siis ta hakkab veel rohkem kiitmedele vaidlema, eks ole, noh niimoodi nauding ja vastupidi, eks ole, et kui ei meeldi, siis ei mõelda, kui keegi väidab, et meeldib sissikat, hakkab täiesti lammutama, seal tekivad niisugused vaidlused, konfliktid, kired, eks ole, võib jääda mulje emotsionaalsed inimesed, eks ole. Aga noh, see on nüüd sellel rahval lihtsalt omale. Kas nüüd see, mis sa ennem rääkisid selle näitleja kogemusest seal laval sa ju ise mängisid ka Donse suu noh, nii-öelda omase läbi tunnetatud kogemus või sa lihtsalt lavastajana UAZ kõrvaldada. Ja loomulikult tundsin loomulikult loomulikult no ma nägin seda kõrvalt, sest sest me tegime ühe proovi, eks ole. Ja ma tegin rohkem proove, üks proov sarnanes noh, nii-öelda läbi mängu, kus juba mõned vene inimesed olid, saalis oli inflatsioonita, siis oli ma vaatasime ühte etendust ja ma ise mängisin teise etenduse, kõigepealt ma nägin seda kõrvalt ja siis näitlejana sees olles ma seda isegi tajusin ka. Ma mäletan ühte väga nihukest, eks väga naljaks momentoni. Sest üks on see, mis ma rääkisin, eks ole, võõrkeelsele publikule, eks ole. Aga kui sellele lisandub veel transatsioon, siis toimub veel üks lend, inflatsiooni puhul on, on see tavaliselt näitleja Niuke erk ja, ja, ja noh, tavaliselt ikka järk, eks ole. Siis ta siis ta tajub ära, kas tõlge on veidikene ees, veidikene taga ja siis hakkab üks või on võimalus vähemasti näitlejal korrigeerida. Tähendab, nii naljakas kui see ka ei ole mängida mingitel hetkedel tõlke järgi, see tähendab noh, leida kohandumine, eks ole, järsku sa tajud, et tõlkija veidikene ees või, või veidikene taga ja siis sa kiirelt koheldud lõigata, eks ole, põhjenduse, kusjuures rollis seismise, seismise loogika järgi leiad kiirelt kohaledes põhjenduse ja, ja siis kas teed ühe väikese pausi või vahel natuke suurem õhk pausi, millega peab ju millegagi täitma ja mitte niisama millegagi, eks ole, see peab olema põhjendatud või siis vastupidi, eks ole, leiad võimenduse ja nii-öelda tormab järgi sellele sellele tõlkele, aga naljakas asi tõlkige endasse oli see, et et ühel hetkel ma nagu korrigeerisin seda, püüdsin tabada, kas tõlge on sama koha peal ja sain aru, et ahah, tõlge oli täpselt sama koha peal ja hakkasin ütlema ja kuulsin, ta ütles selle lause vene keeles, eks ole. Õhkurvetanu kuuldes järsku mul läks meelest ära see lause, mida ma pidin ütlema, tähendab, eesti keeles mõtlesin sel hetkel Vot kui ma tõlkisin, selle lause kujusin, tõlkisin otse eesti keelde tuli kokku muidugi eesti keel täielik, eks ole, muidugi ega vaata üle kalevis andeks, aga see mehhanism, mis tõenäoliselt oli muidugi päris naljakas Sa oled nüüd Eesti lavastajatel tõesti kõige rohkem saanud oma lavastustega mööda ilma ringi rännata, aga ütle nüüd, kas sa oled juba ka nii rikutud, et noh, et kui sa nüüd midagi tegema hakkad, siis aga juba mõtled, et kuidas see võiks kuuluda, võiksid sellega veel minna või, või kellele seda näidata? Väljaspool Eestit? Tööprotsess mulle tundub, et ma ei mõtle selle peale, ma ei ole leidnud endas seda, seda, seda punkti või seda hetke, et vot näed, et ma mõtlen, tegelikult ma ei ole seda leidnud, võimalik, et see toimub või toimib kusagil väga-väga sügaval ala noh, alateadvuses kuigi ma arvan tundvat ka oma alateadvust. Ja no aga see käib ameti juurde, see lihtsalt teada, näitleja peab seda teatriinimene ja noh, lavastada seda enam, eks ole. Rääkimata võiks ju seda noh, alateadvust osata veel kasutada või, või, või, või suunata, eks ole, sinna aeg-ajalt mingi süst teha, eks ta käivitada salateadvus kunstiinimene võiks ju, seda vallatamatega heas oleks, eks ole, olen vist leidnud selle kogu selle mõtiskluste tulemuse. No selle selle küll tunnenemas siis nagu nagu seda lugu siis teen, eks ole, adressaat sa oled nagu sõnastanud selle nii, et et adressaat vist on sisuliselt noh, mina ise, kes ma seal saalis istun või mina või minu kolleegid, kelle arvamusest ma hooline hindan ja ja minu õpetajad tähendab need, kelle, kes ma olen õppinud, eks ole, ja et noh, nendele see lugu meeldiks. Ehk teisisõnu, ma ise tahaks sellist lugu näha, kus on kergem käia mängimas teelt kandi pealt, eks ole, kui me räägime organisatoorse kandi pealt, siis kergemalt kus need asjad on paremini organiseeritud, seal on ikka kergem. Aga vahelist on ka nii, et seal, kus asjad on väga hästi organiseeritud, seal hakkab ära kaduma üks teine asi, seal hakkab ära kaduma, reaalsusel hakkab ära kaduma inspiratsioon mõnud, laiendanud Raamat, eks ole, aga need on natukene omavahel seotud, tähendab, et et minna kuskile teatrisse, kus kõik on nii valmis, kõik on nii, ainult mõnel noh, umbes nii rongijaamast või lennukist otse lavale ja mängi. Noh siis vist tahab mingi muu asi juba su enda sees kaob, kaob mingi ärase üliorganism üritus uinutab ka iseennast vist veidike. Et kõik oleks täpselt samamoodi, näiteks ütleme iga lavakujunduslik detaila kõik absoluutselt täpselt samuti siis näitlejad mängisid täpselt samamoodi siis lavastaja hakkakski mingit proovi tegema ja palun väga, mingi jäävadki ja, ja mängige. Aga siis ei tule ka noh, mingit nihukest festivali võlu või, või noh, niisugust uudsust, et, et just nimelt siin sellel mänguplatsil on, on midagi nüüd niimoodi spetsiaalselt selle mänguplatsi jaoks tehtud. Ja, ja siis ei juhtu ka seda, mida seal arutelul üks proua ütles, et rääkis sellest ruumist ja ja pidas isegi seda, noh, niivõrd läbimõeldus esimeses vaatuses on. See ruum on nagu piklik niisugune, et ühes kohas vaata siis on rohkem ridu ja teises vaatuses on ainult kolm rida, sest meil on meil siin statsionaaris on, ütleme ruudukujuline, eks ole, aga sellele rohkem kes lahendab, sellel peatus, hakkas noh, nagu rääkima, järelikult me õigustasime ära selle ruumi. Nii et tema ei hakanudki mõtlema selle peale, et me nõmmel kodus mängime hoopis teistes ruumides. Ta jäi nii 100 protsenti uskuma, eks ole. Sa nüüd oli mõnda aega seal, said mingit aimu, mis toimub seal teatris, on see nende jaoks oluline või mida nad üldse ise teevad? Siis ma räägin ühe loo mis ilmselt iseloomustab väga kogu seda, seda situatsiooni, mis Venemaal praegu on. Seda kuulis pealt üks meie trupi liige, mu meelest oli vist tõlk Enekin Priksist ja kuulis seda. Ma rääkisin talle. Ta läks Ermitaaži Ermitaažis, nägi seal piletisabas, kuulis niisugust dialoogi kahe vanema inimese vahel. Kunagine väga soliidsed inimesed on natuke vanemad ja ja siis kuuli niux dialoogi ja üks ütleb teisele, et oi, näed, et sina ka siin. Ehk siis noh et kuhu siis meil veel, kas, kas pea, silmusesse või kunstijuurtega või muud võimalust ei ole.