Tere kuulama teatri magasini täna stuudios maris Johannes, et rääkida Estonia teatrist. Muusikateater seisab meie kultuuripildis justkui eraldi, ei ole ta ei liha, ei kala. Need, kes muusikat naudivad, peavad kostümeeritud etteasteid ooperis kergemeelselt segavaks ja needki sele teatrit vaatavad. Nende jaoks teeb muusikateatri justkui võõrkeelseks. Sest mis seal salata, muusikateatril on oma keel ja selle keeletundjaid on meil vähevõitu. Isegi soliidses ajakirjas teater, muusika, kino jaanuarinumbris, kirjutab Estonia möödunud hooajast sele teatri oma inimene, kirjandusala juhataja. Repliigi korras olgu öeldud, et ega ikka ei juhtu küll, et Draamateatris kirjutatakse ajakirja hooaja ülevaate, näiteks ene Paaver või vanalinna stuudiost üle Vaaloe. Mõlemad kahtlemata head kirjutajad, selles pole küsimus. Aga meil on ikka nii kombeks, et ühed teevad ja teised hindavad. Aga et muusikateatrit tundvat ja üldistusvõimelist kriitikut raske leida, seda kogesin isegi tänast saadet kokku pannes. Meil kommenteerib täna Estonia balletirepertuaari Kristiina garancis ja ooperipildist räägib Mare Põldmäe. Ja sõna saab ka Estonia direktor Paul Himma. Aga peab olema igas riigis üks, üks teater, kus mingi riikliku garantiina on võimalik tagada teatud teatud element, väärsed tingimused, teatud žanrite ja teatud traditsioonide jätkumiseks. Muusikateatri üks eripära on see, et erinevalt headest kolleegidest, draamatajatest oleme meie rahvusvahelise konkurentsi poolt märksa rohkem haavatavad. Kuna ei piira keel vaid selleks keeleks on muusika ja tantsukeeles, ütleme siis kehakeel siis kui on hea, hea laulja või hea tantsija, ta läheb mujale maailma. Kui sa teda kinni ei suuda hoida, kinni suudad hoida teda töötingimustega huvitav repertuaariga ja palgaga. Estonia direktor Paul Himma arvas, et selleks, et Estoniat õigesti hinnata, peab kriitik tundma hästi kogu Euroopa ooperi ja balletimaastikku sest Estonia ei ole konkurendiks eesti draama pidele. Pigem tuleks meie rahvusooperit võrrelda teiste muusikateatritega. See võrdlus jääb täna tegemata. Aga kui võrrelda, siis ehk Estoniat, Vanemuise ka Mare Põldmäe, kas Estonial on oma nägu? Oh, ja muidugi on täiesti selgelt, Vanemuine on tunduvalt riskialtim ja ta peabki seda olema. Lauljate kaader ikka ikka kipub olema koonduma Tallinnasse, sinna pole midagi parata ja, ja see, et praegu Estonia lauljad on Vanemuises teinud ühte teist väga head rolli võib-olla oma unistuste rolli, mida opereid, mida Estonias ei ole ette näha üldse? No see on ju väga tore tegelikult. Sama küsimus Estonia direktorile Paul Himmale. Mismoodi Estoniat eristada Vanemuises? Me me ei ole välja mõelnud mitte midagi, sest meie eesmärk ei ole olnud erineda Vanemuises ja, ja ma arvan, et meil on, meil on, ma arvan, et meil on võib-olla rohkem ühiseid jooni kui erinevaid jooni ja, aga noh, muidugi suurim erinevus on see, et, et meil ei ole draamatrupi, mis ka kunagi Estonias oli ju tegelikult. Ja me jagame samu soliste lauluteatri vallas ja ma arvan, et see on täiesti normaalne nähtus, sest solistid on liikuv rahvas igal pool maailmas. Ja, ja suurem osa neist ongi vabakutselised, need, kes ühest teatrist teise käivad ja laulavad ja nii on see ka Vanemuise ka. Eks muidugi võib-olla Meil on meil on mingeid mingeid võimalusi on rohkem kui Vanemuisel. Ja Vanemuine eksperimenteerib võib-olla oma repertuaariga rohkem, ta võib seda ka võib-olla saabki paremini tehasest ülikonna linnas on võib-olla rohkem ka vaimset publikut, kes, kes elitaarse programmiga rohkem kaasa tuleb. Võib-olla see on nii, ma ei tea. Nii et me ei ole kunagi endale eesmärgiks, nagu ma veel kord kordan, ma ei ole kunagi pannud endale eesmärgiks vanemusest erineda. Pigem pigem ma arvan, et me võiksime tulevikus rohkem midagi koos teha ühiste jõududega. Juba kaks aastat on meil olemas Rahvusooper Estonia, Paul Himma rahvusooperi direktor, mis on siis erinevus rahvusooperil ja sellel teatril, mille nimi oli Estonia, mis oli ooperi- ja balletiteater, kas ainus erinevus on see, et eelarve read olete te riigieelarves eraldi? No see on ka üks oluline erinevus tõepoolest, kuid mõtteliselt, ega traditsioonide osas väga suuri muudatusi ei toonud näiteks planeerimise osas olnud suuri muudatusi kaasa kolm teatrit on siin teatris alati olnud ja nii ta laias laastus ongi alati jaotunud hooajal sõltuvalt siis hooajast siis kuskil 215 kuni 230 etendust hooaja jooksul üks kolmandik tantsuteatrit, üks kolmandik ooperit ja üks kolmandik siis opereti ja lasteetendusi, seesama riigieelarve seaduse eraldi rida, mis see meile garantii häirib, see garanteerib kõikidele artistidele siin majas töötajatele, inimestele palgad see siin toas, kus me praegu juttu ajame, lamp põleks, soe oleks, aga uuslavastused selle tegemiseks raha, külaliste kutsumisrahasse, tule kõik piletitulust. Kui veel ütleme üks viisakas Ta tagasi võis öelda niimoodi, et balletipiletihinnad olid kallimad, üks, 30 protsenti, isegi 40 protsenti ooperi ja balletihinnad ja võiks öelda niimoodi, et operett teenis nii palju üks-kaks korda rohkem julgelt, isegi kui kui opera balleti ehk tegelikult balleti ja ooperi avastasime, toetasime nagu operetisissetulekutest, siis võin öelda niimoodi, et 11 hooaega, eriti oluline oli siin 99. aasta küll tegelikult on nii ooperi kui balletipiletitulud on suuremad kui operetitulud. Ka piletihinnad on samas samas klassis võrdsed. See näitab seda, et ooperi publik on täiesti olemas. Balletipublikule olemas klassikalisest balletist ma ei räägi. Luikede järve võiks ette ära müüa viieks aastaks. Luikede järv on omaette probleem, me peame Luikede järve dekoratsioonid ja kostüümid on ära lagunemas, sest ta on kavas olnud. Me oleme küll täiendanud standard neid, aga ta on meil kavas juba 81.-st aastast ja tegelikult möödunud aasta seisuga sai Luikede järve esitatud, näiteks on ehitatud juba 216 korda. Mäletavasti rekord on vist tipibiksuga käes, mida mängiti üle 400 korra, eks ole. Aga noh, meil on praeguse seisuga meie plaanis on 2002, on uuendada luikede järv. Üks kolmandik rahvusooperirepertuaarist on ballett või tantsiv teater. Aga selleks, et sellest natuke sotti saada täna stuudios ekspert Kristiina garancis, kes on ise lõpetanud teatri, see eriala Tartus ja teinud diplomitöö Mai Murdmaa loomingust ja juba üht-teist siin Eesti ajakirjanduses ka tantsiva teatri kohta avaldanud. Kui sa nüüd vaatad selle hooaja rahvusooperi repertuaari balletipoole pealt, siis kuidas sa kommenteerid? Ose konservatiivne teater? Rahvusooperipalee põhipool või ütleme üldse rahvusooperisuunitlus on raudselt konservatiivne kõigepealt noh, see on võib-olla selles mõttes ka, sõltub nende inimeste haridusest, mis on tegelikult puhas nagu vene koolkonna baseeruv selline klassikaline haridus, mida teatavasti annab meie Tallinna balletikooli koreograafia kool. Noh, seal on nagu loomulikult karaktertantsul ja muudel asjadel, aga põhimõtteliselt, et on see puhtalt ikkagi täiesti klassikaline suund, orienteeritus ma nagu vaatasin natukene siis selle hooaja teatri balletimänguga tegelikult kalduks hästi testi tugevasti klassika poole, kusjuures klassika ballettide lavastajad on kõik praktilised venelased, et arvatud Een suve, kes on maarjaspekipownova kaunitari uuesti lavale toonud. Et eksisteerib Luikede järv, eks ole, eksisteerib siis l shelli on lavale toonud Nikita solguušin vene nimi teatavasti. Samamoodi tõi ta nüüd kevadel lavale Esmeralda samanikita, tolguušin, mõlemad nishi selgu, Esmeralda on tegelikult veel sellised nagu restaureeritud balletid, mis on nagu ajalooliste klassikaliste ballettide põhjal siis noh, ütleme uurides nende ajalugu ja pühkides tolmu sellelt tegelikult sellised väga vanaaegsete versioonid, siis eksisteerib veel täna õhtul Kaie Kõrb, selline lavastuse nimetus, mis on siis Kaie Kõrbi spetsiaalselt tehtud kahest lühiballetist või sellisest numbrist koosnev. Mõlemad on lavastanud siis ka venelased, vene koolkonna esindajat Dmitri Bryantsev ja Vladimir Vassiljev. Ja lisaks siis sellele on peaballettmeister Mai Murdmaa looming, milles tegelikult eksisteerib neli nimetust Sis Tuhkatriinu roome, Juulia, mis on tegelikult neoklassikaline puhtalt. Et mis ma nüüd tõesti nagu modernsem selles mõttes, et seal on nagu kasvatatud hästi palju Eesti selliseid rahvatantsu mingit etnoelement. Need on sulandatud selliseid sõnu modernballett mis on siis suhteliselt vabam vorm ja Eduard Tubina muusikale, mis tähendab ka seda, et see on tegelikult täiesti originaallooming, Mai Murdmaa originaallooming eesti teemadel igas mõttes eesti muusikale. Tuleingel, mis on puutlik modernballett Screabini muusikale ja mis on, ütleme, võib-olla kõige modernsem, aga mis on tõeline valk projekt, mis siis tuli välja kevadel ütleme kevad-suvel juunikuus, kui tegelikult teater oli praktiliselt hooaja lõpetanud oli selline noh, ütleme moderntantsuõhtu Impa, mis koosnes siis kahe nol koreograafia loomingust, siis üks oli praegusel hetkel Norra rahvusballeti koreograaf ja solist Teet Kase lühiballett Ursula, yks ja teine oli teatris töötava solisti, koreograafi Dmitri hartšenko lühiballett siis ämberlond, sedasama Impaad mängiti siis kevadel, kui see välja tuli, kaks, kolm korda, vaata nüüd uuesti, novembris oli siis see samm balletiõhtu plaanis kaks korda ja nüüd veebruaris siis evolutsioon null, nulli revolutsioon 2000 raames tuleb ta nagu uuesti lavale, et ütleme, see on kogu selles repertuaarist, balletirepertuaarist, mida praegu pakkuda on siis kõige sellisem modernsem projekt. Aga millegipärast on ta tõeliselt ainult paaril õhtul siis repertuaariplaanis end selles mõttes. Mind pani imestama, et kas selliste asjade tegemine tasub siis üldsegi ära, et Kunivad või et peaks seal olema tegelikult hoopis teine reklaamikampaania ja, ja siis selline ajakirjanduse suhtumine või ajakirjanduse tähelepanu taga aeg sellistele asjadele üldse nagu tähelepanu pöörata. Aga ma just võrdlesin nüüd kõike seda, mis on praegu Estonia repertuaaris ja mis on ka, kui tegelikult kevadel on tulemas, kuidas veel kutsutakse Julius Moriiginas lavastama? Ma annan Kareemiat, mis on spetsiaalselt Kaie Kõrbi ela mõeldud ja mis on ka tegelikult selline noh, modernballeti, aga niuke üsna dekoratiivne vorm, et selles mõttes see ei ole selline tõeliselt kui selline sügav psühholoogiline, nagu peaballettmeister Mai Murd tavaliselt lavastab, aga ta on puhtalt selline hästi dekoratiivne vormi hästi liigutuste joonisel ja siis visuaalil põhiliselt baseeruv. Ja siis vaatasin nagu seda vaatasin, seda ainukene esietendus, mis tegelikult siis sel aastal veel nüüd sügisel balletist välja tuli, oli siis Mai Murdmaa. Ja ka seda, et ma tean, et külalisena tuleb aprillis, tegelikult mitte Estonia, aga siis organisatsiooni teine tants kutsel Mats Ek tegelikult Kulbergi balleti selline projekt või, või lavastus, mille koreograaf Mats Ek ja see on niuke täiesti rahvusvaheliselt tuntud, ütleme modern tantsupärl siis EL, mis on selline uudne klassikatõlgendus? Et see, ütleme rahvusooperi, suundun tegelikult puhtalt, ütleme, vene koolkonna klassikalisele balletile, Mai Murdmaa püüab seal ise teha nii palju, kui ta suudab, eks. Aga et selliseid põnevaid uusi paragrahve, kes võiksid siis teha ja lavastada mingisugust sellist moderne, mis oleks võib-olla sellisele kõige nooremale publikule ja ka publikule, kes ise on aktiivne kultuuritegija, et mis võiks nagu ütleme, sellist publikut köita, selliseid asju on tegelikult väga vähe. Räägime Estoniast nüüd pilk laulva teatri repertuaarile, Mare Põldmäe. Et tegelikult alustati ju hooaega või vide hooaega vaid aastat ja lõpetati aasta algupärandiga, mis on ainulaadne. Uskumatu Raimo Kangro süda 16 aastat uue ooperi sünnist on möödunud, tähendab Estonia laval või rahvusooperi laval alustati Ehala Nukitsamehega, nii et see ring on küll väga vahva ja, ja, ja samas on see, et mõlemad on olnud edukad publikumenu suhtes, nii et mul oli tõeliselt kahju, et teater julges planeerida seda Raimo Kangro südant ainult kolm korda möödunud aasta lõpus tegelikult publiku huvi oli märksa suurem, kui meil on. Rahvusooper siis see esimene sõna rahvus, mida see nagu minule kui kuulajale-vaatajale annab, praegu näen ma repertuaaris kolme lugu, mis on nagu eesti algupäraga nukitsamees, lastele, kratt on siis balletis ja süda on ooperipoole pealt. Ja kui ma nüüd tahtsin vaadata, et millal ma seda südant siis vaatama või kuulama tulen, avastasin, et FE maikuus alles. Jah, rahvus rahvusteater ei tähenda seda, et ta peab olema rahvuslik. Ma küsiksin vastu Miti, mitu austria lauljat või tantsijat tantsib Viini? Štaas ooperis? Väga vähe. Aga keegi ei pane kahtluse alla, et seal miini staazzopper. Nii et seda ei saanud nii kitsalt vaadata. Mis puutub nüüd algupäranditest, siis tõepoolest see on üks meie, üks meie eesmärk ja see on üks meie meie Nov töö olnud. Ega see juhtu järsku näiteks seesama Kangro süda südames, sellega me tegeleme juba kaks pool aastat enne seda, kui see jõudis, see, see on ooperi üle 20 aasta esimene ooper, see ongi see, mis seal rahvusooper üks kohustus ja, ega teha ja me tegime selle. Miks süda on alles maikuus, on seal mingid tehnilised põhjused. Lesta tuli välja ajal, kus oli kohutavalt palju kunstilisi sündmusi, see oli see festival käis siin ja ta oli festivaliks tellitud ja see oli ainus asi, mis sai nagu rahulikult kõrvale lükata. Oh seda ma jõuan pärast ka vaadata. Ja nüüd ütleme möödunud aasta lõpu seisuga, miks me oleme mänginud Carmenit 49 korda ja südatanud kolm korda, see on õige küsimus. Sest ma arvan, et südamel ei oleks 40 üheksandas etenduseks vaatlejaid. See, see on, see on, see on niisamamoodi, on Nende pärsia rakiga, mis on minu arvates väga hea eesti ooper. Aga, aga eesti asjaga on tihti nii, et ta peab kas Yorki või mingi Londoni lõhna juurde saama ja siis eestlane leiab, et oi, see on hea asi, ta enne ei usu seda. Et see peab kuskilt tulema nagu käima kuskil, ta peab saama mingi nagu distantsi ja, ja tõepoolest, ega südame puhul hea meel, et see läks ja oleks juba tõesti võid kolme asemel viis etendust planeerida, aga ma ütlen, et on kaasaegne, nel hetkel ei julgenud. Kuperandi augu pärand on selline asi. Sa pead selle ära planeerima siis, kui sa isegi ei ole veel näinud partituuri. Eks ole, helilooja talle veel valmis, noh, ütles, et vot nüüd löödi öelda vaia maasse ja siin on nüüd esietendus ja nüüd hakkame siia ümber ehitama seda maja. Õnneks see maja tuli selline, nagu see tuli, tuli hea ja Meil on plaanis mitte ainult etendused, meil on plaanis sega kevadel salvestada. Samuti otsime nüüd koostöö sellest, et kuidas seda saaks mitte ainult siis, nagu öeldakse, helis salvestada, vaid ka pildis. Vot see on, see on, see on see, mis tuleb, mis tuleb jäädvustada, kui me mõtleme juba praegu järgmisele ooperile eesti algupärandile samamoodi krat, eks ole, kratt ju läks väga hästi. Muidugi Tubin on väga hea sümfooniat ja muusika on hea, aga samas on ka Mai Murdmaa koreograafia sinna juurde väga hea ja seal on ka nüansse, mis puudutab tänapäeva inimese ja tema hingekeel. Ja see on ka see, miks ta on saanud ka natuke laiema laiema kõlapinna ja need algupärandi teadmine mängukavasse alati, kuigi ma, ma arvan ka, et, et me ei mängi neid niipalju kui Viini verd või Karmeli. Kui konservatiivne on meie tänane Estonia aasta tagasi oleksin võinud öelda, et üsna konservatiivne, kus uuslavastus tänalitunud järjest välje tra veata Karmen tükid, mis muidugi on kõikides ooperiteatrites pidevalt repertuaar paaris. Aga noh, see nende niisugune järjest tulemine siis praegu 99. aasta on küll lisanud siia niisuguseid asju, mis peaksid huvi pakkuma ka neile inimestele, kes ütleme noh, võib-olla sedasama Traviatelt või Carmenit on näinud väga uhketes ooperimajades või, või kuulanud, vaadanud viljadel, plaatidelt ja nii edasi superesitusi. Aga 99. aasta on, on minu arust just vastupidi toonud niisugust Elevust tähendab, kui keegi ühte tükki või lavastust parasjagu ka sõimab, siis seal ka elevust. Tegelikult noh, ma vaatan siin 99. aasta alguse jääb nagu see Owen vahi, Ilus Helena, mis, mis on poolte vastu ja rohkem vastuargumente tekitanud, aga ütleksin nii palju, et et me oleme, võib-olla ei olnud väga pikka aega küllaltki küllaltki ühes suunas vaadanud või noh, näiteks opereti puhul oleme me ikkagi seda Viini opereti vaadanud ja sellega nagu harjunud ja noh, et prantsuse operett on hoopis midagi muud. Seal hakkab juba see tegijad ei ole, ei oma kogemust, jagavad oma kogemust ja, ja noh, ise küsimus on muidugi see, et missugune on olnud liini operetitase Kui nüüd mõelda edasi selle Kõlava ja uhke nime rahvusooper peale, siis mis oleks veel Estonian nagu võimalik teha või mis on tegemata jäänud, arvestades just teda statuuti, mis tal on? Märksa kurvem rida on praegu see seis, mis puudutab lauljate, järelkasvu ja, ja mitte ainult lauljate, mul on tunne, et noh, mis tunne, ega need jutud on, kõik vanad, tähendab lavastajate ooperilavastajate järelkasv. Ka dirigentide järelkasvus on, on noh võib-olla et üks ja teine asi nagu natuke puudu. Koori noh. Selle poole pealt on praegu praegu üsna-üsna tõsine olukord ja noori on tulnud, on lavalaudadele tulnud, on, on sinna orkestriauku muidugi tulnud väga palju. Aga, aga see on üks punkt, mis nüüd muidugi siin võib vastu vaielda, et kas koolitamine on ooperiteatri ülesanne? Minu kõige tõsisem etteheide praegusel hetkel nagu, nagu oleks või, või see, mida mina näeksin, oleks see, et kasutada rohkem neid noori, kes meil tegelikult on olemas, tähendab, selles mõttes, et kes õpivad väljas ja kellest mõnedki on juba endale nime teinud üsna. Nii arvas muusikateadlane Mare Põldmäe. Aga mida tahaks tantsimas Estonias näha? Tantsuekspert Kristiina garancis. Ma mõtlesin ka nagu sellele, et kunagi me vestlesime Mai Murdmaa ka sel teemal, et loomulikult tema panus sellesse repertuaari, mis on Estonias, on maksimaalne, selles mõttes ta püüab oma loominguga teha nii palju, kui suudab ja tal on alati see hirm kuskil kuklas, et sellised väga modernsed asjad ei too saalide. Aga esiteks on võimalus teha sellised väga modernsed projekte võib-olla kuskil mingites teistes võimalustes ja teistelt teatritelt laenate ruume nii-öelda või ka oma teatris on tegelikult olemas juba üks või kaks väikest sellist saali, et kus saab teha väiksele publikule selliseid intiimsemaid asju. Ja teiseks nagu ütleme, põhjendused, teatril ei ole sellist raha, et balletti noh, ütleme väga kuulsate modern suuna esindajaid siia kutsuda ja siis ütleme, nende tööd ja, ja kopirait kinni maksta, siis see on ka selles mõttes. Ma arvan, praegu juba täiesti ületatav, et on ka sellised teise ja kolmanda taseme inimesi, kes tegelikult mujal maailmas ei ole veel modern klassikuteks muutunud, aga kellel on väga-väga huvitav käekiri ja eelkõige näiteks töötavad siinsamas Skandinaavias meie ümbruses, nii Soomes kui ka Rootsis. Läänes Mai Murdmaa oli mingi mõte soomlase Tero saalis, aga aga ma ei tea, kuidas see nüüd nagu lõppenud on ja mis need kokkulepped on ja nii edasi üks siis osa, millega rahvusooper peaks kindlasti tegelema, on see aja pulsil käehoidmine, et kõik teavad, et see klassika, mida nad seal pakuvad ja see klassikatase on tõeliselt hea, loomulikult seda tullakse vaatama ja loomulikult kõik need turistid, eks ole, kes ballett, kehakeel ja kõik, see on rahvusvaheline asi, su tullakse vaatama, aga kindlasti ja täiesti kohustuslik nii aasta rahvusballetiga pöörata sellisele modernsem poolele tähelepanu. Sest et see tooks nendele täiesti uut publikut. Hariks ka seda, kes on võib-olla juba klassikat harjunud vaatama ja kolmandaks oleks ta kindlasti balleti enda trupi arengut siis silmas pidada ja ma arvan, et see oleks nagu see perspektiiv või, või arengusuund, mida võiks üks rahvusooper silmas pidada sellest, et ütleme isegi ka selle väite taha, minu arust ei saa pugeda, et mujal maailmas kõikvõimalikes rahvusooperites ja balletiteatrites ja ooperiteatrites ja kuni noh, ütleme ka Stockholmi kuninglikus ooperis ja et, et nendel on repertuaar põhiliselt klassika poole kaldu, on täiesti vale, sest näiteks ma vaatasin üle just vahetult enne sisse Pariisi Grand Opera balletipoole repertuaari, kus teatavasti dirigeerib meie Vello Pähn kõik. Ja, ja seal on täpselt 50 protsenti, 50 protsenti klassikat ja moderni. Et repertuaar on täiesti totaalselt nagu selles mõttes paigas. Ja ja nagu selles mõttes ei saa ka nagu selle taha isegi pugeda tantsuteatri suunda esindavate koreograafide tase on maailmas nagu vilets ta ei paku nagu balletitantsijale mingit tõelist sellist väljakutset. Viczalen situatsioon kui tegelikult täiesti vale. Sellepärast, et et sellise tantsuteatri esindajad kes on väga põnevad ja huvitavad nimed maailmas tavaliselt ka meil ise saanud üsna sellise korraliku klassikakoolkonna hariduse, ma arvan, et nendel on tegelikult nagu balletiartistist artisti arengule tunduvalt rohkem võib-olla kaasa aidata kui lihtsalt ainult klassikalise balleti mingi koreograafia. Et näiteks Pariisi ooperi balletihooaeg 99 2000 sisaldas loomulikult viis erinevat klassika nimetust, jah, et ütleme, Rudolf nurjev olijatega seal koreograafina siis lavastanud needsamad luikede järved, uinuvad kaunitarid, tuhkatriinud siis iilid, mis on ka meie teatris, eks ole plaanis. Aga samas selle kõrval oli Karolin Karlssoni metafoorselt tantsuteatri esindaja. Lavastus oli matseki ja uhad nahariini balletiõhtuprogramm, milles siis maitseks sotsiaalse tantsuteatri esindajana oli lavastanud ühe teose New York ja uhad har imper peetumi. Ning samas oli ka Roland peti selline kvaliteet õhtu plaanis, noh, see on selline tegelikult rohkem neoklassikaline, aga ikkagi moderniga suhteliselt läbi tepitud suuna esindaja, täiesti tuntud Roland-Peti, Karmen ja palun siin, kelle me nii Montalvu, see on ka muidugi selline neoklassikat esindav suund, aga ikkagi suhteliselt ütleme selline modern poole rohkem kui ainult selline tuntud vene klassika. Tegelikult see suund, liikumine igal pool mujal maailmas on nii, et püütakse tasakaalustada Eesti repertuaari, et oleks nii ühesuuna esindajad puhas klassikaline ballett kui ka siis nagu teise suuna esindajad, modernballett, tantsuteater ja mingid nüüdistantsu, sellised lõikuvad suundumused. Ja kui nüüd vaadata seda tänast Estonia teatripotentsiaali ja tantsijaid ennekõike siis kas Sa arvad, nemad on valmis kõigeks ja teine küsimus milline on siis noorte koreograafide nagu seis või, või, või noh, kes neid lavastavad, sest noh, teada puha lavastaja teeb ikka selle sündmuse. Kuna meile puudub spetsiaalne koolitus noortele koreograafidele, siis on need, kes meil siin on tekkinud ise tegelikult puhtalt iseõppija, et see tähendab seda, et nad Sa pead ise kätt harjutama, siis oma eksimustest õppima lavastades. Aga samas potentsiaal on olemas kui nii, noh, noorte koreograafide mõttes. Ja on ka olemas praegu juba täiesti kindel ja väga hea kvaliteediga osa trupist, kes hea meelega tantsib modernsamaid asju ja kes on nendest huvitatud. Et seal on vist alati niimoodi, et kui pakutakse erinevaid variante, siis osa inimesi läheb sellega kaasa, osa mitte osa helistab klassikat, osa seda modernsemat suunda siis Estonias on raudselt see see selline trupp olemas, kes on juba väga hästi välja koolitatud, kes oskab. Noor koreograaf Teet Kask, keda me sinuga eelnevalt mainisime, kes töötab põhiliselt Norras kui ta lavastas oma Ursula yksi, siis ta ütles, et et tema on suhteliselt rahvusvahelistes vetes ringi käinud ja osalenud kõikvõimalikel konkurssidel ja näinud tantsijate taset, siis meie tantsijate tase Estonias on väga kõrge, et täiesti maailmatasemel olnud ka suutelised tantsima moderni. Jätkame juba opereti teemal Mare Põldmäega. On väidetud ka seda, et ooperi ja balleti kõrval kas opereetil, kui sellisel kergemal ja mujal maailmas ennast ise ära tasuval žanril on mõtet nagu ilmutada ennast sellises Majas nagu seda on rahvusooper jah, sellest on palju ka juttu olnud ja, aga minu vastus on sellele, kus siis veel sest Estonia on omal ajal teinud ka linnahallis neid suuri muusikaliprojekte ja noh, mis nüüd on nagu juba väljaspool Estoniat toimunud või toiminud aga siis peaks asutama omaette operetiteatri, okei, noh, asutame, miks mitte. Aga, aga peale selle on piir ooperi opereti vahel klassikalise opereti vahel äärmiselt segane asi, sest Johann Straussi nimetas oma operette ooperiteks ja jah, minuga sügavamaks loominguks kaseahven nimetan oma peret ooperiteks, nii et noh, kus see piir on, üle haar nimetab ütleme, oma operette operettides siis seda mängib operetiteatri seastausi ohver ooperis või. Kui nüüd midagi Estoniat veel soovida, mis võiks seal veel olla, see rosin, see pärl, see, mis nagu laiendaks seda Estonia ampluaad. Noh, ma loodan nüüd, et ikkagi tuleb meil varsti Richard Straussi nimi siia kavasse ja, ja muidugi noh, kui hakata lugema neid neid opereid, mis, mida tahaks hirmsasti näha, neid on lõputult palju, tegelikult oper, repertuaar on väga lai ja, ja 20. sajandi või eriti 20. sajandi teise poole oper on meil ju tegelikult meie jah, koha pealt siin täiesti tundmatu siiski väga paljusid asju mängitakse mängitakse palju ja, ja väga uhkete lavadel ja peab uhketes lavastustes. Aga aga muidugi, mul on üks hoopis üks väga vaga soov. Et, et hirmsasti tahaks näha Wagnerit ja hirmsasti need Estonia on lihtsalt oma saali la poolest, aga kas liiga väike? Et noh, on ju tehtud aegade jooksul ja ja omal ajal Eesti ajal on tehtud isegi Tristan ja Isolde siin ära. Aga noh, siin on jälle see, et tegelikult ooperimaale seab orkestri koosseis, solistide koosseis oma väga kindlad piirid. Ja. Erakordselt minu arust erakordselt originaalne soov oleks see, et Stone oleks suurem saal koos lava ja kõige sellega, et et lihtsalt oleks võimalik teha, kuidas öelda oleksid pompöösne Toperaal kohati natuke pompöösne, ta läheb selleks ja ja tahaks näha midagi sellist kohapeal, mis on noh, Helsingis näiteks täiesti võimalik. Selle Mare Põldmäe sooviga lõpetame tänase saate, kus sõna said veel balletikriitik Kristiina garancis ja Estonia direktor Paul Himma ja kummiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.