Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kujutatud bet avastad oma pangakontolt ootamatult suhteliselt suure summa raha. Ja sa ei tea, mida peale hakata. Kas teatada pangale mõnest eksimusest või hoiad suu kinni ja ootad, mis juhtub. Aga järsku võtad hoopiski, kasutad selle raha võimalikult kiiresti ära. Peagi saada ka teada, et sinu sõbrad kontole ilmus samasugune summa ja mõne aja pärast selgub Nii on juhtunud praktiliselt kõigiga, kelle käest küsid. Kas nüüd julged raha ära kasutada? Põhimõtteliselt ei ähvarda sind mitte ükski karistus. Ainult et sa saad teada kellestki mati kasest kusagil Kirde-Eestis kes. Aga ei saanud ja keda ähvardab kogu maisest varast ilma jäämine seoses juhtunuga mida teed inimesi on alatasa huvitanud küsimus õige ja vale eristamisest. Arusaadavalt on selle küsimuse lahendamisega kõige enam vaeva näinud just filosoofid. Ajaloost võibki leida mitmeid mõttesuundi, aga vaadakem neist ainult ühte. Kusagil 18. sajandi paiku jõudis Briti filosoof Jeremy Pelham järeldusele, et õige on sees on, mis põhjustab meelehead kõige suuremale hulgale inimestele. Sama teemat arendas veel John Stuart Mill, kes täpsustas, et õige valik Tepp kõige suurema hulga inimesi õnnelikuks. Ühtlasi täpsustas ta, et mitte kõik õnnet pole võrdsed ja näiteks õnnetu filosoof on parem kui õnnelik tobuke. Ja taolise mõtteliini lõpus asub George Edward Moor veelgi abstraktsem ootega. Et inimestele tuleb teha head ja õige valik tekitab siis seda kõige suuremale hulgale ning vale valik oleks, kui head saavad vaid vähesed. Kui tulen alguse raha näite juurde tagasi, siis oleks ju igati õige samm, kui kõik saavad raha juurde, välja arvatud ta õnnetu Mati Kask. Teatavasti on aga meil nii palju samanimelisi Kasematisid, et keegi ei pea nüüd mõtlema, nagu juut käiks just temast. Pealegi mõtelge, kui palju saavad siis meelehead, tajuvad õnne võimud, kellel muutub elu paremaks ohverdades vaid ühe kurva kuju. Kõik paistab olevat korras, sest isegi tuntud filosoofid soovitavad jusin juhinduda enamuse kasust. Ainult et. Midagi jääb hinge kriipima, kõik nagu ei oleks korras. Selle pikaldase sissejuhatuse eesmärgiks oli valmistada ette järgmist moraalset dilemmat. Sisu on sarnane öeldule, kuid dramaatilisem tegemist on populaarse kreemiga, mis oli hiljuti aluseks ühele järjekordsele katsele. Olukord on selline, milles jalutad metsas ja jõuad raudtee haruni. Üllatuseks märkad, et eemal on rööbaste külge kinniseotuna viis inimest. Jõuduseks aga. Märkad teiselt poolt lähenemas rongi ning sa ei jõua kuidagi õnnetuid lahti siduda. Nüüd aga kord õnne käes, sest märkad liipriseadmise kangi, millega saaksid rongi suunata kõrvalteele. Aga saatus on kiuslik ja harudel on samuti keegi kinni seotud. Aga teda on vaid. Üks, mida teed? Juhul kui võtsid pangakontolt raha, siis ilmselt suunat, rongi, tolle õnnetu poole. Võib-olla oli temagi nimi Matti. Kuid teeme katse õige natukene ümber. Raudteel on endiselt viis õnnetut eemalt lähenev rong, jam, sina jalutad üle silla ning näed kohese tragöödia mööda pääsmatust. Asi tal on veel keegi. See on Matti Kask kusagilt Kirde-Eestist ja ta kaalub 120 kilogrammi. Kui lükkaksita üle silla alla. Rongi ette pääseks viis inimeste eluga. Mida teed? Näed, siin hakkab see miski nii tugevalt hinge kriipima. Et sa ei tee vist mitte midagi. Ja nii otsustab enamus inimesi, kellele taoliseid valikuid pakutakse. See tähendab, et kirjeldatud nõndanimetatud uutlitaarne koolkond ehk otsustamisel Muse head kalkuleerib algoritm ei ole moraalsete valikute jaoks ammendav lähenemine ja võib põhjustada olukordi, millega me Põhimõtteliselt ei nõustuks, siin hakkab esile tulema siis inimese ja masina käitumises ületamatuna näiv erinevus. Ja nüüd siis selle värske uuringu juurde, mille alusel tuleb välja, et juhul, kui inimesed pannakse kirjeldatud nõndanimetatud rongi probleemi volikutetter läbi virtuaalse maailma siis kalduvad nad eelistatavalt utilitaarsete. Teele ja ohverdavad indiviidi. See tähendab, et nende otsuse võiks asendada lihtsa arvutusliku algoritmiga. See aga sunnib ettevaatliku ärevusega mõtlema, mis saab meie otsustest. Pirtuaalsemaks muutuvas maailmas ja mis saab inimlikkusest? See on raadio kaks.