Eesti lugu keskaegsetest lähirelvadest jätkub jutt, millega võitles jalamees, millega ratsanik missugused olid paljude erinevate relvade hulgas kõige levinumad lähi- relvad, räägib Tartu Ülikooli arheoloog Ain mäesalu. Kuulab Piret Kriivan. Nagu muinasaja kõige laiemalt levinud relv oli ilmselt oda. Miks Nonii levinud on? Üheks põhjuseks võiks ju pidada seda, et odanud pikk vars taga ja hea eemalt torkida ei pea päris nina alla minema, ei ole nii ohtlik, aga kindlasti. Peamiseks põhjuseks laiema leviku põhjuseks oli see. Odaotsa valmista piduri suhteliselt lihtne. Tähendab, ta oli küllaltki odav relv. Aga samas oli odaga ikkagi väga efektiivne relv. Ja kesk kasutasid ju oda, nii ratsamehed kui ka jalamehed ja seetõttu kindlasti oli nende arv ka piisavalt suur. Väga paljudes keeltes on täiesti omaette terminid, erinevate odade kohta on omaette termin, on ratsamehe odaga kohta omaette jalamehe oda kohta, siis viskeoda kohta termin siis on ka veel eraldi jahioda kohta oma sõna olemas. Eesti keeles on need need sõnad ilmselt aja jooksul kaduma läinud. On üks termin küll, mis oda kõrval kasutatakse piik, aga sellest me räägime veel siis ka lähemalt. Keskaegseid odaotsi veel on arheoloogilistel kaevamistel leitud, enamasti tuleb küll välja neid juhuleidudele aja ja nende seas on muidugi erinevaid eksemplare olemas aga väga raske on muidugi eristada, milline neist on koondunud ratsamehele, milline on jalamehele kuulunud, milline on olnud siis võib-olla jahioda. Jahioda puhul on küll üheks selliseks eristuseks peetud spetsiaalset laiendit või spetsiaalset pulka, mis on siis seal oda, selle lehe ja siis putke kohal külgedel, noh nagu oleks, ütleme kahelt poolt kinnitatud mingisugused siis rauast pulgad. Seda on nimetatud näiteks kati, Badeks odatiivad, kõlab ilusasti. Aga neil on ots arve olnud, järgmine, nimelt meesteks odaga jahile ja tal õnnestus mingi kiskja lähedale saada, et sai juba teda torkida. Siis odaga torgates kiskja tundis valu, eks ole. Ja ta tahtis jahimehele kallale tormata ja kui oleks olnud odavam Et siis oleks oda läinud sellest kiskest läbi ja kiski oleks jõutud meheni, aga takistada teda siis olid just seal teatud laiendit olemas, mis jäid siis keha peale kinnidel ja suutis tõrjuda. Aga samas, kui me vaatame neid keskaegseid jooniseid, eriti just 16. sajandi jooniseid, siis näeme, kus mehed marsivad ilusti ja neid on ka sõjaoodata, sellised tiivad või laiendid olemas, nii et see, et enam lihtsalt siis jahiodade tunnusmärgiks, vaid seda on olnud ka siis päris sõjahaudade juures. No mingis mõttes saab neid odaotsi siiski ajaliselt liigitada. Nimetan siin Eestis ka mõningat päris naaskli kujulise nipi ka teravikku koda otsib, mis tõenäoliselt kuuluvad just 13.-sse sajandisse, siis ajajärk, kui veel selliseid korralikumaid plaat raudrüüsid ei olnud, olid ainult rõngassärgid kasutusel ja nendega torkas rõngassärgi päris ilusasti läbi. Seevastu on siis hilisemast ajast 14-st 15.-st sajandist on, on need odaotsad juba juba suhteliselt sellised tüseda nad on tugeva sellise lehega ja neil on küllaltki jäme selline kaelaosa ja tugev siis putk, mis näitab, et teil oli ka tugev vars taga. Sel ajal olite toda varred olid umbkaudu kusagil kahe meetri pikkused pikemad ei, ei olnud. Nii et sellise tüseda odaotsaga oli siis võimalik ilmselt ikkagi võidelda ka juba juba plaat rüüd või päris raudrüüd kandva vastase vastu. Aga siis 15. sajandil siselevivat laiemalt suhteliselt siis lühikese lehega ka siis sellise rombikujulise ristlõikega odaotsad nende pikkus jääb kuhugi vaid 15 sentimeetri piiresse ja vaat need ongi tegelikult need niinimetatud piigi otsad piikideks. Vähemalt Lääne-Euroopas hakati nimetama selliseid jalaväelaste kodasid, millest meil eelmises saates oli siin veidi ka juba juttu. Nimelt jalavägi hakkas kasutama taktikat, kus mehed olid koondunud väga tihedasse väeüksustesse, õlg õla kõrval, mitu rida mehi ja mida kaugemal kaugemas reas mehed olid, seda pikemad rendil odavar. Odavarre pikkus võis olla kusagil viis, kuus meetrit. Ja sellisel juhul muidugi see odavaras ei saanud eriti olla, isegi taolist puud on raske leida, nii et odavars oli suhteliselt peenike, sest ta pidiste suutma käes hoida. Tõsi, need osa mehi sättis ka nii, et odaotsa oda hoidis nagu poolviltu isegi jala Balicinna toeks. Nii et tõepoolest selline väeüksus tegi väljunud nagu siil okastega siil, kes oli turris ja sellise siili vastu isegi rüütlite ratsaväerünnak ei suutnud mõjuda. Need nii mehed kui hobused Osid saada, läbi torgatud, kui kui üritasid seda siis neile aktiivset peale tormata. Ja seetõttu muidugi piikide otsa tulid suhteliselt lühikesed nüüd piikide otstel on veel üks huvitav omapära, nimelt neil jooksevad piki odavart kahelt poolt sellised raudliistud, millel on omakorda needid sees. Ja siin eelmine kord mõtlesime, kuidas siis vastane üritas seda piikide merd murda, nimelt üritati seda leid piigi puitosasid siis puruks raiuda siis kirvestega või, või siis kahemõõkadega. Ja tõenäoliselt just selle vastu hakati lisama neid liistusid sinna varre peale, nii et kui on näha, siis odaotsal tema pikki putke jooksevad allapoole veel raudliistud, siis see näitab kohe, et tegemist on suhteliselt hiliste odaotstega, esmajoones alles 16. sajandi odavad, sest ega ja tegemist on siis just piigi otsadega. Neid jalamehi, neid hakati kutsuma ka piigimeesteks. Hiljem on taolisi odasid suhteliselt pikkasid, odasid kasutanud ka ratsaväelased ja, ja seetõttu on siis vahel nagu käibesse läinud ka, et on piikar Oda tegelikult muidugi algselt ikkagi olid piigimehed, olid jalaväelased, et pikk ei ole selline puhas ratsu ja oda aga ka ratsaväe odaotste puhul torkab silma see, et nad ei ole mitte väga suured ja tugevad. Nad on pigem just lühemad. Sest ratsanikku kasutas suhteliselt jämedat odavalt. Sellepärast et tal oli oht, et, et kui ta rünnakule tormab, et see nii kergesti ei murduks, siis odavõras oli tal suhteliselt jäme. Ja teine on siis ots pidi olema kerge sest ratsanik pidi ju oda kindlalt kaelal Hoib pidi suunama õigesse kohta. Aga hobuse seljas kiiresti sõites see oli küllaltki küllaltki keeruline ja seetõttu, et odaotsa pillutakse oda allapoole ja tor kaenlandra mugavam hoida. Systatuda otsad ei olnud eriti suured, nii et et seda tuleb alati ka siis silmas pidada. Kui muidugi neid leide kusagilt tuleb. Tavaliselt tulevad odaotsad, tulevad veel juhuslikult välja, arheoloogidel on suuri probleeme ajaliselt paika panna. Ma pean ütlema, et Nad on, on see keskaegsed odaotsad, on veel vähem siis süstematiseeritud ja vähem tuntud kui muinasaegsed, sest muinasajal me leiame neid ikkagi ka kalmetest ja ja kalmete leida on võimalike esemete põhjal dateerida, aga noh, keskajal juhuleiud seal ju väga keeruline, nii et need on mõningad mõtted nende keskaegsete osade puhul ma ütlen, et ega, ega meil ei ole need korralikult läbi töötatud. Mingil määral võib-olla on kasutatud ka viskeodasid, aga, aga üldiselt noh, viskeodade aeg oli läbi saanud, muinaseestlased olid need, kes, kes kasutasid väga efektiivselt, aga aga keskajal tõsi, paari joonise peal olnud näha küll, et on viskeodasid lennutatud ja isegi on, võib-olla viskab uut kasutatud selle puhul, aga, aga need on pigem pigem erand. Tiit. Radade kõrval on olnud siis ridamisi ka selliseid keskmise varre pikkusega relvi. Need keskmise varre pikkusega relvad, need on enamasti ratsaniku relvad. Samas muidugi kui on vars pikem analoogiliselt relvale, siis seda saanud kasutada ka seda kasutanud ka jalameest. Näiteks on siin nüüd sõjakirved. Mida siis 14. sajandil hakati taas üha enam kasutama. See on seotud kindlasti ka siis kaitserüüd arenguga. Mida tugevamaks muutub kaitse rööv, seda enam peab kasutada selliseid efektiivseid relvi, mis suudaksid kaitselist läbi lüüa ja ilmuvadki. Ühelt poolt siis jalameeste sõjakirved, mille varre pikkus kusagil poolteist meetrit või veidi enam ja teiselt poolt siis veidi lühema varrega, umbes meetri pikkuse varrega, siis ratsaniku sõjakirved. Üks omapärane selline kirveliik kujuneb välja Venemaal, mida nimetatakse Verdushiks. See on nüüd hästi pika teraga kirves. Tema siis kirve pikkus võib olla kusagil 70 sentimeetrit, kirvetera pikkus ja kirve ülemine ots läheb pikalt peenelt üles, nii et seda saab kasutada torkerelvana. Kusjuures venelastel oli Berdushi kasutajate, kas mehedki ta, keda nimetati ster Eletsideks? Strilets tähendab Elasketoopis, miks Straditsid ja kuidas nad kasutasid siis kirveid, neid Berdusse nimelt nende eperdushide varr soli umbes meeter 50. Ja siis seda Berdushi kasutati siis püssitoe alusena, tähendab seda varre ja siis kirve kaela koha peale, sinna toetati siis püssi. Kuna nüüd, et 16. sajandi püssid musketeid tulid küllaltki rasked siis oli vajalik kasutada püssi tuge. Aga püssilaadimine oli aeglane ja kui vastane vahepeal kohale jõudis, siis ei olnud selle püssiga midagi teha, siis pandi püssi maha ja asjati siis selle Berdušiga. NeuroPazzerr veidi teine taktikas ärimehed jagatud kahte ossa, tähendab ühed olid need nii-öelda piigimehed või mehed, kes kasutasid, Helle, Parde ja teised olid püssimehed. Tõsi hiljem tegelikult seitsmeteistkümnendal sajandil siiski püssimehed leiutasid veel ühe huvitava vahendi. Nimelt eelmine saade oli juttu nendest Pistodadest ja just 15 16 sajand, siis hakkasid Pistodot laiemalt levima, Nad levisid ka jalaväe siis juures, nii et jalaväelased kandsid ka veel pistuda. Ja siis tehti, seitsmeteistkümnendal sajandil tehti näpistada see käepide paraja suurusega, et seda sai ilusasti püssirohu või tähendab seda püssirauda torgata. Ja mõne aja pärast siis leiti, et milleks ta rauda torkas. Ta võib raua külge kinnitada, et tegelikult see ehk see ongi kujunenud piss, todast ja täheke on ju isegi tänapäevani jäänud siis relvastusse ja püssilaadimine oli aeglane ja seetõttu, et siis kasutada, kuna tolleaegset musketeid need olid küllaltki pikad, siis seda sai kasutada ühtlasega tork relvana, kui see täkk korralikult seda pisikut kesist kinni. Nii et, et on sellised jah, ajaloolised omapärad, kus üks relv muutub teiseks ja mõni päris keskaegne relv võib olla kuni tänapäevani. Isegi. Kirveste puhul on probleem sageli ka selles, et kuidas eristada siis sõjakirved tavalistest kirvestest? Ega see muidugi jah, lihtne ei ole. Üks tunnus, mida nüüd arheoloogid on arvestanud, on sisend kirvekaar. Nimelt töökirves on tavaliselt raske puu raiumise kirvest kõik teavad, see on üpriski raske seda, mida raskem seda mugavam raiuda on. Aga seda sõja kirvena on jälle keeruline kasutada, sest sest see peab sul käe järgi olema ja sa pead suutma sellega ka barreteerida siis vastase ründerelva löök ja seetõttu on pakutud välja, et, et sõjakirves temaga kaal peab jääma igal juhul alla 400 450 grammi, vaat siis me võime rääkida sõjakirvest. Toon ka muidugi jah, teisi tunnuseid, mis siin arvestatud, et kas on peal kaunistusi, noh ütleme relvadel on tavaliselt kaunistusi peale sõjakirvest, Rannusted kaunistused ka tavaliselt olemas. Muuseas on üks huvitav reisikirjeldus on seitsmeteistkümnendast sajandist, kus üks Lääne-Euroopas rännumees käib siin läbi Liivimaa ja tema märgib, et kohalikel talupoegadel on vöö vahel kirves ja nad on väga osavad kirvest viskama. Et kas see oli vist 20 või 30 sammu pealt on nad võimelised tabama, siis ütleme peopesa suurust kohta. Kas tõesti oli see laiemalt levinud ja oli see juba keskajal tuntud, see kirveviskamine siin kohapeal? Kahjuks jah, täpsemalt ei tea, aga ei ole ka kusagilt mujalt leitud sellist kindlat informatsiooni. Aga võimalik ta on. Samas muidugi lahinguväljal seda väga aktiivset kirveste loopimist hästi ei tahaks uskuda, sellepärast et palju sellel mehel ikka kirveid kaasa suri. Sest kirvest oli ikkagi hea kasutada ka ju võitluses. Ja nüüd ratsanikud, nemad hakkavad ka kasutama selliseid spetsiifilisi sõjakirveid kusagil siis 14. sajandil, see on siis aja ercus kaitseri puutuvat tugevamaks, eriti 15-st sõjad, mis on sellise klassikalise raudrüü ajastu siis on juba enamikel Ratsonikega sõjakirved siis kas sadula külge kinnitatud või vööle kinnitatud, et, et vajadusel saaks neid kasutada. Nad on küllaltki laia teraga, mis ratsaniku sõjakirved on veel iseloomulik, et tal on taga on selline tugev nokk või konks ehk siis kirvekand, mida oli ka ja hea siis kasutada löögivahendina ja kusjuures mulle tundub isegi, et sellega oli, oli veelgi mugavam siis vastase raudrüüs läbi lüüa. Ratsanik ei saanud eriti pikka barrelist kirvest kasutada. Ta oli, et nende nendel varre pikkusi kusagil meetri ringis, aga aga need sõjakirved on päris uhked ja siin Eesti muuseumites on, on mõningad sellised ratsaniku sõjakirved tänapäevani säilinud, osaliselt isegi metallvarrastega ja hästi selline korralik käepidaja käepide, pidev otsasabel nahkpael tähendab endast ümber käe siduda, nii et et nad on sellised efektiivsed relvad. Nüüd nende kõrval nende sõjakirveste kõrval on siis kasutusele tulnud ka päris sõja siis vasarat. Nii et see on jälle ajajärk. Kui siis on kasutusel juba korralikud raudrüüd ja sõjavasara leiutada tataks, peetakse tavaliselt siis linna käsitöölisi ja on arvatudki, et linna käsitöölised otsite ühe paraja suurusega sepavasar operitele ka varre taha umbes kuni kahemeetrise varre taha. Ja siis sellega oli võimalik küllaltki hästi võidelda ka ka raudrüüs vastase vastu. Hiljem siis 16. sajandil. 15. sajandil siism kujunevat päris spetsiifilised, sõjavasarat tähendab hirmsad haamri põhi ei ole mitte Sileneb ütleme tavalisel Haabril, vaid on, vaid on, tal on nagu neli nuki, neli teravat nukke alla siis välja joonistatud nendel sõjavasarat ka taga, hästi tugev selline konks ja siis on need nukid pandud ka veel külgedele siis on, ütleme siin tere täiendusena ees on võib-olla isegi seal nukk on veel kõige tugevam, nii et seda saab kasutada isegi nagu torkamiseks. No sõja vasara nüüd on jah, levinud näiteks ka Eestis siin on ajaloomuuseumi kogudes on mitu sellist päris ilusat korralikku sõjavasarat siis säilinud neil see näitab, et neid on kasin, kasuta kasutatud ja kindlasti sõjaväesarvi efektiivne relv siis just täisraudrüüs vastase vastu. Sõjavasar, kuigi ta käsitöölise relv algselt tulnud, aga kuna ta oli efektiivne, siis tegelikult isegi rüütlida hakkasid neid kasutama. No rüütlite sõjaväe arvad siis erinevad vaid selle poolest, et ta lühema varrega ratsanik saaks seda mugavalt, kasutas umbes meetri pikkuse varrega ja neil on võib-olla see konks on veelgi veelgi pikem ja saavad nii, et seda sellega oli võimalik siis hästi vastase raud rüüst või ka näiteks kiivrist läbi lüüa. Kui muidugi vastane seda lasi sul teha sõja Osarat mingil määral Lääne-Euroopas on isegi kauem kasutusel. Võib-olla on siin kuulaja vaat kunagi näinud ka filmi kapten Tenkeš, vot siis seal on, on ka veel sõjavasarat ilusasti näha, nii et Ungari see ala, kus ta oli jah, kõige kauem siis kasutusel. Nyyd nüüd peale selle on üks Well, mida, mida meil üritatakse näidata, et on kõige lihtsam ja kõige enam kasutatud relvanud seal sõjanui. Samas muidugi, mina küll natukene selles kahtlen selles sõja Luias. Nimelt on sõjanui vähemalt sellisel kujul, kui teda kujutatakse, selline tugev puust hästi jämeda peaga, aga millel on raudteravikud sees? Sõjanui on päris sellisel kujul pole vist mitte kunagi kasutusel olnud. Meil on jah varasemast ajast teada, meil on siin päris muinasaja lõpust teada mõned sõjanuia pead, need on väikesed, ütleme kuubikujulised, aga sellel kuubil on siis nurgad ära lõigatud ja need on siis olnud pandud umbes meetri pikkuse varre otsa. Meil on mõned sellised pronksist nuia pead, noh, mis pisike kutsikast väiksemad arheoloogilistel kaevamistel leitud ja need on kindlasti pärit muinasajast ja nüüd keskajal siis on neid ka veel vähemalt 13. sajandil natukene levinud. Paar eksemplari võiksid kuuluda siis 13. saateis poolte need on kõik juba siis rauast. Ja peale selle on üks väga huvitav kunstiteos. Skulptuuride grupp, mis on Karja kirikus ja seal Karja kirikus skulptuuride gruppidel. Seal kujutatakse mitmesuguseid legende, mis on seotud siis Püha Nikolausega ja ja seal on üks selline lugu, kuidas on, on siis? Kõrtsmiku käest lapsi seostada kõrtsmiku kujutatud siis selle sõjanuiaga ja hoiab siis last väikest last kääsetamist soolasid siis? No muidugi ei tea, kas nüüd täpselt on nüüd kõrtsmik ja kas on ikka Püha Nikolausega seotud, aga olge muidugi teisi arvamusi, aga mis on oluline, seal on näha, et selline luigemehel käes ja, ja seal on selgelt kohe ta sõjanuia tähenduses. Taolised sõjanuiad levisid vene aladelt, aga, aga siin on neid muinasajal hakati juba kohapeal tegema. Kuna vene omad on kõik rauast, siis neid on paar muinasaegsete pronksist ja nüüd keskaegset on jälle paar tükki rauast ja võimalik, et see on levinud ka siit edasi. Pooleritaks ojasaarelt on leitud ka pronksist taoline sõjanuiapea. Aga siiski järk-järgult tuleb neid sõjanuia tüüpe veel on ka päris sellised pronksist või rauast sellised munakujulised sõjanuianuiad, millel on ka väiksed mügariku sõjanuia, võib-olla ka mingi eriline tähendus. Viikingiajal on see kuulus vaip, no mis on iseenesest tehtud viiking lõpul, aga mis kujutab nagu viikingid, seal on ka juhtivatel meestel käes sõjanuiad ja, ja on isegi arvutatud sõjanui, see võis olla siis omalaadseks võimu sümboliks. Ja nüüd 14.-st sajandist on siis säilinud mõningat kumendid, mis kajastavad nüüd Tallinna linnamüüritormide tornide relvastust ja seal on siis ära toodud, et iga linnamüüritorni eest vastutasid kaks meest, üks oli siis raehärra teineri, mingi tuntud tegelane ja seal on need nimed toodud ja siis on ära toodud relvad relvade hulgas märgitakse siis peamiselt hambusid ja mozz talle, mis on üks, üks keskaegne laskemasin ja nende kõrval siis mängiti, märgitakse äraga nuia toole. Tähendab torni pealikel oli null muidugi ka nende seda keskaegse pinna kaitsmisest päris üksikasjalikult kõik ei tea. Mulle tundub, et võib-olla kaks pealikku, nemad hoolitsesid selle torni kaitsmise eest, aga samal ajal võis näiteks üks neist olla ka nüüd kahe torni vahelise müürilõigu kaitse organisaator. Ja, ja, ja sel juhul võis ta kirikutesse nui ka olla mingiks selliseks võimu sümboliks nagu mingiks ohvitseri tunnuseks. Nojah, päris ohvitseriks me neid nimetada ei saa, aga aga noh, taolised väiksemad juhid olid ka igastahes keskaegsetes vägedes olemas. Ja vot nendest nuia tõsta, kes teab, Aja jooksul võib-olla areneb ka nii-öelda marssalikepike välja, aga nendes uuemates probleemides ei saa sugugi päris kindel olla, et sõjanuiadega mingi tähendus olemas. Sõjanuia tüübid aga tekivad siis 15 sajand 16, sajand vaat siis, kui on juba selline hästi tugev, klassikaline raudrüü kasutusel ja siis tekib küll ka selliseid sõjanuiasid, millel on sellised raudteravikud, sellis, puust nuiapea sisse löödud. Aga Ta on juba pikema varrega, need on juba umbes tyhja ligi kahemeetrise varrega. Ja need on muidugi jah, ohtlikud relvad ja on isegi arvatud, et need on siis talupoegade ülestõusnud talupoegade poolt kasutusele võetud relvad. Ja noh, sellisega on võimalik tõesti võidelda, võidelda korralikus rüüs ratsaniku vastu. Tulevad kasutusele Saksa aladel ja neil on isegi spetsiifiline nimed, kas see on siis Murgelshter? See on eesti keelde tõlkida, siis on ta hommikutäht koidutäht ja tõepoolest, kui ta ju meenutab tähte, aga, aga võib-olla on siin ka selline varjatud tähendus sellel mõistel olemas? Igastahes see nimetus on ka laiemalt levinud, see. Ta oli siin Eesti muuseumi kogudes mõningad ehtsad Murgendusternit ka olemas. Nii et võib-olla see Morgan Stern on andnud inspiratsiooni, mis on siis olnud kirjanikel võib-olla eeskujuks, kes on kujutanud ka muinasajal taolised relvad olnud taoliselt sõjanuiad olnud, kuigi mina seal midagi ei tea ja, ja neil on pikad varred olnud, tõsi, on siis olemas ka jah. Väiksemaid tähendab ratsaniku relvi, aga ratsanike need sõjanuiad on teistsugused. Ratsanike sõjanuiad. Sõjanuiapea koosneb nagu sellistest väljaulatuvatest talllehtedest, metallribidest pillanud teravad nurgad ja neid ribisid on kas siis kuus või kaheksa või 10. Varasemal perioodil on neid kuus, hiljem on neid rohkem. Vene aladel on ka levinud kuus ribi. Just Loode-Vene aladel, noh, ilmselt on see see võetud siit üle. Nimelt on nad tuntud vene kroonikates sõnaga žestopeer ehk siis seitse, kuus sulge või. Ja kuus laba. Ja üks huvitav näide on ka näiteks venelaste sõja käigus siia Eesti alale 1501. aastal nad tegid ühe suure sõjakäigu ja, ja Pihkva kroonikates. Öeldakse, et moskvalased ja tatarlased tapsid sind Oya seid sakslasi, žess Papeeridega nagu sigu. Et ja neid sõita ribidega sõjanuiasid ratsaniku sõjanuiasid paar tükki ka Eestis olemas, nii et see meil samuti pole tundmatu. Peale selle on siis üks eriline nuia tüüp veel lisaks. Nimelt kusenuiapea ei ole mitte päris otse varre otsa kinnitatud, aga seda siis ühendati jätud siis kett tähendab näiteks põhimõtteliselt nimetega get nuiadeks. On olnud nii jalameeste Row taolise tulnud kõiga siis ratsaLester ainult varre pikkus on erinev ja taolisi liigelt nuiasid võiks ka nimetada, või siis kett nuiasid, neid on siis ka meeste seas olnud ja liitlane ilmselt talupojad kasutanud, võimalik, et talupoegadel oli vastava relva loomisel siis eeskujuks ja järsku ka koot, mis ka on enam-vähem analoogiline, nii et selline kindlasti efektiivne relv siis just täis raudrüüs rüütlite vastu. Aga siis kui kaovad raudrüüd, siis kaovad ka taolised relvad. Ja üks huvitav relv on mul siin jäänud veel rääkimata, mis on selline ka varline relv, see on nimelt Helle barrelt Helle parda, ta on relv, milles on ühendatud tegelikult siis kolm erinevat relva, Helle pardol pika varrega ründerelv ja temas on ühendatud siis vaba siis on kirves ja võiks öelda, et sõjavasar ja Helle pardab, see tuleneb jälle siis saksa aladelt tegelikult leiuta peks peetakse küll Šveits lasi muuseas, tal on tema otsene tähendus, on see algselt sõna, kõlas Helm parte, mis tähendab siis nagu kiivri kirvest? No ma kujutan ette, et kardiga lüües kindlasti võiks siis kiivriga puruks lüüa. Kõige varasemad teated seal Saksa aladel on siis 1287.-st aastast. Kas nüüd seal seal on päris ehtne Helle pard juba väljakujunenud oli seal küsitav, sest esimesed kindlad leiud ja kindlad doteeringut relva kohta pärinevad 14. sajandi siis lõpust alles. Kuigi jah, kirjalikes allikates väidetakse, et šveitslased on juba siis 1315-le aastal Sis Morcarteni lahingus juba juba väga edukalt peid. Helle pardan kasutanud. Nii et Helle part muidugi oli hästi-hästi hea relv ka siis raskeratsaväe vastu rüütli vastu. Sest tema otsaga said torgata tuba kirveteraga, sai raiuda. Konksu kohta väidetakse sageli, et selle taga oleva konksuga, et selleks ei rüütlit sadulast maha tõmmata. Kuigi, kui nüüd nüüd raudrüüsid lähedalt hakata vaatama, siis ega neid mingisugust sellist head kaasa ei olnud, mille taha seda konksu sättida ja mulle ikka tundub, et pigem oli selle konksuga hea lüüa, et see konks siis suutis ka raudtee laadist hästi läbi lüüa. Seal Šveitsi ja aladel ja Saksamaal seal on siis paistab, et 15. sajandil on küllaltki laialt levinud need Helle pardid. Kui nüüd ütleme teised, missugused relvad jõuavad siia Eestimaale Lääne-Euroopast Katrin, kiiresti siis Helle partitud relvad, mis, mille tulekute aega. Võib-olla põhjus lihtsalt selles, et seal oli ta esialgu ka talupoegade relv. Ta oli ka seal linnaelanikel, ta oli nagu madalama klassiga ja seetõttu kohe sellised kutselised sõja mehiteid üle ei võtnud. Aga meile jõuavad Helle pardid alles siis 16. sajandi alguses. 15 sajandi alguses tuleb siis kirjalikest allikatest leitud esimesed märked Helle pardi kohta. Aga laiemalt võib-olla meelepardid on levinud siin Liivi sõja ajal. Ja meil on Eestis oma paarkümmend, Helle Pardebismil erinevates muuseumites on olemas, on siin Tallinna Raerelvastuse hulk kasvanud ei tulnud. Ja siis ajaloomuuseumis on nüüd olemas, aga siis üks kümmekond Helle pardi olemas ka Eesti Rahva Muuseumis. Ja need on väga huvitava saatusega relvad. Nimelt nad 1009 ja kahekümnendatel aastatel, kui Eesti Rahva muuseum tegi väga aktiivset kogumistööd, siis need saadi peamiselt Saaremaa siis taludest. Ja seal on nad siis arvele võetud, kui hundi oodata. Nendel Helle partidel on, jah, neil on see oda teravik on hästi pikk, on küll jah, seal isegi 40 50 senti pikk olla ja aga samas on muidugi see kirvetera olemas, konks ka olemas. Ja meil on teatud meistrimärgid ka peal olemas ja ei ole nagu mingit kahtlust, et nad valmistatud 16. sajandi teisel poolel siis kusagilt. Ja vaat siit tekib nüüd huvitav moment, et kas tõesti eesti talupojad on kogunud hoitud omale relvi. Mine tea, järsku läheb vaja. Kõige parem koht relvade hoidmiseks on muidugi katuseräästaalune seal õlgede sees, nad säilivad väga hästi, kusjuures need taludes karjutada hilja parteid väga hea säilivusaega. Et mulle tundub, et need on tõesti selle rookatuse sees, võib olla hoitud, aga neid on hoitud sajandeid niimoodi. See on hämmastav. Siin selle juures tuleb mulle meelde aeg, kui ma veel poisike olid ja ja seal kuuendat oli aastatel, seitsmekümnendatel aastatel kodukandis olid ju ka majadel olid õlgkatused või rooga, siis hakkasid nad läbi minema. Ja kuna sel ajal ei olnud roogu sõnades hakati parema, seda eterniitkatust ja mäletan vist ei olnud ühtegi talu, kus poleks seal katusele seal püssi oli küll esimese maailmasõjaaegseid olid teise maailmasõjaaegseid, tähendab eesti talu, pesin ka ikka korjanud relvi hoidnud, et küllap neid ajavõit kabinna Keskaegsetest lähirelvadest, millega löödi, torgati ja raiuti, rääkis Ain Mäesalu. Järgmistes saadetes kuulate, kuidas ennast taoliste relvade vastu kaitsti, missuguste rüüdega ja missugustes, sõdades või lahingutes neid kasutati.