Huvitav saade jätkub ja kui meil on olnud järgmises saatetunnis, siis tähendab saatetunnis, mis algab kell 11, päevasel ajal. Lugemissoovitus oleme rääkinud ajakirjadest, seekord tuleb meil juttu ühest internetiväljaandest, meditsiiniportaalist, arste veel ja meil on stuudios selle portaali toimetaja doktor Eero Merilind. Veel räägime ka selles saatetunnist, sellest, mismoodi lennukis viibimine aitab kaasa gripi levikule ja seda loomulikult siis halvas mõttes. Ja nagu ikka on meil huvitaja saate teises pooles ka nädala küsimus. Seekord tahame teada, mida head on sügisest ja see küsimus on insener, häiritud sellest, et laupäeval algab meil ju ametlikult sügis. Praegu kuulame muusikat, pärast seda juba meditsiiniportaalist arste lähemalt. Meil on stuudios meditsiiniportaali arst, e-toimetaja doktor Eero Merilind. See lehekülg arsti internetis on võib-olla tuntust saanud rohkem aasta arsti valimisega seoses, sellepärast et just selles portaalis on juba mitmeid aastaid viidud läbi aasta arsti valimist. Aga öelge, kellele see portaal rohkem mõeldud on, kas nüüd meditsiinile töötajatele või patsientidele, kes saavad siis nõu ja abi lugedes ja küsides selle portaali vahendusel oma küsimusi? Tee on olemas Eestis neljandat aastat ja esialgu oli ideed arhee olekski täiesti arstidele mõeldud, portaal aga hiljem idee laiali mees ja tegime juurtega patsientidele mõeldud osa ja arstide arstide osa saab siseneda siis ainult parooliga ja seal on natukene erinevat informatsiooni, kui patsientidele mõeldud osas, mis seal telgitagustest siis on, mida arstid saavad lugeda arste, Eesti, mida saavad patsiendid, lohed? Noh, oleme ausad, on palju sellist informatsiooni, mis on vajalik teada arstidele, haigustest, ravimitest ja noh, ütleme selliseid organisatoorseid küsimusi, kuhu, millist patsienti saata, millega saata, saab küsida nõu kolleegiga käest ja ega muud sellist vajalikku informatsiooni seal ei ole, midagi salajast, aga aga teatud seadusi arvestades arstlikku informatsiooni ei saa panna ka päris patsientidele välja. Kui suur hulk arstidest on arstikasutajad selles mõttes, et kas see on keskkond, mis ühendab suuremat osa meie arstidest No Eesti Eestis on kaks või kolm tõsiseltvõetavat meditsiiniportaali ja noh, loodame loomulikult, et arste, see on kõige rohkem arstide katsetada. Ja loomulikult. Aga nüüd räägime sellest patsientide osast sellest, mida saavad näha kõik need inimesed, kes toksivad arvutisse aadressiks WWW arst, mis, mis on siis nähtav kõikidele inimestele, kes lihtsalt lähevad seda lehekülge külastama ilma paroolita? Art ees on mõeldud palju asju patsientidele, mõned asjad on juba vanemad, mõned asjad on praegu alles arendamise järgus ja nendest asjadest, mis juba on olemas hea meelega tooksin esile nädala teemakuud tema ja siis arstile esitamis küsimuse esitamise võimalus, mismoodi see nädala teema ja kuuteemad valitud nädala teema on tavaliselt selline aktuaalne teema, mis tervishoius või noh, üldse riigis toimub ja püüame kaasajastada või olla, olla nagu öeldakse ja hoida kätt pulsil, see on siis nagu artikli formaadis seal artikli formaadis ja seda saab lugeda ja kommenteerida. Ja q teema kudema nüüd natukene laiem ja puudutab mingit konkreetset valdkonda, noh, meil on olnud siin erinevatest haigustest juttu nii skisofreeniat kui ka siis reflukshaigusest. Ja see on rohkem mõeldud jah, sellise informatsioonina haigustest Ilmselt kõige kasutatavam osa sellest arst e-portaalist on nüüd küsimused ja vastused. Mis moodi on võimalik üldse inimestel küsimusi esitada ja, ja kui palju neid arste, kes vastavad nendele on need valdkondadega kuidagi piiritletud, et mis küsimus tohib ja mis küsimust ei tohi küsida? Internetikonsultatsioon on jah olnud ajast aega selline temaatika, mille üle arstid omavahel vaidlevad, et kas saab patsienti haigelt või õigest ravida interneti teel. Meie tegime selle arsti konsultatsiooni osa sinna, selleks et inimesed saaksid esitada noh, sageli ka selliseid küsimusi, mida võib-olla päris vastuvõtul ei julgeta küsida või siis ei ole täpselt Aru saadud. Meie konsultantide ampluaa on noh, me loodame, et seal saaks esitada või saab esitada küsimusi kõikidele eriarstidele. Ja me hetkel on meil konsultante ligi 30 ulatuses. Kui kiiresti vastuse saab? On olnud mõnikord ka probleeme, sellepärast et arstikonsultandid on ka tegevarstid ja sageli raske enda tööd ja elu ette planeerida. Üldjuhul peaks saama oma vastuse mõne tööpäeva jooksul. Nii nagu me eelmises saatetunnist juba nägime ja õppisime, ilma rahast rääkimata ei saa mitte kuidagi ja kas see küsimuste esitamine nüüd arstile aste e-vahendusel on tasuta või tuleb selle eest ka midagi maksta? Kuna paljud konsultandid teevad seda tööd tasuta siis on võimalik esitada küsimusi ka tasuta. Samas me oleme pannud väikese Limiteeriva fakteri noh viis 10 krooni küsimuse eest, sest sageli meie praktikast on välja tulnud, et esitatakse ebamääraseid küsimusi, mida raske kommenteerida. Kuna internetiportaali kasutavad ka paljud noored inimesed, siis on olnud selliseid imelikke küsimusi, et miks hambad kasvavad või, või mic pikk ma olen tulevikus, et neljane, raske vastata. Et see siis natukene paneb inimesi mõtlema, mida nad küsivad täpselt jah, et väikene, viie või kümnekroonine tasu küsimuse esitamise eest, et see on välja sõelunud selliseid ebamääraseid küsimusi. Aga kui palju on nüüd õigustanud see küsimuste esitamise võimaluse andmine ja vastamine, kas tundub, et internetis saab siis inimest ravida või mitte? No ma ise vastan ka perearstiküsimustele ja ma tooksin välja nagu kahte sorti küsimusi, mida on esitatud. On esitatud selliseid küsimusi, kus on tõesti näha inimene on nagu hädas, et ta on käinud ühe arsti juures ja on käinud teise arsti juures ja ja ei ole nagu abi saanud. Ja teine nooti, küsib teine valdkond, küsimusi puudutavad, noh selliseid noh, üld üldprobleeme, et millised leemiga ma võin perearsti juurde minna, millise probleemiga ma võin eriarsti juurde minna? See, et mitmed küsimusi ei julgeta silmast silmaarsti käest küsida ja pigem tehakse seda interneti vahendusel. Kas ei pane tegelikult mõtlema selle üle, et mingisugune usalduse puudus on nagu patsientide ja arstide vahel? Ma ei tahaks ütelda, et seal usalduse puudus, aga noh, ilmselt see on nagu selline eestlaste häbelikus ja ja kui me vaatame arste, küsimustest, statistikat, siis noh, tõesti väga palju küsimusi on tulnud günekoloog, tooge valdkonnas ja meestearsti valdkonnas. Eesti mehed on võib-olla natuke häbelikud. Muidugi selle keskkonna puhul on see hea asi. Ta on võimalik teiste küsimusi lugeda ja need on siis anonüümselt väljas ja võib-olla nii mõnigi küsimus, mida tahaks küsida, on juba vastatud ja, ja ongi võimalik seda lugedes saada vastus. Tegelikult ar-d on siin selles osas teinud ka sammu edasi, et kui inimene esitab küsimuste, siis ta peaks hoolikalt jälgima seda küsitud küsimuse esitamise mootorit internetis ja kui panna õigesse kohta linnuke, siis jäävad need vastused anonüümseks. Ehk kui on väga, väga selline intiimne küsimus siis see vastus ei lähe avalikult internetileheküljele, vaid see tuleb privaatselt patsiendi emaili postkasti. Minu arust kasutatakse ka, et reaalsus targad, rohkem seda kasutatakse üha rohkem ja rohkem. Kuigi kuigi jah, seda hulganisti küsimusi ka väljas. Jah, välja on jäetud sellised küsimused, mida ja noh, inimene noh, kas siis ei ole pidanud vajalikuks peita teiste eest või on nad siis ka tõesti rohkem sellised üldlaadi küsimused. Olete te lugenud kokku ka, et kui palju neid küsimusi-vastuseid on juba umbes? Neid on kuskil paari-kolme 1000 ligi. Ja vaatasin veel üks rubriik, on teil seal leheküljel arstee ja see on foorum. Praegu küll täiesti tühi veel? Jah, vorm on nüüd alles käivitamise järgus ja siin ongi uued mõtted ja, ja uued ideed, kuidas neid foorumeid teha, kuigi jällegi õpime ju enda kogemusest ja noh, võib-olla eestlane ei ole nii aldis enda haigustest kuskil foorumis diskuteerima, pigem diskuteeritakse päevapoliitilistel teemadel või siis hindu, no osas erinevates muudes portaalides. Aitäh selle ülevaate. Tõest meditsiiniportaalist arste e mis on mõeldud siis nii patsientidele kui ka tervishoiutöötajatele ja mis on andnud võimaluse esitada oma küsimusi eriarstidele ja ka perearstile interneti vahendusel. Aitäh tulemast siia stuudiosse. Doktor Eero Merilind, arsti e-toimetaja. Aitäh. Kuuldud. Ja jätkame veel tervise teemaga. Priit Ennet vahendab meile üht välisuudist. Lennukid levitavad gripistatistika näitab, et kui viie aasta taguste 11. septembri terrorirünnakute järel vähenes Ameerika Ühendriikides järsult lennureiside arv aeglustus talvise gripilaine levik. Seega siis võib loota, et kui kunagi peaks puhkema tõsine gripipandeemia, siis võiks haiguse levikut aeglustada lennuliikluse piiramise teel. Nii jääks rohkem aega vaktsineerimisi teha ja muid ettevaatusabinõusid tarvitusele võtta. Varem on samasuunalisi tulemusi saadud arvuti simulatsioonidest, kus kompuutrit talle antakse ette mõned lennuliiklust ja viiruse levikut iseloomustada võivat parameetreid ja seaduspärasused. Aga bostoni lastehaiglaarst Jon braustain koos mõnede kolleegidega asja ära tõestanud tegelikust elust saadud andmete põhjal. Nad kõrvetasid viimase kümmekonna aasta gripi levikuandmeid ja samal ajavahemikul ilmnenud trende lennuliikluses ning panidki tähele, et lennureiside mõõn 2001. 2002. aasta talvel pärssis tõepoolest gripijuhtumite geograafilist levikut. Nii riiklikult kehtestatud piirangute kui ka inimeste suurenenud vaatlikkuse tõttu vähenes lennureisijate arv sel ajal tavalisega võrreldes 27 protsenti ning gripilaineharipunkt saabus kaks nädalat tavapärasest hiljem veebruari asemel märtsis. Uurimistööst selgus, et kõige paremini võib talvel oodatava gripi levikut ette arvata novembrikuise lennuliikluse põhjal. Viiruse leviku ja lennuliikluse vahel kehtib niisugune seos ilmselt seetõttu, et reisijad kannavad viirust ühest linnast teise. Aga teiseks põhjuseks arvatakse olevat see, et lennuki kitsas salongis levib viirus kergesti ka kaasreisijate vahel. Eksperdid, mis sa teed, kui gripi levimist õnnestub kasvõi nädala või kahe jaagu kinni hoida siis jõuavad meditsiinitöötajad rahvale piisavalt viirusevastaseid vaktsiine ja ravimeid jagada ning juba nakatunuid teistest isoleerida. Nii et kogu haiguspuhang kujuneb lõppkokkuvõttes märgatavalt vähem tõsiseks. Reiside ärajätmine või ka lihtsalt piiramine toob muidugi kaasa palju ebamugavust ning sotsiaalset ja majanduslikku kahju. Nii et seni pole rahvusvahelisel tasandil sellist meedet võimaliku pandeemia puhuks kampa võetud. Aga mine tea, ehk tasub siis ka seda võimalust kaaluda, kui reaalsest elust saadud andmed meetme tõhusust kinnitavad? Aitäh Priit Ennetile, kuulame natukene muusikat ja siis räägime sellest, mida ilusat ja head on sügises ja mõeldes sellele, et sel nädalal algatki sügis. Küsimuse esitaja on Mart Ummelas. Mida head on sügises, mida arvate riigikogu liige Liina Tõnisson? Sügis on tore aeg, sügises on loodus väga huvitav ja, ja selle looduse hääbumisest tulenev teadmine, et pärast viljakat perioodi ja sellele järgnenud puhkust algab kõik taas uuesti. Tuleb kevad, tuleb õitsemine, mis jääb ringi käima loodetavasti väga pikaajaliselt kauem, kui meie sinuga elame või kes tahes elab. Sees on midagi seetõttu minu jaoks rahustavat. Selles on teadmist, et asjad kestavad igipõliselt. Et on olemas midagi rohkemat ja võimsamat kui meie isiklik tahe või meie isiklik mure on olemas jäävust. Ja ma ei taha ütelda, et me oleme sipelgad, aga, aga iga pisikese mure pärast ei tarvitse siin hädaldada vaid maal rõõmustaks selle loodusega sügisel koos, kes läheb nii-öelda pärast viljakat tegevust väljateenitud varude kogumise perioodi. Vaat mul on niisugused tunded ja seetõttu ma ütleks, sügisene vihm ja tuul mis näitavad, et kõik ei lähe nii rahulikult, vaid vaid toimub mingisugune teatud võitlus või vastupanuhooge tulek või minek. See on iseenesest huvitav. Ja ongi tänaseks kõik. Saate pani kokku Meelis Süld, helipuldis oli Margo Järvam ja huvitaja alustab taas homme kell 10, null viis.