Et noored Ja nüüd teie, Eesti lugu. Stsenüüride keskel elas Reval oma igapäevast elutilgast ja toimekat sakslased, eestlased, rootslased, soomlased, lätlased saagisid vilkalt varahommikul tööle ja õhtu hakul koju. Kaupmehed, meistrid, õpipoisid ja teised linnakodanikud ajasid oma kodusid, ettevõtteid, poode, töökodasid. Mehed ja naised, noored ja vanad, suured pered ja üksildased inimesed elasid kuulsetes viilmajades punaste katustega valgetest korsnatest tõusmas suitsu taeva poole. Kas see oli nii? Kas tänasel päeval Tallinna vanalinnas jalutades oleme enda ümber samasugust pilti nagu nägi maalt linna käima tulnu 13. 14. 15. sajandil? Kunstiakadeemia emeriitprofessor Reinud soobel annab vastuse? Küsib saate toimetaja Piret Kriivan. Punaste katustega vanalinna majad ja munakividest kitsad tänavad iseloomustavat keskaegset Tallinna alllinna. Ja on öeldud, et mitte ainult Tallinna kaitsemüürid, vaid ka Tallinna vanalinn on üks paremini säilinud vanalinna Euroopas. Mis on see kõige iseloomulikum, mis seda linnamüüride keskel olevat? Maja iseloomustab? Maju-maju iseloomustavat krundi kujundlikust paiknevad ja tõepoolest Tallinna alllinn, nagu te nimetasite, Alvina hundid on, on säilinud enamus Eesti ette, need on, see struktuur on säilinud ja vot see on asi, mis on paljudes kohtades kadunud. Kuna hilisematel aegadel on siukseks jõukuse kasvuga ja on ära ostetud teenreid. Aga Eesti oli vaene, teie pärast isa pärast vabadust seda ikka ülimat vaene ja siin ei saanud midagi midagi ümber ehitada iiliti ja see kõik hästi ikka mööda. Ja siis tulid, tulid juba seadused peale, mis hakkasid kaitsema seda vana struktuuri ja, ja nii edasi. Ja siis ta tähilist niimoodi, aga see on muide erakordne. Erakordne üksikud hooned, kujutage ette, ainult üksikud kohad vanalinnas on ümber ehitatud, nii et seda enam ära ei tunne. Mis ennem oli, muidugi on kokku liitunud majad. Nii et selles mõttes on antud Eesti väga hästi säilinud nende punaste katuste suhtes muidugi pilt teine, nüüd on uued, suhteliselt suhteliselt ja palju kõrgemaks paljud muutunud, kui nad enne majad, ma mõtlen. Ja vanasti olid muidugi kõik teistmoodi ja madalamad ja. 13. sajandi alguseks oli linnast pilt olemas, kus oli sadam, kus oli linnakeskus, missugune oli, kus oli turg, missugune oli tänavatevõrk? Oli see pilt olemas? See praegu täitsa olemas, see on küllaltki uus pilt muidu ja see sai, sai, sai teoks või võimalikuks, sellepärast et et toimusid tohutu suured ja pikaleveninud vanalinna topograafia uuringud siis vanalinna taastaga, kujutage ette maastiku ja, ja selle selga toimunud muudatuste uuringud, mis siis juhtus või mis on juhtunud? Siin on nii palju tegureid, esiteks Tallinna maapind tõuseb pärast aegne post, spetsiaalne tõus, see tähendab pidevalt pidevalt pidevalt, iga päev täna ka ja said toimub umbes kaks ja pool millimeetrit aastas. Ja osad osa Eestist siis Hiiumaa tõuseb kolme millimeetri aastas kerkib veest välja. Ja, ja siin ka ja meri läheb kaugemale. Kuna maa tuleb ülesse ja tõukab, meri läheb kaugemale, eks ole. Ja nii, et see oli üks protsess, mis toimub pidevalt, teine asi on, on täitmine, mis vastupidi jällegi täidab seda igaks juhuks põhjustel. Kaldutakse maha, täidet, kardaks välja midagi ja edasi tõstetakse tänavaid, eks ole, uus Lassopalasi peale viieteistpidi ta tõuseb maapind nii et kahtepidi, protsessor ja, aga uuringud on lubanud siis näidata seda ja, ja, ja teha vahet ja, ja säilitada, mis ja kui palju. Ja nüüd on küllaltki põnev lugu, mis on ju üldiselt üldiselt noh, meiesuguste või niisuguse teada juba mitukümmend aastat, aga, aga mida üldsus kuidagi võtta vastu on see et maapind tänavas vanalinnas on täiesti teine, kui ta ennem oli seal mõne puu tänavad on kaks meetrit kõrgemal. Kujutage ette, et, et kuidas ära võtaksite, siia kaks meeldid, siis tuled välja keldriaknad ja muidu uksed keldrisse tänavalt. Ja tekib üks korrus juurde. Kelder Isamaa peal. Tuleb välja, et Tallinna keldrit ei ole mitte maa-alused, väidavad maa, peaasi, et keegi, kellel ei ole, ei tähenda maa-alust, kellel on hoiukoht. Selle kelledel, kellel või, või siis Viljandi silla, see tähendab koidu kohta hoiuruumi. Tegelikult ja, ja see pole midagi pistmist maaalusega. Loomulikult ei saa andad maa sisse panna, kes selle mulla välja kaevas, kuhu see viidi, millega? Võimatu, eks ole, saimatu, tühja maja hooria pärast pead hakkama sadu koormaid puuvankriga välja vedama ja kus siis viia ja kelle maa peal ja siis lubab ja linn on täis mingid logisevad vankrid. Ei, ma peale ehitati, maa peale võeti ainult muld ära. Mullakiht on õhuke, küllaltki video täpselt, millest see koosneb, see paari kuhjeni, meetride, mulla ja. Ja, ja selle all tuleb liiv tavaliselt tavaliselt tiiv otse siis siis liivakivist pudenenud liiv või on see või on segaka kruus, mis on jäänud maha ranna vallidest jääajal, kui siin jääjõed voolasid, eks ole, ja tõid teid täitsid seda lahti siin ja, ja teid igast materjaliga aktiveerisid ja muid asju. Kas siis see materjal, aga igatahes seal seal on, on normaalne, kindel aluspinna, see ei ole mitte täide, vaid see on tihke aluspinnas. Sinna sisse muidugi ei kaevatud, kui sul oli, niisiis võeti nii palju ära liivaid, saaks krohvi mördi teha. Oma ajamajalt. Toompeal murti omama majade avamajalt baasi, muide tooper keldrit teha, seal oli Paasmaa pidada siis ta jõudis sinna auk sisse, tehti kelder ja see baaslihtsalt kätte saadi, laoti seina. See on niisugune niuke algehitusliku niuke, vanaaegne nägemus või, või selline tegevus siis aegades, kui linna rajati, tehti nii, et et keldrid maa peal, alllinnas Toompeal võiks ka nii olla, aga meil on teine asi, Toompea ei ole kaubalinn, vanalinn Hansa oli Toompeal võimukeskusest, aga linnumehed selleks, et siin on saada kus siis liikuda saab ainult möödret. Mujal on ju sood, metsad, rabad, röövlid. Te arvate, et eestlased valesti ei röövinud? Täitsa väljamaid pidi muidugi sai soliivi ja neid röövleid ja vaeseks jäänud inimesi oli küllalt, kes kellel polnud muud võtta kui, kui juhuslik möödakäija, eks ole. Ja, ja sellepärast mingist pingid, reisimist, maad mööda esialgu ei olnud võimalik teha. See oli nagu noh, nagu Petsemine minema nagu mingi karulaande lähed, eks ole kusagile ja keegi sülle ja ja ei tea, kuhu minna. Võtan LSD, kui see viib mõned enam edasi ei saa, härrased paa, võtke riided seljast ära. Meelemini minema. Irvestitaksele laga, tee laevatee merre, Veriel vaba, seal on muidugi röövlist. Rääkisime nüüd Vitali, vennad ja muu sõnaga nüüd õeldi. Neid pole nii paljudega, et nad saaksid kõiki laeva kaaperdada ja kui te ikkagi ikkagi purjetajate ennist nurgataguseid mööda seda näed, siis saad rai minna. Nii et meretee on vaba ja siit veel paar nädalat, ainult olete lääne suurte linnade juures. Kas seal alllinnas, kui maja ehitati, siis mõeldi ka, kuidas seda röövlite pättide eest kaitsta. Ja loomulikult ja loomulikult siis vaja on üles ehitatud niimoodi. Aga, aga nüüd on siin me peame helistama kahte pikemapalu mida tavalised inimesed ei tea. Ja, ja need ei ole mitte maja. Haussid, mis kõik olid saksa inglise hauks, eks ole. Väidan, väidan Toomused, ladinakeelse sõnavaraks võetud, sest et nii neid nimetati. Ja nende hobused on, leidub palju säilinud. Paned vahe sees, keegi lõhkunud kunagi midagi maha ja siis see oli mõtete lõhkuda, juurde või ise ehitada, eks ole. Pähe lõhkuja hirmus tülikaks töö ja kallis pealekauba ja ja kiuline peedi juurde ümber neid juurde ei tee, see on printsiibiks. Ja, ja need Toomused fondis vanade majade sisse jäänud. Ja netoosed on kahte sorti, põhiliselt Toomus, liigne ja puumaja, stabiilne ja kivimaja, Toomus, liigne, kumbki Aminaata puumaja, kaminaga, küttekoldega, pikud, kaminaata, bee viivi kaminaadee küljest, mis, mis keelepruugis pärast on. Ja pärast hakatigi neid Götja pajukutselt kutsuma seal üldiselt kaminaatides. Ja tuleb välja, et selle Euroopa on täis neid. Meie ei leidnud neid. Me olime hiljuti leidnud aga Euroopast leitud uste soovite Tšehhist, Slovakkiast, Saksamaad, Prantsusmaad ja nii edasi. Eriti see Kesk-Euroopas täis niukseid maju. Riia. Riia vanalinn on, on võima Saladin olnud palju suurem kui Tallinn muidu. Ja seal on suur osa, on. Nüüd juba paarkümmend aastat tagasi hakati välja kaevama. Avastati äkki kusagil kvartalit all säilinud varemete all ja siis sealt kümnete kaupa välja kaevatud. Meil nii suuri leida ei ole, aga me teame ühtegi sellest alles. Kas tänapäeval inimene vanalinnas läheb mõnda majja sisse, kas on võimalik seda Toomust näha seal sees näiteks? Tänapäeva kutsutakse seda, seda hoone osa sagedasti sageli mitte alati sagedasti. Torn, see on vanalinna praegusel ajal vana maja siis päris ehtsad keskaegsed mäed on Tiide, Toolse maja diile on see suur eesruum, niukene festivalil pirakas ja, ja nonii, kooledest noorsooteatrisse või mis ta nüüd linna teati ventiile. Aga sellest jääb uks ja see üksinda koju on toodud, see on elu eluruum, peremehe maet ruum. Vaat see peremeheruum on sagedasti vana, sageli mitte alati sagedasti vana. Ja see või vähemalt on see alles vanu elemente või mitte, kui seal, siis tema allolevas keldris valu asju näha, vanad uksed, aknad, pliiatsi, toda majades sisse jäänud, keskele jäänud, praegu on teada nyyd kahe 30 ringis. Uskumatu, palju, aga neid pole osatud tähelepanu pöörata, kuna nad on sisseehitatud ei ole nii kergesti hoomatava Ericsi leitavad, eks ole. Aga kui, kui näidendi juurde teiste vahenditega näiteks Acadid joonised joonistuvad eraldama, leiad, et ahaa, nägijana, bana seinad, siin need uued seinad ise jookseb sealt välja uskumatult terve maja koos oma pidega ja, ja eeskodadega mõnikord ja mis seal väljaulatuvad ja siis võib-olla kahjudega näiteks. Maju, köök ja see persemajades kõige tähtsamad ahjud, kui ahi on elumaja, ahjude, lahtisest kerised, täitsa lahtised, niuksed, kivihunnik turva peale, eks ole noh, nagu saunas nagu meil lihtne, kõige lihtsam suitsusaun. Aga võib-olla parem saun, kus on, on keris juba võlvi all, eks ole. Need on siis tõepoolest uuemad Kadorifeerid või kerisahjud, mis samuti võivad olema ajades ja, ja kus ei pea alati olema muide kostenudki peale. Varasel keskajal ei tuntud korstent ja kus siis suitsu tuppa loomulikult. Kole lugu. Lugu täpselt nii nagu, nagu kusagil maasaunas kus ei ole peal korstent ja, või rehetoas vanas mis näidatakse ja minul on, on lasteriks vana, vana küll küll roostest ehitatud rehetuba koos reheahjuga ja korrastasin siga, mõtlesin tükk aega, mõtlesin, ja tegin siis ahju. Tule. Oli muidugi hirmul pang vett oli kõrval. Et mis juhtub midagi juhtunud. Läks põlema ja põle siia, uhke niuke, Umbahidete tuli põled sisse ja siis vile kinnine sealt uuesti välja tagasi. Ja niimoodi, nii et kui paned näoliga ligidale, lähevad juuksed põlema, eks ole. Tuleb välja uuesti niimoodi ja kütame kivid ülesse ja seal umbahi niuke umbahi rehed, Rehe, Ahi, Caroosse lastel olid siis ühe toad rannarootslaste näiteks, kuid nad ei elanud seal kunagi, need olid, need olid ühe lehe ja neid ehitati veel eelmise sajandi algul, veel oli ta kasutamisel muide viljakuivati mõtlemiseks Lamparred barreli ja muidugi seal kohapeal ei panda vilja, kus need, kus tuli välja tuleb, aga uskamatiivse töötab. Sein on jäetud, teete pilud sisse. Et suitsu välja läheks. Lähete õue, on fantastiline pilt, kõik tossab ümber terve maja toksodebel, aur kõik, mis välja ja kui, kui omal ajal, siis seal vööde discana muidugi muidugi iive rõõmsad, sest kõik putukas hetke kukkuda suitsu seest ja kanadalane pidu. Te nimetasite, Toomusid on puust ja on kivist. Tallinna alllinnas olid rohkem kivist või puust. Mida rohkem edasi, seda ookean, ikkagist, kivist, kivist kivist siis ta oli, Tallinnas on üks fantakse materjal, paekivikihiline pida, võimalik murda. Loomulikult seda vanasti enne enne Tallinna-aegseid veid, aine vani, vanimate murde veel. Aga kui tulid asendajaid, kes oskasid seda teha, siis läks lahti kivi ehitideks vigi ehitusteks. Toompeal oli lihtne tompelmis oma maa pealt Burda kusagilt Valli kraavist Burda paasi alllinn ei saanud enam ta tuppe keelas ära. Ei, vaat see oli meie maa ja, ja ta andina meepidi vedama, Laksame neli kilomeetrit, eemalt veeti kohale, vankritega murti seal, need Lasnamäe paemurd on seal, kus tehakse seal suurt suurt kunstnikku, siseneja kogu korrastatakse järvel Lasnamäel. Ja seal olid siis pae muudeti tehtud, tehtud murrud, paljuneb iga kamp kampadeks. Kompanii on sama asi, vihkam. Ja kompanii ja sygamp murrad seal kolm meest, vuras ja paasi. Keegi on see asi ära õppinud, kused kaukamaadisse teha. Kuidas murdesed esimest kivi kätte saada? Kõige raskem esimesed kivid ja kui see käes on, siis hakkab asi edenema ja tekib, tekibki väike pae murdaksele paemurd, Murd on lihtne teha, siis mõtlesin, et maapinna sees on noh, nagu katki murtud, šokolaaditahvel on praod sees, ivani see vaeses praod, sügavad praod ja praost rahulis aptis kutsetes Kastvat kasti seest murtakse siis paevälja ta leiva sirged servad võide Ilus segudes välja, seadungtseteist kassi murdma ja nii edasi. Ja, ja see siis veidi Tallinnasse või linna siia ja sorteerid, jaga kohaga ja nii edasi ja igale kihile anti nimi muide müüa USAd, toode tellida omale, tahate epic kiisa, tahad saada allumist valged näiteks või, või muld valget või mis nimi talle siis pandi? Muld valge või mis ta nimi oli, on ka, on ka naljakamaid Iideedee meeste antud tänapäeval isegi rumalasti kõnet kõned välja ja töömeeste poolt ja, ja täpselt teada, muide kõik nimed olemas, igal kihil need, õieti sinna Teide ta nagu poest ja vot seda seda kihti mingist või näiteks valge Tarssinalt või, või seda, seda kivi nii, ja nii palju. Ma ütleks teile, sead kihis, nii palju, sellest ehitaksin see linn, seda, see õnnelik kivisest müts tal kihtidena ligidal on, seal ütleme ehitise jaoks läheb üks neli kuni kuni kuni 22 sentimeetrit, kõige paksemad kihid, taksojuht ei ole ja neid saab veel murda. Kui paksem oleks murdest, ta peab, peab kuidagi lõhestava. Millal hakati tegema Toomustele teisi suuremaid maju peale ja miks seda hakati tegema, kas kas inimesed muutusid jõukamaks ja tahtsid suuremaid maju saada? Jumala ligiolukord muutus ja eriti pärast seda nii täpselt seost ei ole omavahel, aga ta võib, võib leida seose. Kui Talyn läks, läks Taani Altordu all uuesti, see oli siis 1340 56 oli 46, täpsemalt Taani kuningas müüs maha Eestimaa. Kuna siin tykki, see Jüriöö ülestõusu tõttu tekkisid konfliktid elanikega paljuva salle ja maalrid tapetud eestlased ei näinud mingit armu ega teinud vahet. Ja kontakt oli kadunud ja nad müüsid maha selle saksa orduga. Tallikuningas müüs maha kogu maa kogu Põhja-Eesti saksa, saksa hoolduvaksid. Memedeni summa oli aja ja mühis pärast edasi muide või andis edasi ta siis Liivimaa ordule. Inimauto oli, oli siia musta tennisemõõgavendade ordu mõõgavendade ordu ei saanud lüüa rängalt leedulaste käest ja oli peaaegu hävinud inissile asemele tehti, tehti siis teine, teine uus ordu, Liivimaa ordu. Ja ordu sai peremees ja see juhtus, tahab, on see 46. Ja muide, samal aastal samal aastal sai, käisid muud asjad ka edasi ja Tallinn alllinn sai enesele laokoha õiguse uus laokoht lao kohta seda, et ta võis hakata kaupasid lattu ostma ja vanema ja müüma, siis kui ta tahtis, kui konjunktuur oli hea, siis müüma. Aga eesti vili, muide, Stava rehetoavili läks väga hästi, see oli kuiv ja väga ja nagu nagu desinfitseeritud selles rehetoas. Ja see läks väga hästi, seda müüdi ja, ja laevade, nii vaevlete, nii läks vilja läände ja nendest või teist kaupa vastu hakkas tohutult äri ja vot siis ja neid Stalini ja kõike uut kaupalli wanna lattu panna ja ei olnud laohooneid. Siis hakata ehitama uusi maju tänava äärde muid esimest korda. Muidu oli majad hoone maja krundi keskel, et seal on ikka kindlam olla, et ümberkrunti, koerad seal hauguvad, eks ole, ja, ja nii edasi ja väikse pääl keskel lüliteeditada väelde, et otse majja saaks tulla. Ja te saategi, nüüd tekivad need keskaegsed vaja, mida me tavaliselt tunneme, mis on see, see linnateatrimajagi seal väidetud, kuidas ta võis olla enam-vähem ja te näete, et sealt saab tänavat, saab otse minna keldrisse kus nad laod ees seal soola ja raua ja muud laod on eesosas all keldris, siis võite trepist trepist tõusta ülesse päris korrusele peremehe korrusele, esimesele korrusele, seal jõuate Tiidesse sinna ja kus pere peretuba on nagu maal maalsele tuba, talviti seal seal tüdrukud kütavad lõngadest ja, ja põhitähivad kaugete maade jutt, aitäh, räägivad päris mustadest meestest ja kõik imestavad, et issand. Ja seda tagatoas on, on pere, peremehe tuba, selle pere elaks oma oma abikaasaga ja seal võib olla veel lastetubasid või noortele määratud tubasid taga veel kaks niisugust põhilist tuba, siis teie, Toolse ja, ja nüüd on siis selle kõrgetrippi, te olete tänapäeval ka sinna sinna teatemaisele pikast trepist üles vanasti, kui põrade tänavani madalamale trepid palju, palju pikemad. Ja kujutage ette, et kahelt poolt ulatuvad pikad trepid tänavale see on täiesti teistsugune linn, eks ole? Lepitsiiteleppis iga maja eest jep. Trepile, vähed, väsi puud, kuhu tulevad kauboid nihkelduva oma ohjad sinna tallipoisi kätte või kellelgi võib sulada käte ja ülevalt sisse. Kas alla keldrisse, kas joomakeedis on ju, on ju õllesaalid seal emas tänavers keldris sageli õlletuba või mõni pood. Panime riided kui ka sekundaarsed, muide. Või oli see õudne jajaa, aga vaene inimene, kus ta saab? Ta peab ostma pesemata kaltsud. Sädalti sate küllaltki odavalt kätte. Millal linnapuuded, voodipoed ei teatud, kauschinud on kus, mis te otsite, samaksin, sest et see tänakelder, see on, on omaette üksinda chati seatuppa, muide kui teile paras varas tuppa sealt ei saa, saab ainult keldrisse ühest uksest sisse, teisest välja. Ja, ja tuppa ei saa, ei piiksugi niukseid, piski ukse Liidupega Berene keldrisse. Need on mõeldudki puudeks täpselt samuti, niisamuti nagu parteis. Uskumata vana süsteem, ärid on tänav ääres ja poed. Nii, sealt saate siis osta, hommikul tehakse lahti näitaski üheksa. Ma ei tea, mis kindlasti tehti, mis kukelauluga. Aga, ja õhtu pärast kinni mõni vargapoisina poodi poetakseksele ööseks tuppa minna ja toa kohal omakorda toaportaali kohal on, on üleval ka ju avad viljaaidad, vilja, viljaaidad peredes elab oma vilja, aitad all nii-öelda. Ja, ja uhke tänavad saad kõikidesse ruumidesse. Keldris ja pööningul olevatesse villa salvele ruumidesse. Kuskil plokiga saab individeks alla lasta ja ja igale tähtis toiming, kui keegi tõstab või, või lähedased alla windel. Et tal läheb hästi, et ta saab müüa, nähtavasti oma taevad. Kui pole peremehel oma laeva, siis kamba peale mingil ajal või tellitud, mõni laen pidev ja tihe, laevaliiklus käib. Ja see on Tallinna jõukuse alus, vot need majad, samad viil, majad näitavad siis jõukuse järsku kasvu tõepoolest. Kasvanud ja lihtsalt hakati maju ehitama. Eks ole, on toimunud muudatus. Vanasti seda ei olnud ja vanad, sellised väiksed ajad ja kaubandus oli, aga see oli kõik väikese ulatusega. Te olete öelnud, et need viilkatusega maja viil majad võib niimoodi lühidalt öelda, et need on just nimelt Tallinnale omased. Viil vajad, on üldiselt omased kogu kogu kootikale, eks ole see tingimus, kitsam kitse osa vajast Tiide osa tänava poole. Et see oli linnaseaduses ette nähtud, et, et hästi vähe tähendab front. Kui läbi Riibekkisi vahetusid veidike Taani. See on muidugi palju suurem linn kui siin, nagu oli ta ka väga tähtis, tähtis hansalinn, eks ole. Meie maja siis on täna väljas jah, nagu saiad ning saiaviilud selle leivaviilud ja, ja kitsaserva, et vähem võtaks, võtaks tänavafronti. See oli muide Lübecki õigus, kui siia tuli Tallinna koodeks ette nähtud muide et see Peab olema kitsama osaga vastu vastu tänavat. Ja mitte kõikidele jäänudki tänava sissepääsuvõimalust. Mõnedki krundid pidid käisid sisse hoopis teiste kaudu selle niimoodi tagantpoolt käis siis kuidagi kellelegi kellelgi oli, oli portaali ukse väravaportaal olemas seal sisse ja siis tulid oma aja juurde head ruumi. Niimoodi, aga, aga see siis oli, oli, oli üks, üks niisugune tõepoolest niisugune kindel nähtused jõukaks saanud ja viid vajad, on tõepoolest Dannyle äärmiselt iseloomulik. Teistele ka muidugi, aga täpselt sellist tüüpi, kui Tallinnas ei ole maa mujal näinud ja ei ole üldse kindel, et see mujalt tuligi üldse. See võite selles kindel ei ole, ta võis tekkida. Loyo on ju igasuguseid arvamusi, uurijaid, eks ole, kiker kindada naine, see arvamus, aga, aga mulle tundub, et ta tekkis siinsamas just selle Se jõukas linnas, kus ei kiimatuslik olemas ole vana päidega väga töökad ja, ja tegusad inimesed. Et see kujuneks hiid. Siin olid jätte õitseajal umbes 50 ehitusmeistrit, kes töötas alllinnas 50. Tohutu hulk, eks ole. Ja muidugi koos oma sendidega paremate ja teiste sellidega ja õpipoistega ja muude ja pluss kiviraidumist ja vedajaid ja palgi varretajad ja ma ei tea, keda veel kõik tohutu onu jäi teed, eks ole. Ja neid ehitame ja, ja on ka olnud hetki nagu näiteks raekoja ehituse ajal, aga see on väga vara. Tallinna raekoja fassaad 1000 402004 happe valmis, iive varajasi, keskaeg on alles algamas. Täis keskaegne, räägime 15. sajand, algus alles. Ja väga kõvad ehitusmeistrid, mulle tundub, et nad teevad, seal on palju muud ka veel. Ja, ja äkki linnas Daugu arhitektuuripilt muutub väga hästi tehtud maja iive, kõrgekvaliteetsed ja uue tehnikaga ja nii edasi, nii et nad võisid vabalt ka selle Tallinna maja vene nikerdada. Muidugi koos tellijate koos omanikega, ega need kõrghooned siingi tekkisi silma omaniketta, kui ta ütleb, et ma tahan siia hotellis Sisaslik britilik siin hotelli. Hästi ka leppisid kokku ja muide veel kogukond, kogukond, kogukond ei sandid 11-ni maja, kui naabri või vähemalt nii hea sulekogukond määras, väga palju. Ei saanud ju teha teistsugust hoonet, mingi suht võõras stiidist, kõik näitasid näpuga ja ei teinudki niisugust vaja. Keegi ei osanudki teha. Meistrid oli samuti õppinud mingeid asju tegema, eks ole, ja tegid hästi ja veel paremini. Ja nii kujuneb, mulle tundub mõnekümne aasta jooksul Tallinnas ja siis on vaja nii, et ta saab iva 15-le läätsi, valitsevaks jätkub veel 16, sajandi Ikveid viid vaju rõive uhkemaid pakub rohkem kaunistatud ja tuulelipud tarned jaja tulekuga ja tuulelipud lipu lipulehelt kullatud, kullatud päris lehtkullaga. Kas liigne luksus ei andnud, näete kui tänaval sõidab mees Cadillaciga Cadillaci, kas käest ütelda kiiluga ütlen küll, oluline raha, selleks raha üteldi küll. Tal on sees raha ja ta võib sõita ja lapse sõidab ja nii oli see see tuulelipp ka kullatud lipp ja siis veel need munad all all niuksed, puhtalt dekoratsioon ja proportsiooni ja muu pärast ka need, muide need olid värvilised, mõnikord ka kullatud. Tavaliselt olid talvised ja värvitud vastavalt meistid vällja värvi ja meisti pahadel meistrid tegid seda kinki. Nimelised teadjad mehed ja, ja nii edasi, siis on see üks väga huvitav. Huvitav peatükk tegelikult ja ja need üha rohkem tekivad ja, ja miks nad seal on, nad näitavad, kuidas kaubandus läheb, kuidas meele läheb, kust tuul puhub. Meil maja oli mitu korda suurem kui Toomus. Kas viil maja võis teinekord olla ka nii suur nagu varem Toomuse juurde kuulunud krunt, et terve krunt ehitati maja täis? Isegi veidi juhtumid on seal, et, et see õuepinda väga väikseks jäänud, aga tavastki taidlast järk-järgult ütleb, et elada, näidatakse välja. Soov jääb sisse, mingisugune hoov ehitas ka sinna kitsad küljeplekid, majad mõnikord, mis on nagu päeva ja müüdi vahepeal on, on krunte ligi 100 meetrit pikk kitsad väiksed mäed lähevad sealt läbi, muidu jääd mööda ja ja, ja, ja nii on jah. Toomust sai kütta kaminaga, kuidas neid suuri maju Ja kaminaga aga, aga juba juba iva, Iideevia esimesed andmed on meil 1000 350, sotsiaalses on umbes 3350 70 on siin tekkinud tekkinud siis tekkinud siia jõudnud, keris hüpokaust siis samasugune keriseahi pealt kaetud, eks ole. Kerised kividades kuumaks. Siis pane see suitsu kinni, kui suitsu pole enam ja tehakse ja teised õlid lahti sooja lõõrid. Ja need viivad selle kerisekividega kivile kuumuse oma kanaleid mööda tuppa suurekihi alla, paekiviplaadi alla pae, kes paneb mida, millisel muul kuud augutsee kuus auku näiteks? Kuus mulkuse näiteks põdesid tepslik peate, arhitektid on, peaasi, et te peate ära, sealt tuleb soe sisse. Söetuppa muidugi seal kaude soojusei ole nii väga-väga hea ja varsti tulevad ka ahjud, aga, aga need on hiiglamoodi levivad, neid on kõikides majades olnud kaloriferi seadmeid isegi isegi linna tornid Pika Hermanni tornis näiteks on täna siin alles see niisugune seade seina sees. Et soojendide valvurite tagamise asemel alust ja majades ka viidi, selle pea tõstsid, tõstsid pärile sagedasti selle kohale oma voodi et alt oleks soe ja, ja eks magada. Ja aga nii, et neid kutseks siis kalorisseer kalduris see võit või keris hüpokaust või kuidas seda nimetada Pälyton Roomast, Rooma, Rooma ära kõik teed viivad Rooma veidi kõik tuleb Roomast kogu meie ehituskunsti Roomast läbi Euroopale loomulikult pikka teed mööda. Aga kõik ta tuleb, sealt. Nimetasin ka kõik, nimetasite ladina keeles kõik, nii näidisnimed, kõik ladinakeelsed. Lõpuni siis töö asemele keskalamsaksa keel tuntud rääkis nagu hollandi keel. Olles sunnitud lugemasid, et dokumendid on selles keeles täiesti. Aga selle, selle lause ma, ma lihtsalt kosee Ighedgen puldi meil hetkel on meil maa ei ole ühtegi kurna kaasa võtta. See, muide meremeeste kee taies, nii jäägi Meremäe sadamas igal pool, see oli tohutult levinud keele, säratakse, keel Londonis võiste rääkide Bergenis, Norras ühisest rääkida seda ja kus Tallinnas räägiti palju keeli. Ja jah, ja räägiti muide ka eesti keelt. Eesti keeles muide, oli küll ilus öelda eesti keeles. Mõnikord Dropendati meil muide ja sõimati ka eesti keeles ja ja nii ja teadis, et, et 25 isegi rohkem protsenti oli eestlasi siin. Ja paljud võõrad õppidendiga kõnelema eesti keeles süüa eriline keel, seda pole võimalik ära segada teiste keeltega. Eesti eesti keel on niivõrd fantastiline selline teistest, et ta peab lihtsalt kõnelema, ära õppima. Tartlane Eesti lugu. Emeriitprofessor Rein soobel rääkis keskaegsele Tallinnale iseloomulikust viil majast lugusid Eestist kuulete laupäeviti kell üks ja esmaspäeviti tund enne südaööd Vikerraadios päeviti kell üks klassikaraadios ja igal Teile sobival ajal vikerraadio koduleheküljelt.