Politseid. Paneme a-. Ja miski muu meid ei huvita. Lauri kui söis ja Mart Niineste Tere, tere, tahan oma raha tagasi, ma tahan ka. Aastanumber on vahetunud, aga ikka ei ole, raha ikka ei ole. Puldis on ikka Niinasti võims ja mul küll. Ja punkpolitsei alustab uut hooaega. Ja meie hiljutine saatekülaline Hendrik Sal-Saller võitis peale 15 aastast pausi raadio kahe aasta hittide, mis on üks äraütlemata tore uudis nagu ka see, et ometi oli minu meelest üks normaalne unistuste bänd kokku saanud, et oli ju lõbus laul, võims. Ja täitsa lõbus, mulle meeldis ka originaal. Et Villu Tamme just kirjutas, et kui plaat ilmus, siis Stubbi ta Trins plaadifirmas oldi öeldud tükk aega, millest saab nende firma esimene väljalase, kas siis Babahhi singel Roskaja vodka, mille p poolelt siis pärines praegu kuuldud lugu. Või siis JMKE tere perestroika ikka. Villu suureks rõõmuks jäid nemad võitjaks. Jep ja jätkame uue Eesti pungiga on kaks ansamblit lähiajal, seal ei saanud ju valmis oma üheks lühiteine kauamängiva. Lühimängiva sai valmis jõuludeks Nil juudi kopli punt. Mängija sai valmis Spich vaid, mis ei ole kopli punt minu teada. Kumba kuulame, kõigepealt, ma arvan, et kuuleme neil juudid sellepärast et nende laulu pealkiri kõlab nagu uusaastalubadus. Seo Puidet saibis. Andrea. Hehh päris raju, no näed, nii nagu neil juudi kõigepealt lubasid siia sai. Niisiis pihvaid tegi, nende loo pealkiri oli abi uus, ehk siis väärkasutamine, ärakasutamine, mis iganes. Antud kontekstis ta võis täheldada. Aga ühe venekeelse loo tahaks mängida veel. Ja see on duo progoria puuso kes 16. jaanuaril väisavad ka Von Krahli oma minituuri raames päev varem Nad esinevad Piiteris ja paar päeva hiljem Riias. Tallinnas astuvad üles nad koos sekvoiaga. Aga kuulame nendelt pala trambai. Nii prohoria pusa Moskvast 16. jaanuaril Tallinnas Von Krahlis. Et ütleme tere meie külalisele Kultaly Prohhorovi pusa, mõlemad prohor kui pusa. Aga passis on ta ei, need on prohoria, puusa. Need on kaks erinevat andmed, need on ja Nende nende inimeste ametlikud passis kirjas olevad nimed on Mait Vaik. Ehk siis vere Mait Vaik ära. Kuidas sulle meeldis see lugu, mida me kuulasime? Meeldis nagunii üliväga, mängisime seda kolm kordenemis Lindsay. Ja et tõepoolest super superlugu, sellepärast et mul on täpselt samamoodi sõitnud trollis või trammis koju. Ma kuulan siin isegi teatavat sarnasust su enda käekirjaga. Kas sa oled näoga? Ma olen nõus sellega, et see see teebki nagu kuidagi rõõmsaks ja kurvaks mõlemat pidi, sest ma olen alati rõõmsa kurb. Nii et kusagil Moskvas on veel üks Mait Vaik, kes suudab kirjutada tekste, mis lähevad Tallinna maid vaigule korda. Väga-väga läheb korda, väga läks korda see lugu. Sinu. Tehtud muusika tekstid lähevad ju ka paljudele korda kuid nii mõndagi on sellest veel avaldamata. Seni ja osasid lugusid sa võib-olla ei plaanigi avaldada, on selliseid. On jah, et selles saates ühe loo, see koduteel selle avaldanud Tartu-Tallinn maantee. Kuna tegemist on politseiga vist, see on täitsa tõsi. Aga alustame palaga, atraktsioon, mida sa selle kohta ütled, kohandumine täielikult on see tegelikult, see adaptsioon ei ole mängu ladina keeles õigesti öeldud. Aga tekstis tekstis võib kõlada niimoodi, kui hea kohane ja sa ise oled. Niukses loost kuulete. Ja surma. Ja möödaminnes surmahirmu. Lapsel lasen jumala. Ja saatana. Asendasin valu. Jalapsalasena millegi, millel pole saanud Siis lapsel lasen medaljoni, millel pole saanud. Lapsena seni oma valu. Maid jah, see lugu oli hoopis elektrooniline, mitte kitarriga tehtud, nagu plaadimaterjal. Sai kirja. Et mis värk sellega on, et sa plaadi tegid Raineriga kahe peale, aga muidu kirjutaja tarbiti, et see on nagu Raineriga kahe peale selle plaadi tegemine üksi. See oli mingisugune meeletu sünergia, et see toimus nagu nagu ebareaalsuses. Et Rainer hakkas juba sügisel heinapinda, et teeks plaadi nende lugudega ja ma olen nõus ja kevadel see plaat sündis, sellist põhimõtteliselt sinu elektrooniline materjal, mille Raider Sis seadis ümber kitarri peale. Nii ja naa. Et osaliselt oli elektrooniline seal Smitte. Aga miks elektroonilist plaati teinud, eks ma teen selle. Ahaa, selle kutsumuse kunagi uuesti saatesse, aga mis oli esimene lugu või kuidas sa üldse sattusid Raineriga koos kirjutama? Ma ma ei mäleta, mis esimene tekst või mis ta võttis või mis andsid talle või kuidas juhtus. Ma tõesti ei mäleta seda täpselt, aga minu meelest oli see isa tuli koju midagi taolist ja Rainer ütles, et see on kõige idiootsem tekst, mida ma üldse elus olen, nagu. Näinud amet, esimesed esimese loo. Ja ma arvan, et see on üks kõige suuremaid metromine hitte. Aga teised tekstid, mis sa oled teinud, metrolla? Varasemad? Ma olen Metro nagu teinud, et kuidas ma tekste kirjutan, ma kirjutama ei suuda kirjutada niimoodi tekste, et keegi tellib mul teksti ja ma kirjutan, et see on väga vaevaline. Tõsine piin. Oled ikkagi luuletaja. Kui sa nii ütled. Sinu sooloplaadi avalugu kannab pealkirja, kes ma olen? Kas annab meile vastuse, kes sa oled? Sa oled üks asi veel lahti, sa oled siin stuudios väga rõõmus inimene, aga ometigi mäletan, kui ma esimest korda seda plaati läbi kuulasin, ma jalutasin kusagil Pelgulinna ja lilleküla vahel mööda pimedaid vihmasid, sihukesi juhtisid tänavaid, see plaat tiksus mu telefonis ja ma tundsin ennast järjest halvemini ja halvemini iga loo järel. Ja järjest väiksemana ja väiksemat väiksemat. Lõpuks pidin. Punkt politsei kuulajate peal ja paneme käima loogias, ma olen teile seda lugu, meil poole vähem kuulajaid. Maa ühel hommikul ei saanud enam aru, et ma olen. Ja ühel hommikul ei saanud enam aru tõstmatu vaen. Sain aru, et mul on vist päris mõnus omaette olek. Ja sellest aru sain et küllap ma siis olen. Ma olen onlikule, ei saanud enam aru, miks ma elan. Sealsamas aru sai, küllap. Sellest aru sain, et küllap ma siis olen. Sellest aru ma ei saanud. Sain aru küll, et mul on päris olek. Kuid sellest aru ei saanud. Miks ma olen? Ja inimesed, kes mu kõrval elasid ja olid Kuid sellest aru ma ei saanud. Sain aru, et mul on vist päris omaette olek. Ja sellest aru sai, et küllap. Tere alles jäänud kuulajad. Tere. Kas te saite vastuse küsimusele, kes te olete? Kuid ma tean, mina kuulen ainult vaikust, keegi ei vasta meile. See on peaaegu nagu vaik, kirjutage saate foorumisse, kas te saite teada, kes te olete? Maid? Ja üks teine mees, kellega siin veel väga pikk koostöö seob teksti autorina, bändikaaslasena on Trubetsky. Ja et mäletan kunagi leidsin mingisuguseid vanad vennaskonna lindistused ja seal oli ka Musta lipu valguses. Ja siis uurisin Tõnni käest ja ta ütles, et, et see on tõesti sinu kirjutatud aastal 86, kui sa olid umbes kuueteistaastane ja mul on see tõsi. Kaasa ei mänginud vennaskonnast. Ja siis veel ei mänginud ennast. Ja sa isegi mõelda selle pealt võiks kunagi sinna mängima sattuda. Ma ei tea, kuidas seda eetris tollis avaldada, et et ma olin niivõrd tugevas ülatoosis, et lihtsalt onu võttis mu nagu sabapidi kinni, näiti vidin ja ütles, et nüüd lähme proovi. Ja ma ei suutnud mingit valet, et välja mõelda. Et miks sinna mitte minna. Et ma tahtsin, nagu ma ei tahtnud mängida, mängis mulle meeldib tegelikult laval olla aus olla. Täiesti ausalt ütlen mulle meeli laval olla tegelikult. Ja kui ma olen laval, siis on mõnikord mängin seal ilgelt idiooti või tola, aga mulle meeldib, aga ta hakkas bassi mängima, sedasama välja paistsime mängimine, mis. No üks lihtsamaid ja võib see ametikõrgendus temale, kitarrist seal bändis. On alad ja Anti mängib passimist. Ja tegelikult kui siin oli juttu just loost Musta lipu valguses siis sind saatesse kutsudes meenus, et ka mina olen. Sõpradega kunagi teinud sellest loost ühetöötluse. Ja selle selle sõpruskonna nimi oli vaid open. Ja kuidagi tegemist muidu sellise tõsimeelse või vähemalt tõsimeelsena mõjuva bändiga. Aga prooviruumi seinte vahel tegime ka selliseid lõbusamaid versioone igasugustest tuntud paladest. Ja selles bändis mängisid Jaanus Rumma bassil trummidel Andres Aru ja laulis seal Jan Kaus. Ja selles loos siis ta improviseeris lihtsalt sõnu, mis tal tulid pähe punkliikumise teemal ja siin lisaks lisaks mõnele fraasile sinu tekstist on ta kasutanud ka mõnda Fredi luulerida ja lisanud sinna veel igasugust asja. Pala ise ka lühike ja katkeb järsku, sest ka see sai lihtsalt otsa. Ja vabandan kehva helikvaliteedi pärast, aga, aga see ei ole tehniline praak seal kultuuriloolise väärtusega materjal, mida ta kuulata. Jah, jah, elagu Mont, ära naera midagi. Paneme loo. Hui sujuv soojus, millega küll teie omal ajal noorepõlvest tegelesid? No aasta oli 90 ja ja kõik oli veel ees ja kõik oli veel ees ja usk, lootus, armastus ja ka tusk, töötus, armetus, pärast. Üksindus, uskmatus, aga et sellenimelist lugu. Me mõtlesime küll ka mängida ansamblilt. ABS veel vaatame, kas me selle leiame üles, et et miks see lugu sulle oli oluline. Üksindus. See oli see, kus kojamehe esid lauluread surma seisad mu siseukse taga, sellepärast et ma olen alati olnud nagu surmaga kõrvat kõrvuti. Et minu paremal õlal on alati nagu soosund nägu, vend, nagu ma ei tea, kas ma tohin teda surmaks nimetada tõepoolest, et ma ei julge seda. Kel on ja mihkel aga tean ja parema õla kõrval kogu aeg. Ja kui ta ära kaob ja ütlesite, maitses jälle mingi ilge pasaga hakkama saanud siis vaat siis on tühjusetunne. Et nüüd tuleb kirvega selja tagant. Et minu jaoks on see nagu oluline lugu, et, et, et see on tõsi, et surm seisab sihuse laganud. Okei, minu parem kõrval. Surm peab olema. Lapsepõlvest rääkides sa mainisid, et sul on elus olnud väga tähtis inimene, vanaema. Jah, meeletult tähtis, aga ma praegu vist ei jõua rääkida siin saates sellest täpsemalt, aga ütleme niimoodi, et meie kodus oli nagu kohati Werner Riwanooli oli rohkem kui vett. Kirjeldasime huumorisoone pärinud vanaemad-isad. Ta tegelikult oma vanaema vähenenud, aga päris ta tegi, ehitas lumelinnumängumajasid kõike absoluutselt. Oli hästi külm talv, siis jahimehed. Vabandust. Siis toitis kitsi. Jahimehed, lasid kitsi tapma, siis tapma, mitte küttima, kus on kaks erinevat asja. Vanaema ütles kõigepealt, laske mind maha, siis minge laske need kitsad maa meelest kõik. Püssidega palju Me peksu laulutekstidest, luuletestus, Vissid Su tormilisele noorusele vanaemale see tolmil, noor, seal minagi, normilionaalsed, olen niivõrd kohutavalt palju Venemaal olnud. Et ma olen saanud vist, ma arvan, umbes üle 100 liitri nagu vereülekandeid nagu Venemaalt. Ma ei tahaks liialdada, asetus on nagu miinimumsoontes voolab ja sellepärast see minu soontes voolab veel teine veri koos Kose eestlaste verega, kes andsin doonorid. Ja seetõttu vist ilmselt ka on see põhjus see, miks kuidagiviisi teinekord peetakse eestisiseseks teksti kirjutatud Soiv sihukeste lendude vastaks, nagu ja miks sulle siin läks, nägi? Ma ei julge rääkida, aga ma olen vene haiglas ja mind pandi lapsi peksma. Sunniti peksma. Ma olin viieaastane, minu naabervoodis oli üks umbes 15 aastane uit. Tema esineja oli Viktor perekonna nimel sai seda mutti, puudub ju see. Ja mis, mis sa arvad, kui Venemaa teema otsa kuulaks pala kojusõit? Ja kuulame selle ja see on ainult üks kord ja ainult selles saates. Lugusasin paadi melata. Ta on juba kohe tulekul kuigi juttu on seal vist just nimelt hoopis Tartust kojutulekust. Jah, see on Tartust Tallinnasse sõit, me oleme kõik, kes me oleme, muusikud olema seda kümneid kordi läbi elanud. See on vist kõige parem aeg muusiku elust. Tegelikult see on kurb lugu, et, et sa ei ole nagu irooniline küll alguses tundub Saun. Oli sõida saaliliga. Korraldaja helitehnik. Need olid mõjud. Laulja ta need poisid. Saksakeelseid laule. Joodi sooja veena tehti suitsu ause. Seal poissi jõuludest, Rooma. Üldse talveilm. Üksik magaja tseeri. Kuulge, mul on külm. Tõsisemal teemal. Kitarri EDS juhtmetes. Ma tundsin eemal. Või poissi ja nad toas mööda eine tema. Ema lauda ja mujal. Muutus aina. Siis algas Tartu-Tallinn maantee. Eesti leegioni. Kus, kes oli? Täna väsin viis. Ja kindlasti Baikali. Siiski lükata ja kraavid kuulajad. Need hoidsid enne näinud. Ma nägime rebast ausalt. Ei ola kraavi põhjas oma silmini. Leppisime veel kord kokku. Enne Vantheralid üks pilt või ainult vein ja kiiruskaamerad. Ei lasknud koju meid. Siis leppisime kokku et enne kontserdi vaid ainult väikerid toi vei. Võistleja puhas mööda. Öine. Jah, me siin vahepeal arutasime, et jube jama on bändi teha, kui sul on juhiload. On tõesti, et ütleme meie sõpruse puiestee, kus on Andrus Umbsalu nagu püham inimene, kes on teinud. Kogu aeg edasi-tagasi tassinud ja tehnika eest vastutanud ka kohalejõudmise sõidu kõik köiest nagu ütleme passi me saamegi alati bändimees. Mees, oot, aga kõigepealt mängisin sina passinud uid, seal tuli supakas. Jah, aga siis me leidsime, et tegelikult ei anna, Andrus Haapsalu on üks eesti, panime passimehi. Ston pääsla näha on ka üks kaks tükki. Ja saigi sõpruse puiestee staar liige, kes mõnikord käib laval ka. Ma nii ei ütleks selles mõttes, et et mina midagi, ma kontrollin rohkem ka ütleme Sa kontrollid seda, mida suust välja ajab laval ja ütleme siis sa nimekitusele inetult öeldud. Nojah, aga meil ongi pullisaade ja me võime teinekord inetud olla. Et ütleme, eile õllekrõpsu signatuuri ei ole, et siis me peame ise naljategemine? Ei, aga ühesõnaga, aga sa kontrollid põhimõtteliselt seda, mida Allan laulab. Ei kontrolli alati selles mõttes, et annan ei ole tahtnud laulda mõnda tekstiga. Mis siis saab see Lugad tegemata. Ja vastupidi on ka, et teinekord tuleb alla proovi, on nagu väga hea meloodia. Ja keegi ei võta vedu, et kõik masinad Küsimusele võib-olla ei selles et. Kas on hea tekst ja meloodia, vaid küsimus on nagu tunnetuses ka siis tuleb see teineteise, tunnetas uuesti tagasi. Järgmises proovis. Millal supakas plaadi teeb, et need olete ju vallanud sooloplaadi teinud, sina oled jälle sooloplaadi teinud, vallandan jälle teinud, sina oled nüüd esimese teinud. Merili on plaadi teinud, et nüüd võiks nagu ele bändi haigust tegelikult kätte tulla. Neid seoseid ja tegemiseni palju, et ma ei oska midagi lubada. Ma jään vastuse võlgu, saab siinkohal. Selles mõttes Metro. Luminal peaks paadi tegema. Mul on kaks head teksti kirjutatud tõesti rammitest nagu tõstan, head tekstid. Nagu, aga see ei anna plaadi materjali välja. Kui sul kunagi sellist olukorda ka olnud, et mitu laulukirjutajat on su teksti peale hammast ihuma, seda tahavad seda teha. Ma ütleksin niimoodi, et Eestis ei ole sellist olukorda väga. Et kindlasti on nagu palju laulukirjutajaid, kes on tahtnud mu tekstidele teha muusikat. Aga ma ei oska kirjutada niimoodi. Tapke maha, raisk, ma ei oska. Ma ei suuda kirjutatud tellimusel peale. Aga sellele siis pole ka mõtet, kui mõni Allani või Tõnu või Raineri või su endagi poolt viisistatud tekst pildistada? Seda on tehtud küll ja küll, eks, ja jätame välja mõned asjad, mida ma ei taha. Aga sa tahtsid mängida ühe pala, mis ei ole ei sinu ega sinu sõprade kirjutatud. Ja selle autoriks on higi, papp ja mängimiseks oled sa valinud hoopis versiooni, kus laulsid, laulis juusis juu oma bändiga. Et miks see lugu patsiancher sulle oluline on? Ma kuulan, ma kuulasin seal Dacinzeri esituses kogu aeg ja vannis ja, ja Makuks vanni oma teadusel, tulin siis purgid naeltega parandatud makk kärssas seal kasseti mu mässinski ära. Ja nagu sa meil vahe veel välja lobisesid, oled sa seda lugu, mängin tiga oma bändiga. Et sa oled väsinud ja hea tõepoolest jah, et minu meelest iga rock peaks mängima ropendeks mängima, tassingherin. See on püha lugu, sa nagu meieisapalveusul teksti kirjutajatena lemmikuid kelle lauluteksti sulle endale korda lähevad. Lõuriida loor, Anderson. Rohkem ei ole. Ega vist ei ole jah. Aga kuidas sulle Tõnni tekstid meeldivad? Sa oled kirjutanud ka ju proosat. Möödunud aastal tuli välja sulle raamat jusse, tema vennad. Aga kas? Kas need debiilikud on päriselust Saavistlasemise lobised ka? No seal üks tegelane on tegelikult ainult broki prototüüp, kellel on prototüüpa mustikas ass. Pidin ta nii palju muutma, et ma keerasin täiesti tuksi, kuna ta on tõesti debiilik. Aga kui sa kirjutasid sellise maaeluraamatu mis maaeluga minu, minu elu, maaelu on tegelikult väga tihe. Et ma olen põhimõtteliselt skuva ja kosel, kogu aeg on pohla, tema lehmad on ju heintalgud. Osamotjal nagu püha inimene, vist 98 aasta 98, kassad, pahanda ikka või pidas lehma ja. Vitsuril ja kõik, kõik, kõik naabripoisid seal, me olime nagu nälg maalaps selles mõttes. Et kui linnapoiss ja paarina peita. Me rääkisime siin autojuhilubadest, kas traktoriga oled sõitnud ja traktoriga olen sõitnud maal küll, jah. Et ma olen teinud nii Kosel kui nii mõneski kohas. Autojuhilube ei ole mitte kunagi ideega mitte kunagi. Muidu pead hakkama ussi asemel sõitma ei saanud lihtsalt põhimõtte küsimus massi bassi mängida kunagi lava peal. Ei tea. Aga kas sa maa maale läheksid elama praegu? Ma olen mõelnud sellele tõsiselt, et ma jään vastuse võlgu selles mõttes, et ma tõepoolest vastuse võlgu kas lääne- või Ida-Virumaa pigem Lääne-Saaremaa või Hiiumaa, Hiiumaa. Kuigi on vaigurand Saaremaal, mis on nagu minu perekonnanime järgi, kus ta minu vana, vananenud, aga pigem Hiiumaal ja mitte pigem, vaid raudselt Hiiumaal. Raudselt. Hiidlastel on hea huumorisoon, nad on pehmemad. Neil on austus teenile suhtes. Suhtes milline su lemmikmereröövliraamat oli. Tegelikult oli see peata ratsanik vist, aga seal mereröövliraamatu. Röövlid röövlid, šeff, pangaröövlid, minu jaoks šeffid, kas Saveli arvus, aga vargus on vargus ja sellist sõna kasutada ei tohtinud. Vanaema ei lubanud? Praegu heitis, kasutasin vanu Vanama vabandust. Mõnikord varasega munad. Mõnikord süüdistatakse ju rahva riisumisega poliitikuid. Kas selline tegevus? Ravimile hätlus. Kas sa ise läheksid poliitikasse? Ma arvan, et hetkel hõlmitel, et ma olen nagu tõepoolest selles suhtes nagu immuune. Ma ei taha minna poliitikasse. Võimalik issand Lennart Meretoolil isiklikul Sa oled elanud ka kunagi Soomes mõnda aega koos vennaskonnaga, kas sa praegu veel võtaksid sellise amatööri ette? Oleksid nõus elama kusagil mujal, kui Eestis? Ja kindlasti koos vennaskonnaga ei ilma vennaskond. Aga praegu me ei ole nii tihedalt seotud vennaskonnaga, aga põhimõtteliselt jah, aga mis oleks see koht, kuhu ta tahaks minna? Joodopkeevitš ERR-i kolleeg ütles, nagu kaks korda ainult Gröönimaa või Island. OK, Norra, Soome ja Rootsi jäävadki sinna vahepeale kuhugile teravmäed. Tera märga ja Jan Maieni saar. Ja malmist kaks elanikust. Millal ta esimese rõõmsa laulu teksti kirjutad? Kirjutasin ära. Ja see ongi kaaluminali nagu uue plaadi peal olemas. Lainetes on hea. Jääme ootama, siis lumi oli uut plaati ja et see on nagu islikesin vormi. Last. Viimakas viimane kiri oli ka sinu kirjutatud tekst. Su viimne kiri seda ei all, mis nõus laulma. Aga mis seal lõbusat oli sinu jaoks? Miks sa peaks oleks midagi lõbusat? Ma ei tea, see oli siuke rõõm. Harukordset rõõmus laul Metro Luminal kohta. Viskasin viimase kirja. Lilli hauale ei kanna ja kõigest on ükskõik, kuigi kogu Metro Luminal ja siis ma mõtlesin selle peale, et just kannan hauale lilli, teen kõike. Ja kus on meil vaim, olen mul on nagu tõenäoliselt äärmiselt kummaline irooniameel naeru. Et see oli nagu irooniline, kui palju sa täna siin saates oled ironiseerinud? Päris paljud. Selged, mis loome saate, lõpuks laseme ma tea, ärkamine minu meelest võiks olla, ma saan seitse minutit, kestab. Teine variant oli sul ansamblilt Vaids. Haara vaid Spursi ja maitsva me oleme. Politseil oli külas Mait Vaik. Aitäh sulle, aitäh teile. Aitäh, et kuulasite näide.