Tere õhtust, kell on saanud kuus päevaga ja võtab veel kord kokku kolmapäeva 15. jaanuari sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Riigikogu Mul hakkab senisest näeb panelikumalt jälgima kultuuripoliitika põhialuste täitmist. Kord aastas esineb kultuuriminister parlamendi ees sellekohase ettekandega. Täna olid riigikogu ees kultuuripoliitika põhialused kuni aastani 2020. Lõuna prefektuuri piirkonnas. Valvurid pidasid täna Koidula raudtee piiripunkti läheduses kinni kolm ebaseaduslikku piiriületust, et kellest üks hiljem alajahtumise tõttu suri. Briti rahandusminister George hospon hoiatas, et Suurbritannia võib-olla sunnitud Euroopa Liidust lahkuma, kui organisatsioon ei vii läbi reforme. Mööblitootjad 11-st ettevõttest osalevad mainekal Kölni mööblimessil. Silma tuleb paista 1200 konkurendi hulgast. Omavalitsuseta ootavad riigilt abi linnu läbivate transiitteede parandamiseks. Riik on valmis eraldama neli miljonit. Taotlusi on laekunud umbes üheksale miljonile. Eestlased Mary oma rahaasju kuigivõrd, kuigi nad on väga hästi kursis, et võiksid seda teha. Käärid tulevikus saadava pensioni oodatava suuruse ja reaalsuse vahel on väga suured, selgus poliitikauuringute keskuse Praxis tehtud uuringust. Tartu kunsti monumentaalgaleriis ja Y-galeriis rullub lahti Ida-Saksamaa juurtega fiktiivse rokkbändi Jung kuulsusrikas minevik ja olevik. Ungaris Budapestis toimuvatel iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel sõideti naiste lühikava ning kohtunikelt 54,68 punkti saanud Jelena Glebova hoiab lühikava järel kaheksandat kohta. Ja ilmast. Eelolev öö tuleb vähese lumega, külma on rannikul neli kuni seitse kraadi, mujal 12 kuni 17, kohati kuni 20 kraadi. Homne päev on pilves selgimistega, sajab vähest lund. Külma tuleb homme päeval viis kuni 12 kraadi. Ja nüüd kõigest, täpsemalt riigikogu arutas täna kultuuripoliitika põhialuseid kuni aastani 2020. Uku Toom teeb ülevaate. Aitäh tegelikult see arutelu veel kestab, aga ta on lõppjärgus, aga sisust niipalju, et eelmine taoline dokument võeti vastu 15 aastat tagasi, on selge, et praeguseks on muutunud olud ja on vaja ka teatud suunamuutust. Mida siis uut on kultuuriminister Urve Tiidus? Uues kultuuripoliitika põhialuste eelnõus pööratakse oluliselt suuremat tähelepanutehnoloogilisena arengule ja sellega seonduvatele võimalustele. Näiteks on üks kultuuripoliitilisi prioriteete meie kultuuripärandi digiteerimine ja kultuuripärandit digitaalsel kujul kättesaadavaks tehes luua uusi kasutusvõimalusi mitmetes valdkondades teaduses, hariduses, ettevõtluses. Riik on võtnud eesmärgiks Eesti vabariigi 100.-ks juubeliks digiteerida väärtuslikum osa kultuuripärandist. Kõneldes veel muutustest varasemast pööratakse oluliselt suuremat tähelepanu Eesti osalemisele rahvusvahelises koostöös. Ma ei liialda, kui ütlen, et kultuuril on riigi välissuhtluses väga mõjuv roll. Selle dokumendi kohaselt laiendatakse lähematel aastatel veelgi kultuuri esindajate võrgustiku, jätkub koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega ning loomulikult Euroopa liidus poliitikate kujundamisel. Ja osalemine rahvusvahelises ettevõtmistes ei ole enam ammu väheste valdkondade privileeg. Eesti loomeinimesed on ühes või teises vormis kaasatud või on ise algatajad väga erinevad nendes rahvusvahelistes koostööprojektides. Sotsiaaldemokraat ja endine kultuuriminister Jaak Allik kirjutas tänases Postimehes, et mingit radikat reaalset pööret see dokument kaasa ei too, aga ka midagi eesti kultuurile ohtlikku ei sisalda. Mis puutub seatud põhisuundade täitmisse, siis uue momendina peab nüüd kultuuriminister kord aastas esinema ka Parlamendi ees selleteemalise ettekandega. Kõikvõimalike arengusuundade ja põhialuste mõttekusest täitmisest rääkides tuleb aga hoopis meelde põllumajandusminister Seederi tõdemus, et kõik arengukavad peale maaelu arengukava on ilukirjandus, sest üksnes viimane on rahaga kaetud ja siia sobib hoopiski Eiki Nestori tänane üks mõtteavaldus. Mõnevõrra varem riigieelarve seadus arutamisel. Kõige olulisem on, et ei ole toimunud kahjuks mitte mingit lähenemist riigi strateegiliste dokumentide osas. See on nii kurb, sõbrad, see on kohutav. Rahandusministeerium tahab, et see tänane olukord säiliks sellisel kujul teha praegu nii, nagu see asi käib, on see Me ühiskonnas tõstatame probleemi, hulk tarku inimesi tuleb kokku, arutab, kuidas neid lahendada, teeb mingisuguse dokumendi, mis lõpeb, seda rahastatakse sõltuvalt riigieelarve võimalustest ja pärast seda võite selle dokumenti maha mata ilma puhkpilliorkestrit kutsumata mingi niisugune poliitilise eneserahulduse vorm, mis väljendub ühes pressiteates, et niisugune kava sai valmis rohkem midagi ei ole. Jääb üle mõelda, aga see kehtib ka kõne all oleva dokumendi kohta ja loota, et asjad paranevad. Praegu, nagu öeldud, hakkab arutelu riigikogus lõppema ja on selge, et see põhisuunad kiidetakse heaks. Lõuna prefektuuri piirivalvurid pidasid täna Koidula raudtee piiripunkti läheduses kinni kolm ebaseaduslikku piiriületajaid, kes olid õukestes riietes ja kes olid ujunud üle Piusa jõe. Juhtunut selgitab Piusa kordoni juht Valmar hinna. Toimus üks illegaalne immigratsioon kolme kodaniku poolt, üks kodanik alajahtumise tõttu suri. Esialgsetel andmetel on tegemist Sudaanist pärit isikutega. Esialgsetel andmetel oli tegemist ikkagi alajahtumisega, sest oli oli jõest läbi tulnud ja, ja kui me ta avastasime, siis oli alajahtumise tunnused ja kiirabi konsulteeris sellesamamoodi hiljem ja temperatuuri tugevam alanemine. Missugune on ülejäänud kahe isiku tervislik seisund praegu? Ka neil on tõenäoliselt külmakahjustused, mis, mis kiirabisoon ilmnevadki hiljem. Et nadolid, väheste riiete, noh, need olid märjad ta hetkel on, nende seisund on stabiilne, kiirabi vaatas nad üle, nad on meie juures järelvalve. Edasi tuleb meil teha erinevad menetlustoimingud, et võimalusel proovida tuvastada isikud. Tehiolud juhtumi kohta on algatatud kriminaalasi. Seejuures võivad nad olla kuni 48 tundi, et selle aja jooksul, kui me ei ole suutnud selgitada, et, et siis sõltub nende tervisliku seisundi, ütlesid, et kas taadeldakse läbi kohtu siis siis pikendamist. Välisuudised võtab nüüd kokku Kai Vare. Briti rahandusminister George Osborne hoiatas, et Suurbritannia on võib-olla sunnitud Euroopa Liidust lahkuma, kui organisatsioon ei vii läbi reforme. Ta rõhutas, et majanduse korda saamisest ei piisa, et veenda inimesi Euroopa liidu väärtuslikkuses aga samas on majanduse kordasaamine absoluutselt hädavajalik. Asboni sõnul tahab Suurbritannia tõstatada Euroopa liidus kaks teemat. Loodaks töökohti ja majanduslikku kindlustunnet ning tagatakse Euroopa Liidu edu ülemaailmses konkurentsis, millega praegu toime ei tulda. Ja teiseks, kui eurotsoon võtab ette lõimumise, mis on vajalik euro toimimiseks, vajame me ka õiguslikke reforme. Et eurotsooni mitte kuuluvad riigid saaksid Euroopa liidus jätkata ja võiksid olla kindlad, et ka nende huvid ja õigused on kaitstud, ütles Briti rahandusminister. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni sõnul lubasid doonorriigid Süüriale ligi kahe miljardi euro ulatuses abi. Kuveidis toimuval konverentsil ütles Ban Ki-moon, et ligi pool Süüria rahvast ehk üle üheksa miljoni inimese viivitamatult humanitaarabi ja selleks oleks vaja ligi viis miljardit eurot. See on suurim summa, mida ÜRO ühe kriisi lahendamiseks kunagi on küsinud. Eelmisel aastal lubati doonorriikide kohtumisel Süüriale üle miljardi euro. Praeguseks on ÜRO saanud sellest vaid 70 protsenti. Maailmaorganisatsiooni hinnangul on Süüria kodusõda paisanud riigi arengu jooksul 35 aastat tagasi. Sisemajanduse kogutoodang on 45 protsenti langenud, valuuta on 80 protsenti oma väärtusest kaotanud ja taristu hävimine takistab esmatähtsate teenuste kättesaamist. Maailmapanga hinnangul on majanduses praegu pöördepunkti aeg ja 2014.-ks aastaks on oodata tugevamat kasvu. USA stiimulite lõpetamine võib kasvu väljavaateid siiski mõjutada. USA föderaalreserv on tugiprogrammi juba vähendama asunud ja see võib mõjutada intressimäärasid, mis omakorda mõjutab rahavooge arengumaades ja tekitab ebakindlust rahvusvahelistel turgudel. Maailmapanga prognoosi kohaselt kasvab maailma majandus tänavu 3,2 protsenti. Eelmisel aastal oli kasv 2,4 protsenti. USA riikliku julgeolekuameti NSA on olemas tehnoloogia ka nendes arvutites nahkimiseks, mis ei ole internetiga ühendatud, teatas New York Times viidates jälitamisprogrammi paljastanud Edward Snowdeni infole. Lehe andmetel jälgitakse raadioainete abil Hiina ja USA ja Venemaa Armeenia narkokartellide arvuteid. NSA esindaja kinnitas ajalehele, et luuretehnikat ei kasutata välismaiste ettevõtete kaubandussaladuste varastamiseks ega edastata luuretegevuse käigus avastatud saladusi USA ettevõtetele, et nende rahvusvahelist konkurentsivõimet suurendada. Reedel peaks USA president Barack Obama tutvustama plaani NSA tegevuse ohjeldamiseks. New York Timesi andmetel on kavas piirata näiteks telefoniandmete kogumist. 11 Eesti mööblitootjad võistlevad sel nädalal 1200 konkurendiga Euroopa suurimal mööblimessil edasimüüjate ja sisekujundajate tähelepanu nimel. Kölni mööblimessilt käib läbi üle 100000 külastaja, professionaalid sõidavad kohale kõikjalt maailmast. Meie Brüsseli korrespondent Johannes Tralla sõitis samuti. 134000 ruut meetreid täis diivaneid tugitoole ja riiuleid sisustusideid 1250-lt mööblitootjalt kõikjalt maailmast Kölni mööblimessil hakkab tavakülastajal silme ees virvendama. Panustab sellesse kirevus 400 ruutmeetrise näitusepinnaga ettevõtluse arendamise sihtasutuse eestvedamisel sõidutati küll nii 11 Eesti mööblitootjad. Üks neist Terelikt muudab vanad lauajupid disainmööbliga. Ettevõtte ekspordijuht Eddy Mikita selgitab, miks on oluline jaanuaris Kölnis olla. Kuna meie oleme sellise huvitava looga Rizzaicel mööblitootja, siis meie jaoks eelkõige on tegelikult olnud huvitav siia tulla, et ennast maailma kardilased seada ja näidata, et me ei butafooriat, vaid vaid reaalseid asju ja kontakte luua ja sellest edasi tegelikult koostöid arendada. Järgmisel hetkel astub tärelik distendi juurde sisekujundaja, kes teeb ühe hotelliprojekti raames tellimuse 100-le toolile kasutatud materjalist mööbel paistab eriti südamelähedane olevat. Hollandi mööblikaupmeestele kiub treid on Belgias, Hollandis ja Saksamaal tegutsev internetikauplus, mis müüb mööblit 10 miljoni euro eest aastas. Ostujuht Stefan Smek otsib Kölnis värskeid ideesid. Difenowardsingrysi Jewel Adolf. See on teistmoodi mööbel, meil on palju tootmist, Hiinas aga otsime uusi innovaatilisi tooteid. Keskkonnasäästlik. Raske leida, aga kliendid küsivad pidevalt selle järele Saarist. Mu kolleeg oli siin juba eile ja ütles, et me peaksime ise lastendi juurde tulema. Jõudsime just messile ja tulime esimese asjana Terelik distendi juurde. Uudistajaid leiab iga Eesti mööblitootja juurest Kölni minimalistliku õuemööbli toonud ulaelu. Disainer Raul Tiitus ütleb, et väljaspool Eestit kliente teistmoodi naljalt ei leiagi. Minu arust on see ülioluline, sest ega ju mujalt selliseid kontakte ja sellist infot ju ei kätte ei saa, et kui sa oled kodus, siis keegi sind niisama lihtsalt üles ei leia. Ulaelu välikööki näeb ilmselt peagi Hamburgi disainipoest. Evenskeit poe omanik Konstantin antroko. Poolus tegeleb anti. Mulle meeldib idee aias söögitegemisest, see näeb väga hea välja. Kõike seda mööblit saab kombineerida. Mulle väga meeldib see mõte. Kölni mööblimessil käis möödunud aastal 142000 külastajat 137-st riigist. Suurema osa moodustab eriala publik. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla. Kell. 15 omavalitsust ootab riigilt abi linnu läbivate transiitteede parandamiseks. Jüri Nikolajevi lugu. Riik on kohalike teede hoiuks omavalitsustele raha eraldanud juba kümmekond aastat. Mullu hakati veel täiendavalt toetama transiitliiklusega teede parandamisega seotud kulutusi. Lisaraha saavad omavalitsused transiitteedele ka tänavu, räägib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bernstein. Toetatakse ka tänavu kohalike omavalitsusi, kelle teedel on täiendav koormus transiitliiklusest või sadamaühendustest tulenevate lisakoormus. Selline taotlusvoor oli väga populaarne eelmisel aastal ja sel aastal otsustati siis seda jätkata. Riigipoolne huvi on see, et linnu või kohalikke omavalitsusi läbivat teed oleks sõidetavad ja liiklusohutud. Eelmisel aastal eraldati omavalitsustele transiittrasside parandamiseks rekonstrueerimiseks kolm miljonit eurot, tänavu raha veidi rohkem neli miljonit, kuid taotlusi on laekunud 15-lt omavalitsuselt ühtekokku üheksa koma neljale miljonile. Nii et valiku tegemine on juuli ja Bernsteini sõnul päris raske. Transiitteede remontimiseks abi taotlevate omavalitsuste seas on Tartu-Jõhvi, Rakvere ja Narva. Läbi Narva suundub piirile ja tagasi iga päev sadu sõidukeid ja linnavõim on ammu soovinud riigipoolset abi Narvat läbivate teede parandamisel, kuna Narva selleks raha pole. Narva abilinnapealinnapea ülesannetes Natalja Schibaluva. Narva linnud huvitopa täiendavat hüvituse saamises, no see on muidugi reageerite aktis teema, kuna meie Narva linn Omjoodab transiiditransporditeed ja see on tegelikult jaga gurmab Narva linna teede olukorda. Schibanova sõnul kulutab Narva linn tänavate jooksvaks remondiks umbes 150000 eurot aastas, samas kui ainuüksi aukude lappimiseks oleks vaja neli miljonit. Seepärast on igasugune riigipoolne abi väga oodatud, eriti mis puudutab riikliku tähtsusega teid nagu näiteks Tallinna maanteed. Milliste omavalitsuste taotlused ja millises mahus rahuldatakse, see, selgub veebruari alguses Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Y galeriis rullub lahti Ida-Saksamaa juurtega fiktiivse rokkbändi Tiiung kuulsusrikas minevik ja olevik. Tegemist on Tartu Ülikooli magistrikursuse maal Teduktsioon käigus valminud projekti vahekokkuvõttega mis uurib maalikunsti ristumisi teiste kunstiliikidega. Nende vaheliste piiride hajumist piirete Piret Heeren reisilugu. Aktiivse maailmakuulsa rokkbändi Jong eellugu ulatub Joonas Vanhaneni alias Johan von kuueni sõnul tagasi septembri algusesse. 1945 Ahto Eller alias Heller täpsustas, et just septembri alguses ilmusid Tartu linnapilti väikesed lipikud. Teatega avame peatselt lubadus, mida avatakse varieerus südametest, bussiradade jäätise kohvikuteni. Sellest ajast on grupi tegemisi dokumenteeritud, mängides seejuures DDR kommunistlikku minevikku, superstaarikultuse ning massikultuuri leviku põhijoontega. Lähemalt rääkis tudengeid juhendanud maalikunsti professor Jaan Elken. Näitus nagu põrkuvad, jõukub süsteemide sarnasuse uurimisest siis meedia toimimise sarnasusest, siis ütleme hüüdlausete sarnasusest kuidas oma ideid, joogiat, mis vahenditega nagu süsteemid ennastkehtestavad, mis atribuute nad kasutavad ja põhimõtteliselt totalitaarsete riikide nii-öelda kultuuri levitamine ja see, kuidas, kuidas näiteks kaasaegne massikultuur ennast levitab ja globaalselt kontrolli saavutad, selles mõttes on Hollywood on sama oluline kui USA kaitseministeerium, nii et need on kõik enam-vähem sama asja eest väljas. Y-galeriis on loodud kultusbändi lavatagune maailm. Siit leiab nii fotojäädvustusi, nende igapäevaelust, fännide soodustega saabunud sedelikesid kui ka autentset dokumentatsiooni sellest, kuidas üks bändiliikmest pidi seisma silmitsi jõustruktuuride katsega teda ajateenistusse värvata. Samas on ka suuri maale, mis pole aga lihtsalt pildid, vaid superstaaridega käe all valminud kunstitööd. Tiia ongi liikmed, on kaugel sellest, et anda juhtnööre, kuidas dokumenteeritud lugeda või kuidas nende tegevust määratleda. See elab oma elu. Helleri Marie Kõljalg alias Marie meister tõid näite kas või sügisesest sedeli. Kampaaniast. Andunud fännid, raid kohe haisu ninna, et neid silte tuli kõvasti lina peale jaotades neid kajataksiti ja kogutiga. Tekkis selline huvitav fenomen, takesid ise tekkima ka mujale, ilma nagu meie vahelesekkumiseta ka teistesse Eesti linnadesse, näiteks paidesse jätkavad van kuuenja, Heller. Et need oleks kuidagi väga kitsas jalgväelast. Asjadesse mitte kinni jääda, et, et sellest kasekunstiga flirtimine praegu, et kuidagi ennast nendesse piiridesse panna, et see on nõrkadele. Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis välja pandud niinimetatud tsenseeritud näitus kui ka aus tegelikust Jungi elust Y galeriis jäävad huvilistele näha üheksanda veebruarini. Piret Preis Tartu. Eestimaalased teavad hästi, et võiks raha säästa, aga ometi nad ei tee seda. Mari Rebane räägib lähemalt. Mis Eestis eestlaste säästudega on, selgitab Lee Maripuu Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskusest. Kõige olulisemad sellised iseloomustavad aspektid on eelkõige see, et inimesed ei planeeri õieti juba rahaasju ette, et elatakse palgapäevast palgapäevani, planeeritakse palgapäevast palgapäevani et pikemaks kui aastaks teevad juba väga vähesed inimesed kaane rahaliselt. Ei, ei vaadata ette, mis tähendab ka, et näiteks pensioniks valmistumine on väga paljude jaoks on väga teisejärguline probleem. Samas ei anta endale aru, et aina rohkem on pensioniks valmistumine, inimese enda vastutus, sest senised süsteemid ei pruugi edasi toimida. Tegelikult ei olda valmis ootamatusteks ka tänasel päeval kuigi rohkem kui pooltel inimestel. Säästud olemas. Leema ribu. Et erinevate uuringute andmeil tehti ligi pooltel inimestest on sääste, aga säästud tervikuna ei ole kuigi suured, et enamasti need ei ületa siis tuhandet eurot mis tähendab seda, et inimesed on suhteliselt haavatavad ootamatute olukordade vastu, noh näiteks kui inimene kaotab töö jääb pikemaajaliselt haigeks siis kolmandik eestlastest peaks vastu vähem kui kuu aega. Et see on ka oluline, et jooksvalt oleks inimestel teatav puhver tahaksid ootamatuid kulutusi katta. Et nad ei kukuks nii-öelda kohe ree pealt maha, kui mõni selline vastulöök elustele. Ja kuigi esimese põhjusena mitte säästmiseks toovad inimesed välja rahapuuduse, on sellel ka emotsionaalsed ehk käitumuslikud põhjused, jätkab Praxise uuringu üks autoritest Anne Jürgenson. See ongi hästi raske otsus, et see ise psühholoogiline taust töötab selle vastu, meil on tung nagu ikkagi üha rohkem tarbida, sest me saame sellest. See õnnetunne või rahulolu on ju suurem tänases hetkes. Väga raske on tunda rõõmu sellest, et meil kuhugile vaikselt koguneb mingisugune summa, mida me võib-olla üks kord kunagi saaksime kasutada. Üks võimalikke põhjuseid kohe praegu saadava rahulolu otsinguks on ajalugu et Eesti inimene teeb siiani tasa seda, millest tal nõukogude ajal puudu jäi. Teisalt on Eestis üldine norm ühiskonnas tarbimisele, mitte säästmisele suunatud ja üks asi, mida põhjusena esile toodi, oli vähene usaldus näiteks pankade teenuste suhtes. Anne Jürgenson. Isegi minutis natukene üllatusena, et need hirmud on hästi suured, selles osas kindlasti tuleks ka midagi ette võtta, selgitustööd, palju teha on natukene võib-olla põhjust ka, me peame ju, ütlesin, et teenustasud on kõrged ja nii ja naa, aga oluline on ikkagi, et me säästame, meil mingisugune raha on, on ta siis tsipake suurem või väiksem see ei tohiks nii palju meid hirmutada, ma arvan. Homsest keelatakse liikumine Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Narva veehoidla väärpiirivalvurid on paigal, mida nad vastavad hoiatussildid kohtadesse, kus enamasti järvele minnakse. Ühtlasi alustavad piirivalvurid jääluurega, et selgitada välja jää kandevõime. Kui jääolud rajavad, võivad piirangud leebemaks muutuda. Lõuna prefektuuri piirivalvekapteni Mati Miksoni sõnul on jääle minek ohutu, kui jää paksus on järvel ühtlaselt vähemalt 10 sentimeetrit või rohkem. Ilmast, räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa. Homme on ilm Eestis muutliku pilvisusega ja mitmel pool sajab vähest lund. Puhub kirde ja põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning õhutemperatuur on miinus 12 kuni miinus 17, pikemate selgimiste korral kuni miinus 20 kraadi, kuid rannikul on paiguti miinus kaheksa kuni miinus 10 kraadi ning homse päevamaksimumid on miinus viiest kuni miinus 12 kraadini. Reedel on ilm vahelduva pilvisusega, kohati sajab vähest lund. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni üheksa, saartel päeval puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus 11 kuni miinus 15, kohati miinus 20 kraadi, meretuulega rannikul kuni miinus kaheksa kraadi ja päevased maksimumid miinus seitsmest kuni miinus 14 kraadini. Ja tänased spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Ungaris Budapestis toimuvatel iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel hoiab Jelena Glebova lühikava järel kaheksandat kohta lühikava ESC Glebova 54,68 punkti, mis on tema hooaja tippmargiks, kuid jääb alla 2009. aasta MMil välja sõidetud isiklikule rekordile 55 90. Lühikava järel on liidrikohal eelmise aasta EMi hõbemedalist venelanna Adeliine Sotnikova 70,73 punktiga. Talle järgnevad samuti venelanna Julia lib jah 69,97 punktiga. Kolmas on lühikava järel valitsev Euroopa meister Karoliina kostneri Itaaliast 68,97 punktiga. Naiste vabakava sõidetakse reedel. Pärnu Võrkpalliklubi mängib täna võrkpalli EUR kaheksandikfinaalist Itaalia meeskonnaga Lätina Andrea oli, jätkab Taavi Libe. Kuigi Pärnu tänane vastane mullune karikasarja finalist on Andrei latiino tänavune tase mullusest hoopis midagi muud. Itaalia meistrivõistlustel on klubi teeninud kaks võitu ja 10 matus ning hoiab viimast kohta eurosarjas jõuti 16 parema sekka läbi tõelise kadalipu. Antwerpeni Brecuurat võideti kodus kolm. Null, kuid võõrsil kaotati null. Kolm. Itaallased pääsesid edasi tänu kuldse geimivõidule. Pärnu miinuseks võib kujuneda vähene mängupraktika. Mäletatavasti jäädi eemale karikavõistluste finaalturniirist ning Chanel scapi. Eelmine ring läbiti mängu vabalt, sest Bratislava meeskond andis Pärnule loobumisvõidu. Nädalavahetusel näidati Eesti-Läti ühisliigas aga kindlalt mängu nii karikavõitjast TTÜ-st kui Jelgavas said pärnakad jagu kolm. Null. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel üksikmängus avaringis kaotanud Eesti esireket Kaia Kanepi pääses paarismängus aga teise ringi ning kordas ühtlasi Austraalia lahtiste parimat tulemust. Kost tšehhitar Renato korrassovaga mänginud Kanepi alistas kindlalt kuus. Kolm, kuus. Üks, Austraalia paari säilib Pirs Victoria Raitšitš. Selline sai 15. jaanuari päevakaja kena õhtu jätku ja kuulmiseni.