Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku laupäev, juba 18. jaanuari olulisemad päevasündmused stuudios on toimetaja Uku Toom. Keskerakonna volikogu valis 12 kandidaati. Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja enim hääli said Edgar Savisaar, Jüri Ratas ja Mihhail Stalnuhhin. Sotsiaaldemokraatide kandidaatide hulgas kordub kõige enam erakonna esimehe Sven Mikseri nimi. 95 aastat gaasi. Jaanuaris 1919 algasid vabadussõjas lahingud, mis oluliselt muutsid sõjakäiku ja tipnesid Narva tagasivõitmisega. Samade lahingute käigus toimunud Utria dessandi mälestusürituse võitis kaitseliidu Pärnu maleva teine võistkond. USA president Barack Obama oma lubab internetti lausjälgimist piirata ja liitlaste järel nuhkimise ohjeldada. Luureprogramme ära siiski ei lõpetata. Tähistas kultuuripealinnaks saamist raamatuketiga teatris NO99 esietendub Juhan Ulfsaki, Taavi Eelma kadunud sõbra juhtum. Siis on lugu sõprusest ja armastusest ning sellest õhkõrnast piirist, mis neid kahte tunnet eraldab. Vehklemise maailmameister Julia Beljajev on maailmakarikaetapil Dohas jõudnud finaali. Ilm püsib meil vahelduva pilvisusega. Külma on öösel kaheksa kuni 19, kohati kuni 25, homme päeval kaheksa kuni 15 kraadi. Alustame sellest, et täna toimus Keskerakonna volikogu istung ja seal valisid erakonna volinikud välja need 12 kandidaati, keda soovitakse Euroopa Parlamendi valimiste valimisnimekirjas näha. Valituks osutusid Edgar Savisaar, Jüri Ratas, Mihhail Stalnuhhin, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Aadu Must, Priit Toobal, Aivar Riisalu, Kerstin-Oudekki Loone, Mailis Reps, Ester Tuiksoo ja Yana Toom. Kuidas kommenteerib seda nimekirja volikogust teise häälte arvu kogunud Jüri Ratas? Keskerakond oli kokku 30 kandidaate, kes üles seati, nendest seitse loovus, 23 inimest oli nõus kandideerima ja täna siis Keskerakonna volikogu valis nendest 23-st välja 12 inimest. Ma loen seda päris heaks tulemuseks ja minu meelest 12 on väga tugev nimekiri, kellega Keskerakond välja läheb. Seal on nii naisterahvaid, meesterahvaid, seal on nii kogenumaid, poliitikuid kui ka täiesti uusi tegijaid, seal on rahvusest nii eesti rahvusest kui vene rahvusest inimesi. Nii et minu meelest see valikuspekter, mis valijate saab olema Keskerakonna nimekirjale toetudes on onlai. Aga kui Jüri Ratas osutub ise valituks, kas ta soovib europarlamenti minna? Ma olen öelnud ka varasemalt, et Euroopa Parlamendi valimised on selles mõttes suur väljakutse igale poliitikule, et on võimalus kandideerida üle-eestiliselt ja rohkem meil selliseid valimisi Eestis ei ole ja saada teada, mis on selle naise või mehe tuntus ja kindlasti on see minu jaoks väljakutse. Kui inimesed arvavad, et ma võiksin olla Euroopa Parlamendi liige, siis sinna ma ka lähen. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles volikogul peetud kõnes, et Euroopa Parlamendis peaksid olema esindatud ka Eestis elavad rahvused vähemused. Tema sõnul on olukord, kus kahes eelmises europarlamendi koosseisus polnud Eestist valitud ühtegi venelast, kahetsus. Ta lisas, et Keskerakond on ainus, kes saab, selgub korral seda traditsiooni muuta. Aga volikogul esines ettekandega ka Euroopa Parlamendi ALDE ehk demokraatide ja liberaalide fraktsiooni juht ning endine Belgia peaminister Kaiverhostat. Küsisin Keskerakonnast juhatuse liikmelt Mailis Repsile, mis sõnum sellest ettekandest kõlama jäi. No eks tal oli kaks sõnumit, esimene sõnum oli see, et Euroopa liberid esmakordselt ajaloos on otsustanud ühe, ühe ja sellise keskse platvormi välja töötada ja püüavad siis sellega kaasata rohkem inimesi ja rohkem selliseid tõsiseid tegijad olla loomulikult ka oma Sis sõsarerakondadele toeks valimiskampaanias ja, ja sellises igapäevases praktilises töös. Ja loomulikult ei olnud ka saladus, et ta ütles, et olukord, kus konservatiivid ja sotsialistid arvavad, et nad on ainuotsustajad, ei, ei ole praktikas toetust leidnud ja reaalselt, kui vaadata valimiste ja, ja hääletustulemusi, siis tegelikult see keskne jõud, kes on siis selle vasaku ja parema vahepeal on liberid, liberid tegelikult otsustavad väga paljusid asju, nii et ta leidis, et miks mitte ka väga kõrgeid positsioone nii Euroopas kui ka ÜRO-s. Mille vastu aga kuulajad enam huvi tundsid? Vastus väga paljudele küsimustele peamiselt küsiti loomulikult seda, et kas Euroopal on mõni selge lahend sellise sotsiaalse ebavõrdsuse ja palga ebavõrdsuse suhtes ning siinkohal oli tal kindlasti väga selge sõnum, et siin peavad olema minimaalsed maksusüsteemi garantiid ja ta leiab, et ka euroop. Ma peaks väga selgelt garanteerima inimestele ka teatud sotsiaalsed garantiid ning, ning pensionärid ja need peaksid olema ühtlustatud, sest vastasel korral selline ei tööta. Ühelt poolt tööjõu vaba liikumine ka teiselt poolt ei ole ka sellist kindlustunnet, et Euroopal ühtne Välisteemadel Edward Snowdeni lekitatud dokumendid on tekitanud olukorra, kus USA president Barack Obama pidi tunnistama teatud luuramis tegevust tuleks piirama hakata. Lauri Tankler, analüüsi, mida Obama maa luuramist käsitlevas kõnes ütles ja mida ütlemata jättis. USA presidendi Barack Obama eilne kõne rahvusliku luureagentuuri osas oli kauaoodatud ja lühidalt öeldes kasetootmist väärt, sest andis üsna konkreetseid vastuseid küsimusele, kuidas president suhtub oma luureagentuuri tegemistesse ja kuidas näeb NSA tuleviku lühikesed vastused suhtub hästi tulevikku, näeb välja enam-vähem samasugune nagu praegu muidugi niipea kui 40 kolmeminutiline kõne läbi sai, pöörasid ajakirjanikud kohe tähelepanu ka nendele teemadele, mida president ei maininud. Seega kõnes oli kõigile midagi nendele, kes on siiamaani õigustanud massilist kohtuotsused. Ta andmete kogumist andis president märku, et infot kogutakse edasi. Need, kes lootsid kuulda, et ameeriklaste järel enam Ta nendele teatas. Obama telefonikõnede metaandmete kogumise programm lõpetatakse senisel kujul. Edaspidi hakkab telefonikõnede andmeid hoidma keegi teine, mitte valitsus. Internetiturvalisuse krüpteerimisega seotud eksperdid märkisid ära, et NSA pahatahtlik krüpteerimise nõrgestamist ei mainitud ja see oli nende jaoks samuti märgilise tähtsusega. Ameerika liitlasriikide riigijuhid said teada, et kui nad on piisavalt head sõbrad, siis nende telefone ka enam pealt ei kuulata. Kõige üllatavam ja ootamatum minu jaoks oli aga koht presidendi kõnes, kus ta rääkis mitteameeriklastest vaid just nimelt ülejäänud maailmast, kellel on Obama sõnul täpselt samamoodi ootus, et USA austab nende otsust. Uus presidendidirektiiv, mille ma täna allkirjastasin, sätestab väga selgelt, mida me teha kavatseme ja mida me kavatseme mitte teha välisriikidest andmete kogumise osas. Alustuseks ütleb see direktiiv, et USA kasutab välisluuret ainult rahvusliku julgeoleku eesmärgil mitte lihtsalt selleks, et koguda valimatult tavainimeste email'e või telefonikõnesid. Sellest Kiievis olen ma teinud pretsedenditu sammu ja laiendanud teatud diisid, mis muidu meile kehtivad ka teiste riikide kodanikele. Ma olen andnud rahvuslikku julgeolekut hektarile ja peaprokuröri ja ülesande need garantiid välja töötada mis piiraksid seda aega, kui kaua me võime isiklikke andmeid hoida ja samuti piiraks nende andmete kasutamist oma suurusest. Hoolimata sellest, et sellesse mõttesse peidetud arusaam, et USA jätkab massiliste andmete kogumist, liitlasi kõikidest ilma mingi kahtlusega kohtuotsuseta on tegemist tõepoolest enneolematu mõttega. See, et riigijuhte või nende lähedasi pealt kuulatakse selleks, et saada teada erinevate riikide poliitilisi kavatsusi on pigem tavapärane luuretegevusi, mis seal lihtsalt kolinud internetti. Kuid kui USA tahab hakata oma mainet parandama tavainimeste seas, kelle internetikasutust jälgitakse kahtlusteta siis see on esimene pisikene samm selles suunas. Lauri Tankler, Washington. Läti pealinn Riia valiti kultuuripealinnaks ja nüüd on need pidustused ka juba peal. Ragnar Kond, kuidas lähevad? Pidustused toimuvad väga suurejooneliselt, õieti tähistab Riia oma Euroopa kultuuripealinnaks saamist kolmepäevaste üritustega ja täna kulmineerusid siis üritused kesklinnas, kus lätlased kordasid midagi balti keti taolist. Nimelt toimus raamatute kett Rahvusraamatukogu vanast hoonest uude, kus siis õlg õla kõrval seistes ulatati teineteisele selle keti käigus siis üle 15000 raamatu. Sel moel jõudsid siis vanast Rahvusraamatukogu hoonest Uude sümboolselt, et siis esimesed raamatud, kusjuures need teosed, mida käest kätte kanti, olid ikka päris väärtuslikud esimesena näiteks Peterburis meile antud lätikeelne piibel Rahvusraamatukogu uus hoone ei ole veel päris valmis. Tõsi, ehitus on lõppenud ja täna lubatud esimesed külastajad ka esimesele korrusele, aga tegemist on väga olulise ja põneva ehitisega, mida lätlased on ammu oodanud. See on 13 korruseline avatud raamatut kujutav hoone, milles on üle 40000 ruutmeetri pinda 1000 lugeja kohta ja siia peaks siis mahtuma mitte ainult Läti Rahvusraamatukogu arhiivid ja fondid, vaid siin on ruumi ka mitmete kultuuriürituste jaoks ja väga avarad lugemissaalid. Kuid see pole ainus üritus, mis siin kultuuripealinna raames toimub. Riia keskturupaviljonid olid täna sisustatud kultuuripealinna kuue erineva temaatikaga. See oli päris põnev ettevõtmine, väga palju rahvast tuli kohale. Riias ongi püütud teha nii, et Neid kultuuriüritusi liigitada mitte näiteks kontsert, näitus ja muu sarnane, vaid kogu aasta jooksul toimuv ürituste kava on jagatud kuude ossa, mis on põimitud läbi erinevate kultuuritraditsioonide läbi Läti ajaloo. Ja praegu on just Daugava kaldal toimumas teine ülemaailmne tuleskulptuuride festival, mille korraldamises on osa ka eestlastel. Just praegune tuleskulptuurid siin Daugava kaldal põlevad üritusi on veelgi. Paari tunni pärast on Arena riigal algamas suurkontserte Riiga tinud ehk Riia kõmisev, kus on siis kohal Läti kõige tuntuma artisti, Ni ooperi estraadimuusika, aga ka folkloorivallast. Utria dessandi võitis kaitseliidu Pärnu maleva teine võistkond koosseisus Valdo Hälvin, Janno lamp, Taavi Tilk ja Tarmo Tuuling. Teisele kohale tuli staabi- ja sidepataljoni võistkond. Kolmandale Tallinna maleva põhja kompanii. Startinud 26-st võistkonnast jõudis finišisse 17. Utria dessant eraldatakse meenutamaks vabadussõja suurimat dessantoperatsiooni, mille tulemusel puhastati jaanuaris 19 punastest Narva-Jõesuu, Narva ja Jaanilinn. Aga samal ajal või sellesama operatsiooni ajal toimusid jõhvi lähedal lahingud. Pagari mõisa juures toimunud lahingus löödi bolševikud minema Ma Jõhvi lähedusest. Selles lahingus võitles koos eestlastega ka baltisakslastest koosnev balti pataljon ja Ago Kaškovi lugu sellest mälestusüritusest. Veebel Heinar Juuse, te olete pagarilahingu mälestusürituseks korraldajatest, pagarilahing on üks nendest lahingutest, mis 1919. aasta jaanuaris viisid murrang, kuni vabadussõjas teisest kuni kuuenda jaanuarini lahingud algasid ja nad tipnesid siis 19. jaanuaril Narva tagasivallutamisega. Mis tähendus on siin kohalikule rahvale pagarilahingule? Pagarilahing oli niimoodi, et 16., kui see lahing hakkas, eesti väed tungisid peale samal ajal anti kahurituld tarkuses ja võide külas asuvate patareid. Ja rünnak rünnakuhoog oli nii hoogne, et löödi see pagarimõist Busherlikesse puhtaks. Ja ühe ühe jutiga pandi jõhvi peale õieti jõhv ilma vastupanuta ära vastupanu olisin pagari. See oli üks nendest lahingutest, kus osales ka balti pataljon. Balti pataljon osales paljudes lahingutes, aga mitte nii aktiivselt kui kui soomlased või eestivaid. Jah, balti pataljoni nende, nende asukohtade kõrval külas otsa lamasin. Ja nemad osalesid ka balti potenullele, niipalju veel lisaks, et üks vähestest mälestusmärkidest, mis on säilinud balti pataljoni võitlejatele, On Nata Kose kalmistul ja iga aasta me peame neid ka meeles võlgadega. Teatris NO99 esietendub täna õhtul Jaanus Shaki Taavi Eelmaa kadunud sõbra juhtum. Tõnu Karjatse räägib sel teemal Kadunud sõbra juhtum, kirjutas Taavi Eelmaa ja lavastab Juhan Ulfsak. Neile mõlemale on see esimene töö, no 99. ja sealse trupiga algatus tuli, no teatri poolt koostööd trupid omavahel teinud, varemgi kadunud sõbra juhtum koosneb sisulise vormi poolest eri tasanditest, selles on üüber realismi ja ka unenäolisust ning kõike seda, mis sinna vahele jääb, ütles lavastaja. Me alustasime sellest, et me tahtsime käsitleda sõpruse teemat ja ja selleks tuleb aru saada sellest, mis on nii-öelda armastuse ja sõpruse erinevus ja ja kuidas seda üldse defineerida ja kui selle peale mõtlen, aga ta ei ole üldse nii lihtne ja kui veel edasi mõelda näiteks meestevahelise sõpruse peale hakkavad tulema vastu tabud isegi varem, kui seda nii-öelda armastuse puhul. Eriti, kui me räägime seksuaalsusest, siis ega tänapäeval ju see piir, kust asjad hakkavad ühiskonnas, kas küsimusi tekitama on heteroseksuaalse suhte puhul palju kaugemal kui meestevahelise ku kas või prantsuse võõrleegion üle või kahe bobile siis need, kus need piirid lähevad ja see on, see on niisugune taust, kas see kõik siin kas see kõik on seal etenduse peateema, ma ei tea, kal hoovus kindlasti. Rasmus Kaljujärv mängib näidendis tegelast nimega Orlock. See on omamoodi kurva kuju rüütel, kellel on suured mõtted, suured tunded ja kellele saab osaks suur kaotus. Milline on tema hinnangul Juhan Ulfsak lavastajana? Me oleme seda mõtet veeretanud tegelikult enda teatris juba pikalt, et võiks midagi Krahli pundiga koos teha ja lõpuks ometi on teoks saanud pool kuud prooviperiood selja taga ning Taavi on kirjutanud väga uhke teksti. Poeetilise teksti, aga ilusa teksti ja hästi krüptilised. Et selle lahti muukimine oli, oli päris päris põnev ettevõtmine. Ja Juhan lavastajana On väga hooliv. Tema käe all oli hea turvaline. Etendus on mitmeplaaniline ka lavastuslikus mõttes, lisaks tavapärasele teatrietendusele on siin mängufilmi ja dokumentaalteatrit huvi. Ulfsaki Eelma lavastuse vastane 99. on suur. Jaanuarikuu etenduste piletid on juba välja müüdud. Ja nüüd sellest, milline tuleb meil ilm. Helve Meitern, palun. Pühapäeval on vähese pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse, saartel ja läänerannikul tugevneb päeval kagu ja idatuul kuni 10 puhanguti 14 meetrini sekundis. Külma on öösel sisemaal 15 kuni 20, paiguti kuni 25 kraadi, rannikul 10 kuni 14 kraadi. Päevane õhutemperatuur on miinus kaheksast miinus 13 kraadini, rannikul kohati miinus kuus kraadi. Ja nüüd spordiuudised. Taavi Libe. Epeevehklemise maailmameister Julia Beljajeva on maailmakarikaetapil Dohas jõudnud finaali. Poolfinaalis alistas Beljajeva sakslanna Monica Sosanska. Kristiina Kuusk kaotas kaheksandikfinaalis ungarlanna Julia Revessile lisaajal 13 14. Erika Kirpu Irina Embrich kaotasid avaringis. Kirpu jäi lisaajal 10 11 olla. Sakslannale peate Kristmannile embri samuti lisaajal 12 13 Itaallannale Camilla patiinile. Murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil Poolas Sclarskaborebas jõudis Peeter Kümmel vabatehnikasprindis ainsa eestlasena veerandfinaali, kus sai oma sõidus kolmanda koha ning lõpetas võistluse 16. kohaga. Teistest eestlastest sai Siim Sellis 35., Raido Ränkel 40. ning Timo Simon Lutsar 41. koha. Võistluse esikolmiku moodustasid kanadalane Alex Harvey, sakslane Joseph Ventsel ja prantslane Baptiste kroo. Kahest eesti naisest sai Triin Ojaste parimana 37. koha, Piret Pormeister oli 40.. Võitis ameeriklanna, kiikan rändel. Rootsi ja Soome koondised Poolas ei võistelnud. Kahevõistluse maailmakarikaetapil Austrias Seefeldis sai Karl-August Tiirmaa 40 Han, Hendrik Piho 43. ja Kristjan Ilves 44. koha. Kokku oli lõpetajaid 48. Kaksikvõit läks Saksamaale. Hüppevõistluse võitja Erik Frenzel säilitussuusarajal esikoha Johannes ratsekule teine norralane Magnus Moan, kolmas laskesuusatamise maailmakarikaetapil Anders Elvas jättis Kauri Kõiv jälitussõidu pooleli. Võitis sakslane Simon, kes edestas prantslast son, Gioom, Beatriid ja norralast Henrik Labe. Lundi naiste jälitussõidu võitis sakslanna Andrea Henkel. Talle järgnesid valgevenelanna Nadežda Scardino ja norralane Verger. Eestlannad jälitussõitu ei pääsenud. Iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel Budapestis kogus Viktor Romanenkov meesüksiksõidu vabakava eest 98,23 punkti ja sai kokkuvõttes 153,66 punktiga 24. koha. Euroopa meistriks krooniti esmakordselt 22 aastane hispaanlane Javier Fernandez. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.