Ma kannan selle intervjuu mõtet peas juba mitu kuud, nüüd võtan tõsisemalt käsile. Ma arvan, et kuule on märganud, et üks levinumaid tekste politseiteadetes on umbes selline. Auto sõitis suurel kiirusel teelt välja ja rullus üle katuse. Juht suri sündmuskohal. Kaassõitjad viidi raskete vigastustega haiglasse. Ja siis järgneb lisainfo selle kohta, kas juht oli purjus. Enamjaolt olid aga purjus, kuna enamik sellistest surmasõitjatest on noored inimesed, hakkasin huvi tundma, kuidas valmistatakse ette noori juhte autokoolides mida neile õpetatakse, kas üldse õpetatakse neid tarkusi, mida läheb vaja vähemalt Tallinnas hullumeelse tipptunni ajal. Ja mul on hea meel, et stuudiosse sai tulla minu omaaegne liiklusteooria õpetaja aastakümnete tagant juba Eestimaal hästi tuntud liikluspsühholoog Vambola germest, tere tulemast. Tere. Kuigi on suhteliselt varane hommik, paljusid ootavad õunakorjamine ja kartuli, suvilatesse ja maakodudesse siis võib-olla on õige aeg enne auto käivitamist veidi liiklusteemadel rääkida. Üha rohkem papasid mammasid, usaldavad oma kiired autod, noorte kätter, Vambola germes. Ma küsin, teie vastate ja võib-olla kohati liiga ründav, aga teema on ka selline, et elu või surm. Nii. Kas te teate, kui palju on Eestis autokoole, millel on litsents? Kui palju Eestis on, ei oska ma kaugeltki ütelda, aga Tallinnas on neid ligi 50. Kas neil kõigil litsents on olemas, selles ma isiklikult kahtlen, sest mitmetes autokoolides vabandus niinimetatud autokoolides valmistatakse ette õpilasi ja nad suunatakse eksternina eksamile. Kui lihtsalt võib luua autokooli ja kui kerge või keeruline on litsentsi saamine? Autokooli võib luua väga kergelt, kui selleks on piisavalt raha, see on esimene tingimus siis tuleb kohale, autoregistriesindaja vaatab üle õppebaasi. Selleks peab olema kindlasti vastav klassiruum, siis õppevahendid ja ka õppesõiduautod ja vastavalt siis teooria ja sõiduõpetaja annab oma nõusoleku ja litsentsi väljastab haridusministeerium. Selge, kas on loodud näiteks autokoolide liit, kus võib teha omapoolseid ettepanekuid ükskõik kellele või milleks ja samuti ühtlustada sõiduõpetamise metoodikat? Autokoolide liit tõepoolest loodi käesoleva aasta kevadel. Suveperiood oli vahel ja ma julgeks ütelda, et Autocoli Liit Eestis teeb praegu esimesi samme mida nimetamisväärselt on tehtud. Asjad on pooleli, aga meil on tõsine tahtmine välja töötada eksaminõuete osas mingisugune ettepanek ja see esitada autoregistrile on valmis ka mõte, et astuda kontakti autojuhtide ettevalmistamisel ka haridusministeeriumi vastava osakonnaga, kes tegeleb nii-öelda kutseõppega. Kas toimub ka sõiduõpetajate testimine? Võib olla pikaajalise staažiga juht, aga ei pruugi olla õpilase jaoks hea psühholoog ja pedagoog. Ma arvan, et see on väga tähtis. Autoõpetajate, sealhulgas ka sõiduõpetajate testimise all. Kindlasti tuleb mõtelda nende pidevat ja järjekindlat atesteerimist. See toimus ja minu andmetel peavad olema sõiduõpetajad, ka liiklusõpetajad, atesteeritud selle aasta lõpuks. Atesteerimine toimus õppekeskuses, mis asus Peterburi maanteel. Kuivõrd see on nüüd likvideerunud, siis edaspidiseid, atesteerimisvõimalusi ma ei oska praegu ütelda, aga ma tean, et selle osas tehakse tööd ja atesteerimine saab toimuma veel sel sügisperioodil. On ju lubatud ka kooliväline õppesõit. Vabandan, kuid minu ees sõidab õppemärgiga ERA Moskvitši roolis pruntis huultega ja nätsutav neiuke kõrvaldada juhendamas umbes kahekümnendatel aastatel ilmavalgust näinud härrasmehed rahvusest olenemata, siis tekib minul tõsine kahtlus, millal ja millise väljaõppe on õpetaja ise saanud ja milliseid kogemusi ta edasi annab, kas see on arutluse all olnud ja kas see on üldse probleem? See on suur probleem suurem kui võiksime arvata, sest õpetamine peab toimuma kindla metoodika järgi. Esiteks välja õpetaja, ma ütlen niimoodi, sõiduõpetaja peab omama teadmisi, mitte ainult pedagoogikast, peab omama ka teadmisi täiskasvanute pedagoogikast siis peab tema ise oskama sõita ja õigesti oskama sõita. Ta tundma ohuolukordi tundma teise liikleja. Ma julgeks ütelda psühholoogiat ette arvestama, mida teine liikleja võib teha tänaval, teel ülekäigurajal ja nii edasi. Selline väljaõpe ei anna häid tulemusi, isegi kui ta rahuldavaid tulemusi annaks, võiks ka sellega leppida, aga ma olen absoluutselt veendunud. Jääb vajaka. Kui ma näen linnas kaasliiklejatele pidevaid ohuolukordi tekitavaid ühemõttelise näoilmega noorhärrasid rooli taga, kellele suuna näitamine on midagi mõistusevastast pidevat nõelumist autode vahel ja provotseerivalt kuklasse surumist, siis on mul õigus teha ainult üks järeldus. See sell ei ole autokoolis käinud. Ei saa ju nii olla, et õppesõidul on kõik korras. Eksam antud, pärast aga vilistavad kõigele ja sõidad nagu ise tahad. Kas on võimalik tänapäeval saada load ilma autokoolis käimata? Kindlasti on neid kanaleid ei oska mina ütelda ja ma ei tea, üks võimalusi on muidugi eksternina, see tähendab ka, et autokooli külastatakse noh, nii nime pärast ainult, aga miks niisugune käitumine suunanäitamise ta ja nii edasi ja nii edasi tänaval toimub? Seal on sõna otseses mõttes vastutustunde puudumine. Kui suur on õppesõidutundide arv autokoolides, ma tean, et see on erinev, aga umbes. Kui palju see on keskeltläbi 20 25 tundi ja kui õpilane ei omanda piisavalt teadmisi sõiduoskusi, siis on tal võimalik neid tunde juurde võtta, aga see nõuab ja, ja, ja see nõuab juba lisaraha ja õppesõidutunnitasu sõltuvalt auto ekspluatatsioonikuludest on kuskil 40 kuni 80 krooni vahel tund, niimoodi ma olen seda üle vabariigi kuulnud. Nii seda ma tahtsingi teada, aga kui näiteks teooria- või sõiduõpetaja näeb, et et see inimene ei sobi üldse tänapäevase kiire ja ohtliku liikluse tõttu juhiks teatud iseloomuomaduste tõttu. Kas on õigus selline õpilane kursuselt kõrvaldada, raha tagasi maksta, näiteks selle asemel, et me veel ühe torpeedo linna lahti laseme? Õigus selleks ei ole sest igaüks tuleb oma rahakoti peal õppima. Aga küll on õigust ütelda talle, et ja sinust võib saada potentsiaalne kurjategija. Ja nüüd sõltub juba edasi inimese enesekriitilisest meelest. Aga ma julgen ütelda, et kui niisugused rahakad, noormehed, neiud ei saa ühes autokoolis hakkama, siis nad otsivad teise võimaluse saavad ikkagi omale load kätte. Parimal juhul lähevad nad teise autokooli. Kas te teate ka sõidueksami marsruuti? Vähemalt Tallinna liiklus on muutunud üliohtlikuks. Sõitma peab juba igas olukorras hästi ettevalmistatud juht. Ja sõidueksami marsruut valitakse vastavalt eksami käigus ja siin ei ole kindlaks määratud marsruute. Mina olen seda meelt ja on jutuajamist olnud ka autoregistri vastavate töötajatega. Et sõidueksam peab algama kuskilt suhteliselt tagasihoidlik, kust kohast, kus ei ole pingelist liiklust sealt vastavalt juhiloa taotleja võimetele suundub tema edasi liiklus tihedamasse kohta. Ja ma ei välista isegi seda mõtet, et ta võiks oma eksamisõidus olla näiteks Rävala puiesteel või paremal juhul lausa südalinnas. Tallinna liikluse kohta ütlen ma seda. Kuid eksaminaator, kes on ka atesteeritud, et peab läbima vastavad eksamikursused kuidas Ekreid vastu võtta, sest seal on ka oma kindlad nõuded, tema peab arvestama juba sellega, kas õpilane viia nii pingelist liiklusse võimite. Ja oletame, et õpilasega alustati sõitu kadriorust kalamajas või ükskõik millisest tagasihoidlikumast kohast. Seal ta täitis kõik temale ette antud harjutused. Ja nüüd, kui tema veidikene kobistab kuskil südalinnas, siis ei tohiks olla läbikukutamise põhjuseks, sest kui tema täna saab load kätte, Ta on oma eksamiülesande rahuldavalt sooritanud, siis homme peab igal inimesel olema nii palju enesekriitikameelt vastutustunnet, et kas tema läheb nüüd sinna sellesse liiklusse, mis võib muutuda temal ohtlik. Kas need minu küsimused olid tegelikult mõeldud mõnele sõiduõpetajale? Vambola kergliikluspsühholoog ja esitlusteooriaõpetaja? Ma tahtsin lihtsalt teada, mida teie ühest või teisest asjast arvate. Minule tundub, et Eesti kuulaja ja televaataja on aastakümnete jooksul harjunud, et meil on oma Johannes, Pirital Lauri Koger, Vambola germes, Mihkel Naamseni, Mati Talvik, kes kõik on meid hoidnud liiklusprobleemidega pidevalt kursis. Liiklusteemalised saated on meil olnud väga populaarsed. Huvitav oleks teada, kas venekeelse elanikkonnaga on Eestis tehtud samasugust tööd ja kui mitte, siis kas me pole juba hiljaks jäänud? Samasugust tööd on tehtud, aga sama palju ei ole tehtud. Ja seda oleks kindlasti vaja, kuna keeleküsimus meil nagu öelda takerdub ja neid peaks ka nagu kasvatavad. Kas liiklust? Politseis on tehtud statistikat, milliste Eesti autokoolide lõpetajad on kõige rohkem osalenud avariides ja liikluseeskirja rikkumises. Need oleksid vist äärmiselt huvitavad andmed nii politseile kui ka autokoolide litsentse välja andvatel komisjonidel. Ja see oleks kindlasti huvitav ja ma julgen arvata, et niisugust statistikat tehtud ei ole. Politsei poolt küll, aga autoregister registreerib, kui palju ühe või teise autokooli õpilastest eksami esimesel korral sooritab? No see on statistika, aga see ei ole päris õige, objektiivne hinnang autokoolide tööle. Ja ma leian niisugune hinnatav töö, kus iga kool saaks teada aasta või kahe pärast, kui edukalt on tema kunagine õpilane liikluses osalenud? See on üldiselt raske. Aga see oleks vajalik ja tasuks ennast ära. Mis toimub noore juhi ajus? Autol on vahtraleht. Kui näiteks mina sõidan maanteel 90 ja 100 vahel, tema läheb minust mööda nagu postist temale lubatud 70-le. Ta naerab lihtsalt näkku. See on nüüd küsimus. Liikluspsühholoogile mis toimub tema ajus? Tema ajus on tühi koht liikluskultuuri kohta, sest ta ei tea seda, et liikluskultuuri aluseks on olukorra ettenägemine. Ta ei näe, tühi koht, teine tühi koht on tema arukuses, ta ei oska mõtelda. Mis teda ees ootab. Isegi seda ta ei oska ette näha, et ta võib sattuda ohtlikku olukorda. Siis otsustusvõime puudub. Ta ei tea, mida teha. Ja kaugeltki ei ole temal vastutustunnet. Nii et liikluskultuur peab olema iga inimese ajus ja see on jalakäijal ja mis tahes sõidukijuhil. Mina olen oma pojale pidevalt õpetanud, et igal kurvil on oma kiirus pakutavale suuremat, ta ei võta vastu. Ta sülitab su välja. Õige, see on individuaalne tunnetus ja autod on meil kiired, mugavad, vaiksed makid, nõrgavad seltskonda pidu ja siis tulebki see kurv, mis tahtis tegelikult 50 kuni 60 kilomeetrit tunnis aeglasemalt sõitu. Ma tänan, Vambola germes rääkida võiks tõepoolest palju. Mida öelda neile, keda jõuaks veel hoiatada. Ja kõigepealt väitsite, et makid, mürgavad ja nii edasi makk tuleb vaikseks keerata, see võib-olla ainult taustaks, aga mitte tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Siis, kes täna veel maale sõidab, nagu saate algul oli juttu, kes kartulit noppima ja kes ühteteist metsast korjamas. Tehke oma mobiiltelefonikõned kodus ära, ärge jätke. Neid kõnesid tee peale, see on täiesti võimalik. Jättes selle mobiiltelefonikõneteele tõmbab see meeldiv kõne tähelepanu teistelt liiklejatelt ja liiklusohtu on oluliselt suurenenud. Siis ära kunagi kiirusta, hakka alati varem liikuma, et jõuda õigel ajal pärale. Ja pea alati ka seda meeles, et auto võimsus meie tänapäeva liikluses on alati mõõdetav ja juht teab ja tunnetab seda. Aga juhi enda võimed ei ole kunagi adekvaatsed. Auto mootorivõimsusega.