Tere päevast, me alustame maailmapildi saadet ja täna on stuudios kaks külalist, kunstiteadlased Krista Kodres ja Mart Kalm. Mina olen Kerttu Soans. Ja teemaks on uue Eesti kunstiajaloo koostamine, kirjutamine, toimetamine ja kaks siin olevat kunstiteadlast on nii-öelda algusest peale selle projektiga selle ideega olnud tegevad. Ma lugesin paar nädalat tagasi ilmunud ajalehest sirp Krista Kodres teie artiklit, kus te ütlesite, et idee sai alguse Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudist. Kõigepealt ma tahaksin natukene räägiks sellest instituudist, sest see on üks osa, nagu ma aru saan kunstiakadeemiast ja vast kuulaja veel ei tea, et miks tal on teine nimi, miks ta ei ole kunstiajaloo kateeder või midagi taolist. No ma annan kohe tegelikult sõna edasi Mart Kalmu-le, kes on selle instituudi juhataja ja, ja ma arvan, et seda probleeme on küll tema kõige õigem kindlasti. Kostama selles mõttes, et nüüd juba 90.-te aastate algusest õpetatakse Eesti kunstiakadeemiast ka valmistaks ette ka kunstiteadlasi, et see ei ole enam Tartu Ülikooli monopol ja selle üle on terve rida omi omi põhjuseid Tartu ikkagi kängumine kunstilinnana ja kogu kunstielu Eestis Tallinnasse üle ümber koondumine. Ja ja teatud eelised on kunstiteadlaste ettevalmistamisel koos kunstnikega, ehkki seal on omad miinused ka, aga see lihtsalt on kasvatanud, et praeguses olukorras kunstiteaduse instituudi. Ja siis õpetab kunstiajalugu kõikidele kunstnikele ja kasvatab ka ise kunstiteadlasi, olles majas ainukene topeltfunktsiooniga allüksus. Lihtsalt ta niivõrd suureks asutuseks Ta hambaku tegevad uurivate kunstiteadlaste suurim kollektiiv Eestis selles mõttes, et ajaloo instituudis Teaduste akadeemias on see kunsti aerosektor litsalt lastud nagu põhjaaja jooksul, noh, ma ei taha kedagi isiklikult süüdistama hakata, aga nad ei ole olnud. Nad ei ole suutnud seda halli, mida Teaduste akadeemia võiks kanda, nad ei suutnud pitsat kanda. Ja kõik meie muuseumid on ka siiski suhteliselt teadus kaugelt musioloogiline töö võtab neil põhivõhma välja ja, ja, ja sealt ei jää lihtsalt teadlaste teaduse tegemiseks aega, mistõttu ongi loogiline, et niisuguseid suuremaid teadusprojekte initseerib kunstiteaduse instituut. Ja, ja tegelikult on see ka ka niisugune osa Eesti vabariigi praegusest poliitikast, mida ma põhimõtteliselt pean õigeks, et, et uuriv ja õpetav kaader on nii-öelda ühitatud sellepärast et, et me mäletame ka oma ülikooliaega, sellest, kus nii mõnigi ma ei ütle loomulikult, et kõik vaid, kuid neid siiski oli küllalt palju õppejõude, kes olid nii-öelda spetsialiseerusin õpetaja õpetamisele ja isi, ise uurimistööga ei tegelenud, mis, mis loomulikult vähendas nende nende autoriteeti üliõpilaste hulgas ja, ja ka nende teaduslik tase parata, kui ei olnud enam nii kõrge, et see on see põhjus, miks me selle instituudiga tegime ja, ja kas see nimi oli võib-olla see nüüd, ma arvan, et üks, neli aastat tagasi on, on see see nimi antud meie mõte oli just nimelt sellest, et ta ikkagi ühel hetkel on valmis koondama niisuguseid suuri projekte, nagu praegu on, on see kunsti kunstiajaloo koostamine. See ei tähenda muidugi seda, et, et kõik need inimesed, kes kunsti algu kirjutaksid, oleksid tööl kunstiteaduse instituudis, vaid meie oleme see initsiaator ja see keskus, mis siis teeb lepinguid ja, ja, ja hoiab seda asjaga sisuliselt koos. Ja tulles nüüd peamise teema juurde uue kunstiajaloo juurde Eesti kunstiajaloo juurde, siis mis olid need põhjused, mis nüüd sundisid teid sellist otsust vastu võtma? Eelmine ajalugu oli ilmselt vana, see on üks põhjus mis veel olid. Kolleeg professor Juhan Maiste käis peale teate, see tuleb lihtsalt teha ja ta rääkis kõik pehmeks, kuni siis kuni kuni hakati tegema, see on nagu, ütleme niisugune ajend. Eelmise ilmumisest on möödas peaaegu 30 aastat. Aitäh jah, aga siin ongi nagu üks põhjus, üks peamisi põhjuseid on selles, et nõukogude aja viimastel aastakümnetel toimusid Eestis tohutult intensiivsed välitööd. Kõik mõisad, Taevele võtmine, vene kirikute imetavaliseerimine ja, ja selles riiklikus p või kuidas teil see nimetus oli seal kohutav, palju noh, niisugust ehitus päevandit väga laiaulatuslikult uuesti läbi, aga samal ajal seda jõutud, et ta ikka materjali kogumine ja koondamine, ilmutavaliseerimine. Aga üldistaval tasemel ei ole seda nagu läbi kirjutatud üksikutes lõikudes on nagu näiteks Juhan Maiste mõisaraamat või kant seinal on mitmeid-mitmeid väga kõrgel tasemel teaduslikke artikleid, mis võtavad seda materjali, kui see on nagu üks koht, teine koht on see, et muuseumid. On ju teinud läbi vahepeal tohutu vaadanud Eesti, ütleme oma rahvusliku 20. sajandi kunstiajaloo tohutu hulga näitustega kõige näituste seeriad, Aadekooja, uus asjalikus eesti kunstis, rahvusromantism eesti kunstis. No kõik see annab meile absoluutselt uue teadmise, uue kogemuse, uue pildi ja see Nõukogude aja ja nüüd juba ka nõukogude aja jääks perioodi ekstensiivse teadusuuring vajab nüüd üldistavat läbikirjutamist. See kogemus kokkuvõtmist. See on nüüd see, mida eelmisest kunstiajalookäsitluses ei olnud, aga see, mis seal oli, see tuleb ka ilmselt ümber kirjutada. No see ei ole loomulikult kõikides lõikudes niimoodi faktoloogia faktoloogia loomulikult ka meie anname endale aru, et me ei kuuluta ka nende kuue köitega, mida me praegu kirjutama hakkame, mingid viimsepäeva tõde, sest et siiski ka tõlgendamine oleneb sellest ajast ja kohast millal seda ja kust seda tehakse. Ja selles mõttes on, on iga ajaloo nii-öelda taas kirjutamine teatud määral tendentslik, me vaevalt et suudame ka seda päriselt vältida, aga teisalt see, mida ma tahtsin mardi jutule lisada, on kindlasti ka ka tõdemus, et kunstiajalugu ise on väga muutunud, tema rõhuasetused oma pole hoopiski enam need, mis need, mis need, mis need olidki 70.-te aastate kirjutanud, see viimane köide, mis käsitles Nõukogude kunsti, loomulikult oli poliitiliselt, on gaseeritud. Aga seda ei olnud nii väga need esimesed köited, aga kunstiajaloo vaatlemine ja kunstiajaloo kunstiajaloost kirjutamine, kunstist kirjutamine on ise muutunud, ta on hoopiski enam ajalugu ja konteksti integreerivam, kuid kui ta kunagi on olnud. Ja loomulikult, Ta ei olnud seitsmekümnendatel aastatel siia paljudel põhjustel jõudnud. Ei, semiootika, instruktor, realism, mis tegelikult maailmas kõik juba teaduslikku humanitaaralast uurimust mõjutasid. Nüüd on nad siin ja, ja meil on mingi kogemuse mingi lugemus olemas, ka meetodoloogiline põhi on hoopiski teine ja ma olen ühest küll päris kindel, et me siiski suudame seda ajalugu kirjutada võib-olla huvitavamalt ja võib olla avada tema erinevamaid tahke ja hoopis enam tahke. Kui seda tehti siis omal ajal selle vana kirjeldava vormile keskendunud kunstiajaloo põhjal, mis, mis lähtus esteetilistest kriteeriumitest ainult ainult ja mitte niivõrd sellest, miks kunst oli niisugune, nagu ta oli. Mul ei ole sellele vanale kunstiloole omas ajas mitte midagi ette heita, ma arvan, et tol hetkel kajastas absoluutselt eesti kunstiteadused parimat, mis sealt võtta oli aga lihtsalt aega on nii palju edasi läinud, et on vajadus uue jäägi. Kui nüüd natukene veel seletaks lahti sellest ütleme sellest metodoloogiliselt erinevusest et kas ei ole enam niisugust kirjeldust, kas kunst on rohkem, siis ütleme, suhtlemine niisugune ühiskonnamudel. Ja kunstiikkagi, ka seal vaadatakse väga palju on tõstetud esile seda kunsti sotsiaalset ühtepidi tekkepõhjaga, teisalt ka tema sotsiaalset rolli ta, ta on niisugune, tema roll sotsiaalses kommunikatsioonis on suur, aga ta tekib samuti sellepärast, et tal on teatud tekkimise eeldused, et keegi on tellija, kuidas me pidulikult teaduslikult ütleksime, modernistlik paradigma, mis, mis on, on olnud väga kunstnikukeskne ja mis on eeldanud, et ainult kunstnik on see läbi kõikide sajandite, kes on olnud see, kes määratleb, et kunstiteose, siis praegu on ka see ammu ümber vaadatud ja, ja tegelikult me saame modernismist võib-olla niisugusest kunstisuunitlust rääkida alates 19.-st sajandist, mitte kindlasti varem varem on olnud väga suur roll tellijal väga suur roll on olnud ka ajastu enda arusaamadel kunstist ja need kunstiarusaamad on samuti ühed asjad, mida, mida, mis, mis ei kehti kõikidel sajanditel, on, see ei ole kogu aeg konstantsed, nad on muutumises ja me peaksime suutma, siis me tahame suuta neid nüüd ka kirjeldada selles uues kuste alus iga eriperioodi juures. Tahaksingi siia vahele küsida, Mart Kalm just ütles seda, et põhimõtteliselt sellele kunstiajaloole, mis 70. 77. aastal seal ajavahemikus ilmus ei ole ette heita midagi selles mõttes, et ta just omasse aega sobis. Aga ütleme, kui nüüd praegu kirjutada selle aja kunstist, siis me peame ju ikkagi ka taustaks arvestama seda aega, millal see kunst sündis, mitte seda, kuidas me praegu selle peale vaatame või. Ja noh, seal loomulikult et see vana kirjutuslaad on niisugune, noh ma ütleks loomulikult ta mõtestatult teest, keskperspektiivne hakkame mõttest ja, ja desinfektsioon ei hakka puuduma ka uuest kunsti aja lastekas silmad Escriptsioonita ei sa ikka kunstist. Võiks natuke lahti seletada. Et sa ei ikka ju see kirjeldab, et see maja on selline, aga see viis või see pilt on selline, aga kuidas sa teda kirjeldad, c5 on palju, noh, see on ikka muu tunud. Vaadatakse palju pacem ajastu keskselt ikono Kaafilisemalt piltide puhul, eks ole, mis võtame neid probleeme. Tol ajal oli väga selline stiilikeskne, on see vana vana kirjutus, viisakas ta vastab stiili tunnustele ja milline maalimismaneer. Aga nüüd on hoopis niisugused vaimset ulatuvused sinna taha tekkinud, mis on uuemas uurimuses tulnud ja. Enne oli juttu sellestki, et fakte loomulikult muuta ei saa. Need, mis on vähemalt ajale vastu pidanud neid fakte, aga palju on üldse Eesti kunstiajaloost kirjutatud, millele te saate toetuda või, või mida te siis Peate läbi vaatama, mis ajal Eesti ajaloo ülestähendused üldse alguse said? Ja ajaloost on ikka kunstiajaloos on ikka väga-väga palju kirjutatud ja kirjutatud on, on, on rohkem kui, kui üks ajanud ja need esimesed baltisaksa uurimused ilmusid ikkagi möödunud sajandi keskpaigast alates noh, tegelikult rangelt võttes isegi varasemad, me võime rääkida huupelist, kes ka kirjeldas, eks ole, siinset kunsti ja, ja keskkonda 1700 seitsmekümnendatel aastatel, nii et iga ajast on tegelikult seda teinud oma nii-öelda tasemelt vastavalt ja selge see, et 19. sajandil, kui Kusti alateadvus ka mujal maailmas tekkis tekkis ta ka siin ja baltisakslased, esimesed, kellest kindlasti tuleks nimetada noimanni näiteks nokk, pekki või, või Hanseni ka nemad asusid siis seda kohalikku kunsti, mis oli loomulikult koloniaalkunst linnakunst nii-öelda linna kultuuri. Ja mõisakultuuri näide asusid seda kirjeldama oma ajastu vahenditega just nimelt teda kirjeldades süstematiseerida Est, tuues väljastiile vastavalt, nii nagu seda tegi ka tolleaegne Euroopa kunstiteadus ja, ja, ja see rahvusliku kunstikunstist ja eesti kunstist kirjutamine, see tuli vastavalt eestluse arenguga, eks ole, jõudis siia kaheksanda sajandi alguses ja, ja omad kunstiajalood kirjutati Eesti vabariigi ajal ja, ja, ja nii see ikka on olnud, et, et see oma ajaloo teadvustamine võetakse teatud perioodil uuesti üles, sellepärast et ühelt poolt tõepoolest on, on väga palju uurimine ise edeneb, sest on lihtsalt tulnud uut empiirilist materjali. Aga teisalt just see, mida me siin olemegi rõhutanud, et et ka nägemus muutub ja ka need rõhuasetused muutuvad ja ma usun küll, et tegelikult mingil määral me ole, läheme nagu sügavuti, rohkem kui seni. Aga teisalt ma kardan, et on ka mingeid kohti, kus seisuga täna ka peaaegu vana kunstajale kajas, peaaegu üldse ei muutu, sest ikkagi praeguseks on ju tegevaid uue kunstiteadlasi on neid nii-öelda vähemaks jäänud selles mõttes, et kunsti, neid kohti ja uurija ja teaduri kohti, kus tegeldakse kunsti uurimisega, need neid on kohutavalt palju vähemaks jäänud. Jaa, aga ma mõtlen, et teatud kohas teatud kohtades ta kindlasti korda vana kunstiajalugu, sest mitte keegi ei ole vahepeal tulnud ja neid tolleks ajaks suhteliselt kaugele uuritud. Aspekte kunstis ei ole edasi uuritud, vaid on tulnud peale uued uurijad, kes on teisi asju vaadanud ja selles mõttes nendes kohtades tanu effevatiivselt vana noh, nii palju kui seda üld üldises kontekstis vajalik kanta, kohtab. Ma mingil määral siiski vaidleksin vastu, sest sest nagu öeldud, see faktoloogiline baas loomulikult jääb ja ja, ja ärgem unustagem, et meil on sellel sajandil olnud tegelikult mitmeid nii-öelda suuri kunstiteadlaste eestlaste seas nagu äsja lahkunud Voldemar Vaga, aga ka Villem raam, Helmi Üprus, Mai Lumiste, eks ole, kes, kes on tõepoolest jätnud noh, väga hea materjali alles, millel on on, on suurepärane, suurepäraselt võimalik toetuda, aga, aga see, mida, mida ma arvan, mida me peaksime tegelikult olema võimelised sellele materjalile lisama ka siis, kui me fakte enam uusi eikusagilt ei tuvasta või juurde ei saa, eks ole. Ma usun küll ette, et kuna me oleme siiski üsna veendunud, et Eesti kunstiajalugu on olnud üks osa üks üks osa sellest Euroopa kunstiajaloost stiiliajaloost, eks tule militaarkunstiajaloost siis me saame kindlasti öelda midagi uut tänu sellele, et nende perioodide, nende ajastute uurimine Läänes lärgussi seaduses on, on ise väga arenenud ja need aspektid, mis on sealt välja toon, on tegelikult tõlgendamisel suureks abiks ja nad aitavad ka seda faktoloogiat teistmoodi interpreteerida, kui seda said teha omal ajal need meie suurepärase tuure, sest nendel seda uurimust taga ei olnud. Tahtsingi just küsida nende taustsüsteemide ja siis nende asjade kohta, millega on võimalik võrrelda, et kuidas te nüüd nopita seda tausta ja võrdlusmaterjali välja, see ei saa ju ka kuidagi juhuslik olla. Nojah, aga selles mõttes, et meie töökeskkond, see kultuuriruum, milles ma vaatan siin ju võrdselt 80 aastat, aga totaalselt muutunud kui ma isegi tegelen ju ainult 20. sajandi eesti arhitektuuriga. Et kuskil 10 aastat tagasi oli nii, et sa vaatasid, mis on viies ja mis on Peterburis Jabavil, Bail sellisel hägusel raamatul, mida sa kuskilt mujalt maailmast kätte saanud, aga, aga tänapäeva situatsioonis ju noh, pikk, kõik asetub nii lihtsalt globaalsesse konteksti. Kogu Eesti kunst on lihtsalt üks osa selles maailmas ja, ja enam selles maailmas tema tajumine ei ole üldse raske, sest me ju hommikust õhtuni käime ja esimehe ja suhtleme kolleegidega ja samasugused koloniaal või bovintsiaal pommid, mida me Eestis kohtame, seal loomulik. Nii et lugeja peab olema ikka ka siis kaasaegne, avara silmaringiga inimene või olete te neid võrdlusi, seda tausta ka niimoodi avanud, et kui tema just ei ole käinud täpselt ei tea, et ta siis ikkagi saab aru, millega võrreldakse üht teisega? Ja, ja ma usun, et selles mõttes ma, ma olen päris kindel, et see, see kunstiajalugu on ka palju lugejasõbralikum ja tegelikult kultuurisfääri integreerivam omas ajastus kui, kui, kui seda, kui seda oli vana kunstiajalugu, sellepärast et nagu öeldud, see oli, see oli tõepoolest väga vormikeskne. Ta keskendus, ütleme kunsti spetsiifilisematel probleemidele, kui meie üritame, meie tahaksime nagu näidata kunsti funktsioneerimist teatud kultuurisüsteemis ja selle nii selle kultuurisüsteemi tekitatuna kui ka selle kultuurisüsteemi mõjutajana ja, ja kuidas see meil õnnestub, see on muidugi see, me ei tea seda, sellepärast et me hakkame sellel aastal alles kirjutama. Aga nüüd struktuurid, mis meil kuuele köitele tehtud on, need küll peegeldavad, et, et kõik köidetel koostajad on, on pidanud silmas seda, et võimalikult laialt tegelikult ikkagi kirjutada kunstist mitte mitte kitsalt mitte mitte mitte väga esteetika keskselt, vaid just näidates siis seda fooni ja kunstniku teatud protsesside resultaat. Aga selge on see, et, et ta ei ole lastekas ja ta ei ole mõeldud võhikule tahan ikkagi intelligentsel eestlasele selles mõttes, et eeldab, et inimene tunneb mingil määral asja, asja ennast ja asja vastu huvi. Et noh, niisugused ütled, et sellele, kes eesti kunstist midagi ei tea, nüüd tema saab siit kõik teada ei, selleks raamat ei ole, ta ikkagi eeldab, et on tegemist intelligentse lugejaga, kes tunneb mingilgi määral Eesti kultuuriajalugu geograafiat, mälestisi. Ja aga loomulikult, teisalt ma arvan, et inimene, kes ka eesti kunstist midagi pole elus kuulnud, võtab selle raamatu kätte, siis ta saab sellest väga palju teada, sellepärast et meie eesmärk loomulikult ka, et see nii nagu kunstiajalooraamatuid ikka, see peab olema väga hästi illustreeritud, me ei tahaks laskuda sellesse, et me kirjeldame asju liiga palju, kui meil on võimalik panna pilt juurde, eks oleme, avame tähendusi, aga me kirjelda nii vara, nii varavormi ja selles mõttes ma, ma ikkagi usun, et ta, ta on inimesele, kes tahab Eesti, kus midagi teada on, ta kindlasti hakkab olema väga hea allikas, kõige parem, ma usun sellepärast et ega nüüd niisugust toidet, mida me viia või ütleme seda kuute köidet, mida me üritame, ma usun, üks, viie aastaga valmis saada, niisugused on meil praegu plaanid ja siis publitseerida suhteliselt noh, kõik köited korraga. Ma usun, et niisugust järgmist võib-olla 10 aasta 20 aasta jooksul võib-olla enam tegema ei hakata. Ja aga, aga samas ma arvan ka, et, et siiamaani on kui nüüd vaadata veel kord selle sajandi lõikes, võib-olla on see siiski küllalt ambitsioonikas, võib-olla endalgi hakkab kõhe, et kurat, ambitsioonikas ettevõtmine siiski nii põhjalikult kogu see Eesti kunsti ajalugu läbi töötada, sest et meid tegelikult Meie ambitsioon on suurem, kui ütleme ainult tõesti see, see nii-öelda läänelik koloniaalkunstiajalugu me me siia integreerime ka ka selle lokaalse nii-öelda talupojakultuuriajaloo visuaalse kultuuri ajaloojust ja, ja, ja vaatame, mis nendest kahest siis kokku saab. Lynne lipsas siit jutust läbi, et praegu võib-olla on veidi vähem neid kunstiteadlasi, kes saavad rahulikult oma tööga tegeleda kas siis on mõned niisugused teemad, mis on katkenud, mis on jäänud uurimata, et mida siis nüüd selle auguga teha, kui nüüd need on vaja ikkagi ka paigutada sinna kunstiajalukku, et mis need, missugused need teemad on ja missugune lahendus leitud. Need lähevad suhteliselt Ähwervatiivselt, niipalju kui üldises kontekstis üldpildi hüvanguks on vaja. Aga üks põhimõtteline erinevus võrreldes vanaga on see, et kui vana püüdis olla nagu iga hinna eest katav siis eriti nüüd uuemates osades, kus ei jõua. Et peale selle, et vahepeal on ilmunud eesti kunstnikke arhitekte, biograafiline leksikon, kus ka kõik teise ja kolmandajärgulised kunstniku draama elulugudega sees. Et enam ei pea maksimaalselt ajama tagasta katvust, vaid saab niisugust kunsti enda arenguks, skeemi ja sellega seoses terve rida niisuguseid nimede seeseid, kunstivaldkondi, mis nõukogude aegses institutsionaliseeritud vendis Nõukogude institutsioonide süsteemis olid tähtsal kohal. Need nüüd tõenäoliselt jäävad kõrvale, ma kujutan ette, et niisugust näiteks eesti keraamika ajalukku see Eesti kunsti ajalugu ei sisalda, et, et üks asi, et meil on olemas oma kunstimuuseum olemas keraamikaga teede, kes suudavad neid niisuguseid erialatehnoloogia keskseid aspekte. Arendada ja ajaloo kuulda, sest see on teine asi, see peab ka tegemist. Aga siin tuleb keraamika mängu nii palju, kui ta üldist Eesti kunstiajalooprotsessi on suutnud mõjutada. Muidugi mõista ei ole võimalik kõike katlast, on selge niisuguseid üldteoses, aga ma võib-olla kirjeldan lihtsalt natukene nende köidete struktuuri, sest siis muutub see ka aru, saan arusaadavamaks. Me, meil on tegemist, eks ole, Eesti arhitektuuri ja kunstiajalooga ja seal selge see, et on olemas ka Eesti tarbekunsti ajalugu, on seal implitsiitselt sees ja selge on see ka, nagu ma ütlesin, on ka seal Eesti rahvakultuuri nii-öelda kunstiajalugu omaette iga igas köites veel olemas ka teatud üldistusena ja selles mõttes on mardil ka õigus, et tõepoolest me initseeri väga palju uusi teemasid, aga väga paljud köited siiski sisaldavad teatud teemasid, mida on veel vaja ja uurida. No ma võin näiteks ise öelda, et, et 19. sajandi sakraalarhitektuur on Eestis praktiliselt uurimata, ma olen ise sellega tegelenud ja ma hakkan sellega nüüd spetsiaal tegelema, et sellest üldse kirjutada, et teha mingi mingi ümmargune kokkuvõte, mida siiani ei ole ja niisuguseid teemasid on igas köites siiski, mida, mida tellitakse uurijatelt ja, ja, ja, ja selge see tänapäevale kirjutamistöö sisaldab endas alati kahte aspekti, üks on tõepoolest see uurimine, aga teine osa intervjuud, tseeringase interpretatsiooni enda maht ja ulatus on täiesti võrreldav uurimistööga just nimelt sellel põhjusel. Et me peame teadma seda fooni, mis on mujal. Me ei saa muidu üldse kirjutada ja, ja selles mõttes me ikkagi teeme midagi uut, me lähtume sellest vanast vastutada, aga, aga me ei kordadeta, vaid me üritame anda praegu ikkagi uut kaasaegset nägemust, ükskõik siis alates keskajast kuni eks ole kõige kaasaegsema kunstini välja. Et näiteks 20. sajand olnud nagu uus vaatenurk, on see, et ta võiks olla voolulooliselt läbi kirjutatud, kui, kui vana kunstiajalugu oli selgelt kümnendite kaupa ja et, et mis on saviaeg ja Eesti aeg ja siis nüüd on pigem, pigem vastupidi. Et ütleme niimoodi, et Eesti vabariigi teke eesti kunstis tähendas institutsionaalse baasi muutumist, aga mitte väida, kunstivoolusid hakkasid just peale ja uuenemisprotsess hakkas peale 1000 üheksakümnendatel aastatel, jättes institutsionaalsed aspektid kõrvale, me võime öelda, et siit kuskil 1910 kuni nii kuni näiteks 50 on väga sarnane. Et, et siin ei saa seda, ütleme see viigikoha muutumine ei muuda otseselt ja kardinaalselt kunsti, mitut need vältimatult nõudeid, mida näiteks stalinism esitas kunstile. Suur osa nendest oli väga sarnane Pätsi režiim juba kunstile kolmekümnendatel aastatel esitanud. Meil on selge, et ühisjooned ei pea ilmtingimata ütlema, et 1940 lõppes kõik ära ja vaat siis hakkab peale niukene täielik negatsioon ei ole. Ja siin tegelikult, et see, mida Mart praegu rääkis, puudutab väga otseselt ka ühte minu arvates kogu ettevõtmisele iseloomulik kujundan, ma loodan vähemalt, et see muutub talle iseloomulikuks jooneks on tegelikult see, et me üritame seda ajalugu mitte kirjutada enam nii-öelda modernistlikus vaatepunktist. Me, ma arvan, et meie eesmärk ei ole enam hakata tegema hinnanguid näiteks nende vanade vanade kustena lugude tüüpiline noh, nii-öelda sisukokkuvõte alastiku tehakse, üldistatakse, öeldakse, see kunst oli sellepärast hea, et vot seal seal oli. Vaat see kompositsioon oli hästi. Meie, meid ei huvita see, kas ta oli hea või halb, meid huvitab tegelikult see, missugune ta oli, miks ta oli niisugune, nagu ta oli ja, ja teine asi on, on, on ka see, et me kindlasti ei ole ka ütleme siis noh, modernistid selles mõttes, et ürita jälgida ainult seda avangard joont igas ajastus vaid me tegelikult siiski üritame anda nagu tervikliku pildi ja loomulikult välja tuues selle, mis on omas ajastus näiteks Euroopa kunstis väga moodne, igas ajastus on need oma moodsalt, eks ole, trendid olemas. Aga me siiski üritame näidata ka seal kõrval seda tegelikku pilti. Ühesõnaga, seda, seda kunsti, kunstikogu, pilti, mis kunagi ei ole ainult avangard, Ühest kajastus olnud ja, ja selles mõttes ka võib-olla lihtsalt, et seda tegelikkusele nagu, nagu lähemale tuua kogu seda kunsti kunstiolemist siis omas kindlas ajastus ja, ja, ja veel ka see lipsas läbi, on tõepoolest see on meil ka kõikide kõikide köidete koostajate vahel kokku lepitud, et me, me tegelikult üritame kajastatud on tõesti ka seda kunstielu, seda kohalikku kunstielu, mis, mis on tõesti see, et, et on teatud institutsioonid, mis pinnalt asja, missugune seal kunsti tekkimise ja olemise keskkond kunagi, nii et kunstnik oleks elanud üksinda, vaid teatud institutsionaalne foon, oli olemas ideoloogiline foon, teadmiste foon ja nii edasi, kas see on see, mida me, mida me tahaksime siis kirjeldada oma oma? Heidetes ja aga vaat siinsamas tuleb väljavaatamatu ebaühtlus, et näiteks kui kolleeg Juta Keevallik on 19. sajandil sele fooni suhtes fantastilist tööd teinud, sest ongi sellele pühendunud siis samal ajal teistel sajanditel tule lähme varasemaks või edasi ei ole ühtegi inimest, kes just selle oleks nii keskendunud, et ega ikkagi see probleeme muidu konnadega me kõikidesse valdkondadesse ühtlaselt hästi kaetud ei ole. Ja, ja mina võib-olla natukene viskaksin kivi kolleegid ajaloolaste kapsaaeda, ausalt öelda ma muidugi tean, mis, mis, mis on põhjus, miks ei ole, eks ole viimase 50 aasta jooksul uuritud näiteks sotsiaalajalugu või kultuuriajalugu. Selge see, et, et siis tuli keskendused, uurimisteemad nagu rohkem kolhooside ajaloole ja tööstusajaloole ja nii edasi. Näiteks ka mina panen kokku seda köidet teist köidet, mis perioodi 16 kuni 18. Ma ma pean ka ütlema, et ma olen kohutavalt hädas tegelikult vaimuajalugu, sellest perioodist Eestis on väga vähe uuritud. Ei ole uuritud, missugused olid siinsete inimeste teadmised ja Kuturoloogiline niisugune baas on, on, on ajaloolaste poolt väga paljus läbi kirjutamata. Jah, ja isegi needsamad valdkonnad, mis sa mainisid, millega nad tegelesid ka seal, tegelikult on olukord täiesti puudulik ja mina näiteks tunnenud, kui mina olen arhitektuuriajaloolane, siis Eesti majandusajaloo halb uurituv oluliselt takistab mind oma töös edasi minemast. Näiteks ma alles äsja ostsin raamatu, mille autojuhid retsiilivas Kuusmann ja Õie Elango. Kolm inimest kihutad Eesti aja üle vaatama ja ma hakkasin otsima neid majanduslehekülgi, lugesin sealt, et kas ma saan nüüd teada missugune oli see majanduskeskkond nii maksusüsteemidest, majade ehitamist, maksusüsteem, majade vormistamine seal, kõik arhitektuuriajaloo uurimiseks vältimatut vältimatut taustteadmised, see tekst nii primitiivne, et mul ei ole sellega mitte midagi peale hakata, see on absoluutselt mõtestamata faktipuu. Te kuulate saadet maailmapilt, stuudios on kunstiteadlased Krista Kodres ja Mart Kalm. Mina olen saatejuht Kerttu Soans ja me räägime siis uue Eesti kunstiajaloo koostamisest mis tuleb kuueköiteline ja peaks valmis saama viie aasta pärast. Võib-olla nüüd natuke lähemalt tutvustakski, miks just kuueköiteline ja kuidas on jaotatud, kes toimetab üht-teist köidet, kes on autorid? No kui me päris möödunud aasta alguses 98. aasta algusest olles saanud siis tuge riigi teadusrahadest, et selle probleemiga terve aasta tegeleda, tõepoolest, et panna paika struktuur, siis me alguses arvasime ka, et äkki viiest köitest piisab, aga algatusgrupp, kuhu siis kuuluvad kuulusid Juhan Maiste, Mart Kalm, Jaak Kangilaski ja mina ja kuhu siis hiljem kutsuti juurde veel Juta Keevallik ja enda arvel me lõpuks jõudsime siiski arusaamale, et, et see kuueni jaotus tundus kõige mõistlikum ka selleks, et kui teil oleksid väga erinevad, ei oleks väga erinevalt nende köideti vahel ja köited sisu poolest jaotavad ja perioodiliselt jaotuvad siis niimoodi, et esimene köide on, on muinasaeg ja keskaeg, seda köidet kureerib ajaloodoktor Enn Tarvel ja kirjutajaid on seal alates Kaur Alttoa, Kersti Markusest Cambridge'is doktorikraadiga Anneli Ranlani ja kuninga ühe välisautorini Jan fon, koostoff, kes on praegu Tromsa Ülikooli professor. Test köidet panen kokku mina ja see on siis Eesti kunst ja arhitektuur renessansist, kuni barokini lõpeb, siis ta ajalised piirid on 1000 530770 tsirka. Ka minul on väga palju erinevaid autoreid, ma ise kirjutan, aga, aga siin on, on noh, näiteks Juhan Maiste kirjutab antsenditud tab Rent soobel Rasmus Kangropool neid on, on päris palju. Siis kolmas köide, seda paneb kokku Juhan Maiste ja see on siis Eesti Kunst klassitsismi perioodil, see on siis 1760 70 kuni 1830 40 ja, ja ka seal on mitmed autorid peale Juhan Maiste enda näiteks Juta Keevallik on seal ja, ja, ja Mai Levin ja ja päris ikka kõik kõik, kes vähegi on, vastavate probleemidega tegeleda, on loomulikult on gaseeritud. Nii et meie eesmärk ei olnud niimoodi, et me kuuekesi võtame kirjutama igaüks ühe köite. Ja neljandat köidet paneb kokku siis Keevallik, seal on teine suur tegija, Karin Hallas, kes hoiab koostöös arhitektuuri poolt ja ka seal on, on väga palju erinevaid autoreid, see on ka see köide, kus, kus on rahvusliku kunsti problemaatika juba otsapidi sees. Kuigi põhiliselt lähete siis sellesse köitesse, mida teeb Mart Kalm. Tema lähekski siit edasi selle 20. sajandiga. Nüüd periood 1900 kuni 1940 moodustab siis viienda köite kaasatud noh, meie oma selle kunstiajaloo kõige paremad tundjad, suuremad kujutava kunstilõigud, kirjutavad Mai Levin, Ene lamp, Tiina Haabel, Eha Komissarov ka Anne Lõugas, Leogents, Reet Varblane ja arhitektuuri poole pealt Karin Hallas, Ants Hein ja mina ise. Ning ehkki see muideks see, et kas see on kõik üks köide, see on võib-olla olnud meil pigem üks pikemaid probleeme, et kas see sajandi alguse eesti niukene situatsioon, mis oli kunsti niukene, tekkehetked, kas see võiks olla üks köide ja Eesti vabariik veel omaette köida. Aga siin jäädi nagu sellega, et oleks üks käida, mis tegelikult millest kokkuvõttes tuleb välja see, et ka see, 20. sajand, eesti rahvuslik kunst on võrreldes varasemate sajandite, et aga eelmises kunsti suhteliselt põhjalikult läbi kirjutatud. Ja kui te nüüd, kui nüüd vaatame proportsiooni, siis varasemad sajandid saavad nüüd uues kunstiajaloos oluliselt mahtu juurde, võrreldes eelmise kunstiajalooga. Ja viimase 600 viimane, kuues köide, mida koostab professor Jaak Kangilaski hõlmab siis kunsti Nõukogude Eestis ja noh, seda asja kogu sajandi teist poolde 40.-st aastast alates ja viimane viimased kaks peatükki ka juba uue Eesti vabariigi kunsti. Siin kirjutavad põhiosa sellest. Sirje Helme, Jaak Kangilaski ise, arhitektuuri osa mina ja väliseesti kunsti osa, Eda Sepp. Me oleme teinud endale graafikuna ikka, kui suurt asja ette võtad, me selle graafiku olid natukene, võib-olla lööb segi see, et teadvusest Sist rahad, mida me, mille abil me siis kogu projekte ellu viime eraldasid meile taotletud finantseeringu asemel noh, natuke üle kahe kolmandiku sellest, me oleme praeguseks palunud abi ka kultuurkapitalilt, kes kus on siis needsamad sihtkapitalile kunsti sihtkapitali arhitektuuri sihtkapitali, aga rahvakunsti sihtkapital ehk just see sfäär, millega ju meiegi tegeleme ja me loodame, et nad meid abistavad, siis me saame hoida tempot, me ei ole ka huvitatud sellest, et teha seda neid kuute köidet 10 aastat. Aga paraku noh, oleneb see tõesti finantseeringut ja mina olen siis valitud peatoimetajaks tegelikult ja praegu ainukene inimene, kes selle selle asja juures on noh, nii-öelda täiskohaga, aga ülejäänud teevad seda kõik ikkagi uurijatena ja me loodame, et seda viis autoripoognat iga köite kohta, aastaselt me selle ikkagi välja veame, see, seda ei ole kerge teha. Ehk ongi, et ega tegelikult nii suurt projektiga vaaga ja optimistlikult peale minnes saavutab kindlasti palju, aga need hirmud on meil ikka kõigega endaga tegelikult tegelikult teadvustatud. Sest selle raamatu väljaandmine on kohutavalt kallistada pükse üks aspekt on, ma kardan, on see, et kõik meie enamik meie autoreid teevad seda ei oma muidugi makstud. Aga kohutavalt raske teha niisuguseid suuri üldistusi õhtut ja öötundidel, selles mõttes vana kunstiajalugu kirjutas üle 10 inimese, kes kõik olid tolle ajaloo instituudi kunstele sektoris palgal. Neil ei olnud mitte mingeid muid muresid. Meie meil tehakse seda kangelaslikult öötundidel väikese honorari eest tõstis, et meie teadusfinantseerimise summad ei võimalda suuremaid ana. Ja millistest allikatest tuleb veel terve rida objektide pildistamist ja nii maalide, nii muuseumides kui erakogudes kui objektidel üle Eesti ja veel ka teatud hulgal tõenäoliselt joonestustöid. Sest ma usun, et ainult olemasolevat, aga ka välja ei vea, ehkki selle halli eesti arhitektuurileksikoni jaoks on päris suur töö ära tehtud. Probleeme veel ootab meid ees palju. Saate viimased minutid tahaks pühendada veel sellele, et püüda kuulajale silme ette manada, missugune see umbes võiks välja näha see kuus köidet, kui paksud need umbes oleksid ja kas illustratsioonid on värvilised ja kriitpaberil. Aga enne, kui hakkame seda välimust kirjeldama öelge, kuidas nüüd on siis võimalik seda niimoodi lugejasõbralikult kokku kirjutada, kui nii palju erinevaid autoreid on, kas ta on artikleid pidi jaotatud või käib siit üks toimetaja käsi üle, kes seda stiili ühtlustab? No üldiselt on niimoodi, et kaasaegses maailmas seda seda suurt ühtlustamist kõige enam taga ei ajagi ja tõepoolest meie köidet on kõik jaotatud artiklite tavaliseks temaatikat, aga loomulikult me anname oma autoritele ette teatud mängureeglid ja kuna need autorid oleme ühelt poolt väga paljud meie ise ja teisalt on need kõik meie lähedased kolleegid, siis on selge see, et, et mingis mõttes hakkab olemas, et see lähenemine ühtne. Aga teisalt on ta muidugi individuaalne, sest et iga uurija siiski omab individuaalset, käegi rendi, individuaalset kirjutamisviisi, aga ma ei nutaks selle üle nii-nii väga sellepärast, et ja me me oleme seda ka öelnud, et me niimoodi ühtlustama ei hakka, et me hakkaksime teksti suisa ümber tegema, vaid siis me ikkagi kui on tõsisemaid probleeme, siis lihtsalt iga köite kuraator räägib oma autoritega ise läbi, aga nii et selles mõttes ma arvan, et see ei ole suur probleem, sest igal artiklil on ka oma pealkirja, iga inimene saab sealt oma informatsiooni kätte või see on nii või teisiti illusoorne, et me kirjutame ühe perioodi kohta kõike ära ja selle kõik on veel ilusti süsteemis ja järjestuses. See on ka niisugune idealistlik arusaam, mida, mida meie enam ei jaga ja mille poole me ka teadlikult ei püüdle. Aga muidugimõista on toimetajatel teha väga suur töö, sellepärast et teatud ühtlustamine peab olema veel, mida ma ütleksin, et me me mõtlesime selle üle kaua, aga me otsustasime lõpuks ka, et need, need artiklid saavad ka viited, mis tähendab seda, et, et see kui me millelegi uuele allikale või olulisele käsitlusele osundame või kasutame, siis viitama sellele. Ja see informatsioon, ma usun, hakkab halvustama selle nende ainete kasutamist ka tõepoolest Tulevikku teaduses, aga ka üliõpilastele ja nii edasi, et ta on selles mõttes ikkagi akadeemiline köide, me tahame, nagu selles selles sellest kinni pidada. Siis ta on 50 protsenti on illustratsiooni ja 50 protsenti on teksti kudenud võrdlete vana kunstiajalooga, kus olid need ilusad küll, aga kohutavalt suured teksti laviinimassiivid, mida oli lihtsalt. Ma mäletan ise ülikoolis pidi eksamiks õppimisel Eesti kunstiajaloo järgi, seal kohtab lugeda nüüd makett peatada, kindlasti lugejasõbralikuks hakkama tegema, kamaketiga ei ole veega tegelema hakatud. Ja siis seal on veel üks mõte, mis ma ei ole kindel, et ta veel kõikide köidet ulatuses ühtselt me suudame seda printsiipi läbi viia, aga see oli Jaak Kangilaski ideed. Et teatud hetke kõrgteosed kõige selle perioodi kõige kandamad kunstnikud on selliste kiilude lühiartiklitena vahele nagu susata, mis annab, et mida, mida viimase aja kunstiraamatus on palju kasutatud, son soomlast aasta Haides, aga ka näiteks selle sanov Lemingi üldises kunstiajaloos, mis on praegu nagu kõikide ülikoolide maailmas, Köstele peamine õpid. Seal on ka just see, et üksikteos või üksik kunstnik oma ühe teosega on vahepeal nagu niukse kiiluna. Hailaiditud. Maht on siis niimoodi, et me iga iga köite keskmine maht peaks olema 20 autoripoognat seal masina noh, ütleme niimoodi arvutilehes 1800, täheruumi 440 lehekülge, umbes nii, et et nad tulevad ikkagi koos illustratsioonidega küllaltki kopsakad köited, aga ega ausalt öelda vähem ka välja ei mängi, sellepärast et tõepoolest see informatsiooni, mida me siiski sisse tahame panna, on küllaltki suur seal nagu vähemaga läbi ei saa. Aga, aga kas sa, kirjastamisprotsessis on praegu tegelikult vara rääkida veel, me otsustasime, et me sellel aastal sellega üldse tegelema ja võtame, me teeme esimese kirjutamise ära, siis on meil olemas teatud kogemus ja me siis hakkame vaatama, mis kuidas hakata lähenema. Meil on vaja natuke oodata, kuni eesti kirjastused kosuvad. Nad üldse saavad niisuguse projektiga hakkama. Ja kuulajal on ka vaja oodata vähemalt viis aastat nagu välja tuli ja ilmselt pole mõtet praegu hakata pead murdma, kust saaks seda tellida, sest tekste siis annate märku, kui juba on võimalik tellimusi sisse anda kindlasti. Ja ma tahan öelda ka, et kunstiajalookirjutamine on tõepoolest alanud ja sellega kaasneb ka tegelikult rida niisuguseid muid sündmusi, väikesi konverentse, millest üks peaks olema juba sügisel ja selle, selle pealkiri on Eesti kunstiteaduse kriitika 20. sajandil. See on niisugune instra graafiline erialane üsna tõsine, ma loodan, konverents, mis siis tegelikult vaatab üle selle, selle, kuidas teatud kunstiajalooperioodidele, kuidas neid on käsitletud terve sajandi vältel, ehk just seesama alguse küsimus. Ja ma usun ka, et vot niisugused väiksemad üritused ja tähelepanu tõmbamine kogu sellele problemaatikale on meile endale ka sama oluline. Tänan teid maailmapildi stuudios olid kunstiteadlased Krista Kodres ja Mart Kalm. Ja jutuks oli uue Eesti kunstiajaloo koostamine. Nii Krista Kodres kui Mart Kalm on tegevad selle suure üllitise koostamisel ja sinna kirjutamisega ka. Ja saatejuht oli Kerttu Soans, kõike head.