Tere hommikust, Rein Helme, tere hommikust. Kui ma teile paar päeva tagasi helistasin, siis te hüüatasite väga sümpaatselt. Oi, ma tean, kes see mees on. Olge hea, tutvustage. Jutt on, aga kui on jutumehed, kelle, kelle sünnipäästele jutt on, siis ma olen ka sellega natuke kursis. Ja olge hea, tutvustage raadio hommiku kuulajatele, kes oli kindralmajor Dmitri Lebedev, eesti keeles kasutati ka tõlget Luik, kelle eluaastad olid 1000 872935 ja kellel on täna sünnipäev. Miks peab ta olema eesti sünnipäevade kalendris? Kõigepealt peab ütlema seda, et kindralmajor Dmitri Lebedev on tõepoolest vere poolest ikka päris eestlane ja pärnakad. Mul on ka hea meel öelda, et ta sündis Pärnumaal uduvere külas ja tema õige perekonnanimi oli luik. Aga kui ta läks õppima Venemaale, õieti küll vabatahtlikult Vene sõjaväkke astus ja, ja seal pärast tavalist soldati teenistust õppima hakkas, siis oli karjääri huvides kasulik võtta venekeelne nimi. Ja ta võttis selle lihtsa tõlkijana Luige sai Lebedev, nii et palju patuste, mis siin ei olnud, eks eestlased on oma praegu nii eestipäraselt kõlanu nimetada, paljud tõlkinud ja saksa keelest tagasi eesti keelde. Ja see on meie rahva ajaloos üks, mis on iseloomulik joon ka. Ja ta oli selles mõttes üks silmapaistev ohvitser, et ega nüüd neid eestlasi väga arvukalt ei olnud, kes tegid nii ilusat karjääri, lõpetasid Nikolai kindralstaabi akadeemia ja tõusid juba tsaariajal täis polkovnik Guteks ja kindralmajorit, eks tema oli nüüd üks nendest. Miks ma rõhutan seda, Nikolai Kindralstaabiakadeemiat sellepärast et see oli tõesti üks tolle aja Euroopa mastaapides võrreldav täiesti kõrge tasemega õppeasutus, kus anti äärmiselt mitmekülgne haridus. Eesti lugeja saab sellest natukene aimu, missugust haridust anti, kui ta mäletab palju aastakümneid tagasi välja antud raamatut 50 aastat rivis, mille kirjutas venelane grafignaatiat, kes õppis seal akadeemias. No natukene enne leebedjevi. Selles akadeemias on õppinud muidugi peale Lebedevi ka teised mehed, nagu näiteks meie Laidoner ka kindral Larka, kindral Reek ja veel mitmed teised mehed. Lebedev on osa võtnud mitmest ajaloolisest sündmusest. Võib-olla tal on selles mõttes õnne ja õnnetust olnud, kuna ta oli ise väga suur sõjaajaloo huviline juba enne esimest maailmasõda. Ta sõitis väliskomandeeringutes läbi terve hulga Euroopa lahinguvälju, tutvus Friedrich Suure lahinguväljadega Napoleoni lahinguväljadega ja seda kõike kasutas oma tegevuses õppejõuna sest ta õpetas nii kindralstaabi akadeemias kui ka baaside korpuses ja inseneri ja ratsaväeõppeasutustes ja just nimelt sõjaajalugu ja sageli ka mõningaid taktika küsimusi. Aga päris nii ajaloolise sündmuse keerisesse sattus ta 1914. aasta augustis, kui ta kuulus kindral Saw Soonovi teise armee Vene teise armee staapi oli seal luureülem. Ja üldiselt, kui nüüd seda sündmust analüüsida, siis võib-olla vene luure, ehk siis teisest küljest ka Lebedevi tegevuse nõrkus oli üks põhjusi, miks see lahing venelastele nii katastroofiliselt seal Tannenbergi all augustis 1914 lõppes, aga no loomulikult operatsioonis, kus osalevad sajad tuhanded, ei saa olla üks mees, see peasüüdlane. Ekspeasüüdlane oli Samsonov, kes oma korpusega või oma armeega täiesti mitte otstarbekalt pealetungis lasi ennast lõksu meelitada. Aga Lebedevi kohta ma tahaks veel seda öelda, et meie ajaloos on tal nüüd see tähtis, et tema tegevus oli üsna oluline 1920.-te aastate alguses, kui ta kindralmajor oli juba Eesti teenistuses pärast seiklusrikast teekonda läbi vene kodusõja ja kommunistliku Venemaa kus ta kindralstaabi kursustel õpetas mitmesuguseid õppeaineid ja tegi seda väga kõrgel tasemel, pannes seega aluse meie oma õppejõudude koolkonnale, kuna tema esimene ringi või esimese lennu õpilased olid hiljem kõik meie kõrgema sõjakooli õppejõududeks. Aga Lebedev oli niisugune vastuoluline kuju, ega mitte ainult see päikeseline pool siin sõjakooli või kõrgema sõjakooli käivitamisega ei ole jäänud annaalidesse ta nimelt pärast erruminekut 1927. aastal hakkas tegelema relvakaubandusega pisukesti ja tema üks kõige suuremaid äritehinguid oli meie miiniristlejate, Lennuki ja Vambola müügi vahendamine. Ja no nii nagu tol ajal tõsteti sellest suur skandaal ja see oli küll rohkem poliitiline skandaal, siis midagi hullu ei tuvastatud, aga noh, leiti, et siiski nagu see vahendamine oli liiga enese huvides toimunud. Lebedevi lant isegi miseni veider karistus, ei mingisugust kriminaalkaristust säärast siidileidudega, tal keelati kanda Eesti sõjaväelase mundrit, erus olla, see oli noh, niisugune küllaltki oluline moraalne karistus siiski, aga noh, oli sellega, kuidas oli, Lebedev suri juba 1009 35. aastal ja nüüd jällegi üks niisugune huvitav asjaolu. Teatavasti meie ohvitserkond ja kõrgem ohvitserkond tapeti punaste poolt julmalt maha ja enamiku haudu ei leia enam kunagi. Lebedevi haud on olemas Tallinnas vanalinna kalmistul õigeusupoolses osas on täiesti kohatu ja hoolitsetud. Seal sammas, hauaplatsil puhkad veel ka tema sugulane, kolonel leed ja kolonel Leeds, kelle relvakollektsiooni praegugi eksponeeritakse linnamuuseumis, oli talle nagu öeldud, need sugulane ja tänu Leetsile on mitmeid Lebedevi isiklikud asjad hästi säilinud muuhulgas ka tema kõrgeim sõjaline autasu ehk siis Püha Georgi mõõk. Aga see, et ühel mehel oli niisugune autasu, räägib, et vaatamata tema hilisematele, äritehingutele või ebaõnnestumisele luureohvitserina oli ta üks tubli ja vahva mees ja meil on põhjust meenutada teda eelkõige kõrgema sõjakooli silmapaistva õppejõu ja käivita jääme ja nii kuulub ta Eesti 39 kindrali ja admirali hulka, kellest vähemasti siis sünnipäevadel või aasta peetel tasub ikka. Ma tänan, mõnus oli kuulata, kui inimene valdab nii täiuslikult oma ala. Ja ma olen kindel, et ka kuulajatele sai selgeks, kellega on tegemist. Ma tänan varahommikuse vestluse eest, kõike head teile. Nägemist, nägemist.