Ma leidsin eile õhtupoolikul juhuslikult ühe vana horisondi, põnev oli sealt lugeda teie astroloogilisi arutlusi ja motoks olite valinud sellele loole Immanuel kandilt. Igas väites on tõtt, sedavõrd-kuivõrd, selles on matemaatikat ja nüüd asjast. Ma sirvisin mitmeid kalendreid. Laupäev, 21. juuni suve algus, aga eile näiteks üks raadiojaam ütles suve alguseks 11 20 minu kalendermärkmikus on 11 18. Milles on nüüd asi, ilmselt saab seda seletada matemaatiliselt ja olge hea, seletage kuulajatele lahti, kuidas ajaline fikseering tekib. Ma arvan, et paljud ei mäleta enam seda rehkendust koolipõlvest ja ega me tavaliselt sellele ei mõtle ka lihtsalt aastaajad vahelduvad teatud kuupäevadel ja kõik. Kuidas see arvutus siis käib. Jah no paariminutine viga ei tohiks tulla, see 11 20 on nüüd täpne ümardatud minut täis minutini, nii et ta peaks olema. Aga, ja no need asjad on juba miljard aastat siin niimoodi käinud, see maa ümber päikese. Ja see asi annab siis muidugi välja rehkendada. Ja on vast selles, et kui maa tiirleb ümber päikese, siis tema pöörlemise telg on kaldu 66 ja pool kraadi selle liikumise teega orbiidi tasandiga. Ja nüüd täna siis jõuab maa niisugusesse asendisse, kus selle telje nii-öelda ülemine ots, põhjapoolne ots on just otse pööratud päikese poole päikesele võimalikult lähedases asendis. No ja selle tulemus ongi siis seal põhja, Nabal päike paistab kogu aeg, seal on polaarpäev. Ja kui me hakkame nüüd tulema sealt lõuna poole, siis hakkab see päev üha lühenema ja vastavalt pikenema. Kui jõuame siia Eesti põhjarannikule, siis eel kestab siin päev 18 tundi ja 40 minutit. Kui jõuame Võrumaale kell 18 tundi ja kaheksa minutit. Et näete, Põhja-Eesti on siin krahmanud omale pikema päeva ka üle poole tunni, vahendab. Asi on nii hull, ei ole, võrukestel on jälle vastu panna. Et päike neil kõrgemal. Meie päike on siin põhjas, siis horisondist 54 kraadi. Ja see ongi minu arust see peamine 54 kraadi horisondist, see on ju rohkem kui poolhorisondist teelse niidini. Nii et niisugust nii kõrget päikest oodata jälle terve aasta. Ja võiks võrdluseks öelda, talvel tõuseb väike siin Põhja-Eestis vaid seitse kraadi ülehorisondis masendavalt vähe, pange tähele, talvel päev kurb pilk, päevad. Ja päeva pikkus on siis ka ainult kuus tundi. Aga siis Lõuna-Eestis on nüüd sel korral siis juba pool tundi pikem päev. Nii et need asjad niimoodi vastastikku mõnevõrra kompenseerivad. Nii, ja seda saab, mõistab ja siis täpselt ette rehkendada. Pealegi veel, nagu me teame täpselt selle maa liikumise tee kuju ei ole ringjoon, mida mööda nendel päikse käimet telliks ja suvel nüüd me oleme just siis selle ellipsi päikesest kaugemas osas. Vahe on õige suur viis miljonit kilomeetrit on siis maa kaugus päikesest, suvel suurem või talvel siin põhja pool lõuna poolkeral kõik muidugi jälle vastu. No see ei ole nüüd nii täpselt häälestatud suvisele pööripäevale, neljandal juulil. Noh, ja siit tuleb siis selle ellipsi peal liikumisega käibki, nii et kui sa oled selles fookuses sellest päikesest kaugemal, siis liikumise kiirus väiksem. Ja seetõttu on siis ka suvi kõige pikemast aeg meil täpsemalt ta kestab 93,65 päev. Kevad kestab natuke alla 93 päeva. Aga ta on 89 päeva. Nii et kui me leiaksime kokku kevade ja suvepaarikaupa talve, sügis ja siis ka paarikaupa, siis tuleb välja, et kevad-suvi see neile meeldida on. Periood on ligi seitse päeva pikem kui sügise talv, kop. Ega üleüldises mõttes ei ole ju üldse tähtis, et aastaaegade vaheldused on ajaliselt fikseeritud. Universumis saabub lihtsalt veel üks päev, on nii. Ja, ja ega see moment iseenesest muidugi ei tähenda midagi ja kui vaatame vanu rahvaid, siis kalendrites on ju erinevaid aasta algusi. Ma ei tea ühtegi, kus aastat alustatakse suve. Nii et alustatakse kas siis kevadel või sügisel. Siis on muutused kiired. Peamine efekt on lihtsalt see, et kui seni kogu aeg pikenes lühenes, siis nüüd sellest hetkest 11 20 hakkab siis asi olema vastupidi. Kuulajatele teadmiseks niipalju, et härra Peep Kalju töötab Tallinna tähetornis ja mul ongi niisugune küsimus, kas on teada ajaloost või praegu, et aastaaegade üleminekud on kuidagi eriliste pidustustega tähistatud või küsiks siis nii, et kas Tallinna Tähetorni rahvas seda hetkega kuidagi tähistab? No meil ikka see suvi, suvel on plaatlustes vaheajad, need meie valge tööd seal kõrge päike ja öösel tankis nii natukese horisondi all, et. Me näeme ainult kõige heledamaid tähti ja neid ei tasu ainult vaadata. Nii et neid on ikka nüüd kevadsügisene pööripäev, kõige tähtsamad võiks siis öelda. Nii ma tänan teid ja soovin ilusat suve algust teile ja tähetorni rahvale ka kõigile. Tänan väga, nägemist ja kõike head kõigile.