Täna saab ülipopulaarne rootsi kirjanik Astrid Lindgren 90 aastaseks. Tema täisnimi on tegelikult Astrid Anna Emilia Lindgren. Tänapäeva terminoloogiat kasutades on Astrid Lindgreni tõlgetele kehtestanud heas mõttes monopoolse seisundi. Vladimir Beekman. See on ühelt poolt tore tõlkija teabe tunneb autorit hästi tema stiili. Ja tekkiski soov vestelda Vladimir Beekmanni ka Astrid Lindgreni sünnipäeva hommikul. Tere hommikust, Vladimir Beekman. Küllap võib maailmakuulsa kirjaniku sünnipäeval teilegi õnne soovida. Eesti lastel on kättesaadavad kõik ülipopulaarsed ja mõnusad Lindgreni raamatut. Huvitav oleks minna ajas tagasi, kui see töö algas. Ene järgi on Pipi Bullerby lapsed ja Blomkvist kirjutatud 40.-te aastate teisel poolel. See oli mullegi üllatus. Kus te kuulsite kõigepealt sellisest kirjanikust ja kuidas tõlketöö algas. Tähendab Lindgren kirjutas muidugi jah, Pipi, ta kirjutas 45 46. Aga ega ta kohe maailma kuulsaks ei saanud ja isegi mitte mitte Rootsis. Sest alguses tekitas Pipi väga ägeda poleemikast, sest nii Andrus anti pedagoogilist raamatut ei oldud Rootsis nähtud. Ja ega Lindgren ta sai oma vitsad alguses ja, ja kuni kuni kuulsus temast levis, läkski mõni aasta, mina sain temast kuulda ja puhtalt juhuslikult see oli, ma usun, 56.-ga. Suures üleliidulises kirjandus ajalehes literatuurne ega see ta ilmus, üks väike sõnum selle kohta, et Rootsis on, on olemas üks väga populaarne lastekirjanik Astrid Lindgreni maa ei teadnud temast midagi. Siis aasta hiljem oli Moskvas ülemaailmne noorsoofestival, millest ma ka osalesin. Ja seal ma sain tuttavaks juhuslikult ühe soome rootslasega omavanuste soome rootslasega aasast. Tekkis kirjavahetus ja siis ma mul tuli meelde see ja mul ei olnud Rootsiga kuigi häid kontakte. Tollal. Palusin temalt, et kas äkki seal Soome rootsikeelses osas on, on müügil midagi, et saaks tutvuda. Juhtumis oli seal müügil Meisterdetektiiv, Blomkvist, mis ei olnud Lindgreni ei esimene ega ka mitte kõige kuulsam raamat. Aga selle ta mulle saatis ja ma lugesin. Ja selleski raamatus on nii palju paeluvad. Ma olen eluaeg lapsest peale olen palju lugenud ja olen alati armastanud huvitavaid raamatuid sest minu meelest igavaid on lademes maailm täis. Ja see oli just huvitav. Siis ma võtsin ta kaenlasse, läksin tolleaegsesse Eesti riikliku kirjastus laste kirjas toimetusse, ütlesin, et siin oleks hea raamat. Ma oleksin huvitatud ka tõlkima, kuidas avaldate. Kuidas teie rootsi keelega hakkama saite? Sadama siis juba oskasin, ma rootsi keelt õppisin, sel ajal, kui ma nii-öelda lõpetasin, lõpetasin keskkooli enne enne ülikooli astumist üks, 48 48 49, õpime Rootsiga. Kas Lindgreni on raske tõlkida? Ja muidugi nagu iga head kirjanikku on teda raske tõlkida, täheldada on, temaga on tore töötada, ta on väga-väga vaimukas ja põnev ja kui sa ta lahti vuugid, siis on endal ka hea meel. Aga ega see alati päris kergelt ei tule, kuigi ma pean ütlema, et ajapikku tuleb kogemus. Mina olen Lindgreni stiili ja ütlemisega nii harjunud, et mulle praegu tundub, et see on väga kerge ja mõnus töö olnud. Meie kirjanduses olid ju nendel aastatel hoopis teised kangelased, mis võlus Lindgreni raamatutes. No vot just see, see tema kergus temast sõltumatus, tema teatud ninatarkus, tema kangelaste ninatarkus, nende nende Iseseisev olek ja, ja lõpmatu selline huumor ja terve talupojamõistus, nagu öeldakse Kas võib mõnes tema tegelase ära tunda ka kirjaniku ennast? Ütlemata üsna paljudes, no ma ütleksin, ütleksin, et alates TIPist ja lõpetades Vahtramäe Emilyga on seal sees niisugust ninatarka tublid, toredad hakkajad, väikest Smolandi tüdrukut, kes ilmselt on olnud ja midagi sellest on ta säilitanud oma iseloomus tänase päevani. Kas Lindgreni raamatutest on nüüd kõik tõlgitud või on midagi veel jäänud? Ja ma võin öelda, et mul on ka väike juubel, kuna 57, nagu ma ütlesin, hakkasin temaga tegelema. Niisiis 40 aastat Lindgreni ja praktiliselt no tal on tema loomingus on, on erinevaid tahke, tähendab, kõigepealt on need tema raamatuid ja teiseks, ta on kirjutanud ilmselt ka kirjastajate palvel mitmesuguseid väikesi, selliseid pildiraamat, kus, kus peamine rõhk on piltidel. Need ei ole nii olulised seal tavaliselt ta kasutab oma motiive ja teisendab neid. Ta on teinud ka näidendeid oma raamatut baasil, aga põhiline looming tema raamatutest kuni hilise ajani oli veel, oli veel kaks raamatut tõlkimata. Nendest viimane, see on muinasjuturaamat pealkirjaga päevanurme. Selle ma umbes mõni nädal tagasi andsin üle Eesti raamatule, kes tahab jõuluks välja anda, need on muinasjutud, mis meenutavad natuke seda Lyndoni muinasjutulist haru, tema Miyomio Vennad, Lõvisüdamed, röövlitütar Ronja ja need. Ja praegu ma pean ütlema, et mul on laual tema nii-öelda viimane seni veel tõlkimatu suuremana raamat, mis, mille pealkiri on hakkaja Kaisa ja needus. Tema lapsepõlvemälestustel põhinevad lood sma Hollandist põhiliselt kus on ka palju tuttavat ja mõndagi uut ja, ja kui see on tehtud, mille tiritamm tahab välja anda aastavahetuseks siis on ma võin öelda, et kogu Lindgreni looming põhiliselt on eesti keeles olemas. Head uudised, te olete kindlasti tuttav ka Lindgreni ka isiklikult ja ma olen temaga mõned korrad kohtunud. Milline iseloomujoon tundus kõige sümpaatsem? Aga just see, mis tema. Kuigi ta on väga lõbus, teravmeelne ja hakkaja, kuidagi temaga on väga lihtne esimesest esimesest kohtumisest peale väga lihtne hakkama saada. Ja noh, temaga tekib selline teatud teatud naljatleb jaa jaa. Jaa, vande, Seltslaslik selline vahekord. No mina tutvustasin ennast temale esimest korda kui tema maailma parimat Karlssoni tõlki, kes on väga ilus ülitark ja parajalt paks mees oma parimates aastates ja see on nüüd meile jäänud märgusõnaks omavahel. No tore, Ma tänan. Kas te tähistate kirjaniku sünnipäev ka täna natuke ikka kuidas? No tore kõiki headel Vladimir Beekman nägemist.