Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele ajakirjanduses on viimasel ajal olnud niivõrd palju liikumist ja, ja see puudutab ka osaliselt siis meie klubi ehk siis rahvateenrite klubi rahvast. Et peab olema väga Ettevaatlik, tähelepanelik, et õige nimi ja, ja väljaanne kokku läheksid, aga meie tänane kolmik on küll raudselt oma vana väljaande juures paigas. Seni seni Aivar Hundimägi, Äripäev, Peeter Kaldre ja mina, Aarne Rannamäe eestitelevisioon, rahvusringhääling no sellele ajakirjanike kaadriliikumisele on, on tõesti pööratud väga palju tähelepanu, mis tähendab siis seda, et et, et kuidas seda siis küsida teie käest, et kas, kas, kas siis nagu trükiväljaannetel on ja, ja lehtedel on, on siis nagunii nii, nii raske päevad käes või, või kuidas teile tundub, et kas see konkurents on nii vägev, et et ostetakse uusi inimesi ja tahetakse teha suuri, jõulisi struktuurimuudatusi ja, ja mida kõike veel. Et need uudised, mis nüüd avalikuks saanud, et iseenesest väga üllatavad ei ole, kui meenutame eelmist sügist, kui kahe väljaande peatoimetaja, et enam-vähem ühel ajal ametist lahkusid ja siis arvata, et põhjused on suures joones ikkagi majanduslikud ja, ja ja võib-olla selle võitluse siin turul kahe suure grupi Ekspress Grupi Eesti meedia vahel. Avapauguks oli Eesti meediaväljaostmine Mart Kadastiku ja teiste Eesti meediajuhtide poolt, et et, et on selge, et Eesti meedias on tekkinud nagu väga tugev omaniku huvi tegevjuhtidel ehk siis Mart Kadastikule, kes, kes ostsid ettevõtte välja kindlasti osalt laenurahaga seal raha tuleb tagasi maksta, see raha tuleb teenida, teenida sellest samast Eesti me Eesti meediaäärist meelerist siis väikse tähega. Ja eks need on põhjused, miks, miks Mart Luik Postimehe etteotsa palgati, miks tegelikult sellel nädalal on tulnud uudisest meediaagentuuri Ui Postimehesse tööle minekust, mis on võib-olla oluline agentuuri tega suhtlemisel ja ja ka mitme mitme siis hea ajakirjaniku liitumisest või ütleme siis praeguses seisus küll kahed Sulev Vedler ja proosa sinu, seda ma just tahtsingi vihjata, et Sulev on vahetanud otsustavalt poolt hüpanud kaeviku teisele kaldale. Miks ta seda tegi ja ja mida see endaga kaasa toob, kui me siin klõbistama kunagi kohtume, eks me siis küsime ka, sest et meie, meie teenrite klubis on ta jätkuvalt edasi. Tere Mul on tunne, et, et see suur tähelepanu, mida ajakirjandus ajakirjandusele pöörab, ehk siis nagu me siin alustasime saadet nüüd nendest liikumistest suuremate lehtede vahel, et see on nagu tundub kohati, et see on rohkem selline tsunftisisene asi, et Mayama nagu oma asja ja, ja meie kuulajad noh, tavainimesed nagu nagu eriti nagu pihta ei saa, et milleks siis nagu see olulisus nüüd seisneb? Kui oleks tegemist niimoodi sellise situatsiooniga, näiteks üks ütleme siis Ekspress Grupp ajab oma ideoloogias ühte liini. Eesti meedia ajab teist liini. Et siis nagu oleks nagu need piirjooned selgemad, et millessegi gigantide heitluse tuum siis nagu seisneb, et mis lugeja jaoks tähendab, et milliseid seisukohti ta nüüd saab. No mida sa selle liini all silmas pead? Ma pean liinid liini all silmas ka poliitilist poliitilist liini näid huultega majanduslik maailmavaatelist. Just seda meie meie ajalehtedel ju ei ole tegelikult et noh, selles mõttes on selline tundub mulle aeg-ajalt selline oma oma naba vaatamine, et et laiemale laiemale üldsusele see suurt korda vist ei lähe. Jah, aga teisalt on kui tuua proovida, nagu ma olen nõus petega, et meedias toimuvast ajakirjanikud võimendavad rohkem, pööravad rohkem tähelepanu kui, kui võib-olla mõnes teises sektoris aga, aga näiteks Ekspress Grupi puhul, eks, et seal on olemas mingi hulk nii-öelda väikeinvestoreid, keda kaudselt noh, need liikumised ja kogu see nii-öelda konkurentsiheitlus võiks, võiks mõjutada, et nendel on mingid säästud, mingid investeeringud tehtud sellesse ettevõttesse ja tõenäoliselt neid neid Neile pakub suvi ja, ja teiselt poolt ma arvan, et, et me ka Postimehe või ütleme Eesti meedia puhul, et kust, kus on oluline on, on ikkagi see loomeandjate pool ka, et mitte ainult need otsused ei puuduta ajakirjanikke, vaid need, mis on tehtud personalis. Need hakkavad mõjutama ka reklaamituruga üpris suurt hulka raha. Ei, ma ma olen täiesti nõus, et kindlasti majandushuvid ongi siin nagu see see punkt number üks, aga et nüüd ma tulen tagasi jälle nagu lugeja seisukoha juurde tavalugeja seisukoha juurde. Et, et kuidas see, nagu temale korda läheb, et kas ta rajab Sulev Vedler Eesti ekspressist või loota nüüd Vedleri postimehest, eks ole. Sest noh, veider hõika Veedler ta kirjutab ikka nii, nagu ta kirjutab, eks ole, kui need noh, ühe nime peale jääda, et noh, selles mõttes nagu. Ma saan aru, et see on majanduslikult väga oluline ja ja kõik, aga. Jah noh, lõpetame selle teema lausega, et ühed kallutatud jõud kõik meie siin kaasa arvatud, aga läheb, lähevad need asjad tegelikult korda ja vaadates kas või kas või seda, kui suur huvi ikkagi on meil ajakirjanduse vastu ja kui suur on ajakirjanduse mõju kõigele vaatamata ja kui palju kasvõi ka elektroonilises meedias ajakirjanike, selliseid noh, persoonisaateid või, või, või jutusaateid nagu ka, nagu ka meie oma on. Kui, kui palju kuulatakse ja kui palju on järel ja vastukaja, niiet et ju siis läheb korda ja ju siis me ikka seda ma õiget asja selles mõttes ajame, et et, et kuulaja-vaataja lugeja tahab, tahab teada ja teda, teda huvitavad need, need küsimused jätkuvalt kõik see, kõik see kollane vaht, mis ka meid ümbritseb, et et see ja kuigi ta väga sageli domineerib eriti siis väljaannete nagu online versioonides, siis see, see teine osa, mida tegelikult Mart Luik eile väga hästi ütles ju Aktuaalse kaamera intervjuus, et läheb korda ja väljaanded peavad nende inimestega arvestama, sest sest, et kui, kui see ikka läheb rohkem kollasesse vahtu, siis suur osa lugejatest lihtsalt või, või ka televaatajatest raadiokuulajatest lihtsalt lihtsalt kaob tagant ära ja, ja see oleks korvamatu kahju. Aivar, sulle küsimus, eile Äripäev pühendas suure osa oma leheruumist ühele, et noh, tegelikult ju objektiivselt otsa vaadates väga olulisele teemale ja ja isegi natuke natuke üllatav oli, oli see, mis seal, mis seal kirjas oli, et Eesti, Eesti pangad on meil ühed kasulikumad kui mitte kõige kasulikumad Euroopa Liidu riikides. Et küsiks su käest kohe niimoodi erriteerivalt, aga kuidas see siis nii-öelda tavalisele inimesele Mulle tundub, et see võib nagu tavalist inimest. Võib-olla vihastada on see esimene reklaame, võtavad nii palju raha, elavad nii hästi, et ma ka pealkirjast sellel testil pankad on nagu jõudnud paradiis, et et tõesti statistika, avaldasime minu teada esmakordselt Eestis, mis tuli ka pangajuhtidele endile üllatusena, et selline statistika on kuskil Euroopas olemas, et sellised võrreldavad andmed. Et see näitab seda, et Eesti pangad teenivad hästi kasumit, et Eesti pankade kulud on, on madalad. Eks neid põhjuseid on, on erinevaid. Aga mis, võib-olla kui sellise panga kliendi seisukohast läheneda, siis võib-olla see peegeldab ka seda, et et ütleme seda nagu hea, lihtne öelda, aga et kliendil on, on võimalik või kliendid peaksid rohkem oma jalgadega hääletama, et võib-olla see head kasumit. Üks põhjus paljudest on ka selles, et kliendid on, on uimased ja viivate nende hinnakirjadega, mida siis neile pangad peale suruvad. Aga mismoodi siis panga puhul see jalgadega hääletamine nagu välja näeb, et, et võiks julgemalt panka vahetada? Võiks üks asi, kas panka vahetada, aga et võiks vaadata, mis teenustes pank ka talle makstakse ja, ja see põhimõte võiks olla selline, et kui sa kasutad erinevaid teenuseid, siis võiks neid teenuseid kasutada erinevates pankades. Et Eesti probleem lasin. Swedbanga juht ütles, et me oleme nii ahned, nagu konkurents lubab olla, eks, et et mulle tundub, et paljud Eesti pangakliendid või elanikud tegelikult lepivad sellega, et neil on üks pank, nad kasutavad kõiki pangateenuseid, et nad väga palju ei vaata. Ta kas kuskil oleks soodsam või odavam, et see muutus tuli. Kui, kui toimus see eluaseme laenuralli, mille sinu aastaid tagasi käivitus, siis hakati mõtlema, et et võib-olla oleks kasulik küsida eluaseme laenu mitmest pangast pakkumist mitte võtta ainult oma oma pangas. Teine asi on pensionisambad täpselt, kus ka hakata ja siiamaani vahetatakse päris päris usinalt. Jah, aga need vahetajaid ma nüüd ei tea täpselt, aga ma arvan, et üks kümnendik võib-olla kõige rohkem pensionifondidega liitunud üldse jälgida ja vaatab neid tasusid ja nii edasi. Kas aga ikkagi, kas see nii-öelda meie pankade edukus või kasumlikkus, kui me paneme sinna nüüd võrdusmärgi, on see nagu nagu niisugune objektiivne näitaja lihtsalt et Eesti on väike. Meil on väga konservatiivne rahanduspoliitika, meil on palju e-teenuseid, mis kindlasti teevad kogusele panganduse odavamaks, vahemaad on väikesed, pangakontoreid ei pea tegema tuhandete kilomeetrite taha ja nii edasi või on neil siis no tõesti, nagu sa ütlesid, inimesed on, on sedavõrd konservatiivsed et noh, me, me ei nõua eriti palju pankade käest ja, ja see sellest võib tuleneda ka pankade teatav niisugune ahnus või ahnitsenud No siin võib-olla tuleks täpsustada seda, et tegemist, nagu sa siin korduvalt rõhutas, et ei ole mitte meie pankadega vaid tegemist on ikka valdavalt Skandinaavia panka, seda järiaalidega, eks ole, Eesti oma panka. Ja ka selle statistika järgi meie, meie pangad on edukamad kui meie, meie rootsi emapangad, meie pankade, Rootsi pangad on LHV on, kes on tulnud, aga ma nüüd ei tea, kui palju LHV tan arvestades nemad on, on üpris noored, et need andmed on kõige värskem on 2012. LHV ei ole selles mõttes väga tavapärane, et ütleme, sa saad seal selle panga kaudu küll investeerida, aga ta ei ole nii-öelda laia laia teenustekontorite võruga pank. Aga eks siin ole objektiivseid, ütleme, need objektiivsed põhjused on, on need, et, et tõesti neil on tõenäoliselt tänu sellele tänuses jutu märksa okupatsiooni jäänud olnud lihtsam seda pangandust üles ehitada, seesama e-teenused ja e-kanaleid ja need harjumused, et et mida, võib-olla kuskil teistes riikides, kas siis Lõuna-Euroopa pool no on, on olnud keerulisem juurutada. Teisalt, mis, mis siit välja tuleb, et meie pangad on? Me pankades on väga tugev laenuportfell olnud vaatamata sellele kriisile, et selliseid halbu laene viivislaen on üllatavalt vähe võrreldes ka Skandinaavia ka, et et see võib olla üllatav ja kolmas põhjus kogu see kulude pool, et ka palgatase, et, et meie finantssektor ja IT-sektor seal on Eestis võrreldes teiste sektoritega noh, väga hästi ja kõrgelt tasustatud ja kus on olnud nagu head palgakasvud aga võrreldes Skandinaavia ja Lääne-Euroopaga, siis siis me jääme. Me alla sealsetele palgakuludele, et eks need kõik kokku on andnud sellise efektiivsuse. Aga et ma arvan, et enamjaolt selles eas kasumlikkus on, on süüdi siis need põhjused, mis, mida ma loetlesin, aga kindlasti on teatud osa ka sellisel nagu klientide üks kõiklusel uimasus loidusele. Olemata mingilgi määral pangandusspetsialist, aga kui vaadata neid tabeleid ja numbreid, seal on suur kaart ja seal kõrval veel mitmel leheküljel neid neid võrdlusarve, siis no tegelikult on ikka paras üllatus, et esi esikohal ei ole ju mitte seal ainult eesti esimestel kohtadel, vaid on ka Läti ja Leedu ja on veel mitu Ida-Euroopa riiki või, või noh, nüüd poliitiliselt korrektne oleks ikkagi öelda Kesk-Euroopa riiki, Tšehhi, Poola, Ungari ja vanad suured tugevad majandused asuvad seal kas kuskil keskkohas või, või hoopis taga. Seal võib olla üks põhjus, seesama konkurentsi küsimus, et seal nendel turgudel on see konkurents on pikaajalisem, tihedam, et võtame näiteks Eesti näite, et meil on siin ju jah neli suurt välispanka ja ja see aeg, kui meil oli panku 20 30 40 kanti välja pangalitsents ja siis kolme kuu pärast teatati, et me võtame selle ära, sest ta ei hakanud tegutsema. Et need ajad on nagu läbi, et on toimunud mingi korrastumine ja eks see annab Kadooni nendes heades tulemustes. Et nüüd ongi huvitav see LHV käik, et mis mõju sellel, nagu pikas perspektiivis on, et kui palju ta suudab nagu varvastele astuda. Aga see on ka teiste sektorite probleem, võtame toidu joogitööstus, kus on tegelikult ju suurte vahel ära jagatud või seesama meedia, millest me alustasime. Kaks suurt kontserni on tegelikult ikkagi nii domine meerivad Eesti turul ja ja vanemad nagu mängureeglid paika. Palju saab olla, kui elanikele üks miljon. Aivar alustasid selle teema käsitlemist, et noh, et kindlasti see teade, et Eesti pankadele väga hästi kutsub esile meie kuulajate sealse tavainimestes sellise sellise reaktsiooni, et noh, need pankurid, et, et kindlasti tekib see küsimus, et kui meie pangad on niivõrd edu et miks siis näiteks hoiustajad, kes nendesse pankadesse on raha pannud, niivõrd näruselt teenivad, kui sa paned ikka mingisuguse, kui sul on panna mingi arvestatav summa pikaajalisele hoiusele, siis see intress, mis sa sealt teenid, on sisuliselt olemas. Et nende pankade rikkusest võiksin nüüd ju mingil ajal hakata ka midagi nendele hoiustajatele tulema, et aga, aga seda märkimist see tabel või see edukus nüüd küll See ongi see konkurentsi küsimus, ega keegi sulle, Kink noh, selles mõttes kinkide daatme võetakse ikkagi nii palju, kui, kui saab ja ja see üks, miks nad on kasumlikud, on see, et neil on odavat raha palju seesama hoiustes makstakse madalat intressi. Aga aga siin on, on ka see soovitus, et et vaadatagi, panku, võrrelda neid samu hoiuseintressid, mitte leppida sellega, et kui sa oled Swedbank, SEB, kes on suurem nende klient, et seda siis ka seal hoiustad, kui sul on mida hoiustada vaid võib-olla on olemas mõned väiksemad pangad, mis maksavad kõrgemat intressi, sest meil on hoiused on tagatud riigi poolt päris suures summas sõltumata sellest, mitmes pangas sul need hoiused on, et et see on üpris nagu riskivaba jaotada oma oma hoiused erinevate pankade vahel, otsida hoiustamiseks teine pank, mis kõrvaldamiseks, et et seda noh, võiks inimesed võib-olla korra nii-öelda läbi teha, vaadata internetis neid hinnakirju võrrelda ja mõelda, et mis teenuseid ja pangaoperatsioone, kus pangas teha, no võib-olla mitte ainult inimesed ei pea seda tegema, vaid ka ajakirjandus peaks näiteks seda vastavalt vastavalt nõu andma, sest et need asjad on sedavõrd keerulised, et väga paljude inimeste jaoks kui ka etteidee puust ja punaseks, et siis on väga väga keeruline aru saada ja noh, ega ega me ei viitsi ka, muidugi kui sul on seal säästud, ma ei tea, noh, 800 eurot on meil nagu keskmine või palk, eks ole ja kui, kui sul on säästud juba seal kaks-kolm-neli 1000 5000 eurot ja ega sa selle pealt niikuinii midagi ei teeni, korra aastas saada oma intressi kätte, vaatad ahaa, 20 senti on, on tulnud siin arvele ja juurde ja ja ongi kõik. Mõni teine pank pakub, eks ole, 30 senti, ega seal meie pangaintresside vahe nii suur ei ole, sa jälgib väga hoolega hoo. Nordeas on see protsent lausa neli, et ma lähen viin oma raha sinna, et meil ei ole ju niimoodi, et see see pankade intressivahe on ja minimaalne. Ühes me võime ikkagi kindlad olla, meie pangad, tõu kuku, kukkuma ei hakka, ei selles võib-olla kindel, ja see, see ongi kahe otsaga, et kui me, kui ma ka ütlesin, et jah, et see võib-olla, et pankade läheb hästi, et sa oled, tekitab pahameelt, sest tegelikult see neil hästi läheb, peaks tekitama usaldust, et et palju hullem oleks see, kui meie pangad oleksid ebaefektiivsed, et ei suudaks kasumit teenida, et, et ma arvan, et see oht, et me klientidena võime rohkem kaotada oleks, oleks siis suurem. Nonii, lähme siis järgmise teemaga edasi ja mida, mida nädal edasi valimiste poole, nii Euroopa Parlamendi valimiste kui ka siis järgmisel aastal kevadel toimuvate riigikogu valimiste poole siis on, on näha, et õhk elektriseerub tegelikult iga päevaga. Ja päev toob, toob uudiseid, et et meil tulevad siiski uued uued erakonnad sellele poliitilisele mänguplatsile. Ja üks tundub praegu olevat nagu ikka selge, et et kaks, kaks erakonda on, meil on, on lisandumas siis uusi. Vaba isamaaline kodanik teeb jõupingutusi ja, ja me saame ka eile peal, viimati saime teada ka Kristiina Ojuland siis väga pikalt aastaid olnud reforme erakonna üks juhtfiguure olnud Parlamendis ja europarlamendis ja ministriametis on ka ikkagi võtnud suuna sinna, et et teha oma partei. Aga mida meil ei ole, kogu selle teadmise juures on see, et, et kes, kes need taustajõud on või, või, või millise millise inimressursi baasil Need, need erakonnad tahavad siis nii-öelda ikkagi kinda heita ole olemasolevatele ja praegu parlamendis, istuvatele erakondadele, et see väide, et, et siin 40 protsenti see protsent kõigub aga 40 protsenti või 35 või 45. Ega siin olulist vahet ei ole. Inimesi, kes nii-öelda ei vali kedagi või, või ei ole otsustanud. Ega see iseenesest ju ei, ei tähenda kaugeltki mitte seda automaatselt, et nüüd uued tulijad lihtsalt lähevad ja korjavad need hääled ära. Seda me nägime kohalikel valimistel kui ka tegelikult ka Vaba isamaaline kodanikus või noh, selles selle seltskonna seotud nimekirjad lohutasin ennast sellega, et nii palju on inimesi, kellel pole eelistust ja see võimaldab meil näiteks Tallinna volikogus kindlalt sisse saada. Silver Meikar oli see, kes selliseid arvutusi tegi hästi optimistlikke ja need ei pidanud paika. Kui need uued poliitilised jõud loodavad, et mingil põhjusel nii-öelda pettunud või eelistuseta valijad tulevad nende taha midagi muud midagi eriti tegema, et, et siis on, on nii-öelda surnud sündinud idee ja nad edu kindlasti saavutada. No muidugi ei ole poliittehnoloog, aga ma olen poliitikavaatleja ja minu meelest on nagu uue erakonna teke eduks vaja kolme tingimust. Üks on selge idee. See, millise ideega siis sa seda erakonda nüüd koondad. Ma arvan, et ei ole ainult piisav idee see, et noh, et kõik vanad olijad on tõprad, et noh, et me oleme nagu õiged mehed, eks ole, ja loota selle 40 protsendi peal. Teine oluline asi on see, et kes on rahastajad sest uue erakonna moodustamine nõuab ikka roppu raha. Ju mäletame, kui suure suurte rahadega tuli Res Publica omal ajal kui palju sinna pandi pandiraha alla ja, ja kolmas tähtis asi on see, et karismaatilised liidrid. Ja peab olema selline vedur, kes selle erakonnana öeldakse, käima tõmbab ja mäele aitab. Minu meelest nende praeguste uute erakondade puhul on sisuliselt täitmata kõik need kolm tingimust. Ei ole ühte muidugi rahastajaid, ma ei tea, kas seal on taga kedagi või mittekandvad ideed ei ole ja siiamaani oleme näinud ka nende juba nimetatud koosluste puhul karismaatilist liidrit kes võiks seda käima tõmmata. Meil on karismaatilise liidrit, kes võiks, aga nende puhul võib jälle tekkida see, et puudub idee, punkt üks punkt kolm, puudub raha. Nii et praeguses seisus mina küll ei usu, et ühestki neist tekkivast idust võiks midagi välja kasvada, aga ma võin ka eksida. Muidugi. Oh, sinuga võib olla ju põhimõtteliselt nõus, aga, aga võib-olla mitte lõpuni. Sest et karismaatilise inimesi, kes võiksid meil olla poliitikas, neid on tegelikult küll ja küll kes on seni täiesti eemale hoidnud, kui praegu nüüd räägime nii vikist kui, kui siis Ojulandi loodavast parteist siis seal on enamasti ju uued vanad vanad uued, kuidas paremini, kellele sobib seda öelda, et me oleme ju näinud tegelikult neid juba aastaid peaaegu aastakümneid, võib öelda, 90.-te keskpaigast on nad on nad ikka siin siin-seal sähvinud aga küsimus on selles, et, et uusi nägusid, kellel oleks, kellel oleks midagi öelda. Vot vot see, see on see, ma arvan, et isegi see see neljas vedru, mis, mis peaks panema nüüd selle tööle. Küll seda ideed on ja ega siis ideed ei ole mitte mitte kuskile ära kadunud. Küsimus on, kes neid uusi ideid või ka siis noh, ma ei tea, modifitseeritud vanu ideid või või minu pärast kas või siis niisugust konstruktiivset kriitikat olemasolevat poliitika ja erakondade juures. Seda teed peab ju ka olema, kuigi, kuigi nii viku Ojuland on läinud praegu küll väga-väga-väga seda teed, et, et kõik, see, mis on, on halb ja, ja meie, meie tuleme ja teeme kõike paremini. Ei no uute nägude jutt on loomulikult väga õige, et loomulikult on vaja uusi nägusid ja ainult, et seal on see häda, et vaata, uus nägu, kui ta nii kaua ainult uus nägu ei tee nagu mitte midagi ära, seda näitasid ka kohalikud valimised, kus tõepoolest tuli väga palju uusi nägusid ja väga värskete ideedega nägusid, aga kuna nad ei pääsenud pildile ehk siis neil ei olnud nagu võimalust teha oma oma seisukohtade selgitustööd ei ajakirjanduses, ütleme raadios, televisioonis ega eriti lehtedes, et see kõik nagu marginaalseks, et sa võid olla uus nagu sul geniaalsed ideed, aga kui need ei jõua valijateni siis, siis on sellest uuest näost vähe kasu. Aga mida ma hakkasin siin ükspäev mõtlema, ma ei tea, see võib tunduda sellise hõrjetu teooriana, aga minu meelest kui ma rääkisin endast kolmest punktist, karismaatilised liidrid, idee, rahastajad, siis liidri küsimuse ma lihtsalt viskan välja sellise hüpoteesi. Oleks teoreetiliselt väga tore, kui näiteks uut erakonda asuksid looma Niiles Krossi, Indrek Tarand kuus kui, kui käimatõmbajad, sest nad on tõestanud, et neil on oma valijaskond olemas neil, neil on see protestimeel olemas praeguse süsteemi vastu ja nad oma karismaatilised liidrid. Nii et noh, ja nad ei ole ka väga sellised kännud, eks ole, et noh, väga olnud ja, ja trööbati poliitikasse ma mõtlen sisepoliitikas, eks ole, võiks olla täiesti kaalumise küsimus. Indrek Eerik-Niiles, kui te mind kuulata Aga mis, mis seda need viki puudud isamaalist kodanikku, et ja Ojuland minu arvates tuleks nagu teha vahe sisse? Mulle endale tundub, et Ojuland, mida on ka tema kohta öeldud, on selline monomonoetenduse pakkuja praegu, et et ta on kaotanud poliitilise väljundi. Võib-olla üritab veel hüpata rongile, kus ta nagu minema tõugatud. Aga Vicky puhul noh, mulle tundub, et see ettevalmistustöö ja rong ei ole mitte Elroni maid vana Edelaraudtee rong. Et, et tavaliste kodanike puhul tekib poliitil nõudeid, seal see ettevalmistustöö on põhjalikum ja seal on ka selline muna-kana küsimus, needsamad punktid, mis sa Peter välja tõid, on nagu olulised, aga aga, aga selle Wikigalis see häda, et keegi ei saanud aru, et mida nad siis teha tahavad või mis on nende ambitsioon või eesmärk, et nüüd nad on öelnud selle välja, et nad tahavad teha partei osa, siis nendest, et nad tahavad teha partei, tulla tulla, pakkuda konkurentsi vanadele parteidele ja nüüd on neil lihtsam võib-olla hakata otsima neid ideid, millele see Erakond üles ehitada, hakata otsima, neid liidreid hakata. Ja ma tean, et nad raha otsivad, aga neile ei anta, et see on, on olnud, mis, mis ma olen kuulnud, et nii Jaan Männik on käinud mööda ettevõtjaid küsinud, et, et toeta, aga, aga on öeldud, et väga hea, et sellist asja ette. Aga kahjuks raha ei ole. Ümbruskond on muidugi suur, aga mis sinu ettepanekusse Peeter puutub, siis mulle ikkagi tundub, et need kaks, keda sa nimetasid, on niuksed. Projekti mehed, kellele meeldib mängu ilu. Aga ega vist erilist sellist pikka sihikut ei ole nagu kumm. Ei, ega nad ei pea olema partei esimehe, nad võivad olla lihtsalt mootoreid, kes sellesama projekti käigus Ei no ükskõik, aga ka see, et teeme, teeme nüüd valimisteks midagi ära ja pärast seda noh, vajume Sasti kokku, et, et see, seda ei ole ju vaja. Ja noh, eks Indrek Tarand, sa ütlesid, et ei ole veel nii vana mees, võtta saab kohe varsti vist 50, eks ole, siis ta lubas seda, et kas, kas ta kandideerib uuesti Euroopa parlamenti nüüd maikuus ja juba ainuüksi sellepärast oleks huvitav seda, seda tema jah-jah-vastust kuulda, et ta kandideerib, et vaadata, mis tulemusega ta nüüd siis välja tuleb. Kas, kas on üldse midagi vastu panna 100-le 1000-le pluss häälele, mis, mida ta möödunud kord sai. Ma arvan, et ma sügavalt kahtlen, et et mitte, ma arvan, et see sama asi, mille sa praegu tähelepanu juhtisid, võib-olla ka põhjus, miks tarand ei ole huvitatud uuesti kandideerimast ja ega siin mõned nädalad tagasi KUKU raadio vestlussaates ju tegi. Tarandil on meeldinud teha selliseid töökuulutusi juba juba üliõpilaspõlvest, et ta ju ütles raadioeetris ära, et kui talle pakutakse kuskil välisministeeriumis ametikohta, et siis ta on valmis mitte tulema Sirli ja reformiga konkurents keerima Europarlamendi valimistel, et et noh, mulle tundub, et kui reformil ja IRLil oleks huvi üks konkurent võtta võtta ja et siis nad saaksid selle väga lihtsalt teostatav. See on tegelikult huvitav, kui kuivõrd oluline on Eesti poliitikas, ma arvan ta üldse poliitikas see õige hetke ja meeleolu äratabamine. Indrek Tarand vist oli juba juttu, kuidas ta võttis europarlamenti Parlamendi valimistel 100000 häält, eks ole nagu mütsist nemad. Ja, ja teine asi on see, et noh, kui me räägime sellest, kuivõrd suur sihipuse töö on see uue erakonna loomine, mis tingimusi seal vaja on, siis, siis meenutame, et kuivõrd lihtne olnuks siin paar aastat tagasi moodustada erakond nagu lambist ma mõtlen siin seda kuulsat NO99 etendust kus linnahallis tegelikult kui oleks olnud vaid see, kes tõmbaks tuld ja paneks sütiku põlema, siis oleks seal võimalik vabalt tekkida uus erakond, otsi ant liidrid etteotsa vanade erakondade, kõik olid nagu valmis. Vanade erakondade juures keemistemperatuur oli üsna lähedal, nii et jah, aga ma ei tea, mina olen üldiselt ikka väga-väga skeptiline kõikide nende nende uute tulijate suhtes, kuigi ma arvan, et siis ma mõtlen uute erakondade tulemise suhtes isegi siis, kui nad kas siis üks või kaks ületavad valimiskünnise ja saavad paar-kolm-neli-viis inimest parlamenti. Erakonna loomine on ikkagi väga keeruline tegevus ja seal ei ole küsimus mitte ainult rahas ja idees, vaid, vaid see on, see on niisugune organisatsioon, mis, mis kätkeb endas ju tegelikult palju, palju rohkemat, et rohkem ma usun või tahan uskuda, vähemalt ikkagi nii-öelda sisemisse muutumisse. Ja vot erakondade sees uute tulijate teket oleks, oleks kõvasti vaja. Kui me vaatame, kas või seda neid nimekirju siin täna täna Keskerakond, eks ole, oma omavolikogul sõelub välja siis need need 12, kes, keda küll kinnitatakse hiljem paari kuu pärast, aga aga sõelub välja need kaks teistes siis asuvad kandideerima Europarlamendi valimistel ja siin teised erakonnad samuti on, on tulnud juba välja konkreetsete nimedega ja ja, ja kui me nüüd kujutame ette, et Eestil ei oleks mittekohti Strasbourg'is ja Brüsselis kuus vaid oleks, oleks rohkem, oletame teoreetiliselt eks ole. Et neid kohti oleks seal kümme-viisteist rohkem polegi vaja ja, ja kõik need vanad head tuttavad, head tegijad koliksid nüüd aastateks ära. Ja siis on plats puhas, ju siis on ju, ja me näeme, kui, kui, kui lühikese pink tegelikult on. Et sellepärast ma, ma suhtun ausalt öeldes niukseid paraja skepsisega kas või sotside niukse noh esialgu nad on väga ettevaatlikud, aga aga ikkagi juba juba juba toetavad selle selle idee suhtes, et erakonna esimees Mikser võiks minna ja kuna tundub, et ta tahab ise väga minna Euroopa parlamenti tööd tegema, et ta võiks ka samal ajal erakonda juhtida, ma, ma, ma, ma olen sügavalt skeptiline selle asja suhtes. Seda enam enne enne valimisi, enne enne 2015. aasta palun. Nii et nagu ma aru saan, Aarne oleks sügavalt kahju, kui Strasbourgi saadetakse istuma näiteks vana hea poliitik. Kadri Simson, vanad hea poliitik, Sven mikser, ütleme seal noh, mõni mõni teinegi vanaemad ja paneme jutumärkides või ei pane, eks ole, see on nagu, nagu kuulaja kõrvade vahel see. Et, aga, aga äkki siis ongi see võimalused, tulevad uued tegijad, uued tulijad, lähtugem Keskerakonnast, kuidas Edgar Savisaar ütles, et ühe Boroditši tegemiseks, kui palju see aega võtab Poola, Poola, Poola oli vist jah, ei ole probleeme. Et äkki siis tulevadki, tulevadki uued näod. Sa saadki omasele tahtmised. Mul oleks mul oleks väga kahju, kui, kui ikkagi ükskõik, mida me siis Euroopa Liidust ja Euroopa Parlamendis ja kõigist nendest asjadest oleme rääkinud ja arvanud, et, et saadame, saadame ta siit minema. Seal võiks teha ikka väga tõsist tööd, mis siis, et meil on ainult kuus. Ja kui kui me saadame nii-öelda esimese ešeloni minema siis siseneb kodus ikka väga-väga suured augud augud järele. Nii et see on väga niisugune põhjaliku kaalumise koht, et kes on kus kasulik ja, ja, ja kuidas seda väga-väga nappi ressurssi kasutada. Aga samal ajal seda enam oleks vajalik, et nendesse olemasolevatesse erakondadesse, kes meil praegu parlamendis istuvad, tuleksid, tuleksid uued näod ja ja me kõik suudame käigult nimetada 10 15. Väga-väga tugevad tegijad, kes ennast seni põhimõtteliselt hoiavad poliitikast eemal. Ja, aga tegelikult on ju võimalik ja noh, nagu vihjeseidki on ju võimalik ka Euroopa Parlamendis teha Eesti jaoks väga väga olulist tööd, kui sa oled nagu kvalifitseeritud inimene. Minu meelest siin ei puutu nagu erakond asjasse mäda siin kellelegi erakonnale propagandat teha, aga minu arust väga head tööd on teinud Euroopa Parlamendis Tunne Kelam. Ma olen jälginud tema neid välispoliitilisi ettevõtmised, ta juhib Euroopa Parlamendis väga selgelt tähelepanu nendele asjadele, mis on Eesti riigi julgeoleku jaoks väga olulised. Ehk siis Venemaale inimõiguste olukorrale, olukorrale SRÜ riikides ja ta on väga selles mõttes nagu tõsist tööd teinud, ilmselt on tõsist tööd teinud, ma ei ole nii palju kursis ka Ivari Padar näiteks meie põllumajandustoetuste osas. Nii et see on nagu, olgugi, et öeldakse, et ega ju Europarlamendi liige ei esinda nagu Eestit, et ta esindab seda fraktsiooni, kuhu ta kuulub. Aga kui oled ikka kõva tegija, siis sa võid täita kui ka teist rolli. Jah, aga mis seal selles uutesse tuletas? Tundub, et see probleem on seal nendes erakondades erakonnad, sallilise, see, meie erakonnad on ehitatud nii ülesse, et siin inimesed ei taha sinna tulla, sest seal tegelikult kannatata teisitimõtlemist. Ja, ja sa, kui sa oled erakonna liige, sa tahad seal karja väärida, kas sa oled noor, vana tuleb teisest elu eluvaldkonnast siis sa pead kaasa noogutama sellele, mis parteijuhid ees ütlevad ja see on see probleem ja võib-olla mis, mis on nagu pluss nende uute parteide puhul, et kas nad saavad riigikogusse või ei saa. Aga nad vähemalt sunnivad olemasolevaid erakondi natukene liigutama ja kuigi kindlasti nad on, üleolevad need praegused riigikogu liikmed Riigikogus olevad poliitilised jõud uute tulijate suhtes, sõnades ma arvan, et, et nad pelgavad neid ja, ja kardavad. Ja teisalt, meil on ju tegelikult tulemused, millal veel hakata looma uut poliitilist jõudu praegu, et, et kui me vaatame pikemalt ette kui ainult järgmised riigikogu valimised, siis on Eesti sisepoliitikas toimumas muutus ja sama põlvkondade vahetus. Ning keskerakonnas tõenäoliselt reforme erakonnas sotsides võib öelda, et see on juba toimunud aga kahes suuremas parteis ja et selleks valmis olla. Et et, et Keskerakonna ainuvõim ei ole üldse pikas perspektiivis nagunii pikaajaline või tugev, et see sõltub ära ühest inimesest. Ja kui kauaks seda inimest, nagu selle erakonna eesotsas on, et me seda ei tea. Jah, nende uute tulijatega vanadesse erakondadesse niukene, see häda, et nendes vanades erakondades on ju neid teenekaid, need, kes on eluaeg selles erakonnas on väga pikalt niivõrd palju. Et kui hakatakse näiteks valimistel nimekirju koostama, siis ega see uus tulija seal noh, kõrgemale kui 30. võib-olla 20. koht ju ei paigutu, eks ole, sest noh, vanadele teenekatele peab obrokid maksma selle eest, mis nad partei jaoks on teinud. Ja üks asi on koht nimekirjas, teine asi on, et mida, mida kõige rohkem kardetakse ja ja mida need inimesed, kes võiksid minna poliitikasse, astuda olemasolevasse, suurde erakonda, mida nad ise kardavad, mida on ka jutuajamistel nendega välja tulnud, et aga, aga järsku mind lüüakse ka samasuguseks kandiliseks esimeste kuude jooksul, kui ma, kui ma olen seal erakonnas nagu tegev olnud. Ja, ja siis tulevad need järeldused, et ei panda nimekirja piisavalt kõrgele ja ei anta väärikat ametikohta, vaid lastakse niisama hapneda kusagil seal tagapingile. Et seda, seda kindlasti kardetakse, selleks on need inimesed peavad olema piisavalt tugevad, aga tugevaid inimesi on noh, vähe vähe on, kes, kes suudavad niimoodi niimoodi läbi murda, nii et et ka vana vanad olijad ajasid kõrvad kikki ja, ja on, on, on sunnitud neid neid kuulama. Ega näiteid meil on ju väga vähe. Põgusal meenutamisel meenuvad ju, ütleme Kaja Kallas Reformierakond eks ole, uus tuli tugev tulija ja ka nagu ära sildistatud ja aga ennast ka päris tugevalt positsioneerinud. Või siis Yoko Alender IRL-is, eks ole, kes keda alati IRL tõstab esile uut tegijat, ega seal ka rohkem eriti ei ole. No ma ei tea, kas keskerakonnas Oudekki Loone on niivõrd kõva uus tegija, temast eriti palju ei räägita, aga vähemalt selles nimekirjas mida, mida täna Keskerakond hääletab, on ta sees. Nii on üks, üks, üks debatt, mida me kindlasti väga ootame, vähemalt ma arvan, meie siin laua taga. Ja see on riigikogus. Nüüd millalgi lähiajal toimub debatt, kui, kui, kui tuleb ikka välja debatiga, et kui ei tule välja nagu, nagu alati. Ja see on siis see, et, et Eesti väekontingent, uus uued missioonisõdurid Tahetakse meie valitsus on langetanud põhimõttelise otsuse, tahetakse saata Kesk-Aafrika Vabariiki, et ma kõige rohkem just olen ikka imestanud, et kui mujal Euroopas ja maailmas noh, eeskätt Ameerika Ühendriikides on, on see, kui palju, keda, millal ja kõik need olulised küsimused on, on sedavõrd olulised küsimused, et mõnikord vaata, et valitsused kõiguvad ja, ja isegi kukuvad siis Eestis suhtutakse sellesse küsimusse kuidagi väga, väga leigelt, et ah, mis seal ikka noh, targemad meist on ära otsustanud, neil on infi vähe, mis me, mis me ikka topime oma oma nina sinna ja, ja põhimõtteliselt need asjad lähevad nii, nagu nad nii nagu kord läheb isegi siis kui kui see, kui see saatmine toimub ja, ja meil on ju ikkagi kogemus olemas nii Iraagist, Afganistanist ja mujaltki, et missioone on saadetud ja pikendatud nende politsei ja nii edasi. Et me, Me me nagu meedia kui hultzi huvita, et, et Eesti poisid antud juhul poolsada kavandatakse neid sinna kuhugi saata. Esialgu veel päris täpselt teadmata töö peale, aga igal juhul väga ohtlikku olukorda. Et võid nagu meie ei lähegi nagu see väga-väga korda, et me, et et sealt võib ka midagi hullemat juhtuda, kui lihtsalt au ja kuulsus, mis, mis neile osaks saab ja, ja ma ei tea, mis veel Pariisi parandanud. No tegelikult on päris nõus sinuga ei ole, et minu meelest nagu esimene kord üldse, kus on hakanud tekkima selline poleemika sellel teemal, et mäletame kõiki neid kordi, kui pikendati järjest neid afganistani missioone ja meie ajakirjanike ootasime, et nüüd tuleb parlamendis kõva andmine. Ta läheb debatiks, eks ole. Et kas, kas see on õigustatud või mitte, et noh, mingit debatti ei tulnud, sisuliselt läks ta nagu lepase reega läbi. Et seekord on esimest korda tekkinud selline üpriski terav vastuseis sellele mitte ainult sellele missioonile, vaid sellele võib-olla rohkem sellele viisile, kuidas asi on korraldatud, et et ilmast. See ma segan korra, Peeter vaheline vastuseis on tulnud ajakirjandusest praegu praegu meedia, see, kes hoiab seda teemat üleval. Ei no sinna Sven Mikser alles võttis teravalt sõna, Ojuland võttis teravalt sõna, on Marianne Mikko võtnud selle vastu sõna ja nii edasi, et noh, et selles mõttes on, mind ei saa nüüd päris süüdistada selles, et ma olen vähe pistrik. Nii et põhimõtteliselt ma arvan, et see osalemine Afganistanis oli, oli, oli väga õige, et me seal olime. Aga, aga see, et on vaja minna Kesk-Aafrika Vabariik ainsana siis tegelikult riigina, kes nüüd prantslaste sellele pasunahüüd hüüdele vastas, et et kas see nüüd päris ratsionaalne ikka on, et mis, mis poliitilist kui sõjalist või julgeolekut kulist dividende sealt siis nagu nagu lõikama, et ma olen nõus sellega, et osaleme NATO kontingendi koosseisus Afganistanis, annab meile pikemas perspektiivis julgeoleku tagatisi, vähemalt õigus neid nõuda. Aga kui ma nüüd seal olema neli kuud Madistanud, eks ole seal matsetetega vendadega võidelnud, et kas siis nagu Prantsusmaa poole pealt tuleb meile mingisugust tulevikus mingisugust nagu tulu? Ma saan aru, et väga oluline on tänada Prantsusmaad selle eest, et aitas vabastada Liibanonis pantvange. Aga kas, kas seda tänu kuidagi teistmoodi saksa avaldada, kui 55 sõduri saatmisega? Ma muideks ma mõtlesin seda põeton, toodutseb pantvangide teema välja, mõtlen kas see on nagu piier käik või, või mitte, et kas see on, on tegelik. Ka üks põhjuseid võiks argumente või on seda nagu toodud selleks, et saada avalikkuse toetust ja seda kasutab siis kaitseministeerium. Et siin on mu nagu kõhklused, et et kas me, kas see, kas sa ikkagi on nii, et kuidas. No me ei tea, mida ütles Prantsusmaa kaitseminister Reinsalule helistas telefoniga, eks ole, et mis, mis see jutuajamise sisu Avaavalikkuse toetusega minu meelest on hoopis niimoodi, et et siiamaani ju avalikkuses on väga valdav või vähemalt on, on, see on see seisukoht tugevatel esiplaanil. Et, et vaata, millist hinda me peame nende poiste nii-öelda meelelahutuse eest maksma. Ja kui nüüd seal kusagil Kesk-Aafrikas, mis on, mis on tegelikult ju lahnes, aga me lähme, me lähme sinna nagu, nagu prantslaste supi helpima. Lõppude lõpuks oli, on, on tegu ja prantsuse koloniaalmaaga ja, ja analoogilisi konflikte, noh, võib-olla nüüd on ta paisunud tõesti nii suureks, et selle riigi, mingist neljast või neljast poolest miljonist elanikkonnast pool sellest vajab, vajab juba mingit humanitaarabi ja on, on, on riik genotsiidi äärel ja nii edasi. Siis kui, kui nüüd seal, kui, kui sa ütled, et see on nagu PR-tegevus. Et kui, kui seal nüüd midagi juhtub siis, siis on need, need vitsad ikka ikka väga valusad. Et kuhu me oma nina ikkagi nagu, nagu nagu toppisime. Meil on nagu sellised kõhklused ongi tekkinud, sellest viskab Peeter ütles, noh, ütleme selle otsuse puhul üsna skeptiline, üks asi on see, et, et väike Eesti noh, põhimõtteliselt pea ainsana Euroopa Liidu riikides, kes nüüd prantslasi on otsustanud sõjaliselt siiamaani ainult ainsana, jah, seal on küll, on Poola. Joona loba, lennukeid, eestlaste sinna toimeta. Ja aga esmaspäeval vist on välisministrid koos, kus, kus seda teemat arutatakse. Ma ise võib-olla loodaks, et kui me vähemalt sinnalementakisid, prantslased toetavad meid Soomega vaidluses LNG terminali asjad, et noh, siis oleks nagu mingi võib-olla selline me räägime nagu selliseid vorst, vorstikaupa käsi peseb vaidlemisest. Aga, aga ma olen nagu Päevalehe juhtkirja, mis oli üpris terasel teemal sellel nädalal. Nad ütlesid, et selle otsusega tegelikult devalveerime seda nii-öelda sõjalist sekkumist või oma sõdurite saatmist konfliktipiirkondadesse. Et et see võib nii olla, kuna NIPP palju tekkinud kahtlusi, küsimusi, millel ei ole nagu saanud selliseid vastuseid, et vastused on paljuski sellised loosunglikud või või ei ole nagu sisuliselt. Et see on, on selle noh, otseselt halb, aga võib-olla see riigikogu debatil aitab, aitab seda seda muuta, seal tulebki tõsisem arutelu. Ja sest siiamaani on need missioonid või nendes missioonides osalemine olnud ju tegelikult nüüd ka tagantjärele vaadates täiesti õigustatud. Nii Afganistan, Iraak, Bosnia ja mis iganes, eks ole, kus, kus eestlased on käinud. Et seda annab ikka täiesti loogikaga põhjendama tegemisel liitlaste operatsiooniga, eks ole, Eesti oli üks paljudest, kes seal kaasatud jah, kümned riigid ja kus oli üks paljudest, aga, aga nüüd nagu Ma olen nõus ka selle päevale mõttega, et see võib, nagu öeldakse, kogu selle asja nagu kihva keerata kogu selle ilusa jadad, mis on siiamaani olnud, et et noh No üks asi, mida, mis selles debatis võiks välja tulla ja mida võimul olevad otsustajad võiksid avalikult öelda, on ikkagi see põhjus. Tähendab, kui me hakkame rääkima siin juttu, et sellega me kindlustame jälle iseenda julgeolekut ja maa maakera saab jälle parem tüki maad, kui me seal midagi ära hoiame ja nii edasi. No vot see, see, selle, selle jutu võiks nüüd nagu riiulisse panna, et seda, seda ei ole vaja rääkida sellel oodates just seda koosseisu, mis seal või kes seal praegu tegutseb ja miks Prantsusmaa kaitseminister helistab otse meie kaitseministrile ja ja sellel on omad omad selged põhjused ja, ja ütleme, need need põhjused siis ka välja. Et siin on ju olnud aegade jooksul me oleme rääkinud ka ka Iraagi missiooniga seoses ja afganistani missiooniga, et et noh, et meil, meil meil peab olema põhimõtteliselt tänane maailm on kokku niimoodi pandud, et et meil on mingisugune kontingent, kes, kes ongi selle jaoks või, või kes, kes elatub sellest ja mitte mida üldse halvas mõttes, vaid vaid Eesti, Eesti peab kogu aeg kuhugi kuhugi panustama. Et see on, see on normaalne. Aga jah, see antud, antud operatsioon on küll niisugune, mis, mis tekitab rohkem rohkem küsimusi, kui, kui me oleme siiani saanud saanud vastuseid, nii et loodetavasti see Meie Parlamendi debatt ja ja poliitikud, kes selle otsuse eest vastutavad, annavad ka märksa selgemaid ja läbipaistvamaid ja ja ammendava meid vastuseid, kui kui me siiani oleme saanud. Jah, see võrdlus võib esialgu tunduda liiga terav ja meelevaldne, aga peaasi, et, et kui see kumis, kui emissioon nüüd teoks saab, et siis ei lähe meie Kesk-Aafrika vabariigi vabastajatega samamoodi, nagu oleks meie piraadiküttidega. Nonii, meil on saate lõpuni veel paar minutit aega, me mõtlesime, et siis lõpetame ka nii-öelda välis välisteemadel, mis tegelikult ju ei ole enam välisteemad, vaid, vaid on, on tegelikult päris otseselt meie, meie oma teemad aga mitte siis kitsas Eesti sisepoliitika, vaid. See see Robert Gatesi juhtum on, ikka, on ikka pagana näitlik kuidas, kuidas asjad võivad, võivad moonduda ja see noh, nüüd on siis lõpuks ka välja tulnud, need, need pärislaused ja, ja see raamat, mille siis USA kunagine eelmine kaitseminister on kirjutanud on, on need read meil meil võtta, aga, aga mitte see ei ole praegu kõige tähtsam, need need laused on juba igalt poolt juba läbi läbi kõlanud ja kes on huvilised, need need ka teavad, mida, mida siis Gates tegelikult ütles. Aga kui lihtsalt me läheme ikka nii-öelda noh, tundub vähemalt külmul provokatsioonide õnge, millised pealkirjad meil meie meie praktiliselt kõikides väljaannetes olid? Et, et kuidas, kuidas Robert Gates ütles, et et Baltimaade NATOsse võtmine oli viga ja üleüldse sellist suur kiirustamine ja edasi. Vot me alustasime saadet ajakirjandusest. Et siin tuleb jälle need meie, see ajakirjandus ja võitlus ajakirjandusturul mängu tegelikult et ma mõtlen, et onlain-meediat just, sest võitlus on niivõrd äge, niivõrd terav, et igat iga sensatsiooniline pealkiri, iga sensatsiooniline uudis müüb ja milline kontsern suudab selle esimesena eetrisse paisata, et see on nagu öeldakse võidumees. Ja see Gatesi laude lause ja minu meelest tulime siiski nagu venelaste kaudu, et Interfaxi kaudu ja siis BNS noppis selle kohe üles, riputas üles, siis sai Delfi sellele pihta, riputas kohe üles Postimees online pool päeva ripuks ta selle ülesse ja kõik eestlased kratsisid kukalt, mõtlesid, mis nüüd lahti on. Et miks geid sellise avalduse tegi. Kellelgi ei olnud aega kontrollida, nagu öeldakse esmaallikast ehk siis raamatust endast või siis Nende kaudu, kes selle raamatu väljaandmisega on tegelenud, et lihtsalt riputati üles pärast võeti maha ja vabandati. Et noh, see on see, see on see oht, mis varitseb seda, et kui see konkurents taandub ainult selle peale, et kes esimesena jõuab ja kes kõige sensatsioonilised pealkirja paneb. Jah, aga ma nii-öelda kaitseks postimiste tervelt, et tegelikult noh, ütleme see viga tuli BNS-ist ja BNS nagu olnud selles mõttes ikkagi usaldusväärne agentuur, et sa eeldabki, kui sa võtad BNS-i uudis, et, et sa nagu trollitada, nemad astusid ämbrisse, sest võtsid Interfax-ist, mis, mis tegelikult võib ka öelda, et, et me ei pea kõiki Interfaxi uudiseid väga sageli nagu nii-öelda üritab algallikast üle kontrollida, et mulle tundub, et nagu juhtus ja et ikka juhtub, et et kas see oli provokatsioon, nupp? Ei, ei oska. Provokatsioon selles mõttes, et Interfax oli seda teadlikult valesti tsiteerinud, selles võib-olla nüüd kindel, aga õppetund kahtlemata. Kõik, mis tuleb tänapäeval, on ju nii lihtne kõiki asju kontrollida ja ega see jah, see, mida Peeter rääkis, kiirustamise faktor võis mängus küll olla, aga tegelikult et see on ju minutite küsimus. Paarikümne minuti küsimus võib-olla, et, et selliseid fakte üle üle kontrollida ja siis oleks saanud juba meie uudise, et Robert Gates ütles nii, aga vaadake, Interfax, meie vana hea sõber tsiteeris seda, seda biograafia raamatut hoopis niimoodi, et siis oleksime kõvad poisid. Nojah, õpetus on see iva, nagu öeldakse, head ketsiga, niimoodi läks, et edaspidi näiteks tasuks kontrollida ka uudis, et kui üks riik on teisele sõja kuulutanud ja näiteks Interfaxi vahendusel sellelt teatatakse Nonii aga siia kohta me paneme siis nüüd punkti, siis järgmine laupäev jälle rahvast edasi teenida ja Aivar Hundimägi, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja soovime teile ilusat nädalavahetust ja ja kõike ilusat väljas liikumiseks väljas on suurepärane ilguti, natukene külmavõitu, aitäh kuulamast.