Ründame koos Hendrik Relve. Täna me siis jätkame ikka oma rännakuid seal kaugel India ookeani saartel, siis sellidel need siis sellid on ju tõesti unistuste saared turistidele puhkuseks, aga minu jaoks on veelgi palju põnevam pool hoopiski sealne kordumatu loodus. Ja eelmises saates me siis kõnelesime ühest sellisest looduse oaasist seal sissellidel Se Vallede Mei org. Ja et seal on säilinud siis täiesti algupärased metsad, mille sarnaseid ei ole mitte kusagil mujal maakeral üldse olemas. Mina tahan ma nüüd tagasi minna sinnasamasse valede Mei orgu, sest seal kasvab selle oru kõige kuulsam puu. See on sesselli Palm. Ja see siis selli palm on olnud sajandeid niisugune väga salapärane ja, ja müütiline puut tema ümber on olnud väga palju legende. Ja salapärane puu, on see siis selli palm tänapäevani õieti välja ja tema käes on ka kindlasti üks maailma taimeriigi rekordeid. Nimelt on siis selli palmi seeme kõikidest maailmataimede seemnetest kõige suurem. Ja Ma võtsin selle maailma suurima seemne täna siia kaasa. No vaata ja kahjuks ei saa seda näha, aga ma luban, et, et selle saate jooksul ma kirjeldan seda nii üksikasjalikult ja täpselt, kui ma vähegi oskan. Siin on nüüd siis jälle laulmas üks nendest paljudest sessellide kreooli ansamblites seal kohapealsetest muusikutest ja kui eelmises saates üks teine bänd laulis Valleede meie orust, siis siin on ju seesama teema valede Mei org. Ja siin laulus öeldakse ju kohe päris algusest välja, et, et see ongi tõeline eedeni aed siin sellidel allede Mei orus. Imede hulgas on siin eedeni aias ka. Kokku Hodemeer, vot see ongi seesama sisselli palmi seeme. Õieti see palm ise on seal orus kasvamas ja see Kokoode meer, see ongi tegelikult seesama siis selli palm ja ta tõesti kasvab seal selles valede Mei orus. Ja noh, kui tõsiselt need laulikud sein oma laulus seda nüüd mõtlevad, et seal asubki eedeni aed. Raske öelda, võib-olla nad ei mõtle seda väga tõsiselt, näe, see on rohkem nagu niisugune turistlik peibutis. Aga tegelikult on maailma ajaloos olnud päris palju inimesi, kes on noh, sõna-sõnalt uskunudki. Et just siin valede Mei orus on asunud eedeni aed kunagi väga ammu. Ja üks mees, kes on just seda noh, võiks öelda müüt, ehk siis väga tugevalt elustanud on inglane, kelle nimi on Charles George Gordon. No tema elas 19. sajandil ja sele, Charles George Gordoni elu oli äärmiselt seiklusrohke. Ta kohta on kirjutatud ka palju jutte ja biograafiad ja Inglismaal on ta tänaseni ikka üks väga legendaarne mees. Talle püstitati eluajal ka mitmeid monument, et mitte ainult Inglismaal, vaid ka Prantsusmaal ja näiteks isegi Austraalias. Nii et, et ikka niisugune ajalooliselt väga kuulus mees ja sellatsiaalses George koodoni. Elu oli põhimisel, et ikka niisugune sõjamehe ja seikleja elu. Ta sõdis seal kuskil 19. sajandil väga erinevates maailma paikades Aafrikas, Aasias ja kes teab, kus veel. Teda austati väga kui sellist väepealikku. Tal oli kuulsus, et ta toob oma mehed alati võidukalt välja ka kõige võimatu suurematest olukordadest. Ja lisaks sellele väejuhi kuulsusele oli Charles George kordonil veel ka kuulsus kui väga hardal usklikul teosophil ja ta oli ka selline isepäine, omapärane filosoof. See suur seikleja oli käinud siis 19. sajandil maakera väga kaugetes Kolgastes ja ta oli sattunud ka sissellidele. See oli aastal 1881 ja siin käistkida just tralini saarel valede Mei orus. Ja kui ta siin ringi liikus, siis ta sai sellest nii vapustava elamuse, et just siin sai ta paika siis omaenese niisukese, kosmoloogilise maailmapildi ja seda on ta ka väga põhjalikult kirjeldanud, kirja pannud. Ja seal on siis kohe pikalt kirjeldatud ka seda, et et eedeni aed pidi asuma siin Vallede Mei orus. Ja omakorda selle tõestuseks, et see eedeni aed siin asus, oli tema jaoks see, et siin kasvab see kummaline puu, see Cocode meel. Ja seda kirjeldas Charles George Gordon kui eedeni, aia hea ja kurja tundmise puud. Ja ta esitas väga pika ja põhjaliku tõestuse kõige selle kohta ma olen näinud isegi sellist kaarti, kus on siis näha, kuidas sessellidelt, et Aadama ja Eeva järglased jõudsid praegusesse lähis idasse ja samuti on seal siis pikk jutt sellest, et miks just see, see selli palm saab olla hea ja kurja tundmise MUU. No sellel mehel oli peamiseks põhjenduseks see, et selle palmi isas ja emasõied on väga eriskummalised. No võiks öelda peaaegu, et et seksikad nii-öelda inimpilguga vaadates, no sellest me räägime siin veel edaspidi. Aga kindlasti Louise värvikas isiksus niisuguse väga tervikliku ja mõjuva kuju lause või, või usu selle kohta, et siin asus eedeni aed ja ja siin kasvab tänaseni hea ja kurja tundmise puu, nii et et tal oli väga palju järglasi ja, ja inimesi, kes uskusid väga kaua seda sama uskumist. Ja mingil kombel on see noh, niisugune võiks öelda müüt, et tänapäeval ka kinnistunud siin praegu kasutatakse seda muidugi ka tihti turistide peibutamiseks, aga, aga näiteks kohalike kreoolide suust on üles kirjutatud niisugune lugu, mis on just lähtunud sellest samast müstilisest veendumusest, et nimelt kohalikud kreolit olnud seda meelt. Et siis selli palmi isaspuud on võimelised. Ühel eriti pimedal ööl liikuma minema ja minema emaspuu juurde ja astuma sellega armuühendusse ja, ja veel on kreooli uskunud, et seda ei tohi näha ükski surelik silm, et kui inimene seda juhtub nägema, siis ta kindlasti kaotab elu. Aga kui nüüd mõelda nende kummaliste lugude peale, siis tegelikult ei olnud see Charles George Gordon sugugi esimene inimene, kes sattus selle palmi lummusesse. Täpsemini tuleb küll öelda, et, et juss sesselli palmi hiiglaseks seeme, vot see on just pannud inimkonna fantaasia ikka väga lennukalt lendama. Ja see muidugi suurelt jaolt see puud ümbritsev müstika. See tuli ju sellest, et selle puu seemneid õppinud tee tundma väga palju sajandeid enne seda, kui keegi siis selli palmi üldse nägi. Asi oli ju selles, et siis sellidel ei elanud inimesi. Ja siit saarelt mõnikord siit rannikult mõni vili sellelt Palmilt kukkus merre ja hakkas siis ookeanis hulpima. Siis selli, palmi viljad hulpivat sama hästi kui Kokose viljad, nad võivad aastate kaupa ookeanis olla ja minna siis lainete ja hoovuste ka väga-väga kaugele. Ja kui nüüd siin ümbruskonnas on ju igal pool avaookean sadu kilomeetreid kõige lähem maismaa lõuna poole sessellidest on umbes 1000 kilomeetri kaugusel Madagaskari saare rannik. Või siis näiteks kirde suunas veelgi kaugemal kui 1000 kilomeetrit Maldiividel saarestik siis mõnikord üliharva, aga mõnikord juhtus, et mõni selline maailma suurim seeme sattus nendesse randades ja kui inimesed seda nägid, siis oli täitsa selge, mitte keegi ei tea sellist puud, mille otsas nisugune seeme võiks olla. Ja loomulikult see tekitas niisugusi, võimsaid kujutlusi ja müüt, aitäh. Ja igal juhul oli nagu selge see inimestele kaugetel aegadel, et see seeme peab olema pärit kusagilt teispoolsusest, mitte siit ilmast niisugusest paigast, kuhu ükski inimene ei ole kunagi jõudnud. Ja näiteks kuskil 500 aastat tagasi usuti Malaisias. See seeme peab olema pärit puudelt, mis asuvad ookeani põhjas ja näiteks Araabia õpetatud mehed, nemad kirjeldasid juba üksikasjalikult, et milline see puu on, selle puuokstel pidi elama hiidlind, tema nimi pidi olema karuda ja karuda pidi olema nii vägev linde, kütib endale ise saagiks tiigreid ja elevant tuhandete kilomeetrite kauguselt ja muidugi kimbutab taga siis meremehi ja nende laevu. Ja et ta on üks väga ohtlik üleloomulik lind. Ja muidugi märkasid ka kõik, kes seda seemet nägid, et tal on kuidagi väga eriline kuju sellel seemnel. No tõesti, selline kordumatu kuju. Ja ta on veel ka nii väga suur ja, ja näiteks meremehed ja isegi mitte ainult meremehed, vaid ka õpetatud mehed nendel kaugetel aegadel. Nemad kuidagi seostasid seda seemet kindlasti naiselikkusega. Et noh, võta või jäta, Ta et need on ju täiesti nagu naise puusad. Ja ja sellest tulenevalt siis muidugi tehti nendest üksikutest seemned, sest mida nii üliharva sattus inimeste käte, armurohte Armurohud olid muidugi pööraselt kallid, sest seda see seemet oli ju üliharva üldse kusagilt kaldale toonud. Ja muide, praeguseni on niimoodi, et näiteks Hiina ja India meditsiinis on siis selli palmi viljad väga tähtsad sealses meditsiinis. Ja Euroopas jällegi oli ka see veendumus väga tugev, et see peab olema kuidagi seotud inimese keha osaga, see hiigelsuur seeme. Nii et esimene niisugune teaduslik botaaniline nimi, liiginimi, mis talle anti, oli kallip kiige ja see sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab umbes midagi sellist nagu kaunist tagumikku ja Euroopasse. Muidugi jõudsid need siis selli palmi seemned? Väga harva, ainult siis Araabia kaupmeeste vahendusel ja neil oli ikka kirjeldamatult kõrge hind. Näiteks on teada, et 16. sajandi lõpus Püha Rooma impeeriumi imperaator Rudolf teine soetas endale ühe sellise seemne ja ta maksis selle eest 4000 kuld floorintit ja tänapäeva vääringus tähendab see umbes kuut 100 tuhandet eurot. Nii et siis üle poole miljoni euro ühe taime seemne eest. Ja vist ka nendel kaugetel aegadel kinnitus ka Euroopas siis selle taime nimi, mida tegelikult keegi polnud oma silmaga näinud. Tema nimeks anti juba prantsuse keelest tulenev kokkade meel, mis ju tähendab tõlkes mere kookust ja et see tähendas just seda, et et see leiti alati kusagilt mererannalt, järelikult oli ta merest pärit. Aga keegi ei teadnud, milliselt tuult on see vili pärit. Noh, kui prantslased siis lõpuks 18. sajandil selle sissellide saarestikku asustasid, siis muidugi saadi teada, kust see salapärane mere kookospärit on ja siis muidugi haihtus ka palju sellest endisest salapärast ja sel ajal ka siis oli viimaseid aega, kui tema seemnest täiesti nihukest hullumeelset hinda maksti, seal oli üks ettevõtlik prantslane aastal 1769 ta plaadis terve laevatäis neid sesselli palmiseemneid viis Indiasse ja äris väga korraliku raha eest maha, aga noh, see oli ka viimane kord, kui selle palmi eest nii palju raha maksti. Et tegelikult noh, ta praegu maksab ka palju, aga, aga noh, mitte nii palju. Kui nendel aegadel. Praegusel ajal on siis nii, et siis sellide valitsus on, on selle sisselli seemnete müügi väga rangelt monopoliseerinud. Ja kui sa neid lähed, siis sellidele tänapäeval siis sa saad sealt selle osta, aga kindlasti ainult riiklikuid kanaleid pidi ja niimoodi ostsin ka mina selle seemne, mis praegu siin mu ees laua peal on. Kui ma nüüd esimest korda seal nägin ikkagi, palju ta siis praegusel ajal poes maksab no siis ausalt öeldes nali Ta valus hind. Kell on muidugi see, mis see imperaator Rudolf teine kunagi omal ajal maksis, aga, aga ühele normaalsele eestlasele see ikka tundub ikka üle mõistuse soolane. Et vaatasin, mis ma vaatasin tavaliselt, et on ta vähemalt 200 eurot või mõnikord ka 300 eurot mõnikord kõige ilusamad, veelgi kallimad. No ja, ja siis ma olin ikka tõesti nagu põlesin nagu süte peale. Et teistpidi ju hirmsasti nagu tahaks endale vaata et ma olin nii palju lugenud sellest ja, ja mõelnud selle peale ja uurisin, mis ma uurisin lõpuks viimasel päeval enne ärasõitu ühes kohas, siis oli seal üks selline päris ilus ja kaunis sesselli palmi seeme ja see maksis 180 eurot, siis mulle, et oi, et see on jube odav 180 eurot. Tegin südame kõvaks, ostsin lihtsalt ära ja siis, kui sa sealt selle ostad, saad kohe kaasa kaks sertifikaati nihukest paberit, tükikest üks tuleb kleepida selle seemne peale ja teine tuleb panna passi vahele, sest kui sa lähed juba sessellidelt ära seal lennujaamas seal tollis, et seal võetakse sult küsida, et näita sertifikaate ja kui sul neid ei ole ei, siis läheb väga haprasti, siis sellide seaduste järgi võib minna vangi kaheks aastaks. No eks ma siis siin võtan ta nüüd päriselt enda kätte selle kolisema maailma suurima seemne ja püüan teda siis nüüd kirjeldada, et, et milline ta siis välja näeb. No nad on tõesti suur siin peale vaadates nii peaaegu pool meetrit pikk ja kahe käelaba võrra laiust ja ta näib nagu koosnevat õieti nagu kahest kokku kasvanud seemnest, nad on ülal osas nagu kokku kasvanud, aga altpoolt on nad nagu üksteisest lahus ja seemnevormid, need on tõesti siuksed ümarad ja ja niisugused armsad, et need väga mõnus on teda lihtsalt näiteks käega silitada. Ja see, see pinda, niisugune šokolaadipruun ja, ja kergelt tsooniline. Ja, ja sa tunned käega katsudes, et ta on ikka väga paksu ja kõva kestaga noh, nagu peaaegu et nagu puidust välja voolik, et niisugune kaunis käsitöö ese. Ja ma püüan siia nüüd siis peale koputada, et. Ta on ju tegelikult kohe kuulda, et esiteks on see, kes tõesti paks, aga kui sealt seest on ta kindlasti tühi, pole mingit kahtlust. Ja tegelikult on ju niimoodi, et, et algselt see seeme ei ole üldse tühi, ta on seda kookospähklit täis. Ja muide, see on täiesti söödav ja maitsev sisu, aga üle piiri ei tohi kunagi viia täis seemet. No tegelikult ka praktiliselt oleks seda ebamugav teha, ta oleks siis ju kohutavalt raske see seeme koos sisuga kaalub nii vähemalt umbes 20 kilo. Nii et kui sa mõtled puhtpraktiliselt. Et kui sa lähed lennukisse, siis ju ülemkaval, mis võib olla su pagasile, mille sa ära annad, see ongi ju 20 kilo, nii et paned kohvrisse ühe seemne ja ongi kaal täis ja, ja kus sa siis oma asjad paned. Ja tegelikult on ka muidugi niimoodi, et siis sellide valitsuse põhimõtteliselt laseb selle seest tühjaks õõnestada. Et seda seemet ei saaks siis kasutada nagu sellist selli palmikasvatamiseks kuskil mujal. See on niisugune tagamõte siinjuures. Ja see seeme õõnestatakse tühjaks väga osavasti. Et just niimoodi, et kas sa peale vaata, et siin ei ole ju näha, et seal kuidagi rikutud, et kuidas siit siis kätte saadakse, siis on tegelikult üx igavene peenikene töö. Tehakse siia kuskile märkamatuse kohta niukene ja sealt Tõngitsetakse hästi vaevaliselt ja aeglaselt see kogu see viljaliha välja. Ja pärast kaetakse auk selle kestatükiga. Et kui ma näiteks siia peale vaatan, siis niimoodi sedasi käes keerutades no annab ikka leida. Tegelikult ma ma näen seda kohta, see on niimoodi, et kas väga hoolega vaatad, siis on natukene selle servad on on justkui teistsugused kui ülejäänud sellel seemnel. Aga noh, täiesti märkamata. Aga kuidas need mõelda, et et kas, mida ta siis õieti meenutab, kui sa peale vaatad? Ja, ja siin ma ütleksin küll, et see, et kas ta nüüd just naise nõudeid meenutab. No see on kuidagi niimoodi, et peab vist ütlema nii et vastus on Ta ja silmades. Et, et kui sa ikka tahad niimoodi näha, no siis sa näed ja noh, tuleb öelda küll, väga armsad vormid on tal tõesti ja vaadata ja mõnus silitada. Aga noh, tegelikult on ta ikkagi, minu jaoks on ta lihtsalt maailma kõige suurem taime seeme uskumatult suur, väga kordumatu välimusega nagu kahest kookusest kokku kasvanud ja, ja täiesti põnev. Nii et ikka väga hea meel, et ta mul seal kodus aknalaua peal hästi nähtaval kohal iga päev silma all on. Noh, eks siis selli palmi seeme siin mu ees on ikka tõesti väga-väga tore, aga, aga tegelikult oli ikka minu jaoks veel avastuslikum hoopis see, et kuidas ma nägin teda seal looduses seal Valleede Mai orus, nad seal oli meile ju seal orus giidiks ja sama punapäine meespool, kellest ma eelmises saates juba rääkisin, nalja viskas ja tema siis ka tutvustas meile seda palmi seal, seal kohapeal. Ja kõigepealt ta tegi muidugi neid trikke, millega siin alati turiste lõbustatakse, võttis selle suur seemne kätte ja asetas oma puusade kohale. Ja näitas seda seemet eestpoolt, et vaadake, see on ju täiuslikud naise puusad ja siis pööras enda jälle ümber ja siis panin omale niimoodi sinna taguotsa kohale sellesama seemne teise poolega ja näitas, et vaadake, kui kena tagumik ja, ja muide, kohalikud kreooli nimetavadki seal inimese seda kehaosa siiamaani Kokodemeeriks. Et näiteks kui ma õppisin seal nende juures seda kohalikud tantsu ja nad meid siis nii-öelda juhendasid, siis ma muud ei kuulnudki kogu aeg seda, et no liiguta oma kukodemeeri ometi kiiremini ja laiemalt. Aga poolil oli muidugi selle puu kohta väga vahvaid lugusid ja niisugusi, asjalikke lugusid. Et ta näitas meile ka siis selle sisselli palmi emas- ja isasõisi vot sellel siis selli Palmile on niimoodi et emapuul on ainult emasõied ja, ja isapuul on ainult isasõied. Et botaanikud ütlevad selle kohta, et see on siis kahe kojaline puu, noh, Eestis on ka selliseid näiteks kadakas ja haab ja sellel pool, kellel on siis isasõied, seal ei ole kunagi loomulikult vilju, sest ta on ju isa ja ema õitest valmivad siis need viljad. Ja nende õite välimus oli tõesti väga imelik, et emas õied asusid naguniisugustes hõisikutes ja need õied nägid välja nagu ritta seatud too rusikasuurused, nuiad, selliseid helepruuni värvi mitte just ilusad, aga väga, väga kummalised. Ja isasõied asusid samuti uisikutes ja see võisik nägi välja. No ütleme nagu umbes tripikkune tumevorst ja vot selle tumedavorsti peal on niisugused sõrmeküüne suurused, helekollased tupsud ja need olidki siis need isasõied, need tupsud. Ja kui nüüd seal üleval niimoodi binokliga vaatasid hea suurendusega näid isasõisikud, siis nende vahel sebis igasuguseid pisikesi olendeid. Ma nägin isegi ühte sõrme pikkust rohelist sisalikku saali, roheline Kekko, aga tihti oli seal kaputt, putukaid. Ja eks nad otsisid siit isasõite peal nektarit ja palmi enda jaoks on nad hirmus tähtsad olendid sest nad tolmeldavad emasõisi. Algul liiguvad seal isa sõitelt ja korjavad oma keha külge, siis nagu seda isasõite tolmu, siis lähevad ema sõitele nektari, et otsima ja niimoodi tolmeldavadki neid. Ja pool teadis küll rääkida, et enamasti tolm läheb siis selli palm tuule abil aga umbes ning 20 protsenti õitest tolmendatakse putukate ja teiste väikeste loomade abiga. Ja siis ta rääkis veel seda igast õisikust valmivad viljadeks, ainult et üks kaks õit, et ja see küpsemine võtab ilmatu kaua aega, on kole keeruline. Ja igal juhul, kui ta on siis lõpuks saanud viljaks täis suurusega viljaks, siis ta ripub seal üleval ja ühel päeval kukub ta alla ja siis tuleb ainult jumala paluda, et sel ajal ei oleks seal all ühtegi inimest, sest ta on nii inimpea suurune pool näitas ka seal puu otsas neid valmis vilju niuksed. No isegi suuremad kui inimese pea rohelist värvi, täiesti ümmargused. Ja kaalub ta umbes nii 30 kilo. Ja muidugi, kui niisugune sulle pähe prantsatanud, siis oled muidugi hoobilt surma. Ja huvitav on see, et, et kui see üliraske vili siis maha kukub, siis ta puruks ei lenda. Sesse seemnekesta on ju hästi tugev, aga tal on peal tegelikult see, see on nüüd siis vili, eks ole, mille sees on seeme ja see vili ise on niisugune roheline ja küllaltki õhuke kese kestaga, vot see nagu praguneb ja sealt seest siis ilmub see ülisuur seeme ja seda viljakesta tüki ka pool meile näitas ja andis nuusutada, see oli hästi niukse, magusa lõhnaga ja natukene isegi käärinud lõhnaga. Loomakesed pistavad nahka ja siis jääb lõpuks seeme nii-öelda alasti sinna maapinnale ja seal ta seisab ikka aastaid pool, ütles, et keskmiselt kuus aastat täiesti muutumatuna ja siis lõpuks selle kesta seest, sealt nagu selle kahe haru vahelt ilmub välja esimene idu ja hakkab nagu venima kasvama, otsima endale siis nagu seda juurdumise paika. Aga kiiret taalsele juurdumisega ei ole, sest aega on palju, sest tal on palju toitu kogu see kokku, see pähkel seal sees, see on ju tema toitjas on ilmatu palju, on seda ju seal sees. Ja niimoodi ta venitab ennast seal kaua-kaua ja isegi venitab ennast meetrite kaugusele sellest algsest seemnest ja lõpuks leiab siis sellise koha, mis on kõige viljakam paraja niiskusega ja vot seal võtab siis endale juured alla ja nüüd edasi läheb gaasi kuidagi väga kummaliselt ja huvitav, temalt läksin pooliga natuke edasi, seal oli niisugune hiigelsuur leht maapinnast välja kasvanud, peaaegu pooli suurune üksik leht pools, vaadake see on nüüd siis sellid, Palmi esimene leht ja muutel polnudki inimese suurune leht. Siis läksime veel edasi ja seal oli üks niisugune kimp lehti. Need lehed olid niivõrd suured, et kui pool sinna alla seisis, ta muutus lausa päkapikuks. Silmaga hinnates ma ütleks, et, et nende lehtede kõrgus oli kuskil 10 meetrit ikka täiesti puu kõrgus ja need lehed olid ilmatu laiad, paar-kolm-neli meetrit laiad, niisuguse ülalt laieneva kujuga. Ja nüüd pool ütles, et vaadake kui vana see siis selli palm siin on. Meie ei osanud midagi arvata, nii väga lihtne, seletas ta, et nad kui igal aastal tuleb üks leht, lugege need hiiglaslikud lehed kokku, lugesime üheksa lehte. Vot siis ongi see siis selli palm on siin üheksa aastat, täna, aga tühedal ju pole tüve tekkimine, seda ütles pool, et see on väga huvitav, ütleme taimeriigis üldse. Et nimelt Ta on siis SL-i Palmil niisugune kasvamise taktika, et ta sirutab neid lehti seal metsa all kõige erinevat matesse ilma kartesse. Ja just see leht, mis leiab kõige valgus küllasema paiga seal suurte puude all. Vot see kasvatab endale tüve. Niimoodi ta rääkis väga huvitav ja, ja sealt siis hakkab kasvama see siis selli palm juba tegelikult ja kui me natuke veel edasi läksime seal Valleede Mei orus siis me jõudsime ühe juba tüvega siis selli palmi juurde pool ütles, et see puu on siin neljakümneaastane tuli ka imestama küll, et kuidas, kuidas ta sellest aru saab, et see on nüüd täpselt neljakümneaastane. Siis pool seletas, et see on niimoodi, et et vaadake ta selle tüve peal on nagu niisugused rõngad nihukeste 10 sentimeetriste vahedega rõngad ja see tegelikult on see koht, kus kunagi kasvas palmiladvast väljalehtede kodarik. Ja nüüd sellest endisest lehtede kodanikust jääbki sinna niisugune ring, nisugune nagu lehearmid selle tüve peale jutt, loed nüüd need need ringid nagu ära sealt seal koore peal ja siis liidad muidugi need kümmekond aastat, noh, need olid siis enne, kui talle üldse tüvi tekkis ja ongi 40 aastat, nii see pool seletas ja, ja siis ta ütles, et vaadake, et selle puu otsas on juba olemas esimesed viljad, et umbes sellest east nii 40 aastaselt ta siis hakkab ka vilja kandma ja siis pool ütles, et see puu elab kokku nii 200 aastat, 300 aastat, mõnikord isegi 400 aastat. Ja siis ma oma peas mõtlesin, puuda huviline, nagu ma olen ja ja metsaharidusega, et, et kuidas siis Eesti puudega, et ikka väga teistmoodi on küll, et kui siis selli Palmiga võrrelda, et meie puude seemned hakkavad ju kohe idanema, nii kui nad maapinnale üldse jõuavad noh, võib olla esimesel või teisel aastal, mitte hiljem. Aga siis selli, Palm hakkab idanema alles siis kuue aasta pärast, mitte varem. Et meil Eestimaal on ju puud ikka sellised, et nad kasvatavad tüve algusest peale, aga siis selli palm 10 aastat kasvab, enne kui tal üldse tüvi tekib. Ja kui mõelda nende viljade seemnete kandmise peale, siis meil Eestis on näiteks niimoodi, et kask ju hakkab vilju ma esimest korda kuskil 15 aastaselt ja ja isegi kuusk okaspuu kuskil nii kolmekümneaastaselt siis selli pall, mitte varem kui neljakümneaastaselt. Nii et selline väga aeglase arenguga puu ja, ja ilmselt ka väga ürgne puu, et tema esivanemad on ikkagi pärit sauruste eelsetest aegadest. Nii et tõesti kogu maailma taimeriigis ka ainulaadne puu ja see on tõesti õige, et siis sellide elanikud on selle puu just valinud enda rahvuspuuks ja koguni sesselli vabariigi riigivapil on just keskel, otse keskel see sesselli palm ehk kokku teeme. Selline sai siis see saade siis sellide sümbol, puust selli, palmist, sellisest taimest, kellel maailmas on kõigi looduslike taimede seas kõige suurem seeme. Aga järgmises saates rändame ikka seal sissellidel. Edasi läheme teistele saartele Ariide saarele. Seal asub siis sellide linnuparadiis. Ründame koos Hendrik Relve.