Tere kõigile aasta esimeses saates rännake ajas tagasi kunagistesse talvedesse, saame teada, kuidas kulges siis vanarahva elu ja mida asjalikku ette võeti. Kõik sobis just talv metsatöödeks ja kuidas just talv lastele kõige lustlikumaks aastajaksay, millise tulite, millised kombed ja rituaalid ning kas lumi oli ka täiesti valgem ja kohevam stuudios Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. No kui tänasel päeval oodatakse pikisilmi suvevaheaega, siis vana ja lastel oli selleks vist talv. Arvestades asjaolu talutöid, polnud tarvis teha ja aega mängudeks ning põnevat, eks ettevõtmisteks piisavalt palju käes. Jah, eriti neil, kes ei pidanud koolis käima, aga needki, kes käisid koolis, said ka pärast tunde lumes lustida sest suvel tuli käia tõepoolest karjas ja teha talutöid. Ja talvisel ajal olid need tubased tööd, millest me ühes eelmises saates ka rääkisime, aga tubaste tööde koormus lastel oli tõepoolest pisut väiksem ja igal võimalikul juhul, kui vähegi riideid oli, lipati välja, kui lugeda kirjandust ja mälestusi, siis mõnikord sündis sega paljajalu ja suhteliselt õhukeste riietega tega. Mida lähemale meie ajalehe, mida rohkem oli võimalus ennast soojalt riidesse panna, seda rohkem kasutati võimalusi olla väljas, kas siis kelgutada, suusatada, ehitada lumekindlust või, või teha midagi muud toredat ja see kindlasti oli mõnus ja vahva. Võtaks siis ettekelkude ja suuskade näiteks sellise väikese ajaloo Eestimaa taustal, et kuidas ja millal. Tekkisid ja mis tingis üldse nende mõtlemise ja no kõigepealt abivahendid on ikka tarvis olnud selleks, et ka kui lumi on maha sadanud ja võib-olla teed ei ole nii väga sisse siis on tarvis kuidagi liikuda ühest kohast teise jõuda. Ja siis vanimad jäljed põhjarahvaste juures siin põhjamaal pärinevad juba kalju joonistelt ja koopamaalingutega ja ajaloost on siis praeguseks teada, et arvatavalt vanim suusk ongi pärit Rootsist ja see on olnud siis niisugune lai ja lühike, millega oli siis ka hea kohevas lumes edasi liikuda ja Eestis kasutasid sajandeid tagasi selliseid lai lühikesi suusk, iseäranis jahimehed ja metsavahid, kellel oli tarvis metsas liikuda. Mis loomi, kes vaatas, et talvisel ajal metsast palke ei varastataks või muud pahandust ei tehtaks. Sest talv oli metsatöödeks sobiv aeg, maa oli külmunud, metsast sai palke välja vedada niimoodi, et metsaalust pinnast ei rikkunud, aga ka samas siis ka see on puude mahavõtmiseks kõige sobivam aeg, kus mahlad ei jookse ja kõik muu säärane, nii et ta on olnud tegelikult need suusad, mis võib-olla tänapäeval on päris väikeste laste rõõmuks oli algselt ikka täiskasvanute jagu ja nad olid ka suhteliselt lühikesed ka täiskasvanud inimestel noh, poolteist, kaks meetrit, kuigi mul tekib siin kohe niimoodi huvi uurida, et ka inimesed olid tegelikult märkimisväärselt lühemat kasvu, noh, kui vaatame rahvarõivaste lõikeid ja hoonete just ja antropoloogilisi andmeid, et tõenäoliselt olid need siis ikkagi nii-öelda tolles ajas kõige paslikumat ja umbes sellised 30 sentimeetrit laiad, et need suusad tõepoolest aitasid liikuda ühest kohast teise ja hõlpsamalt toimetada kõiki neid täiskasvanute, selliseid talviseid tegevusi, mis tuli teha kodust väljaspool sport, suusad, nii nagu me neid tänapäeval tunneme. Need võeti kasutusele suhteliselt hilja millalgi 20. sajandi alguses. Ja ma usun, et me kõik mäletad, võtame ilmselt oma esimesi suuski, eks mida vanemad inimesed on, seda rohkem nad ajalooks saanud on, et olid minulgi sellised pillirookepid ja laiad puusuusad, mis käisid niimoodi sellise kinnisega, eks ole, niimoodi pistsid sinna oma vildikesi sisse rõõmsalt kuidagiviisi ta sul seal jala otsas seisis ja see oli väga tore kõrvitsa Cupitsa pealt alla lasta. No see on niisugune kõrgem kuhi, kus siis kasvatatakse suvel kõrvitsaid, aga talvel, kui sinna lumi eales ajab oma ära külmub, oli sihuke paras mägi, jänku mõnus allalaskmise koht. Uisutamisega on ka sedasi. Et kui nüüd oleks selline mälumäng, siis ma küsiks, et kas keegi ei tea, mis asjad, ihukondid, uiskude siis selline ja paralleelnimetus ja täiesti asjakohane, sellepärast varasemad jäebel jõuglemise vahendid ehk uiskude tänaste uiskude eellased olidki valmistatud siis loomade hobuse või veiste sääreluust ja kasutati siis ka edasiliikumiseks. Ja ka see kepp, kes siis nii-öelda jalge vahele ja kuigi nad on ka suhteliselt vanad, arvatavalt juba ka siin esiajaloost pärit, siis 20. sajandi alguses etnograafilised kirjeldused kinnitavad, et Hiiumaal ja loode Eestis olid sellised täitsa kasutusel ja nendega liiguti merejääl ja sobisid ja käisid küll. No kes me kõik oleme lugenud kevadet ja vaadanud seda filmi, siis teame, et seal oli selline antvärgis saksikust Jor admielgi, kellel olid all juba väga peened fritsud, millega ta siis tõmbas uhkeid poognad ja Joosep tahtis neid kangesti endale, sellepärast temal veel poeuisk ei olnud, olid sellised omadega tehtud ja väga lihtsalt valmistatud, et oli siis puupakk, millel oli omakorda raud all ja need siis seoti saabaste külge, niimoodi oli siis võimalik, jääb ja edasi liikuda, et üldiselt uiskude kodumaaks selliseid raudteraga selliseid puuuiske neid hakati valmistama millalgi 13. sajandil küll Hollandis ja mida aeg edasi, siis hakati ka jõudu ja osavust testima nii-öelda võistlusspordina, sellist kiiruisutamist hakati harrastama millalgi 18. sajandil Inglismaal, nagu spordiajalugu väidab, ja pisut hiljem, 19. sajandil, siis ka näiteks Skandinaaviamaades, Saksamaal, Venemaal, aga ka Põhja-Ameerikas. Et see on siis ka väga selline ajalooga ja mingil määral ka selline luksuslik tegevus või spordiala, talvine harrastus. Ta on, kuidas seitsmekümnendatel väikelinnades olid sellised tuledega valgustatud liuväljad, kus muusika mängis ja see tuletab meelde ka ilmselt nii sinu kui minuaegseid, selliseid multifilme ja lastejutt, kus olid toredad jää, karnevalid ja ja kus oli noorte kohtumispaigad ja, ja äraütlemata romantiline. Noh, tänapäeval Tallinnas meil on siin Niguliste kõrval see tehisjää, kus samuti saab uisud. Meil on arvukad sisehall ja me saame seda spordiala harrastada aastaringselt, aga sellise ehtsa jää peal tulede valguses muusika saatel del uisutada, kellegagi kohtumist kokku leppida, see on ikkagi minu noorusaja romantika ja väga kaunis sealjuures. Ma ei tea, kas siin peaks nüüd tekkima see kurvastav mõte, et tänapäeval on populaarsem noortekohtumise koht Viru. Kus kui liuväli jah, muidugi, seal saab ka liugu lasta tibakese eluohtlik ja pole pooltki nii romantiline. Aga lähme tagasi vanasse aega, selline tore märksõna nagu jääkarussell, tal on ka üsna pika ajalugu Eestimaa talve rõõmudes. Jah, ja, ja kuna nüüd möödunud aasta oli meil kultuuripärandiaasta, siis kultuuripärandiaasta raames, aga ka Eesti vaimse pärandi raames on siis pööratud tähelepanu sellistele talupojakultuurist tuttavatele, meelelahutusviisidele ja üks nendest on tõesti ka jääkarussell nagu ei suudab minuga koos nüüd panna nii-öelda silmad kinni ja ette kujutada sellist toredat tiiki, mis on jäätunud ja kuhu on siis püsti pandud teivas. Teivas on, eks ole, nii-öelda vertikaalselt püsti pandud, mille külge käib siis horisontaalne pikk puu, mille küljes omakorda on kelk ja siis saab sellele kelgule anda hoo, et tekib selline noh, nagu eks ole, pesumasina trumlis kihutad ringi ja mida suurem hoog, seda uhkem sõit on ja kellel on siis eri võimalusi, võib ju niimoodi kinnitada samamoodi ka mitu kelku ja saab üksteisele hoogu anda ja niimoodi meelt lahutada ütlemata äraütlemata uhke. Muidugi alati tuleb jälgida, et jää oleks järvel tiigi piisavalt paks sest kõik see, mida me jää peal teeme, seal tuleb hästi hoolikalt ikkagi seda kontrollida, et meiega juhtuks mingisugust suuremat sorti õnne just. Ja kui me räägime jääkarussellis, siis me jõuame veel ühe toreda sellise talvevidina asja veovahendi sõiduki juurde mis on samuti olnud ühelt poolt äraütlemata praktiline veovahend, noh, suuremad kelgud on reed või vastupidi, eks ole, v väiksem vend on kelk, mille peale oli võimalik siis talvisel ajal ükskõik mida siis toimetada nii-öelda ühest kohast teise, kui kantseliiti kasutada, aga samuti on ta olnud ka lastele väga armastatud spordivahend kelguga mäest alla laskmine, kelgutamine, kelgumäel, kokkusaamine, talvised kelgumäel, härradega kooskäimine oli äraütlemata tore ja kui algul olid kelgud puus, siis mingil hetkel hakati kombineerima metalli, tulid kelgule alla metalljalased ja metallseljatoe, et noh, nüüd võtame seda looduses lagunematut, materjali, plastmassi, mis praguneb ja läheb katki. Ja muidugi kelkude üks väga armas armas sugulane on ka Soome kelk, mis vahepeal kadus meil ära. Aga aga, mis on nüüd kuidagi jälle tagasi kinud, et öeldakse küll Soome kelk, aga, aga tegelikult selline kelk, kus on siis iste ja pikad jalasid ja mida saab siis tõugata, mõeldi tegelikult hoopiski välja Skandinaaviamaades, kus ta jõudis Rootsi ja siis millalgi 20. sajandil jõudis temaga Eestisse, nii et mina olen soome kelguga rõõmsalt kooli käinud, lapsena meil olid, et väga toredad olid niimoodi, küllap me seal natukene ega unistasime, sättisime ja siis olid oma mäest allalaskmiskohad, soome kelguga on palju uhkem tunne ja mäest alla kihutada, sellepärast et tema juhtimine nõuab palju suuremat osavust ja seda, et Soome kelk tänapäeva lapse jaoks on kultuuripärand väiksem poiss nägi esimest korda soome kelku, see oli minu lapsepõlvekelk Võrumaal, kui ta oli kolme, nelja aastane, ta julgenud sinna peale istuda, ta küsis kohe, et aga kus siin turvarihman. Aga soome kelgul näiteks vanemate inimeste jaoks on ka tänapäeval maal liikudes veel täitsa täitsa oluline koht ja roll ja funktsioon täita, sellepärast et istmele saab panna vajaliku kraami ja see, mida me tänapäeval siseruumides ütleme, et on tugiraam, et tegelikult on ta täpselt sama peretore abiline vanemale inimesele, kui ta tahab minna poodi. Ja veel rääkides soome kelgust, olen ma näinud ka seda, et Soome tilku saab ka suvisele ajal rakendada ja keda on täiustatud. Nendele pikkadele jalastel on alla pandud rullikud, et temaga saaks liikuda ka asfaldile. Täpselt samamoodi oleks võimalik igal aastal käia poes, nii et temast on saanud selline väikene transpordivahend inimestele. Olen isegi mõned toredad fotod nendest tõeliselt suviseks hooajaks tuunitud vanadest headest soome kelkudest, mis tõepoolest niimoodi liiguvad, kuidagi linnan, rattakesed on alla pandud ja nende omanikud ütlevad, et ta on ikkagi parem asi, millega maal poes käia. Veel üks maailm üks. Räägime vanarahva talvistest, kommetest ja riitustest, stuudios on folklorist Marju Kõivupuu. No eks meie esivanematel oli talvega teisigi kombeid ja uskumusi. Lisaks neile, millest äsja juttu oli Jah, nii see tõepoolest on, ma usun, et tänapäeva inimesed teavad kõige rohkem, vastab taevaga seotud kombeid, et vastlapäeval lasti kindlasti liugu ja lasksid ka täiskasvanud inimesed selleks, et kindlustada hea linasaak, et, et liugu laskmiseks seal ka lauldi ja, ja loitsiti ja manati neid, kes siis ei tulnud liugu laskma, et nendele kasvaksis Tutrad puder on selline umbrohi, mis lina sees kasvab ja teeb linakoristamise üpris tülikaks ja ei lase taimel kasvada. Et neile kasvaks istutud Trat sinna linaga sisse ja liulaskmiseks rajal pandi natukene linaseemneid, teinekord sissekotiga kas põue või istumise alla ja need linaseemned, mis olid siis nii-öelda koos omanikuga perenaise või peremehega selle liu ära teinud, vastan jõu siis need omakorda pärast jälle segati teiste hulka, et see maagiline vägi kanduks siis nii-öelda üle kõigele sellele linaseemnetagavarale ja mida pikem liug, seda parem lina arvati kasvavat, seda parem saab. Ja noh, mõnel pool näiteks on tehtud ka siis linaluudest lõkkeid, millest on siis liugled pidanud läbi libisema kelguga, et nii-öelda siis rituaalselt puhastuda ja puhtaks saada. Ja samuti kelgutati ja sõideti Kareega väga kaugele sugulastele-tuttavatele külla, et mida kaugemale külla sõitsid, seda pikemad linad kasvasid, aga muidugi selleks, et talvel saaks kelgutada uisud, seda ja kõike seda teha, millest me oleme rääkinud, oli väga oluline, et õigel ajal oleks nii-öelda õige kogus lund ja selle lumekoguse järgi ja millal tema 100. ja kuhu tema 100., püüti siis ennustada viljasaaki, aga siis ka milline tuleb suvi näiteks noh, rahvapärastele niisugustele ilma ennetele või uskumus teadetes Teil ongi üldiselt omane, et kui me tänapäeval ennustame ilma nii-öelda aparaatide abil üheks kaheks päevaks isegi tundideks ette siis vanarahvas ennustas ilma pikemaks perioodiks ja näiteks öeldi, et kui seitse korda sajab talve jooksul lund maha, et siis tuleb väga hea suvi või näiteks selle vanasõna, niisugune väga ilus poeetiline paralleel on see, et kui känd seitset Kübarat kannab, siis tuleb viljarikas aasta. Kui kännu peale on jälle seitse korda lund tanud usuti seda või kuidagi nagu vastandati, et mida külmem tali on, seda soojem suvi, aga seda ka suurem lõikused külmast talvest ja lumerohkest talvest usutisise tuleb viljarikas suvi ja samuti lume hangesid võrreldi vilja Rõukude või vilja aunadega. Mida kõrgemad lumehanged olid, seda suuremad vilja tõugud arvati siis hilissuvel põldudel olevat. See, et niimoodi usuti või oldi peaaegu et veendunud, sellel oli ka oma tagapõhi, ehk siis teisisõnu oldi loodust jälginud ja, ja oli see kogemus, et tõepoolest nii juhtub. Jah, küllap see niimoodi oli, sellepärast et eks kõik need niisugused teated ja uskumused põhinevad pikaajalise matel tähelepanekut ja eks kahtlemata sellistest rahvapäraste silma ennetus on ka teatavaid vastukäivusi, et võib-olla võiks need võtta, aga natukene sellise ilusa poeetilisena, aga mingisugune oma iva nendes kindlasti on noh, näiteks kui on usutud, et kui näärile öösel oli mets vangis, tähendas seda, et kui oli siis hästi härmatis tanud, siis usuti, et jumal annab väga head viljasaaki või aga samas jälle öeldi, et kui puud on väga paksu lumekoorma all, et kui puudel on talvel raske, siis on ka inimestel raske, et tuleb selline raske vaevane aasta. Et puud on vaevase, tuleb vaene aeg ja näiteks noh, miks öeldi, et üldse talvine suvi või, või jaanuarikuu sula on nälja ema, et, et see on ka seotud sellega, et kuna vanal ajal ei olnud külmkapp ei olnud kuskile panna, siis juurikad, kui nad nii-öelda üles sulasid, mitu korda, kui oli sula, see tähendas tegelikult nälga, et me teame ise, et kui me ostame poest toidukraami ja kui sinna peale on kirjutatud, et kui Ta on üles korra sulanud, et siis teda ei tohi enam teist korda külmutada, ei kõlba enam süüa. Aga juurikaid, kapsaid ja kõike hoiti nii-öelda lumehanges sügavkülmas ja sellised soojad talved tegelikult põhjustasid näljahäda ja põhjustasid ka inimestele seetõttu erinevaid haigusi. Et selles mõttes nagu selline pikem perioodi ja hea külma talve oodata, kus oli inimestesse kuidagi nagu sisse kirjutatud, küll sellest sõltus tegelikult nende heaolu. Samas näiteks kevadist sellist lund, mida teinekord oleme ise ka tähele pannud, et maa on juba selline vaata et kevadel juba kohal ja linnud laulavad ja kevade märgid, et siis tuleb äkki lumi. Et sellest on näiteks vanarahvas uskunud, et see on väga hea, et see, kui ta sulab ära ja niisutab maa seda lausa võrreldud, et see on nagu koorem sõnnikut või, või selline tore ütlused. Esimese mailumi kaalub Riia linna kulla üles, et see lumi, mis alla sajab, ta imbub maas seda niisutada Tabja, mis omakorda siis põllumehe arvates võimaldas saada paremat saaki, nii et lumi ja kogu see talvine ilm on olnud just see, mida on hoolega jälgitud ja on tähele pandud ja millest on siis püütud välja lugeda, missugune saab olema see sügisene Saakas, kõhud saavad täis, kas inimestel läheb hästi? No rääkides lumest, siis tuleb silmadeta lumememm, kuidas siis selle tegelasega on, et kuidas ta eestimaale tekkis ja kus komme tekkis teda üldse hoolima? Küllap see soov juba kord on niimoodi, et kui ka nendes piirkondades tänapäeval, kus lumi maha sajab, et püütakse lumest teha, siis niisugused inimesesarnaste kujukene kas siis ühest suurest, ühest väikesest või kolmest lumepallist või rohkematestki lumepallidest kokku pandud, selline inimesesarnane olevus, selline skult tuur millegipärast Arhangelski linnas arvatakse, et lumememm Arhangelsk-ist päri ja mul on silma jäänud sellised uudised, kus seal korraldatakse kohe lausa nii-öelda lumememmede päevi, aga kuigi lumi on selline hea materjal, kus saab nii-öelda oma skulptori proovida, on ka lumememmede väljanägemises regionaalsed erinevused täitsa olemas. Et kui Eestis kasutatakse tavaliselt kahte lumepallina, siis mina küll lapsena proovisin ka kolme teha, oi kui raske oli siis silmad, suud käivad meil ikka traditsiooniliselt söetükkidest ja heaks pannakse porgand, et siis midagi antakse talle kätte, Te ka, et oleks nagu õue või majavalvur, siis kui te vaatate multifilme ja, ja võib-olla ka näiteks teisi nii-öelda põhjarahvaid, siis lumememmele pannakse kindlasti kaelaga sall või pähe kaabu või kindlasti ka mingi muu peaga. Et see on väga oluline, et millegipärast meie siin ei pea vajalikuks lumememmele mingit mütsi loidud pähe panna või veel vähem salli kaela. No on olnud juhtumeid ka ilmselt mitte et mitte liiga palju, mitte liiga palju ja nüüd, kui me räägime siin sellisest säästvast arengust ja loodussõbralikust ilmavaatest, siis on nutikad loodusesõbrad mõelnud tänapäeval välja uusi lumememmede trende ja soovitatakse siis lumememme teha kas linnuvaatleja või linnu doi ja ja kui lumest see keha valmis, siis saab sinna panna juurde igasuguseid selliseid lindude jaoks väga maitsvaid asju, et näiteks silmad võiks süte asemel teha tõrudest Sarapu klitest, õuna, laastudest või veel millestki, mis pakub siis lindudele kõhutäidet. Et näiteks aga lumememmele võib teha pealae või ka käed või veel millegi näiteks päevalilleseemnetega aga oti võib näiteks teha siis lumememme, soengu, männi käbidest, millel on seemned sees, siis näiteks lumememme võib teha linnuvaatleja, pannes talle siis maisitõlvikut nii-öelda silmade ette jääb nagu mulje, et ta uuriks või toimetaks midagi ja samuti siis ka kuivanud oksad võiks olla hoopiski kätematerjal, mitte lumepallid. Et kus linnud saaksid siis istuda ja vaadata. Ja, ja samamoodi siis pihlakakobarad veel midagi, mida linnud toiduks tarvitavad, võib siis lumememme kaunistamiseks ära kasutada ja niimoodi me saame endale aeda väga toreda tegelase, kes meelitab enda külge ja enda juurde ka väikesi sulelisi sõpru. No sellest, et lumehang oli päris hea külmkapp, sellest me juba rääkisime, aga näiteks lumesulamisvesi oli väga hinnatud ka pesuvahendit, tegelikult koguti siis seda lumesulamisvett noh, tänapäeval linnas me ei saa sellest rääkida, sellepärast et linna lumi on hästi must ja ja tänavate tahma igasuguse muu sodiga koos, aga lumevett on peetud väga puhtaks pehmeks ja, ja oma lapsepõlve Võrumaalt ma mäletan ka, et seda lausa koguti ja see oli just juuste pesemiseks ja talvel ka kasutati lumesulamisvett. Ta oli, kasutati ka toalillede kastmiseks või võeti ühesõnaga, pandi alpi kannikestele ümber ja milleks muuks ka veel majapidamises kulus. Lume peal pliigitati Kongaid kindlasti kevadpäikese käes ja lisaks lumememmele kõlbas Lumiga veel kindluste ehitamiseks lumekindlusi, kus imiteeriti sõjamänge. Aga tänapäeval siis on väga populaarne, on see lumelinna traditsioon, mida mitmel pool eesti linnades praktiseeritakse, mis tegelikult toob väikestele lastele iseäranis silmadesse, et nad saavad seal ronida ja vahvalt liugu lasta. Nii et kindlused ja lumesõda on kindlasti kuulunud talviste niisuguste poisiks mängude hulka. Ja võib-olla kõige kuulsam lumesõda või selline ajaloolisem lumesõda, mis on Eesti territooriumil peetud, on tegelikult seotud põhjasõjaga, kui siis Rootsi toonane noor kuningas Karl, 12. pea tõus Laiuse lossis aastal, siis 1700, eks ole. Ja see oli siis kuninga talvelaager laiusel ja seda ei olnud põhjasõjas rüüstatud vastaspoole venelaste poolt, et seal olid siis väga head võimalused elada ja toidutagavarad olid ka nagu siis Karl, 12. oli osa võtnud jõulumängudest, aga samuti siis kohaliku rahvaga võtavad siis mänginud ka seal lumesõda või siis pidanud nii-öelda lahinguid positiivses mõttes, et ta oli sisse tollel ajal oli üldse ohvitseride kõige parem ajaviide oli kas lumesõda või siis näiteks käia põdrajahil või mõnel mõne teise loomajahini, et et, et see on võib-olla kõige kuulsam lumesõda, mis lumesõjad, mis on peetud, on siis 1700 Eestimaa territooriumil, kus kuninglikud käed on palle loopinud. Aga mis on tähelepanuväärne, et kui ma nii-öelda lumesõja kohta ka natukene nii-öelda kodutööd tegin, siis tänapäeval tuleb välja, et lumesõda ei ole üldsegi nii väga süütu noorte lõbustus. Noh, eks me isegi oleme ulakust teinud, kooli ajal poisid tüdrukuid lumepallidega loopinud ja mõnikord on isegi päris valus olnud ja teinekord, kui on ebaõnnestunult, võib pihta saada, võib päris päris haiget saada. Aga ma siis leidsin, et Inglismaal on siis mõnel pool ülikoolides kogunisti lumesõda ühiselamu territooriumil käsitletav kriminaalkuriteona, täpsemalt kallale tungina ja see võib kaasa tuua siis ka ülikoolipoolsed sanktsioonid nendele üliõpilastele, kes on lumesõjapidamisel kui ülikooli mainet kahjustaval tegevuselt tabatud. Et meil ei ole veel need asjad nii ülereguleeritud, meie üliõpilased võivad väga vahvasti lumesõda pidada ja kui ma õigesti mäletan, siis talvel mul ei tule praegu päris täpselt meelde, aga mingi hetk oli see, kui, kui tähistati ka lumememmede päeva, ma ei mäleta, kuskohast see algatus tuli, aga, aga mulle tuleb meelde, kuidas oma üliõpilased, no siin on üks 10 aastat tagasi siinsamas Tallinnas tuletasid meelde, et täna on kas lume memmede sulamise vastu võitlemise päev iganes oli väga pentsik päev ja mul ei õnnestunud hiljem selle kohta midagi välja. Uue peab. Aga ma mäletan, et me käisime siis oma üliõpilastega loengu lõpus läksime ülikooli sisehoov ja ja valmistasime äraütlemata toredad lumememmed ja seisime lumememm õiguse eest, mitte kevadel ära sulada. Selline oli tänane saade vanarahva talvistest tegemistest, kommetest ja riitustest. Stuudios olid Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna uus saade nädala pärast kuulmiseni.